2-16-9905/34 · Riigikohtu tsiviilkolleegium

R I I G I K O H U S

TSIVIILKOLLEEGIUM

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohtuasja number

2169905

Otsuse kuupäev

Tartu, 17. jaanuar 2018

Kohtukoosseis

Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Malle Seppik

Kohtuasi

Jaak Visnapi hagi Eesti Kunstnike Liidu vastu volikogu otsuse

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuni 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Eesti Kunstnike Liidu kassatsioonkaebus

Tsiviilasja hind Riigikohtus

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad Riigikohtus

Hageja Jaak Visnap, esindaja vandeadvokaat Andrias Palmits

Kostja Eesti Kunstnike Liit, esindaja vandeadvokaat Karin

Madisson

Asja läbivaatamise kuupäev

18. detsember 2017. a, kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 22. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2169905 muutmata.

2. Jätta kassatsioonkaebus rahuldamata.

3. Arvata kassatsioonkaebuselt tasutud kautsjon riigituludesse.

4. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud Eesti Kunstnike Liidu kanda. Kõikide kohtuastmete

menetluskulud määratakse kindlaks maakohtus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jaak Visnap esitas 28. juunil 2016 maakohtule hagi, milles palus tunnistada kehtetuks Eesti

Kunstnike Liidu volikogu 28. märtsi 2016 otsus, millega hageja arvati kostja liikmeskonnast välja.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt arvati hageja volikogu 28. märtsi 2016 koosoleku protokolli järgi

liikmeskonnast välja põhikirja punktide 11.2.2 ja 11.2.3 alusel. Otsust motiveeriti sellega, et hageja

on kahjustanud oluliselt kostja ja tema liikmete huve tegevusega mittetulundusühingu (MTÜ) Eesti

Litograafiakeskus juhina, kuivõrd MTÜ on kostjale võlgu. Hageja on MTÜ tegevuse üle kandnud

Tallinn Art Space OÜ-sse eesmärgiga vältida kostja nõuete rahuldamist. Teiseks viidati sellele, et

hageja ei tasunud seitse aastat kostja liikmemaksu.

2-16-9905

Hageja leidis, et MTÜ Eesti Litograafiakeskus võlga ei saa seostada hagejaga ning praeguseks on

kostja kohtulikus kompromissis kinnitanud, et tal puuduvad mittetulundusühingu vastu

üürilepingust tulenevad nõuded. Hageja ei ole kahjustanud kostja ega tema liikmete huve ning

kehtiv põhikiri ei võimalda hageja väljaarvamist. Hea tahte näitamiseks tasus hageja hagi esitamise

ajaks liikmemaksu võla, mis oli valdavalt aegunud. Liikmemaksu tasumata jätmise tõttu liidust

väljaarvamisega koheldi hagejat teiste liikmetega võrreldes ebavõrdselt.

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. MTÜ Eesti Litograafiakeskus, kelle asutajaks, juhatuse

liikmeks ja identiteeti kandvaks tuumaks on hageja, jättis pikema aja jooksul kostjale tasumata

kokkulepitud üüri ja kommunaalkulud, tekitades kostjale kahju. Tsiviilasjas nr 21515134, mille

esemeks oli kostja nõue Litograafiakeskuse vastu, lõppes menetlus 20. aprillil 2016 kompromissiga,

milles Litograafiakeskus tunnustas 18 625 euro 90 sendi suurust võlga, ning sellise võla tekkimine

kahjustas oluliselt kostja ja tema liikmete huve. Hageja viis Litograafiakeskuse tegevuse üle Art

Space OÜ-sse, et vältida tsiviilasjas nr 21515134 välja mõistetud summa tasumist.

Eelkõige hageja tegevuse tõttu Litograafiakeskuse juhatuse liikmena arvas kostja volikogu

5. oktoobri 2015 otsusega hageja liidu liikmeskonnast välja. Kohus tühistas hageja hagi alusel

volikogu otsuse põhjusel, et otsuse tegemisel oli rikutud koosoleku kokkukutsumise korda (tsiviilasi

nr 2161186). 28. märtsi 2016 koosolekul otsustas volikogu teist korda hageja oma liikmeskonnast

välja arvata, kuna hageja tegevus tema kontrollitud ühingutes ning liikmemaksu tasumata jätmine

kahjustas kostjat. Põhikirja punkti 11.2.3 järgi arvatakse liige välja, kui ta on mõjuva põhjuseta

jätnud liikmemaksu tasumata vähemalt kahe aasta jooksul. Põhikirja p 11.2.2 järgi oli kostjal õigus

lugeda hageja tegevus Litograafiakeskuses ja Art Space OÜ-s kostjat ja tema liikmete huve

kahjustavaks ja heade kommetega vastuolus olevaks. Viimane asjaolu oleks ka üksikuna piisavaks

liidust väljaarvamise põhjuseks, igal juhul andis aga hageja selline tegevus kogumis liikmemaksu

maksmata jätmisega piisava alusel tema liidust väljaarvamiseks. Kostja on autonoomne juriidiline

isik, kellel peab olema võimalus ise otsustada, keda ta endale liikmeks soovib.

3. Harju Maakohus jättis 28. novembri 2016 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda. Kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 2703 eurot 68 senti ja

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras viivise otsuse jõustumisest kuni

täitmiseni.

Maakohus viitas volikogu otsuse tegemise ajal kehtinud kostja põhikirja ple 11.1, mille järgi

arvatakse liige liidust välja volikogu otsusega. Punkti 11.2.2 kohaselt on liikme väljaarvamise

aluseks liidu või liidu liikmete huvide oluline kahjustamine või au teotamine, samuti teod, mis on

vastuolus heade kommete või põhiseadusliku korraga. Punkti 11.2.3 järgi on väljaarvamise aluseks

liikmemaksu tasumata jätmine mõjuva põhjuseta vähemalt kahe aasta jooksul. Lisaks viitas kohus

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 25 lgtele 1 ja 2 ning § 24 lgle 1.

Kohus leidis, et MTÜ Eesti Litograafiakeskus võlgnevust ei saa mõistetavalt seostada hageja või

tema tegudega, millega on väidetavalt kahjustatud kostja ja tema liikmete huve. Ei ole võimalik

arvata, et hageja oleks mittetulundusühingu juhatuse liikmena tahtnud kahjustada või kahjustanud

kostja huve. Kostja ei ole põhistanud ega tõendanud, missugused põhikirjalised negatiivsed

tagajärjed on kostjal tekkinud MTÜ võlgnevuse tasumata jätmise tõttu. Hagejale ei ole võimalik ette

heita hea usu vastast käitumist. Ei ole tuvastatud, et MTÜ tegevus oleks üle kantud Tallinn Art

Space OÜ-sse (ettevõtte üleminek). Seega ei oleks kostja volikogu tohtinud põhikirja p 11.2.2 alusel

hagejat liikmete seast välja arvata.

2(7)

2-16-9905

28. märtsi 2016 seisuga oli hagejal tasumata seitsme kalendriaasta liikmemaks. Maakohus luges

tuvastatuks, et kostja on liikmemaksu tasumata jätmise tõttu varem liikmeid välja arvanud.

Liikmemaksu tasumata jätmist ei õigusta hagejal 16. mai 2016 otsuse alusel tsiviilasjas nr 2161186

tekkinud rahaline nõue kostja vastu. Juba enne tsiviilasja nr 2161186 algust oli hagejal kuue aasta

liikmemaks tasumata ning väljaarvamise otsuse tegemise ajal ei olnud hagejal veel kostja vastu

nõuet. Hageja viide hea tahte märgina liikmemaksu võla tasumisele ning väide, et kedagi ei ole

liikmemaksu võlgnevuse pärast liidust välja arvatud või et hageja liikmemaksu võlgnevus on väike

ja kõigi liikmete liikmemaksud kokku on kostja kogutulust vaid 0,01%, ei muuda kostja põhikirja

p 11.2.3 sisu. Seega vastab kostja volikogu 28. märtsi 2016 otsus hageja kostja liikmeskonnast

väljaarvamise kohta kostja põhikirja punktile 11.2.3.

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja hagi rahuldada.

Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda.

Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu.

Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused

5. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 22. juuni 2017 otsusega maakohtu otsuse ja tunnistas kehtetuks

Eesti Kunstnike Liidu volikogu 28. märtsi 2016 otsuse Jaak Visnapi liikmete hulgast väljaarvamise

kohta. Poolte maa- ja apellatsioonikohtu menetluskulud jättis ringkonnakohus kostja kanda.

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et kostja põhikirja p 11.2.2 ei andnud alust hagejat liidust

välja arvata, sest hageja ei ole kahjustanud oluliselt kostja ega tema liikmete huve ega käitunud

heade kommete vastaselt. Samas ei ole hageja vaidlustanud seda, et volikogu otsuse tegemise

hetkeks olid tal tasumata liikmemaks seitsme aasta eest ning et kostja põhikirja p 11.2.3 järgi võib

see samuti anda alust liige välja arvata. Õige on maakohtu väide, et see, et hageja tasus hea tahte

märgina võlgnevuse pärast volikogu otsust, et kedagi teist ei ole liikmemaksu võlgnevuse pärast

liidust välja arvatud või et hageja võlgnevus moodustas liidu kogutulust vaid tühise osa, ei muuda

põhikirja punkti 11.2.3 sisu. Maakohus ei hinnanud aga seda, kas hageja väited võivad anda aluse

tuvastada vaidlustatud otsuse vastuolu hea usu põhimõttega.

Kostjal tuleb järgida lisaks põhikirjale ja MTÜS sätetele ka tsiviilseadustiku üldosa seaduse

(TsÜS) § 32, mille kohaselt peavad juriidilise isiku liikmed järgima omavahelistes suhetes hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Hea usu põhimõtte järgimise kohustus tuleneb ka

TsÜS §st 138 ja VÕS §st 6. Heas usus käitumine tähendab käitumist vastavalt seadusele.

Hageja esitatud elulised asjaolud kogumis võimaldavad kaebusega nõustuda. Olukorras, kus enamik

kostja otsuse põhjendustest (mh see, nagu oleks liikmemaks oluline osa kostja tegevuse

finantseerimisest ja liikmemaksu tasumata jätmine kahjustaks oluliselt ühingu ja selle liikmete huve)

ei leidnud maakohtus tõendamist, saab pidada kogu otsust hea usu vastaseks. Vaidlustatud otsuse

terviktekstist nähtub, et volikogu tahe oli suunatud hageja liikmeskonnast väljaarvamisele

esmajoones tema tegevuse tõttu MTÜ Eesti Litograafiakeskus juhatuse liikmena, mitte liikmemaksu

tasumata jätmise tõttu. Poolte väidete ja esitatud tõendite kogumist saab järeldada, et kostja

juhtorganid ei ole aastate jooksul pidanud vajalikuks aktiivselt tegelda liikmemaksu võlglastega.

Hagejale anti seitsme aasta jooksul võimalus liikmemaks tasumata jätta ning viimased

väljaarvamised liikmemaksu võlgnevuse alusel toimusid 2004. a. Ka ei asutud hagejalt liikmemaksu

võlgnevust kohtu abil sisse nõudma, vaid lasti nõudel osaliselt aeguda. Kostja saatis iga aasta 1–2

korda liikmetele e-kirju meeldetuletusega vajadusest liikmemaks tasuda, aga ei märkinud neis

tasumata jätmise tagajärjena liikmete hulgast väljaarvamist.

3(7)

2-16-9905

2015. a konsolideeritud majandusaasta aruande järgi laekus liikmemaksudena 7315 eurot, s.o 0,6%

ühingu tulust, ja hageja võlgnevuse suurus moodustas 0,01% tulu suurusest. Seega ei saanud olla

põhjendatud volikogu hinnang, et liikmemaksul on oluline osa ühingu tegevuse finantseerimisel.

Ühingu tegevusest nähtub, et selle kohustuse täitmise vajadusse ei ole tõsiselt suhtutud. Seega ei ole

hageja väljaarvamine liikmete hulgast ainult liikmemaksu võlgnevuse alusel hea usu põhimõttega

kooskõlas ja kostja 28. märtsi 2016 volikogu otsus hageja väljaarvamise kohta tuleb tunnistada täies

ulatuses kehtetuks.

Ringkonnakohus selgitas samas, et praegune otsus on tehtud konkreetse vaidluse asjaolusid

arvestades eelkõige põhjusel, et oluline osa kostja kaalutlustest, arvestades nende osakaalu, ei

osutunud põhjendatuks, ning hageja väljaarvamine ainuüksi liikmemaksu võlgnevuse põhjendusel,

arvestades kostja enda passiivset tegevust selles osas, ei oleks kooskõlas hea usu põhimõttega.

Samas ei tähenda otsus, nagu ei oleks kostja liikmetel kohustust liikmemaksu tasuda. Iga

väljaarvamise juhtumit tuleb kaaluda konkreetsete asjaolude kogumi alusel. Asjaolu, et ühingus võib

olla veel mõni liikmemaksu võlgnik, ei anna teistele liikmetele üldise käibekohustuse põhimõtetest

(TsÜS § 138) tulenevalt alust jätta oma kohustus täitmata.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Kostja palub kassatsioonkaebuses maa- ja ringkonnakohtu otsused tühistada ja jätta

apellatsioonkaebuse rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja saata tsiviilasja uueks arutamiseks

ringkonnakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Kassatsioonkaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus oluliselt menetlusõiguse norme, kui lahendas

maakohtu otsust sisuliselt muutes asja üksnes apellatsioonkaebuses toodud küsimuste piires ja jättis

vastuolus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 654 lgga 5 poolte maakohtu menetluses

esitatud kõigi väidete ja vastuväidete kohta seisukoha võtmata. Ringkonnakohus ei kontrollinud, kas

ja miks oli kostja põhikirja p 11.2.2 kohaldamine ebaõige.

Ringkonnakohus laiendas valesti lepingulise õigussuhte norme mittetulundusühingu ja selle liikme

suhtele. Kostja leiab, et seda suhet ei saa käsitada lepingulisena, vaid õiguskorras autonoomse

usaldussuhtena. Sõltumata õigussuhte iseloomust reguleerib mittetulundusühingu ja selle liikmete

suhteid, sh liikme väljaarvamist MTÜS §st 16 tulenev eriregulatsioon, mida on korratud ja

täpsustatud kostja põhikirjas.

Ringkonnakohtu oletus, et otsuse tegemisel peeti olulisemaks põhikirja p 11.2.2 rikkumist, on

meelevaldne ning asjakohatu. Üks faktiline põhjendus ei saa muuta otsust õigusvastaseks, kui teise

faktilise põhjenduse alusel on õiguslik alus teha sama tagajärjega otsus. Kostja tegevus liikmemaksu

sissenõudmisel oli mõistlik ja piisav ning mittetulundusühingu liikme väljaarvamisele ei pea

eelnema hoiatust. Kostjal ei ole kohustust hoiatada liikmeid tagajärgede eest, kui nad oma

liikmekohustusi või -õigusi ei täida. Liikmemaksu tasumata jätmist kui MTÜ ja selle liikmete

huvide vastast käitumist ei saa hinnata vaid finantsnumbrite alusel. Vaidlustatud otsus, milles leiti, et

hageja on nii kostja kui ka selle liikmete huve kahjustanud, on autonoomia printsiibil põhinev

kaalutlusotsus, mida kohus ei saa sisulistelt ümber hinnata.

Ringkonnakohus tõlgendas mittetulundusühingu ja hageja suhet mittetehingulisena, aga ei

kohaldanud MTÜS § 16 lgd 1 ja 2, vaid abstraktselt hea usu põhimõtet VÕS § 29, VÕS § 196 lg 2

ja lg 3 ning § 116 lg 2 mõttes. Kohus heitis kostjale sisuliselt ette täiendava tähtaja andmata jätmist

VÕS § 196 lg 2 ja § 116 lg 2 mõttes. Kohus oleks pidanud hea usu põhimõtte sisustamisel lähtuma

4(7)

2-16-9905

eelkõige TsÜS §st 32 ning hindama ka vaidlustatud otsuse põhjendusi, mis puudutasid vastustaja

pahauskset käitumist.

Kui poolte suhet käsitada tehingulisena, oli kostjal alus hageja välja arvata tehingut üles öeldes.

7. Hageja palus jätta kassatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu otsust tühistada ja

see tuleb TsMS § 691 p 1 alusel jätta muutmata. Kassatsioonkaebus jääb rahuldamata ja

kassatsiooniastme menetluskulu kostja kanda.

9. Kassatsiooniastmes on pooltel põhiline õiguslik vaidlus selle üle, kas kohus on õigustatud

sisuliselt hindama mittetulundusühingu organi otsuse vastavust hea usu põhimõttele, sekkudes sel

moel ühingu otsustusõigusesse.

10. MTÜS § 24 lg 1 esimese lause järgi võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel

kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Sama paragrahvi

lg 7 järgi võib sama paragrahvi lgtes 1–6 sätestatud korras nõuda ka mittetulundusühingu teiste

organite otsuste kehtetuks tunnistamist. Varem on Riigikohus leidnud, et selles lõikes on peetud

silmas, et üldkoosoleku otsusega samas korras võib vaidlustada MTÜS § 31 lgs 1 ettenähtud

organite otsuseid (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. oktoobri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3219513,

p 11). Kostja põhikirja kohaselt on üldkoosolekute vahelisel ajal tema kõrgeimaks organiks volinike

koosolek (vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud redaktsiooni p 3.1). Seega on volikogu

MTÜS § 31 lgs 1 märgitud organ, mille otsust saab vaidlustada üldkoosoleku otsuse vaidlustamiseks

ettenähtud korras, ja kohus saab hinnata otsuse vastavust seadusele ja põhikirjale.

11. Pooled ei ole vaidlustanud maakohtu tuvastatut, et kostja volikogu 28. märtsi 2016 otsusega

arvati hageja kostja liikmeskonnast välja põhikirja punktide 11.2.2 ja 11.2.3 alusel, põhjendades

otsust sellega, et hageja on kahjustanud oluliselt kostja ja tema liikmete huve MTÜ Eesti

Litograafiakeskus juhina, kuna mittetulundusühing on kostjale võlgu (1), hageja on heade kommete

vastaselt mittetulundusühingu tegevuse üle kandnud Tallinn Art Space OÜ-sse eesmärgiga vältida

kostja nõuete rahuldamist (2) ja hageja ei tasunud kostja liikmemaksu seitsme kalendriaasta jooksul

(3).

Pooled ei vaidle ka selle üle, et MTÜ Eesti Litograafiakeskus oli Eesti Kunstnike Liidule võlgu.

Tsiviilasjas nr 21515134 kinnitas Harju Maakohus 20. aprilli 2016 määrusega kompromissi, millega

Litograafiakeskus kohustus võla tasuma maksegraafiku alusel. Volikogu vaidlustatud otsuse

tegemise hetkel oli hageja kostjale võlgu seitsme aasta liikmemaksu.

12. MTÜS § 16 lgs 1 sätestatud põhimõtte kohaselt võib üldjuhul liikme mittetulundusühingust

välja arvata põhikirjas ettenähtud juhtudel. Kostja põhikirja (volikogu otsuse tegemise ajal kehtinud

redaktsiooni) p 11.2.2 järgi on liikme liidust väljaarvamise alusteks liidu või liidu liikmete huvide

oluline kahjustamine või au teotamine, samuti teod, mis on vastuolus heade kommete või

põhiseadusliku korraga. Põhikirja p 11.2.3 järgi on liikme väljaarvamise aluseks ka volikogu

kehtestatud liikmemaksu tasumata jätmine ilma mõjuva põhjuseta vähemalt kahe aasta jooksul.

Nendele alustele ongi kostja hagejat oma liikmeskonnast välja arvates tuginenud.

5(7)

2-16-9905

13. Maakohus leidis, et kostja volikogu ei oleks tohtinud hagejat põhikirja p 11.2.2 alusel liikmete

seast välja arvata, sest hagejale ei ole võimalik ette heita hea usu vastast käitumist, mida kostja on

omistanud talle MTÜ Eesti Litograafiakeskus võlgnevuse ning Tallinn Art Space OÜ aspektist.

Ringkonnakohus nõustus selle maakohtu seisukohaga ja märkis otsuses, et ei korda selles osas

maakohtu põhjendusi (ringkonnakohtu otsuse p 24). Seejuures on ringkonnakohtu otsusest selgelt

mõistetav, millise osaga maakohtu otsuse põhjendusest on ringkonnakohus nõustunud. Maakohtu

otsuse põhjendustega nõustumisel võib ringkonnakohus TsMS § 654 lgs 6 sätestatud põhimõtte järgi

märkida, et nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendusega ega pea seda uuesti esitama. Sel juhul

on maakohtu otsuse põhjendus osas, millega ringkonnakohus on selgelt nõustunud, ühtlasi

ringkonnakohtu otsuse põhjenduseks. Seega ei saa nõustuda kassatsioonkaebuse väitega, nagu oleks

ringkonnakohus jätnud selles osas oma otsuse põhjendamata ega oleks järginud TsMS § 654 lg 5

nõudeid. Kassatsioonkaebusest ei nähtu, millistele kostja maakohtu menetluses esitatud väidetele on

ringkonnakohus tema arvates vastamata jätnud. Kolleegium selliseid olulisi väiteid ei tuvastanud.

Samuti leiab kolleegium, et kohtud on tuvastatud asjaoludele ka materiaalõigust õigesti kohaldanud.

14. Kolleegium nõustub ka selle ringkonnakohtu seisukohaga, et hageja väljaarvamine põhikirja

p 11.2.3 alusel oli vastuolus hea usu põhimõttega, järgides ühtlasi ringkonnakohtu otsuse

põhjendusi. Kassatsioonkaebuses ei ole väiteid, mis võiksid kaasa tuua selles osas teistsuguse otsuse

tegemise.

MTÜS §s 24 sätestatud õiguskaitsevahend on oma olemuselt ühinguõiguslik õiguskaitsevahend,

mida saavad kasutada ühinguga sisesuhtes olevad isikud (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3219513, p 11). Mittetulundusühingu suhe oma liikmetega

on seadusega reguleeritud ning sellele kohalduvad mh TsÜS § 32 (juriidilise isiku osanikud,

aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes

järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve) ja § 138 lg 1 (õiguste teostamisel

ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus) ning VÕS § 6 (võlausaldaja ja võlgnik peavad

teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (lg 1); võlasuhtele ei kohaldata seadusest,

tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu (lg 2)).

Riigikohus on varasemas praktikas kinnitanud, et ühingu ja liikme suhetes tuleb arvestada hea usu

põhimõttega (vt nt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 9. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 32113715, p 11). Samuti on Riigikohus varem leidnud, et ühingu liikmete võrdse kohtlemise

põhimõte on olemuselt ühinguõigusliku hea usu põhimõtte konkretiseering, mis analoogia alusel

(TsÜS § 4 esimene lause) äriseadustiku (ÄS) §ga 85, § 154 lgga 1 ja §ga 272 ning

tulundusühistuseaduse (TÜS) §ga 25 kohaldub koostoimes TsÜS §ga 32 ka mittetulundusühingu

liikmetele. Riigikohus märkis oma lahendis, et mittetulundusühingu liikmed vajavad samasugust

kaitset nende põhjendamatult ebavõrdse kohtlemise eest nagu äriühingute osanikud, aktsionärid ja

liikmed (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3212915, p 14). Seega

on ka kohus MTÜS § 24 alusel esitatud hagi lahendades õigustatud hindama seda, kas

mittetulundusühingu organi otsuse tegemisel on arvestatud hea usu põhimõttega, sh kas ühingu

liikmeid on koheldud võrdselt. Varasemas praktikas on Riigikohus leidnud, et liikme ühingust

väljaarvamise õigsuse hindamisel tuleb otsustada, kas väljaarvamine oli sisuliselt õigustatud ja

mõistlik (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. juuni 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3216503, pd 29 ja 30).

15. Kostja on valesti leidnud, nagu oleks ringkonnakohus vaidlust lahendades lähtunud lepingu

ülesütlemise eeldustest. Ringkonnakohus on lahendanud vaidluse kostja põhikirja, MTÜS sätete,

TsÜS §de 32 ja 138 ning VÕS § 6 alusel. Nõustuda ei saa kostja väitega, nagu oleks

ringkonnakohus talle ette heitnud hagejale liikmemaksu tasumiseks täiendava tähtaja andmata

jätmist, sest sellist etteheidet ringkonnakohtu otsus ei sisalda. Küll on ringkonnakohus andnud

hinnangu kostja käitumisele liikmemaksude sissenõudmisel oma liikmetelt, hinnates seda asjaolude

6(7)

2-16-9905

kogumi ühe osana hea usu põhimõtte kontekstis. Eespool on kolleegium põhjendanud, et ekslik on

kassaatori seisukoht, nagu ei saaks kohus hinnata liikme ühingust väljaarvamise sisulist

põhjendatust, kui formaalne alus väljaarvamiseks on olemas. Et ühingu ja tema liikmete vahel on

seadusega reguleeritud õigussuhe, siis ei ole asjakohased kassatsioonkaebuse väited selle suhte

ülesütlemisega lõpetamise kohta.

16. Kassatsioonkaebuses esitatud protsessuaalne nõue on ka vastuoluline, sest taotlenud maa- ja

ringkonnakohtu otsuste tühistamist, on kostja samas taotlenud hageja apellatsioonkaebuse

rahuldamata jätmist. Apellatsioonkaebuse lahendamine on ringkonnakohtu pädevuses

(TsMS 64. peatükk, s.h § 657). Kui aga ringkonnakohus oleks hageja apellatsioonkaebuse jätnud

rahuldamata, oleks see tähendanud maakohtu otsuse (resolutsiooni) muutmata jätmist.

17. Kolleegium jätab TsMS § 171 lg 1 alusel Riigikohtus kantud menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 174 lg 6 alusel määrab hageja menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus.

18. Kassatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 alusel kassatsioonikautsjon

arvata riigituludesse.

Jaak Luik

Ants Kull

Malle Seppik

7(7)