2-17-111603/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (tagaseljaotsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Tiia Mõtsnik Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2018.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-111603 Tsiviilasi RT Capital Estonia OÜ hagi XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 242,86 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: RT Capital Estonia OÜ (registrikood 12567924, asukoht Pirita tee 20, Tallinn) Hageja lepinguline esindaja: Triin Reinmaa (e-post triin@creditreform.ee) Kostja: XXXX (isikukood XXXX , elukoht XXXX ) Menetlustoimingu tegemise viis Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega. 2. Välja mõista XXXXlt RT Capital Estonia OÜ kasuks 16.09.2016 sõlmitud laenulepingust nr XXXX tulenev põhivõlgnevus 127,60 eurot, intress 25,80 eurot, võla sissenõudmise kulud 40 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 4,25 eurot ja leppetrahv 35 eurot, kokku 232,65 eurot. 3. Välja mõista XXXXlt RT Capital Estonia OÜ kasuks põhivõlgnevuselt (127,60 eurot) viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 31.10.2017 kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. 4. Jätta menetluskulud XXXX kanda. 5. Välja mõista XXXXlt RT Capital Estonia OÜ kasuks menetluskulud, s.o menetluses tasutud riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 150 eurot, kokku 225 eurot. 6. Välja mõista XXXXlt RT Capital Estonia OÜ kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4). 7. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

2 otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kajalt tuleb kautsjonina tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot (TsMS § 142 lg 1, 2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või nr EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaalis.

Asjaolud ja kohtu põhjendused RT Capital Estonia OÜ esitas 02.06.2017 kohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse XXXX vastu võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 19.06.2017 makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. Kohtunikuabi andis 11.09.2017 määrusega asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 12.09.2017 kohtumäärusega kohustas kohus RT Capital Estonia OÜ-d esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendavalt riigilõivu. 09.10.2017 esitas RT Capital Estonia OÜ hagi XXXX vastu võlgnevuse väljamõistmiseks. Riigikohus on selgitanud, et tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on kohtu kohustus, sest see on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi. Kui pooled vaidlevad tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-109-11, nr 3-2-1-56-08, nr 3-2-1-106-13).

Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-25-16 asunud seisukohale, et selgelt ülemäärast ja tarbijat (kostjat) ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab pidada tühiseks. Viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Hagiavaldusele lisatud teenuste kasutamise üldtingimuste punktis 5.2. (tlk 20, 22-24) on määratud viivise määraks 0,13% võlgnetavalt summas päevas. Kohus on seisukohal, et antud juhul on tegemist tüüptingimustega ning kostjaks on tarbija. Riigikohtu praktikast tuleneb, et ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05).

VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga

3 põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Kuivõrd teenuste kasutamise üldtingimuste punkt 5.2. on eeltoodust tulenevalt tühine kokkulepitud viivise määra osas, siis kohaldab kohus lähtudes VÕS § 113 lg 1 ja Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16, seadusjärgset viivise määra ning sissenõutavaks viivise suuruseks kujuneb 4,25 eurot.

Menetluskuludena palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 75 eurot ning lepingulise esindaja kulud 225 eurot. Hagiavaldus on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 alusel 18.12.2017. Kostja pole ettenähtud tähtaja jooksul hagile vastust esitanud.

TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Kohus märgib, et hageja on koos hagiavaldusega esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avalduse. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskuludeks menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama sätte lõige 2 järgi on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 järgi on kohtuvälised kulud muuhulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses muu hulgas palunud välja mõista lepingulise esindaja kulu summas 225 eurot, millest 75 eurot moodustab lepingulise esindaja tasu hagist puuduste kõrvaldamise eest seoses kohtu poolt hagi käiguta jätmisega. Kohus märgib, et hagist puuduste kõrvaldamisega seotud lepingulise esindaja kulusid 75 euro ulatuses ei pea kandma kostja, sest see on tingitud hageja enda tegevusest. Ülejäänud osas rahuldab kohus hageja nõuded võlgnevuse ja menetluskulude väljamõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Mõtsnik Kohtunik