2-17-3967/26 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Üllar Roostoja, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht

18. jaanuar 2018, Tartu Tsiviilasja number 2-17-3967 Tsiviilasi A.K. hagi K.A. vastu elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus 1381,50 eurot Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 15. juuni 2017 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.K. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON Apellant: A.K. (hageja), ik XXX; esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Vastustaja: K.A. (kostja), ik XXX; esindaja Sergei Desjatnikov

1. Jätta Tartu Maakohtu 15. juuni 2017 otsus muutmata.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu 07.06.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-10-6295 mõisteti K.A. lt (kostja) välja A.K. (hageja) kasuks elatis 1275 krooni (81,50 €) kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hageja palus suurendada elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ulatuseni kuus. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja peaks tasuma elatist seaduses sätestatud minimaalses määras (235 eurot). Võrreldes varasema ajaga on hageja kulutused kasvanud huviringide tasude võrra, samuti on kunstikooli kohamaks aastas 159 eurot. Hageja vajab prille (150 eurot), mida on vajalik vahetada kord aastas, ülemiste ja alumiste hambakaarte ortodontilist ravi (2000-2500 eurot). Samuti vajab hageja uusi riideid, kuna ta kasvab kiiresti.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Alus elatise suurendamiseks puudub, sest hageja viibib pidevalt kostja juures ja on osaliselt kostja ülalpidamisel ning ta soovib elada kostja juures. Kostja on ostnud hagejale riideid ning kandnud hoolt meelelahutuse eest. Kostja ostis hagejale spordivarustuse, iPhone nutitelefoni ja arvuti. Kostja osalus lapse kasvatamisel ja ülalpidamisel on kordades suurem, kui hageja esindaja osalus. Kostja maksis kinni hageja prillide maksumuse

139 eurot. Kui hageja elukohaks jääb ema elukoht, siis ei keeldu kostja katmast hageja kulutusi vastavalt oma võimalustele ja hageja vajadustele tulenevalt PKS § 99 lg-st 1. Kompromissina oli kostja tasuma hagejale 120 eurot kuus alates hagi esitamisest. Alates 10.05.2017 elab hageja kostja juures. Hagi tuleks jätta rahuldamata elatise väljamõistmiseks vähemalt lapsetoetuse ulatuses. MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus jättis hagi 15. juuni 2017 otsusega rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel õigus pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel tehti nõude rahuldamise otsus (TsMS § 459 lg 1 p 1) ning hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada (TsMS § 459 lg 1 p 2).

TsMS § 459 lg 2 kohaselt võib kohtuotsust muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. Kohus peab elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta (3-2-1-124-15, p 11). Kohtute infosüsteemist nähtuvalt on Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasi 2-17-5868, K.A. avalduses ühise hooldusõiguse osaliseks lõpetamiseks ja ainuotsustusõiguse saamiseks A.K. eluja viibimiskoha suhtes.

Eelnimetatud menetluses on kohus 10.05.2017 määrusega (jõustunud 26.05.2017) andnud esialgse õiguskaitse korras K.A. le otsustusõiguse A.K. eluja viibimiskoha suhtes kuni tsiviilasja kohtulahendi tegemiseni. Kohtuistung toimub kohtute infosüsteemi andmetel asjas 14. detsembril 2017. Samasse menetlusse on liidetud ka O.G. avaldus ühise hooldusõiguse lõpetamiseks A.K. suhtes. Seega nähtub asjaoludest, et poolte vahel on pooleli kohtuvaidlus hageja hooldusõiguse üle, mis eelduslikult kestab vähemalt 2017. aasta lõpuni. PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Vaidlust ei ole, et hageja elukoht on menetluse kestel muutunud ning hageja elab alates 10.05.2017 kostja juures. PKS mõtte kohaselt rahuldab lapsega koos elav vanem lapse vajadused vahetult. Kuivõrd hageja elab alates 10. maist 2017 kostja juures ja on kostja vahetul ülalpidamisel, ei ole elatise suuruse muutmine alates 10. maist 2017 põhjendatud, kuivõrd elatise maksmiseks kohustustatud isik on muutunud. Vaidlus elatise suuruse muutmise üle käib sisuliselt vähem, kui kahe kuu osas; s.o alates hagi esitamisest 13.03.2017 kuni 09.05.2017 (mil hageja elas eelduslikult ema juures).

Eeltoodud perioodil elatise suuruse muutmise lahendamiseks tuleb kohtul tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma. Vaidlust ei ole, et sel perioodil elas hageja ema juures ning kostja oli kohustatud hagejale ülalpidamist andma ulatuses, mis temalt 07.06.2010 kohtulahendiga välja mõisteti. Pooled on küll väitnud kohtule, kes, mil määral ja kui palju on hageja ülalpidamisse panustanud, kuid tõendeid esitatud ei ole. Kuna tegemist on elatise suurendamise hagiga ehk jõustunud otsuse muutmisega, ei ole kohus tuvastanud selliseid asjaolusid TsMS § 459 lg 1 mõttes, mille alusel oleks põhjendatud elatise suurust perioodil 13.03.2017 kuni 09.05.2017 muuta.

Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lõikele 4 viidates poolte endi kanda. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asja maakohtule uueks läbivaatamiseks. Apellant palub jätta menetluskulud vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) ei ole kostja täitnud jõustunud kohtuotsust korrektselt ja on tasunud elatist alles siis, kui hageja on kulud juba ise ära kandnud. TsMS § 457 lg 1 alusel on kohtuotsus täitmiseks kohustuslik; 2) ei või PKS § 101 lg 1 järgi olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Riigikohtu praktika järgi ei tule selles ulatuses lapse vajadusi tõendada (3-2-1-120-14, p 15); 3) elab hageja kostja juures ajutiselt. See otsustati tsiviilasjas nr 2-17-5868 esialgse õiguskaitse korras. Tegelikult elab hageja vanaema juures. Enne 10.05.2017 elas hageja ema juures. Ema on tasunud hageja huviringide, prillide ja hambaravi eest.

5. Kostja vaidles apellatsioonile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Maakohtu otsus on õige ja seaduslik. Maakohus ei rikkunud materiaalvõi menetlusõigust. Hageja ei arvesta asjaoluga, et ta elab kostja juures ja on kostja ülalpidamisel. Ka enne kostja juurde elama asumist pidas hagejat kostja ülal. Tagasiulatuv elatise nõue ei ole kooskõlas TsMS § 459 lõikega 2. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

7. Apellant ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud õigusnorme, mille rikkumist saaks maakohtule ette heita. Samuti ei ole apellant esitanud faktilisi asjaolusid, mis annaksid aluse maakohtu otsuse muutmiseks.

8. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 10. 05.2017 elab hageja kostja juures ning on tema ülalpidamisel. Hageja elukoha ja hooldusõiguse osas on pooleli vaidlus maakohtus. Maakohus märkis otsuses, et hagejal võib olla elatise nõudeõigus 2 kuu osas, s.o hagi esitamisest kuni tema elama asumiseni kostja juurde. Selle nõude eeldusena pidi hageja esile tooma, millised asjaolud on varasema lahendi tegemise aja seisuga muutunud ning selle, et kostja ei ole oma kohustusi täitnud. Maakohus tuvastas õigesti, et hagi rahuldamiseks vajalikud eeldused on täitmata. Apellandi viide PKS § 101 lg 1, mille järgi ei või olla igakuine elatis ühele lapsele väiksem, kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, ei ole asjakohane. Maakohus on selgitanud, et pooltele on täitmiseks kohustuslik varasem kohtulahend ning selles on elatis määratud väiksemas summas kindlaks. Apellandi seisukoht, et tema ei pidanud tõendama, et asjaolud on võrreldes varasema kohtulahendiga muutunud, ei ole õige. Käesolevas asjas nõude esitamisel pidi hageja tõendamiskoormise osas lähtuma menetlusseadustiku normist, mis sätestab jõustunud otsuse muutmist korduvate kohustuste osas. TsMS § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

9. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et apellatsioonkaebus on esitatud vandeadvokaadi vahendusel, kuid kaebuses puuduvad asjakohased õiguslikud põhjendused. Vastustaja on nõustunud, et pooled kannavad oma menetluskulud ise. Ringkonnakohus jätab menetluskulud apellatsiooniastmes poolte endi kanda.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Andra Pärsimägi