2-17-4470/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Zakaria Nemsitsveridze

Otsuse

avalikult

teatavaks

tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2018. a, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasja number

2-17-4470

Tsiviilasi

Kristi Sikats hagi Tartu linn, Lai tn 27 korteriühistu

vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

2950,26 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja: Kristi Sikats (ik XXX, XXX)

hageja

esindaja:

advokaat

Andres

Veski

(Advokaadibüroo Sirje Must, andres@sirjemust.ee)

kostja: Tartu linn, Lai tn 27 korteriühistu (kuni

06.01.2018 Korteriühistu Lai 27) (rk 80244513)

kostja esindaja: juhatuse liige Valeri Roos ( XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg 08.08.2017,

22.09.2017,

poolte

nõusolekul

jätkatud

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Kristi Sikatsi hagi Tartu linn, Lai tn 27 korteriühistu vastu.

2. Välja mõista Tartu linn, Lai tn 27 korteriühistult Kristi Sikatsi kasuks 2950,26 eurot.

3. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Jätta menetluskulud Tartu linn, Lai tn 27 korteriühistu kanda.

Määrata Kristi Sikatsi menetluskulude rahaliseks suuruseks 775 eurot.

Välja mõista Tartu linn, Lai tn 27 korteriühistult Kristi Sikatsi kasuks menetluskuluna 775 eurot.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates

otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega

kirjalikus menetluses.

Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Kristi Sikats (hageja) esitas 21.03.2017 Tartu Maakohtule hagi Korteriühistu Lai 27 (alates

06.01.2018 Tartu linn, Lai tn 27 korteriühistu) (kostja) vastu, milles palub kostjalt välja mõista

2950,26 eurot ja menetluskulud.

Hagi kohaselt toimus 07.08.2016 Tartus Lai XXX korteris XXX kahjujuhtum, kus tugeva saju

tõttu tungis vesi läbi katuse korterisse, rikkudes korteris nii laed kui seinad. Kindlustusandja

tellitud

remondikalkulatsiooni

alusel

on

remondi

maksumuseks

3750,26

eurot.

Kindlustusandja hüvitas tekitatud kahju osaliselt, ühekordse maksena summas 800 eurot.

Hageja nõue korteriühistu vastu on 2950,26 eurot, arvestades kindlustusandja poolt hüvitatud

osa. Hageja leiab, et tal on kostja vastu kahjuhüvitamise nõue tulenevalt korteriomandi seaduse

(KOS) § 1 lg 2, § 2, § 15 lg 5, 6 ja võlaõigusseaduse § 115 lg 1, kuna korteri veekahjustused

pärinevad katuselt ja elamu katuse hooldamise või parandamise korraldamata jätmine on

käsitletav korteriühistu tegevusetusena. Korteriühistu ei ole täitnud elamu hooldamisega

seotud kohustusi nõuetekohaselt ning on jätnud tagamata Lai XXX elamu katuse korrasoleku,

mille tulemusena on hagejale tekkinud kahju.

2. Vastuses kostjale (lk 45-47) hageja selgitas, et probleemid katusega on olnud Lai XXX elamul

aastast 2009 alates ja 2012-2013 olid kahjustused nii suured, et hageja oli sunnitud korteri laed

täielikult renoveerima omavahendite arvel. Korteriühistu juhataja Valeri Roos oli teadlik

lekkivast katusest. Augustis 2016 toimunud kahjujuhtumist teavitati kostja juhatuse liiget

V.Roosi koheselt ja ta käis seda ka vaatamas. Ainsaks kahju põhjustanud teguriks on vihmavee

läbijooks, sest hageja korter on maja kõrgeimal asuv korter ja on vahetult katuse all ning

veetorustikku lae ja katuse vahel ei ole.

Asjakohatu ja ebapädev on kostja viide hageja pahausksusele, mille kohaselt oleks hageja koos

oma ühistu juhatuse liikmest elukaaslasega pidanud jälgima korteri kohal oleva katuse ja selle

katte olukorda ja juhatust sellest teavitama. Hageja osutab A.J. tegevusele katusekorteri

väljaehitamise organiseerimisel, mis jäi lõpule viimata, kuna detailpaneeringu muudatuse

allkirjastamise staadiumis ei olnud liikmed enam nõus korruse ehitusega. Jooksvalt palus A.J.

vahepealsel ajal ka OÜ Randemil kõrvaldada leke Telia ja KÜ Lai 27 majade vahelt, kust vesi

valgus elutuppa.

Hageja korteris vihmavee läbijooksust tekkinud kahju fikseeris If kindlustuse kahjukäsitleja

kohapeal. Remondikalkulatsiooni tegi kindlustusandja koostööpartner ning see esitati

kindlustusandja poolt hagejale. Hageja tegi enne kohtusse pöördumist kostjale kahju

hüvitamisele alternatiivse ettepaneku leida ettevõte, mis teeb hageja korteris remondi

odavamalt kui kindlustusandja poolt esitatud remondikalkulatsioonis toodud hind. Kostja jättis

sellele ettepanekule reageerimata. Tänaseks on remont korteris veel tegemata.

KOSTJA VASTUS HAGILE

3. KÜ Lai 27 vaidleb hagile vastu. Kostja palub jätta hagiavaldus rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

Hageja elukaaslasel ja korteris hagejaga koos elaval KÜ Lai 27 juhatuse liikmel A.J.l on olnud

kõik õigused, võimalused aga ka kohustused ühistu vara, sh tehnosüsteemide korrasoleku

kindlustamiseks. A.J. ei ole kostjale selgitanud, et maja katus oleks ebarahuldavas seisus.

Antud olukorras pidi hageja koos oma ühistu juhatuse liikmest elukaaslasega ise jälgima

korteri kohal oleva katusekatte seisukorda. Pahauskseks saab pidada hageja ja tema elukaaslase

käitumist, kus isikud lasevad kahjul tekkida ning seejärel eeldavad, et korteriühistu katab täies

ulatuses nende korteri remondikulud. Sellist käitumist saab pidada vähemalt hooletuks, mis

annab aluse kahjuhüvitise vähendamisest VÕS § 139 lg 1 alusel. Põhjendamatuks saab pidada

kostjalt kahjuhüvitise täis ulatuses väljamõistmist olukorras, kus hageja on sisuliselt ise olnud

teadlik katusekatte halvast seisukorrast ning jätnud kostja sellest teavitamata.

Hagiavaldus põhineb 07.08.2016 toimunud kahjujuhtumil. Nimetatud kuupäeval toimunud

võimalikust veeavariist ühistut ega ka ühistu hooldusfirmat Randem informeeritud ei ole.

Esimene teade pärineb korter XXX elaniku, juhatuse liikme A.J. poolt 17.11.2016 ühistu

liikmetele saadetud kirjast.

Hageja pidi võimalusel soodsaima pakkumise kasuks otsustama. Hageja ei ole esitanud ühtegi

tõendit näitamaks, et ta oleks võrrelnud eri teenusepakkujate hinnakirju. Ei ole teada, kas

hageja on tegelikult remondi tellinud, kas see toimus mõistlikel tingimustel, eelistades

soodsaimat pakkumist ja kas tööde maht oli vältimatult vajalik vaid väidetava katuse

läbijooksu tulemusel korteris tekkinud veekahjustuse tagajärgede likvideerimiseks.

Esitatud kalkulatsioon korteris tekkinud veeavarii likvideerimiseks sisaldab terve korteri lae

(82 m2) remonti, mis ei vasta isegi teoreetilisele võimalusele 2016 perioodil suvi-sügis

tekkinud väidetava veekahjustuse ulatuse kohta. Just sellel perioodil oli jooksva monitoorimise

raames päevakorras katuse võimalike defektide tuvastamine. Ühistule on teada, et maja mõned

korterid, s.h nr XXX said kahjustada aastaid tagasi toimunud rohke lumega talvedel

lumesulamisest põhjustatud leketest.

A.J. poolt KÜ-le esitatud nõudele leida odavam ehitaja, kuid remontööde maht ei ole

vaidlustatav, ei olnud lisatud ühtegi tõendit mainitud kuupäeval tekkinud avarii kohta. Esitatud

tööde kalkulatsioon sisaldas absurdseid kuluartikleid (nt parkimine hoovis). Isegi eeldusel, et

hagejale kahju tekkis, ei ole tõendatud, et see tekkis katkisest katusekattest või see oli kahju

ainus põhjustaja.

Kuigi kostja hagiga ei nõustu, siis eeskätt menetlusökonoomilistel kaalutlustel on kostja valmis

lahendama vaidluse kompromissiga. Kostja on valmis tasuma hagejale kokkuleppeliselt 300

eurot. Nimetatud summa peaks katma hageja kohtukulud (pool riigilõivust hagejale

tagastatakse) ja lisaks jääma osa raha ka väidetavate remondikulude katteks.

4. Täiendavas vastuses (lk 105-106) selgitab kostja, et OÜ Randem esindaja seletuskirjas

kirjeldatakse katuse olukorda augustis 2016. Kerge leke ühes konkreetses kohas ei saa

põhjustada terve korteri ulatuses veeuputust. Korterit külastanud Randem OÜ esindaja mainib

ära katuseluugi piirkonnas olevast värskest kahjustusest ning kahjustustest, mis pärinesid

seletuskirja autori hinnangul varasemast ajast.

If kindlustuse varakahju aktis kohaselt vaatluse teostaja katusel ega ka pööningul ei käinud.

Seega katuse võimaliku lekke, selle ulatuse ja hageja poolt kahjude suuruse põhjuslikku seost

ei ole tuvastatud. Arvestades varakahju hindamist teostanud ehitusettevõtja Rehe Ehitus huvi

garanteeritud maksega tööde saamise kohta, oli ka tema motiveeritud võimalikult suurema

tööde mahu näitamisest. Hageja esmases pöördumises If Kindlustuse poole mainitakse kahju

eeldatavaks suuruseks 1 500 eur, samuti on kahju ulatus mainitud märkimisväärselt väiksem,

kui hilisemas varakahju aktis.

Kostja teeb veelkord ettepaneku kompromissiks, et arvestada kahjude tekkimise ulatuseks

07.08.2016 krt XXX lagi, mille remondi maht on välja toodud Rehe Ehitus kalkulatsioonis (lk

5) rida 2 koguses 89,6 m2.

5. Lõplikus seisukohas (lk 122-123) võtab kostja nõude omaks ulatuses, mis puudutab

veekahjustusi korter XXX esikus. KÜ ei nõustu ülejäänud kahjunõudega, mis puudutab teisi

remondikulusid (lae värvimine kogu korteri ulatuses, elutoa tapeetimine, tasuline parkimine

maja hoovis jm). Kostja jääb selle juurde, et 09.08.2016 varakahju vaatlusakt kui peamine

kahjujuhtumi tõend on ebatäielik ja pinnapealne. Kuna vaatlusaktist nähtuvalt ei ole hindaja

kontrollinud korteri pindade niiskustaset niiskusemõõtjaga, siis on kostja hinnangul järeldused

kahju ulatuse kohta kujundatud vaid hindaja subjektiivse arvamuse pinnalt. Samuti ei nähtu

vaatlusaktist, kas vaatleja võttis midagi katusele või pööningule pääsemiseks ette, KÜ juhatuse

liikmetega vaatleja katusele ja pööningule pääsemiseks ühendust ei võtnud. Vaatlusaktist ei

nähtu ka ühtki täpsemat selgitust kahju põhjuse kohta, kuigi If P&C Insurance AS

kahjukäsitleja on seda selgesõnaliselt hindajalt nõudnud. Kui kahju hindaja oleks mõõtnud

korteri seinte ja lagede niiskustaset ning sooritanud vaatluse ka pööningul, oleks hindaja

pidanud tuvastama, et kahjud korteri elutoas, magamistoas ja köögis on tekkinud varem, KÜ-

le teadaolevalt 5-6 aastat tagasi, mitte 07.08.2016.a., ning on seega VÕS § 475 lg 1 kohaselt

aegunud.

Kostja palub vähendada hagis esitatud nõuet ulatuses, mis puudutab kahjujuhtumi raames Rehe

Ehitus OÜ kalkuleeritud remondikulutusi Lai XXX korteri elutoa, magamistoa ja köögi

remondile. Tulenevalt kalkulatsioonist on esiku remondikulud koos käibemaksuga 132,40

eurot (esiku laepindala 6m2 x 16,00 eur + kaudkulud 15% summast + käibemaks). Kuna

kindlustus on hüvitanud hagejale 800 eurot korteri remondikulude katteks, siis tulenevalt on

kostja vastutus 0 eurot.

KOHTUISTUNGID

6. 08.08.2017 eelistungil (lk 60-61) jääb hageja esitatud hagi juurde, kompromissisumma ei ole

vastuvõetav, muud võimalused on ammendatud. Hageja selgitab, et värvimisele läheb lagi ja

magamistoas tuleb ka tapeet vahetada. Veekahjustus oli kolmes ruumis, varasemast on

läbijooks toimunud ka teistes ruumides. Kostja võtab omaks, et asjaolud on osaliselt õiged,

hageja on korteri omanik ja elab ülemisel korrusel, läbijooksust korteris on ühistu teadlik.

Kostja ei vaidle lae pinna suuruse üle, vaidlustavad remonttööde mahtu, kahju suurust.

7. 22.09.2017 istungil (lk 97) jääb hageja hagi juurde. Kostja jääb selle juurde, et 07.08.2016 ei

tekkinud nii suurt kahju. Vaatlusakt räägib terve korteri perimeetris olevatest kahjustustest,

vesi ei saa valguda üle terve korteri. Nõudesse on kirja pandud ka varasemad kahjud, 2010-

2011 lumesulamisveest tekkinud kahjud on ka seal näha. Katuses on auk umbes pastapliiatsi

suurune, see tekkis käesoleval suvel.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus on seisukohal, et hageja nõue kuulub rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel.

9. Kohus loeb tuvastatuks järgmised asja lahendamise seisukohalt olulised asjaolud:

a) hageja on korteriomanik kostja hallatavas elamus ja KÜ Lai 27 liige;

b) hageja korter asub Lai XXX Tartu elamu viimasel korrusel;

c) KÜ Lai 27 hallatava elamu katuselt on ka enne 07.08.2016 toimunud vihma- ja

lumesulamisvee läbijookse (kostja lk 19, hageja lk 45);

d) hageja pakkus enne kahjuhüvitise nõudmist kostjale võimalust leida soodsam võimalus

hageja korteris remonttööde tegemiseks;

e) menetluse käigus võttis kostja omaks, et korteriühistu teadis võimalikust lekkest katusel

korteri XXX esiku kohal enne 07.08.2017 kahjujuhtumit (lk 122).

10. Poolte vahel on vaidlus kostja poolt hüvitamisele kuuluva kahju suuruses. Kostja võttis

lõplikes seisukohtades (lk 122) omaks nõude ulatuses, mis puudutab veekahjustusi korter XXX

esikus. Ülejäänud osas esitas kostja vastuväited kostja rikkumise ja hagejale kahju tekkimise

konkreetselt 07.08.2016 kahjujuhtumi tagajärjel, siit tulenevalt hagis märgitud kahju ulatusele

ja hüvitamisele kuuluvale kahjule.

11. Hageja esitas kostja vastu kahjuhüvitamise nõude korteriomandiseaduse (KOS) § 1 lg 2, § 2,

§ 15 lg-te 5 ja 6 ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 115 lg 1 alusel.

12. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse

täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju

ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.

Kohustuse rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamiseks § 115 lg 1 alusel peab seega poolte

vahel olema kehtiv võlasuhe, võlgnik peab olema kohustust rikkunud ja vastutab selle eest

ning võlausaldajale peab olema tekkinud kahju, mis kuulub hüvitamisele.

13. Kohus leiab, et käesolevas asja on tuvastatud poolte vahel seadusest tulenev kehtiv võlasuhe,

s.o korteriomanikul on kahju hüvitamise nõue korteriühistu vastu maja haldamisel kohustuste

rikkumise tõttu.

KOS § 1 lg 2 tähenduses on kaasomandi esemeks maatükk ning ehitise osad ja seadmed, mis

ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ega ole kolmanda isiku omandis. Seega ehitise

osaks olev elamu katus on korteriomanike kaasomandis.

Tulenevalt KOS § 15 lg 5 võib korteriomanik nõuda, et korteriomandit valitsetakse

korteriomanike kokkulepete ja otsustuste kohaselt või, kui need puuduvad, siis korteriomanike

huvidest lähtudes. KOS § 15 lg 6 p 2 järgi käsitatakse korteriomanike huvidele vastava

valitsemisena mh korrapärast kaasomandi eseme korrashoidmist.

KOS § 8 lg 11 järgi lähevad korteriühistu asutamisel korteriomanike ühisuse õigused ja

kohustused üle korteriühistule.

Korteriühistuseaduse § 2 lg 1 kohaselt on korteriühistu eesmärgiks korteriomandite eseme

osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete

ühiste huvide esindamine. Seega on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks ja

ühtlasi kohustuseks korteriomanike ühise omandi majandamine (hooldamine).

14. Järgmise eeldusena tuleb selgitada, kas kostja rikkus võlasuhtest tulenevat kohustust. VÕS

§ 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega kohustuse rikkumine on

käitumine viisil, mis ei ole kooskõlas konkreetses võlasuhtes poolelt oodatava käitumisega.

Kohus leiab, et korteriomanike huvidega kooskõlas olevaks kaasomandi korrashoiuks ei saa

mõistlikult lugeda olukorda, kus katuses esinevad lekkekohad, mille kaudu toimub vihma- või

lumesulamisvee läbijooks korteriomandi reaalosadeks olevatesse osadesse.

Poolte seletuste põhjal on korteriühistu juba pikema aja jooksul olnud teadlik katuse halvast

seisukorrast, vihma- või lumesulamisvee läbijookse on toimunud aastaid varem. Korteriühistu

teadmist katuse ebarahuldavast seisukorrast tõendab kostja esindaja 29.09.2015 kiri ühistu

liikmetele, mis m.h sisaldab ettepanekut katusekorteri väljaehitamiseks, mille tulemusena

saaks maja uue katuse (lk 51). Hageja selgituse põhjal jäi katusekorteri väljaehitus ja seega ka

uue katuse panek korteriühistu liikmete vastuseisu tõttu detailplaneeringu algatamise

staadiumis siiski lõpule viimata (lk 46). Samuti selgub halduri seletuskirjast, et juhatuse liige

V.Roos teavitas neid (s.o hooldusfirmat OÜ Randem) 25.07.2016 katuse võimalikest leketest

ning soovis vihmasel ajal koos pööningul käia, et võimalikke lekkekohti tuvastada. Samuti

märgib V.Roos 12.08.2016 vastuses kahjukäsitlejale, et: „Katusega on meil probleem tõesti.

Oleme jooksvalt katusele ka remonti teinud, kuid nagu ikka ehitised amortiseeruvad“ (lk 50).

Samas ei ilmne poolte esitatust ja ka kostja ei ole kohtu ettepanekul esitanud tõendeid selle

kohta, kas ja millal ning millises mahus korteriühistu enne 07.08.2016 kahjujuhtumit katust

reaalselt parandas. Seevastu OÜ Randem seletuskirjast tuleneb, et katusekatete remonditööd

teostati alles 2016 novembri viimasel nädalal, enne seda on toimunud üksnes katuse võimalike

läbijooksukohtade otsimine. Seega võib kohtu hinnangul lugeda tuvastatuks, et kostja rikkus

katuse korrashoiu kohustust.

Kuigi kostja osutab sellele, et korteriühistu tegeles 2016 suvel katuse probleemi

lahendamisega, on kohus siiski seisukohal, et isegi kui korteriühistule ei saa ette heita täielikku

tegevusetust oma kohustuse täitmisel, on see siiski vaadeldav vähemalt mittekohase täitmisena

– ainuüksi ettevalmistavatest tegevustest ja korteriühistu valmisolekust katus korda teha ei

piisa antud kohustuse nõuetekohaselt täidetuks lugemiseks.

15. Kahju hüvitamise kohustus tekib võlgnikul ainult siis, kui ta rikkumise eest ka vastutab. VÕS

§ 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on

vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 I lause

kohaselt on rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikub kohustust vääramatu jõu tõttu.

Käesolevas asjas ei ole kohtule avaldatud asjaolusid, mis annaksid võimaluse lugeda kostja

poolt kohustuse täitmata jätmine vabandatavaks. Kostja viide sellele, et maja hooldaja ootas

just sel perioodil vihmast ilma, et üldse võimalikke defekte katusekonstruktsioonis avastada

(lk 30), on vaadeldav üksnes takistusena kohustuse täitmisel, kuid ei vabasta kostjat kohustuse

täitmisest ja ei ole samastatav rikkumise vabandatavusega vääramatu jõu tõttu. Kohus märgib,

et katuse seisukord oli korteriühistule teada juba oluliselt varem enne 07.08.2016 kahjujuhtumi

toimumist, seega oli võimalus lekkekohtade leidmiseks vaatluse teel suurema vihmasaju ajal

olemas ka varem. Samuti ei tulene seadusest korteriühistu kohustuste rikkumise korral süülist

vastutust või muud vastutuse piirangut.

16. Kahju hüvitamise nõude olemasolu eeldab kahjustatud isikul kahju tekkimist ning põhjusliku

seost kahju ja rikkumise vahel. VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on

kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks

olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olnud olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS §

127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus

põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg

(põhjuslik seos). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et korteriühistu poolt katuse

korrashoiukohustus hõlmab ka kohustust hüvitada rikkumisega kaasnevad kahjud (VÕS § 127

lg 2).

Hageja esitas tekkinud kahju tõendamiseks OÜ Rehe Ehitus 10.08.2017 koostatud

kalkulatsiooni hageja korteris esinevate kahjustuste remondi maksumuse kohta (lk 5).

Kalkulatsiooni aluseks on 09.08.2017 varakahju vaatlusaktis (lk 88) toodud andmed.

Vaatlusakti järgi asub kahjustatud objekt kolmekorruselise elamu 3-ndal korrusel, kahju

põhjusena on märgitud läbijooks katuselt, vesi on rikkunud korter XXX laed, magamistoas on

ka tapeet seinast lahti.

Kostja leidis vastuses hagile, et isegi hagejal kahju tekkimise korral ei ole tõendatud, et kahju

hagejale tekkis katkisest katusekattest või see oli kahju ainus põhjustaja (lk 29), seega

kostjapoolse kohustuse rikkumise tulemusena.

Kohus leiab, et kostja vastuväide hagejal tekkinud kahju ja kostja kohustuse rikkumise vahel

põhjusliku seose puudumisele on alusetu. Kohus luges tuvastatuks, et hageja korter asus

ülemisel korrusel ning hageja kinnitusel veetorustikku lae ja katuse vahel ei ole (lk 46). Kohus

leiab, et neil asjaoludel on vähetõenäoline, et veekahjustused hageja korteri laes on tekkinud

muu kui katuse läbijooksu tulemusena. Ka kostja ei ole välja toonud teisi võimalikke

kahjustuste tekkimise põhjuseid ja tõendeid nende esinemise kohta, mille alusel kohus saaks

põhjusliku seose esinemise hindamisel jõuda teistsugusele järeldusele.

Kostja põhivastuväiteks hagist tuleneva kahju ulatusele põhjuslikule seose pinnalt on, et hagi

aluseks oleva 07.08.2016 kahjujuhtumi alusel esitatud nõue sisaldab ka kõiki varasemaid

kahjusid, samas kui kahjustus katusel oli üksnes katuseluugi positsioonis (lk 97). Sellega

seonduvalt vaidlustab kostja ka vaatlusaktis esitatut, kuna selle tegija ei käinud pööningul

lekke põhjuste hindamiseks ning ei tuvastanud korteri pindade niiskustaset niiskusemõõtjaga

(lk 122).

Kostja tugineb oma vastuväites OÜ Randem seletuskirjas (lk 34) toodule. Seletuskirja kohaselt

käis haldur koos katusetööde töövõtjaga korteris XXX pärast V.Roosi saadetud e-kirja

17.11.2016. Haldur kirjeldas, et „sellel hetkel oli korteris näha värske kahjustus eeldatavalt

katuseluugi positsioonis, kuid omanik näitas (vähemalt kohapeal tundus, et varasemaid)

kahjustusi ka praktiliselt kogu korteri perimeetri ulatuses, mille tekkimise asjaolusid, sh aega

ei oska meie hinnata.“. Samuti esitas kostja esindaja kohtule väljavõtte 17.11.2016 Facebooki

vahendusel toimunud kirjavahetusest V.Roosi ja hageja vahel, mille järgi V.Roosi küsimusele:

„Kust kohast teil lagi tilgub?“, vastab hageja: „koridor“, tõendamaks veelekke toimumise

tegelikku ulatust (lk 37, 39). Hageja selgitas istungil, et küsimus oligi esitatud vaid konkreetselt

esiku kohta, juttu ei olnud ülejäänud laest, sel hetkel tilkus vesi koridorist ja siis hageja ütles,

et hetkel enam koridoris ei tilgu (lk 97).

Kohtule ei ole teada kostja esindaja osutatud A.J. 17.11.2016 korteriühistule saadetud kirja (lk

34) ja seletuskirjas viidatud V.Roosi 17.11.2016 kirja sisu ja ajend, kuid seletuskirjas ja

Facebook-is öeldut ning hageja selgitust koos hinnates käivad need olevikus toimuva kohta ja

viitavad kohtu hinnangul hoopis võimalusele, et 17.11.2016 paiku toimus järjekordne vee

läbijooks korterisse XXX. Sel ajal tekkinud kahjustusi ongi majahaldur kirjeldanud värskete

kahjustustena. Varasemad kahjustused said seega tekkida 07.08.2016 või varasemate

läbijooksude tulemusena. Kuivõrd pooltega ei ole seda selgitust arutatud, jätab kohus selle

võimaluse käesoleva asja lahendamisel kõrvale.

Kohus asub siiski seisukohale, et poolte ütluste ja esitatud tõenditega on tõendatud 07.08.2016

toimunud vihmavee läbijooksu tulemusena hageja korterile hagis märgitud ulatuses kahju

tekkimine järgmistel põhjendustel.

Nagu eelpool osutatud, olevat kostja sõnul maja hooldaja katuses võimalike defektide

kindlakstegemiseks just sel perioodil vihmast ilma oodanud. Kostja väitel sai (07.08.2016

kahjujuhtumi ajal) läbijooks katuse seisukorrast tulenevalt toimuda vaid ühest nurgast (lk 60).

Kostja istungil antud ütluste kohaselt ei hõlma katuseluuk kogu korteri lage, katuses oli auk

umbes pastapliiatsi suurune ning kuigi vesi liigub küll horisontaalis, siis sel juhul peab ta sealt

lahmama, vesi ainult tilkus (lk 97). Kohus leiab, et kostja eelnevate väidete tegelikkusele

vastavuse seab kahtluse alla kostja esindaja enda 08.08.2016 e-kiri OÜ Randem haldurile,

milles märgitakse, et: „Esimesel võimalusel, s.o vihmaga oleks vaja meil meie pööningul ära

käia. Katus lekib kõvasti.“ (lk 49). Üksnes tilkumise korral ei oleks olnud põhjust rääkida

tugevast lekkest katuses. Samuti on OÜ Randem seletuskirjas märgitud, et kui haldur

17.08.2016 iseseisvalt pööningul käis, siis oli vähese vihmaga ilm ja oli märgata katuseluugi

juures kerget leket. Selle põhjal võib kohtu hinnangul tuletada, et kui juba vähese sajuga oli

see konkreetne lekkekoht kindlakstehtav, siis suurema sajuga pidi vee läbijooks sealt juba

märkimisväärne olema.

Seda, et 07.08.2016 tekkinud kahju ei piirdunud vaid esiku laega, kinnitab ka vahetult pärast

kahjujuhtumi toimumist, s.o 08.08.2016 esitatud kahjuteade, milles on juhtumi kirjelduses

märgitud, et: „Korteriühistu katus on vihmavett läbi lasknud ja minu toa ja esiku lagi on

kahjustatud“ (lk 92). Hageja kinnitas ka istungil, et vee läbijooks ei olnud ainult koridori

nurgas, magamistoas oli samuti (lk 60 pöördel). Kohtu seisukohta kinnitab ka If P&C

Insurance AS edastatud 08.08.2016 kahjuteatele (lk 92) lisatud hageja foto IMG_1325.JPG (lk

80) ja varakahju vaatlemise käigus 09.08.2016 samast kohast koridori laest tehtud foto

IMG_3063.JPG (lk 69) võrdlemisel nähtav (e-toimiku vahendusel kättesaadavatel fotodel), et

kahjustatud ala (laes oleva prao kõrval olev) on kahe päeva jooksul suurenenud. Hageja poolt

elutoa laes olevast kahjustusest tehtud fotol IMG_1326.JPG (lk 81) võib kohtu hinnangul näha

vee voolamisest jäänud jälgi kuni müüriosani, seega ei saanud ka elutoa laekahjustuste puhul

olla tegemist aastaid tagasi tekkinud kahjustusega. Kahjuteates ei ole nimetatud ja sellele ei

ole lisatud fotosid magamistoas tekkinud kahjustustest, kuid magamistoas tapeedi lahtituleku

kohta on lisatud fotod varakahju vaatlusakti juurde.

Kohus märgib siinkohal, et hageja võttis omaks, et korter on ka varem kahjustada saanud -

hageja ütluste kohaselt on varasemast läbijooks toimunud ka teistes ruumides, suures toas,

esikus ja magamistoas (lk 60 pöördel). Samas on hageja kohtumenetluses korduvalt selgitanud,

et 2012-2013 toimunud vee läbijooksust põhjustatud kahjustused said hageja poolt remonditud

(lk 45, 60). Kostja esindajal, kes poolte antud ütluste põhjal on korteris XXX käinud nii enne

kui vahetult pärast 07.08.2016 kahjujuhtumit (lk 45, 97), oli kohtumenetluse käigus võimalus

hageja väidetu osas oma seisukoht esitada. Kuigi kostja on jäänud selle juurde, et 07.08.2016

kahjujuhtumi käigus on hõlmatud ka varasemad kahjustused, ei ole kostja esitanud kohtule

tõendeid selle kohta, et korteris XXX esinesid läbijooksud varasemast ajast, hageja ütlusi

arvestades seega ennekõike ajavahemiku 2013 ja 07.08.2016 vahel, mille põhjal saaks hinnata

kostja vastuväite põhjendatust.

Lisaks eeltoodule leiab kohus, et kuna poolte esitatud asjaolud ei osuta sellele, et korteriühistu

oleks pärast (kostjale teadaolevalt) 2010-2011 või (hageja väitel) 2012-2013 toimunud vee

läbijooksu katust remontinud, siis võib kohtu hinnangul lugeda asjas kogutud tõenditega

kooskõlas olevaks ja kohtu eelpool öeldut kinnitavaks seisukoha, et suurema sajuga toimus

vihmavee läbijooks samadest kohtadest, s.o korter nr XXX erinevates tubades, mitte ainult

esikus.

Kostja vaidles vastu kahju tekkimisele hagis näidatud suuruses vastu ka põhjusel, et ekspertiis

ei olnud nõuetekohaselt läbi viidud, ekspertiisitegija ei tutvunud katuse olukorraga ega

kasutanud niiskusemõõtjat. Kostja ei ole osutanud, millele tuginedes ta leiab, et

ekspertiisitegija talle teadaolevate ja kohapeal väljaselgitatud asjaolude põhjal oleks pidanud

kasutama täiendavalt niiskusemõõtjat. Kahjukäsitleja palus 08.08.2016 kirjas infot kahju

põhjuse (võimalusel ka põhjustaja) kohta ning millistele tõenditele ja asjaoludele see tugineb

(lk 85). Varakahju vaatlusakti kohaselt asub kahjustatud objekt 3-korruselise hoone 3. korrusel,

kahju põhjuseks on märgitud läbijooks katuselt, katus korda tegemata, vesi on rikkunud korter

XXX laed. Varakahju hindaja ülesande püstituse kohaselt ei pidanud ta välja selgitama, kas

tegemist on 07.08.2016 või varasemalt tekkinud kahjuga, see vaidlusküsimus on tõusetunud

alles seoses käesoleva hagiga. Kohtu hinnangul ei olnud neil asjaoludel varakahju hindamise

akti koostamise vältimatuks eelduseks ka katuse seisukorra kontrollimine.

17. Järgnevalt käsitleb kohus kahjuhüvitise suurusega seonduvat.

Kostja leidis Riigikohtu 25.02.2009 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-121-08 (p 17) ja VÕS § 132

lg 3 I lauses (asja parandamise mõistlikud kulud) sätestatule tuginedes, et hageja oleks pidanud

võimalusel soodsaima pakkumise kasuks otsustama, hageja ei ole tõendanud, et ta oleks

võrrelnud eri teenusepakkujate hinnakirju, samuti ei ole teada, kas hinnapakkumises

kirjeldatud tööd tegelikult teostati ja mis hinnaga (lk 30). Kostja osutas ka 08.08.2016

kahjuteates ja 10.08.2016 hinnakalkulatsioonis märgitud kahjuhüvitise suuruse ja kahju

ulatuse erinevustele ning hoovis parkimise kuluhinnaks märkimise põhjendamatusele.

Kohus märgib kõigepealt, et hageja kinnituse kohaselt on käesolevaks ajaks remont veel

tegemata (lk 60), kuid Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et asja kahjustamise korral saab

kannatanu nõuda asja kordategemise kulude hüvitamist VÕS § 132 lg 3 järgi ka siis, kui ta ei

ole asja veel korda teinud (vt Riigikohtu 13.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-5564, p 12).

VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju m.h kahju tekitamisega seoses kantud

või tulevikus kantavad mõistlikud kulud. Riigikohus selgitas 03.04.2013 otsuses tsiviilasjas nr

3-2-1-19-13 (p 12) VÕS § 128 lg 3 osas, et: „Sõna „mõistlikkus" selles sättes hõlmab

kõigepealt kulude vajalikkust, st kas kulutused olid mõistlikult võttes paratamatud. Kulude

vajalikkus kõnealuses tähenduses seondub seega põhjusliku seose tuvastamisega kostja

väidetava teo ja hageja kahju vahel (vt VÕS § 127 lg 4). /.../ Samuti hõlmab mõistlikkuse nõue

selle sätte järgi kulutuste suurust. See tähendab, et kulutused võivad olla küll selle sätte järgi

vajalikud, kuid kui need on ebamõistlikult suured, mõistab kohus hüvitise välja mitte hageja

soovitud ulatuses, vaid väiksemas, mõistlikus, s.o põhjendatud ulatuses.“

VÕS § 132 lg 3 I lause kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Riigikohus sedastas

13.11.2017 otsuses tsiviilasjas nr 2-16-5564 (p 14), et: „VÕS § 132 mõte on kaitsta kahjustatud

isiku vara koosseisu säilimist, järelikult lähtutakse asja kahjustamise korral kahjuhüvitise

kindlaksmääramisel eelkõige vara senise koosseisu ja olukorra taastamiseks vajalike kulutuste

suurusest.“ Riigikohus selgitas 13.12.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-124-11 (p16), et: „/.../

kannatanu saab VÕS § 127 lg-st 1 tulenevalt taotleda endise olukorra taastamist. Seega juhul,

kui kahjustada sai väärispuidust uks, on tal õigus nõuda ka selle taastamise kulude hüvitamist.

Kostja taotlusel võib kohus hüvitist siiski vähendada VÕS § 140 lg 1 järgi (vt Riigikohtu

9. märtsi 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-169-10, p 16).“

Hageja selgitas remonditööde mahu osas, et laes ei saa ühte kohta värvida, tuleb teha värviring,

tapeedi viskas ka lahti, kui vesi sinna vahele läks ning et tapeeti ei saa ka nii panna, et vahetad

vaid ühe paani ära, tapeedirulli hind on võetud umbes sama kvaliteedi tapeedi kohta, seal oli

enne ka kallis tapeet (lk 60 pöördel, lk 61). Kohus nõustub hageja selgitustega, et tegemist on

korteri endisesse seisukorda viimiseks vajalike kulutustega, hageja ei pea valima kõige

odavamat kahjustuste kõrvaldamise võimalust (nt lae osalise ülevärvimisena vaid kahjustuste

kohalt), kui see oleks selgelt madalama kvaliteediga ja ei täida seeläbi kahju hüvitamise

eesmärki. Samuti tuleb remonditeenuse tervikuna väljastpoolt tellimisel arvestada ka selliste

kaasnevate kuludega, nagu OÜ Rehe Ehitus kalkulatsioonis märgitud mööbli kolimine, prügi

koristamine ja äraviimine, side- ja transpordikulud jms. Viimane küll ei välista, et sama teenust

on võimalik tellida ka soodsamatel tingimustel.

Kohus nõustub kostjaga, et kuivõrd varakahju vaatlusakti ning remondikalkulatsiooni koostas

OÜ Rehe Ehitus (R.K.), siis võib olla OÜ Rehe Ehitus huvides hinnata vajaminevate tööde

mahtu ja sellega kaasnevaid kulutusi tegelikust suuremana. Samas remondikalkulatsiooni

koostamine ei tähenda veel, et just OÜ Rehe Ehitus ka nimetatud tööde teostajaks saab, see on

hageja otsustada, kas ja kellelt ta remonditööde tegemise tellib. Varakahju hindamise akt ja

remondikalkulatsioon on koostatud ennekõike kindlustuslepinguga kaetud kindlustusjuhtumi

kindlakstegemiseks ning kindlustusandja makstava hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks

tulenevalt VÕS § 489 (kahju kindlakstegemine).

Kostja viitas vastuväidetes asjaolule, et kahjuteates on hageja kahjusummaks märkinud 1500

eurot (lk 93), mis on oluliselt väiksem OÜ Rehe Ehitus kalkulatsioonis esitatust. Kohus leiab,

et kahjusummade erinevus on põhjendatav sellega, et esiteks on kahjuteate põhjal tegemist

ligikaudse summaga ning teiseks - isegi kui eeldada, et see sisaldab lisaks materjalide kulule

ka tööjõukulu ja et hageja lähtus siinkohal remonditööde pakkujate kehtivatest

teenusehindadest, jäi teate esitamise ja varakahju hindamise vahele ajavahe, mille jooksul

kahjustused süvenesid, arvestades veeläbijooksuga kaasnevate kahjustuste olemust, s.o mõned

tagajärjed (s.h tapeedi lahtitulek seinast) võivad ilmneda hiljem. Sama käib eelnimetatud

dokumentides kirjeldatud kahju ulatuse kohta – kahjuteates on märgitud, et hageja toa ja esiku

lagi on kahjustatud, varakahju vaatlusakti kohaselt on kahjustused esikus, elutoas ja

magamistoas.

Kohus ei nõustu sellega, et OÜ Rehe Ehitus kalkulatsioon sisaldab ka parkimiskulu.

Kalkulatsioonis kasutatud sõnastuse kohaselt, s.o„ /…/ parkimine – maja hoovis!“, võib pigem

asuda seisukohale, et sellise märkuse või selgitusega on parkimiskulu kulude hulgast välja

arvatud.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja kulutused olid nii vajalikud kui ka

põhjendatud.

Poolte esitatu põhjal pakkus hageja kostjale võimaluse leida ise remondi tegemiseks soodsam

pakkumine (lk 19, lk 97 pöördel), kostja vastuse kohaselt küll tingimusega, et remonttööde

maht ei ole vaidlustatav. Kohus leiab, et kostja selgitus omapoolse remondikalkulatsiooni

esitamise võimatuse kohta (kostja lk 105, hageja vastus lk 114) ei ole antud juhul asjakohane.

Kostja ei ole kohtult taotlenud tõendi kogumist TsMS § 236 lg 2 alusel. Samuti on kohus

seisukohal, et selle tõendamiseks, et OÜ Rehe Ehitus remondikalkulatsioon on ülepaisutatud

ja selles nimetatud töid on võimalik väiksemate kuludega teostada, piisab kostjal teise

teenusepakkuja hinnapakkumise esitamisest. Võrreldava ja samadest andmetest lähtuva

esialgse kalkulatsiooni esitamiseks vajalikud materjalid, s.h fotod on käesoleva asja raames nii

hageja kui kindlustusandja poolt esitatud. Seega ei eelda kostja poolt OÜ Rehe Ehitus

remondikalkulatsioonis näidatud tööde mahu põhjendamatuse kohta tõendi esitamine hageja

korteris kahjude uuesti hindamist. Kohus leiab, et hagejal oli õigus keelduda kahjude

täiendavast hindamisest korteris kohapeal, kuna kohus oli menetluse kestel juba teinud pooltele

ettepaneku vaadelda tekkinud kahjusid hageja korteris (lk 60 pöördel) ja selgitanud pooltele

ehitusekspertiisi tegemise tingimusi (lk 97 pöördel).

18. Alljärgnevalt kontrollib kohus kahjuhüvitise vähendamise aluste esinemist. Vastavalt

tõendamiskoormise jaotusele peab kahjuhüvitise vähendamise aluseks olevad asjaolud esile

tooma ja tõendama kahju tekitaja.

Kostja leiab, et kahjuhüvitis kuulub vähendamisele VÕS § 139 alusel tulenevalt hagejaga koos

korteris elaval juhatuse liikme A.J. võimalusest kahju ärahoidmiseks ja sellekohaste meetmete

kasutusele võtmata jätmisest ning põhjusel, et hageja koos A.J.ga oleksid pidanud ise jälgima

korteri kohal oleva katusekatte seisukorda ja hageja, olles teadlik katusekatte halvast

seisukorrast, jättis kostja sellest teavitamata (lk 30). Hageja leiab, et kostja viited hageja

pahausksusele eeltoodud põhjustel on asjakohatud ja ebapädevad, samuti on asjakohatu

etteheide, et nagu poleks A.J. midagi ette võtnud, osutades tema tegevusele katusekorteri

väljaehitamiseks vajalike toimingute tegemisele ning Telia ja KÜ Lai 27 majade vahelt lekete

kõrvaldamisel (lk 46).

Kostja esiletoodud asjaolude põhjal tugineb ta VÕS § 139 lg 2 sätestatud kahjustatud isikul

lasuva kahju vältimise ja vähendamise kohustusele, s.o kui kahjustatud isik jättis kahju tekitaja

tähelepanu juhtimata ebatavaliselt suurele kahju tekkimise ohule või jättis kahju tekkimise ohu

tõrjumata või jättis tegemata toimingu, mis oleks tekkinud kahju vähendanud, kui kahjustatud

isikult võis seda mõistlikult oodata.

Hinnates hagejaga koos korteris elava korteriühistu juhatuse liikme A.J. käitumise mõju hageja

taotletud kahjuhüvitise väljamõistmisele, asub kohus seisukohale, et A.J. näol ei ole tegemist

isikuga, kelle eest hageja vastutab (TsÜS § 132) ja seega tema käitumine ei ole käsitatav

kahjustatud isikust tuleneva asjaoluna. Samas KOS § 11 lg 2 sätestab korteriomaniku

kohustuse tagada, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad

isikud järgivad KOS § 11 lg 1 p-des 1 ja 2 sätestatut – hoidma korteriomandi reaalosa korras

ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele

korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud, samuti taluma eelnimetatud

piiridesse jäävaid mõjusid. Kohtu hinnangul hõlmab KOS § 11 lg 1 ka korteriomaniku, seega

ka korteriomandit kasutava isiku kohustust teavitada teisi korteriomanikke talle teatavaks

saanud katusekatete halvast seisukorrast. Samas on käesolevas asjas tuvastatud, et

korteriühistu oli juba enne 07.08.2016 kahjujuhtumi toimumist sellest asjaolust teadlik ning

varasema kogemuse põhjal pidi ka ette nägema, et selle tagajärjel võib hagejale kahju tekkida.

Kostja vastuses esitatud seisukoha osas, et käesoleva hagiga on tekkinud kurioosne olukord,

kus juhatuse liige esitab sisuliselt hagi omaenda tegevuse peale (lk 18), märgib kohus, et hagi

esitajaks antud juhul on siiski juhatuse liikmeks mitteolev korteriomanik, samuti selgitas

Riigikohus 08.03.2017 otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-84-16 (p 38), et: “/.../ juriidilise isiku

ja tema juhatuse liikme kohustusi ei saa samastada ja üldjuhul juhatuse liige juriidilise isiku

kohustuste täitmise eest isiklikult ei vastuta. /.../ Ehkki osutatud seisukoht on välja öeldud

juriidilise isiku juhatuse liikme ja selle juriidilise isiku võlausaldaja vaheliste tsiviilõiguslike

suhtete kontekstis, kehtib sama põhimõte enamasti ka juriidilise isiku muude kohustuste korral.

/.../ Tsiviilõiguslikult vastutab juhatuse liige juriidilise isiku võlausaldajate ees juhul, kui ta

rikub mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas

ühingu võlausaldajate kaitseks“ Seega antud juhul vastutus korteriühistu tegevuse või

tegematajätmise eest lasub siiski ennekõike korteriühistul, kes võib juhatuse liikme poolt

kohustuste rikkumisega korteriühistule kahju tekitamisel esitada juhatuse liikme vastu

kahjuhüvitamise nõude (mittetulundusühingute seaduse § 32).

Hageja osas nägi kostja abinõudena, millega oleks hageja saanud kahju tekkimist vältida või

vähendada, katusekatete jälgimist ja nende halvast seisukorrast kostja teavitamist. Nagu kohus

juba eelpool märkis, oli kostja juba pikema aja vältel teadlik katuse mittekorrasolekust, kuigi

kostja esitatu põhjal puudus tal 07.08.2016 kahjujuhtumi esinemise ajal teave lekkekohtade

täpse asukoha kohta. Kohus leiab, et hagejalt ei saa oodata ega lugeda temapoolseks

mõistlikuks abinõuks seda, et ta võimaliku vihmasaju ootuses käiks regulaarselt, kuivõrd

tegemist ei olnud silmaga nähtavate puudustega, katusel läbijooksu kohti otsimas, et neist

kostjale teatada.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et ei ole tõendatud VÕS § 139 alusel kahjuhüvitise

vähendamise aluste esinemine. Kohus on seisukohal, et poolte esitatud asjaolud ei anna alust

kahjuhüvitise vähendamiseks ka VÕS § 140 lg 1 alusel, s.o põhjusel, et kahju hüvitamine täies

ulatuses oleks kohustatud isiku suhtes äärmisel ebaõiglane või muudel põhjustel mõistlikult

vastuvõtmatu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

19. TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4

sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi

menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1

kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldab

hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

20. TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Hageja esitas menetluskulude nimekirja 08.12.2017.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulude suuruseks kokku 875 eurot –

riigilõiv 275 eurot ja õigusabitasu 600 eurot.

21. Riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja on eelduseks hagiavalduse menetlusse võtmisel. Hageja

on tasunud riigilõivu nõuetekohases ulatuse, mistõttu on taotlus menetluskulude

kindlaksmääramiseks riigilõivu osas põhjendatud. Küll aga ei ole kohtu hinnangul hageja

esindaja tasu põhjendatud 1,5-leheküljelise hagiavalduse ja 2,5 leheküljelise vastuse ning

kokku umbes 120 minuti kohtuistungil osalemise eest 600 euro ulatuses. Arvestades asja

keerukust, hagiavalduse ja vastuse mahtu ja sisu, kohtupraktikas põhjendatuks peetud

esindajale makstavat tunnitasumäära ning esindaja kvalifikatsiooni, peab kohus põhjendatuks

hageja esindaja tasu suuruseks kohtumenetluses 500 eurot.

Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kindlaks hageja menetluskulud summas 775 eurot. Tartu

linn, Lai tn 27 korteriühistult tuleb Kristi Sikatsi kasuks menetluskuluna välja mõista 775

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Zakaria Nemsitsveridze

Kohtunik