3-17-2751/10 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja

Kaire Pikamäe

Määruse tegemise aeg ja koht

17. jaanuar 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2751

Haldusasi

Maksu-

ja

Tolliameti

taotlus

täitmist

tagavate

toimingute sooritamiseks loa andmiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Külli

Niin

Puudutatud isik – XXX OÜ, volitatud esindaja v.adv

Siret Saks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 18. detsembri 2017. a määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XXX OÜ määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

Jätta XXX OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18. detsembri

2017. a määrus haldusasjas nr 3-17-2751 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (HKMS § 235 lg-d 1 ja 3, § 265 lg 5; MKS § 1361 lg 4 ).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel

14.12.2017 Tallinna Halduskohtule taotluse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

andmiseks, paludes kohtult luba Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) aresti seadmiseks 36

849,90 euro ulatuses XXX OÜ kõikides Eesti Vabariigi krediidiasutustes avatud

pangakontodele.

Maksuhaldur on 16.06.2017 korralduse nr 12.2-3/040446-1 alusel alustanud XXX OÜ

käibemaksu, tulumaksu ja tööjõumaksude arvestamise, deklareerimise ja tasumise õiguse

kontrolli maksustamisperioodil veebruar 2017.

XXX OÜ kontrollimenetluse käigus on selgunud asjaolud, mis annavad alust arvata, et

äriühing on veebruari 2017 käibemaksudeklaratsioonil (KMD) kajastanud raamatupidamises

reaalselt mittetoimunud tehinguid kokku 12 856,34 euro ulatuses. XXX OÜ on vormistanud

3-17-2751

2(8)

ehitusteenuste soetamise läbi äriühingute E OÜ (alates 04.05.2017 ärinimi E OÜ), K OÜ ja P

OÜ, kuid tegelikkuses soetas XXX OÜ ehitusteenuseid enda töötajatelt või vajadusel kaasates

tundmatuid kolmandaid isikuid. XXX OÜ on kajastanud ehitusmaterjalide ja ehitustööriistade

soetamise äriühingutelt E OÜ, S OÜ ja aruandva isiku kaudu sularahaarvete alusel 22

erinevalt äriühingult, kuid tegelikkuses kaupa soetatud ei ole. XXX OÜ on kajastanud

ehitusteenuste soetuse eraisikutest tellijate ehitusobjektide tarbeks äriühingutelt I OÜ, P AS ja

I AS objektidele Kabli, Kaskede, Haldja, kuid tegelikkuses ei ole tegemist äriühingu

maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega, vaid tööd on korraldatud objektide tellijate poolt.

Lisaks on kajastatud sisendkäibemaksu arvestuses Telia Eesti AS teenuse arve, mis on

väljastatud XXX OÜ juhatuse liikme nimel, seega ei vasta arve KMS toodud

sisendkäibemaksu

mahaarvamise

tingimustele.

Sellise

teguviisi

eesmärgiks

oli

sisendkäibemaksu suurendamise kaudu vähendada tasumisele kuuluvat käibemaksu. Kuna on

alust arvata, et tehinguid eelnimetatud äriühingutega ei toimunud, on kontrolli tõenäoliseks

tulemuseks XXX OÜ sisendkäibemaksu vähendamine kokku 12 856,34 euro ulatuses.

XXX OÜ on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid äriühingutele E OÜ, K OÜ, S

OÜ, I OÜ, P AS, P OÜ, I AS ja aruandvale isikule 22 äriühingu sularahaarve alusel kokku 75

952,68 euro ulatuses. Tegemist ei olnud XXX OÜ ettevõtlusega ja maksustatava käibe tarbeks

tehtud kulutusega. Neilt ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetelt tuleb tasuda tulumaksu 18

988,17 eurot.

XXX OÜ poolt tasumata jäänud maksusummadelt seisuga 13.12.2017 tulenev intressi summa

on 5005,39 eurot. Seega moodustab maksukohustus kokku 36 849,90 (12 856,34+18

988,17+5005,39) eurot.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib

maksukohustuslase tegevusest tulenevalt maksuotsuse sundtäitmine osutuda raskemaks või

isegi võimatuks. Arvestades, et isik on ühe kuu jooksul kajastanud tegelikkusele

mittevastavaid arveid sisendkäibemaksu arvestuses, mille tulemusel on isiku käibemaksu

kohustus vähenenud 12 856,34 euro võrra, on alust arvata, et kui isik ei ole toiminud

seadusega kooskõlas, toimib ta samamoodi ka tulevikus. Äriregistri andmetel on XXX OÜ

juhatuse liikmel ja ainuosanikul TA-l kehtivaid seoseid lisaks XXX OÜ-le veel nelja

äriühinguga, millest B OÜ-l on maksuvõlg 13.12.2017 seisuga 9912,08 eurot (sellest on

tasumisgraafikus 5977,60 eurot). Lisaks on TA-l kehtetuid seoseid viie äriühinguga, millest

kahel on maksuvõlad kokku 307 976,86 eurot (osaliselt tekkinud ajal, kui äriühingut juhtis

TA ja osaliselt tekkinud vahetult pärast TA juhatuse liikme rolli lõppemist).

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast maksuotsuse väljastamist võib ka

maksukohustuslase majandusliku seisu tõttu maksuotsuse sundtäitmine osutuda raskemaks

või isegi võimatuks. Seisuga 13.12.2017 omab XXX OÜ Maanteeameti liiklusregistri

andmetel

sõidukit Volkswagen Sharan (sõiduauto,

esmane

registreerimine 2002,

registreerimismärk XXXXXX). Kuna sõiduki puhul on tegemist ligi 15 aastat vana ja

kasutatud sõidukiga, tuleb arvestada, et selle turuväärtus väheneb pidevalt ning tegemist on

likviidse varaga. Kuna liiklusregistri kanne on informatiivne, ei ole tõsikindlalt teada, kas

sõiduki omanik on taotluse koostamise hetkel XXX OÜ. Arvestades tõenäoliselt määratava

maksusumma suurust, ei saa pidada otstarbekaks taotleda sõidukile keelumärke seadmist ega

sõiduki arestimist.

Ettevõtte varasemat maksukäitumist analüüsides on selgunud, et äriühing on ka

kontrollitavale perioodile eelneval perioodil (2015 september ‒ detsember, 2016 jaanuar,

2016 aprill ‒ juuni) kasutanud oma maksukohustuse vähendamiseks arvatavate varifirmade

arveid, mistõttu on MTA viinud 04.03.2016 äriühingu juhatuse liikmega läbi vestluse ja

3-17-2751

3(8)

nõustamise, kuid äriühing ei ole oma maksukäitumist parandanud. Äriregistrile esitatud 2015.

a majandusaasta aruande kohaselt teenis äriühing kasumit 9616 eurot, samas lühiajalisi

kohustusi oli äriühingul kokku 12 082 euro väärtuses, mistõttu ei ole võimalik ka teenitud

kasumi arvelt katta tekkivat maksukohustust. Perioodi 2016 oktoober ‒ detsember KMD-del

on äriühing deklareerinud teenuste müüki kokku summas 13 965,28 eurot ja tasumisele

kuuluvat käibemaksu summas 2793,06 eurot. Samal perioodil on soetust deklareeritud

summas 2777,80 eurot, s.o praktiliselt samas summas deklareeritud tuluga. Perioodil 2017

veebruar ja märts ei ole äriühing maksustatavat käivet üldse deklareerinud ja aprillikuu KMD

on jäetud esitamata, mis annab alust arvata, et äriühing võib hakata oma tegevust lõpetama

või hoidub teadlikult maksukohustuse deklareerimisest. Äriühingu pangakontode analüüsist

nähtub, et seisuga 31.12.2016 oli AS-s Krediidipank avatud arvelduskonto jääk 78,55 eurot,

AS-s SEB Pank avatud arvelduskonto jääk 349,85 eurot ja AS-s Swedbank avatud

arvelduskonto jääk seisuga 31.10.2016 oli 8,01 eurot. Kinnistusraamatu andmetel ei oma

äriühing kinnisvara. Väärtpaberi keskregistri andmetel ei oma äriühing väärtpabereid ega

väärtpaberikontosid. Väikelaevade registri andmetel puuduvad äriühingul laevad.

XXX OÜ-l on 13.12.2017 seisuga maksuvõlg 11 587,27 eurot, millest tasumisgraafikus on

9391,51 eurot. On alust arvata, et XXX OÜ-l puuduvad majandustegevusest tulenevad

vahendid, mille arvelt tulevast 36 849,90 euro suurust maksukohustust tasuda.

Maksuhaldur ei oma teavet muude varaliste õiguste kohta (nt kaubamärkidega, hüpoteekidega

seotud õigused).

Arvestades eeltoodut, on käesoleva kontrolli tulemusel tekkiva maksukohustuse tagamiseks

ainsaks sobivaks täitetoiminguks MKS § 130 lg 1 p-s 3 toodud sissenõude pööramine

rahalisele õigusele, st aresti seadmine XXX OÜ arvelduskontodele. Praegu osutab äriühing

veel

ehitusteenuseid,

millest

tekib

maksustatav

käive

ning

rahalised

vahendid

arvelduskontodele. Äriühingul võib lisaks tema poolt maksuhaldurile esitatud AS Swedbank

arvelduskontole olla arvelduskontosid teistes Eesti krediidiasutuses. Seega on eelaresti

seadmine äriühingu arvelduskontodele antud juhul ainuõige tegevus.

Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud

täitetoimingu, kui XXX OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses

42 0007,19 eurot (36 849,90+4 466,55), valides tagatise liigi vastavalt MKS § 122 loetelule.

Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga, et esitatav tagatis peab lisaks

maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS

§ 122). Kui XXX OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, on kantava deposiidi väärtuseks

36 849,90 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 18.12.2017 määrusega MTA taotluse ning andis MTA-

le loa arestida XXX OÜ arvelduskontod Eesti krediidiasutustes kokku 36 849,90 euro

ulatuses.

Maksuhaldur on 16.06.2017 korralduse nr 12.2-3/040446-1 alusel alustanud XXX OÜ

maksustamisperioodi

veebruar

2017 käibe-, tulu-

ja tööjõumaksude arvestamise,

deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Kõnealuse kontrollimenetluse tulemusena on

võimalik XXX OÜ-le maksuotsuse tegemine, millega määratakse kindlaks täiendav

maksukohustus summas 36 849,90 eurot. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa

väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Maksu määramise

aegumistähtaeg MKS § 98 lg 1 alusel ei ole möödunud. Seega on täidetud eeldus, et kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

3-17-2751

4(8)

Maksuhalduri taotluses ja sellele lisatud kontrollakti projektis esile toodud asjaolud viitavad

sellele, et XXX OÜ on teadlikult osalenud maksupettuses, deklareerides fiktiivsete arvete

alusel sisendkäibemaksu eesmärgiga vähendada XXX OÜ poolt tasumisele kuuluvat

käibemaksukohustust, samuti teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid selle pealt

tulumaksu tasumata. Maksupettuse kaudu maksukohustuse vältimine annab aluse eeldada

maksukohustuse

täitmise

soovimatust

ka

maksumenetluse

tulemusena

määratava

maksukohustuse osas. Seega võib eeldada kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmise

olulist raskendatust või võimatust maksukohustuslase tegevusest tulenevalt.

XXX OÜ-l puudub teadaolevalt arvestatav registervara. Äriühingule kuuluva sõiduki (VW

Sharan väljalaskeaastaga 2002) väärtuseks on maksuhalduri poolt sarnaste sõidukite

müügikuulutusi arvestades hinnanguliselt alla 3500 euro ning liiklusregistri kande

informatiivsust arvestades ei ole liiklusregistrisse kantava piirangu näol tegemist ühtlasi kuigi

efektiivse tagatisega. Maksuhaldur ei ole tuvastanud teavet muude varaliste õiguste kohta

lisaks äriühingu poolt kasutatavale pangakontole. Kuigi pangakontode aresti näol on tegemist

üsna intensiivse majandustegevuse takistusega, võib praegusel juhul eeldada, et võimalused

täitmata maksukohustuse (osaliseks) kompenseerimiseks on maksumenetluse kestel oluliselt

suuremad kui maksumenetluse lõppemise järgselt. Praegusel juhul võib eeldada XXX OÜ

soovimatust täita enda maksukohustust maksumenetluse tulemusena ja seetõttu võib eeldada

äritegevuse planeerimist selliselt, et maksumenetluse lõppemisel oleks XXX OÜ varatu.

Samas on maksuhaldur märkinud, et olemasoleva informatsiooni alusel osutab XXX OÜ veel

ehitusteenuseid, millest võib tekkida maksustav käive ning seega võivad toimuda laekumised

XXX OÜ arvelduskontodele. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud lubada maksuhalduril

täitmist tagava toiminguna arestida XXX OÜ pangakontod eeldatava maksukohustuse

ulatuses summas 36 849,90 eurot.

Kui XXX OÜ leiab, et ta on valmis ja võimeline täitma võimalikku maksumenetluse

tulemusena määratavat maksukohustust, on äriühingul võimalik pangakontode arestist

vabastamiseks pöörduda maksuhalduri poole muu tagatise pakkumisega vastavalt MKS §-s

122 loetelule.

Maksuhaldur on taotluses esile toonud, et lõpetab MKS § 1361 lg 3 kohaselt XXX OÜ vastu

suunatud täitmist tagavad täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu

sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui XXX OÜ on esitanud tagatise võimaliku

rahalise nõude tagamiseks. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur

konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui XXX OÜ on esitanud tagatise MKS § 120

lg 1 p 3 ja § 121 kohaselt suuruses 42 007,19 eurot (asendustagatise esitamisel peab tagatis

lisaks maksuhalduri nõudele katma ka võimalikud sundtäitmise kulud). Maksuhaldur on

märkinud, et kui äriühing soovib kanda tagatissumma deposiiti, on kantava deposiidi

väärtuseks 36 849,90 eurot

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. XXX OÜ palub 04.01.2018 määruskaebuses ja 16.01.2018 vastuses tühistada Tallinna

Halduskohtu 18.12.2017 määrus ja teha asjas uus määrus, millega jätta MTA taotlus

rahuldamata.

MTA on algatanud kontrolli seonduvalt perioodiga veebruar 2017. Täiendav maksukohustus

on aga määratud ka perioodi eest märts kuni aprill 2017. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et

kõikide perioodide osas, mille alusel ta soovib määrata täiendava maksukohustuse, on

algatatud maksude tasumise õigsuse kontroll.

3-17-2751

5(8)

Maksusumma määramine ja selle võimalik suurus on ebaselge. Taotlus on laialivalguv ja

sellest ei ole aru saada, millised on konkreetsed etteheited XXX OÜ-le. Maksuhaldur on

kontrollakti koostamisel sekkunud lepinguvabadusse ning moonutanud kolmandate isikute

menetluses antud ütlusi. Menetlust on läbi viidud pahatahtlikult ja ühekülgselt, selle

läbiviimise viisist nähtub soov määrata täiendav maksukohustus, mitte jõuda õigele

lõpplahendile. Kaebaja on terve menetluse käigus olnud koostöövalmis ja täitnud

kaasaaitamiskohustust. Pangakonto arestimisega raskendas maksuhaldur määruskaebuse

esitaja ettevõtlust. Maksuhalduri loodud kuvand XXX OÜ juhatuse liikme taustast tugineb

paljasõnalistele väidetele. Kõik maksuhalduri esitatud ettevõtete maksuvõlgnevused ei ole

tekkinud XXX OÜ juhatuse liikme volituste kehtivuse ajal. Määruskaebuse esitaja ei nõustu

ühegi kontrollakti projektis välja toodud võimaliku maksukohustuse ja selle määraga.

Maksuhalduri ülesandeks on maksude tasumise kontroll, mitte ettevõtte majandustegevuse

korraldamine.

Maksuhaldur ei ole põhistanud, millistel alustel ta eeldab, et maksuotsuse täitmine võib

muutuda raskeks või võimatuks. Taotluses toodud info võimaliku sundtäitmise keerukuse

põhistamiseks on pealiskaudne ja osaline. Maksuhalduri info põhineb prognoosil, mida ei

toeta ükski faktiline asjaolu. Maksuhaldur on pahatahtlikult kõrvale jätnud XXX OÜ

kaasaaitamiskohustuse korrektse täitmise ning korduvad selgitused ja viited selle osas, et

määruskaebuse esitaja on jätkusuutlik ettevõte. Maksuhaldur on tuginenud taotluses

31.03.2017 pangakonto väljavõttele, milline informatsioon on aegunud ega kajasta XXX OÜ

maksevõimet 2017. a lõpus. XXX OÜ on alustav ettevõte (registreeriti 06.05.2016), mille

tegevuse kestus on olnud veidi üle 1,5 a.

Pangakonto blokeerimise tõttu on suurenenud määruskaebuse esitaja maksuvõlgnevus, sest ta

ei saa kasutada kontol olevaid vahendeid maksuvõlgnevuse vähendamiseks. Olukorras, kus

XXX OÜ-l on väga korralikud käibenumbrid, pikaajalised lepingud usaldusväärsete

tarnijatega ning 8 töötajat ja valmidus koostööks, on ebaproportsionaalne nii intensiivne

majandustegevuse takistus nagu kontode arest võimaliku, kuid äärmiselt ebaselge

maksukohustuse sundtäitmise tagamiseks. Kaebaja vajab oma konto kasutamise võimalust

igapäevaselt jooksvate maksukohustuste vähendamiseks, töötajatele palkade tasumiseks ning

materjalide hankimiseks. Määruskaebuse esitajal puudub soov mitte tasuda õiguspäraselt

määratud maksukohustusi. Taotluse rahuldamine võib tekitada olukorra, kus võimaliku

maksusumma tasumine tulevikus võib osutuda võimatuks MTA enda tegevuse tõttu.

4. Maksu- ja Tolliamet palub 15.01.2018 kirjalikus vastuses jätta määruskaebus

rahuldamata.

Maksuhaldur alustas maksustamisperioodi veebruar 2017 kontrolli 16.06.2017 korraldusega,

millega maksuhaldur küsis ka dokumente, mis tõendavad, millal ja kellele on äriühing

väljamakseid teinud. Korralduse p-s 3 on maksuhaldur täpsustanud, et kui väljamaksed

kontrollitaval perioodil tehtud tehingute eest on toimunud hiljem, siis tuleb ka sellist tasumist

tõendavad dokumendid maksuhaldurile esitada, kuigi see väljub n-ö kontrollitavast perioodist.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 35 lg 1 p 3 kohaselt algab haldusmenetlus mh esimese

menetlustoimingu sooritamisega. Seega alustati tulumaksu kontrolli perioodide märts ja aprill

2017 osas sisuliselt samuti 16.06.2017, kui väljastati korraldus teabe saamiseks.

Maksuhaldur on mh kontrollaktile tuginedes ära näidanud, et alust on arvata, et isik on

kajastanud oma maksuarvestuses näilikke tehinguid. Maksuhaldur on ka iga tehingupartneri

osas ära nimetanud peamised seisukohad, viidates kontrollaktile, mis maksuhalduri hinnangul

kinnitavad, et tegemist võib olla näilike tehingutega. Maksuhaldur on taotluses ära näidanud,

kuidas kujuneb maksusumma, mis äriühingule määratakse ning milline on võimalik

3-17-2751

6(8)

intressikohustus. Seega on maksusumma määramise põhjused ning selle suuruse kujunemine

jälgitav ja arusaadav. Maksuhaldur on asunud põhjendatult seisukohale, et isikule tuleb

määrata täiendav maksukohustus summas 36 849,90 eurot. Kuna kohtud ei hinda ega saagi

hinnata kontrollakti õiguspärasust, siis määruskaebuse esitaja peab oma sisulised etteheited

esitama pärast maksuotsuse väljastamist.

Maksuhaldur on 14.12.2017 taotluses (p-d 4 ja 5) selgitanud, miks maksuhalduril on põhjust

arvata, et pärast maksuotsuse tegemist ei ole XXX OÜ suuteline maksukohustust täitma. Õige

on määruskaebuse esitaja etteheide, et ca aasta tagusele arvelduskonto väljavõttele tuginemine

ei ole kõige adekvaatsem, kuid samas ei ole määruskaebuse esitaja esitanud ka uut

arvelduskonto väljavõtet, et maksuhalduril ja kohtul oleks võimalik üheselt tuvastada, millises

seisus isik hetkel on. Isegi kui määruskaebuse esitajal oleks arvelduskontol märkimisväärses

summas raha, ei tähenda see automaatselt seda, et maksuotsuse tegemisel on need summad

endiselt arvelduskontol ning isikul ei ole probleemi maksukohustus tasuda. Taotluses on

maksuhaldur ka märkinud, et lõpetab täitetoimingud, kui isik esitab ca 42 000 suuruse

tagatise. Asjaolu, et määruskaebuse esitaja ei ole esitanud tagatist, ainult kinnitab seda, et isik

ei ole ilmselt suuteline maksuotsusega määratavaid maksukohustusi täitma.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Määruskaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Tallinna Halduskohtu

18.12.2017 määrus on seaduslik ja põhjendatud ning puudub alus selle tühistamiseks või

muutmiseks.

6. Olukorras, kus MTA on alustanud maksumenetlust, mille eesmärgiks on teha maksuotsus,

on MKS § 1361 lg 1 eeldusteks, et: 1) maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust; 2)

kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine; 3)

maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks; 4) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine)

tuleneb maksukohustuslase tegevusest ning 5) halduskohtule esitatavas taotluses on MKS §

1361 lg 2 p 3 kohaselt märgitud andmed tagatise kohta, mille esitamisel lõpetab maksuhaldur

täitetoimingud.

7. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et 16.06.2017 korraldusega on maksuhaldur

alustanud üksikjuhtumi kontrolli üksnes maksustamisperioodi veebruar 2017 kohta, kuid

täiendav maksukohustus on määratud ka perioodi märts kuni aprill 2017 eest. Samuti leiab

XXX OÜ, et maksusumma määramine ja selle võimalik suurus on ebaselge, ning et

maksuhaldur ei ole põhistanud kahtlust, et sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks.

8. MTA 14.12.2017 taotluse kohaselt on maksuhaldur 16.06.2017 korraldusega nr 12.2-

3/040446-1

alustanud

XXX

OÜ

suhtes

maksude

tasumise

õigsuse

kontrolli

maksustamisperioodil veebruar 2017. Sama korraldusega on maksuhaldur kohustanud XXX

OÜ esindusõiguslikku isikut andma kontrollitaval perioodil toimunud majandustehingute

kohta suulisi seletusi ning esitama kassadokumendid ja kõikide pangakontode väljavõtted.

Maksuhaldur on korralduse p-s 3 täpsustanud, et juhul, kui tasumine kontrollitaval perioodil

sooritatud tehingute eest on toimunud pärast kontrolliperioodi, siis tuleb maksukohustuslasel

esitada kassadokumendid ja pangakontode väljavõtted kuni kontrolliperioodil toimunud

tehingute kohta väljastatud arvete täieliku tasumiseni. HMS § 35 lg 1 p 3 kohaselt algab

haldusorgani

initsiatiivil

algatatud

haldusmenetlus

menetlusosalise

suhtes

esimese

menetlustoimingu sooritamisega. Nii on kohtupraktikas näiteks peetud võimalikuks

maksumenetluse algatamist ka kohtule loataotluse esitamisega vastutusmenetluses ning

3-17-2751

7(8)

tagastusnõude tuvastamise kontrollimenetluses. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri

seisukohaga, et eelnevast tulenevalt on maksuhaldur 16.06.2017 korralduse väljastamisega

alustanud sisuliselt ka tulumaksu kontrolli perioodide märts ja aprill 2017 osas. Seega on

täidetud eeldus, et maksuhaldur kontrollib maksude tasumise õigsust (MKS § 1361 lg 1).

9. MTA on oma taotluses piisavalt põhjendanud, miks on maksuhalduril tekkinud

põhjendatud kahtlus, et XXX OÜ on ebaõigesti deklareerinud veebruari 2017

käibemaksudeklaratsioonil reaalselt mittetoimunud tehinguid kokku 12 856,34 euro ulatuses.

Taotluse kohaselt on XXX OÜ vormistanud ehitusteenuse soetamise läbi äriühingute E OÜ,

K OÜ ja P OÜ, kuid tegelikkuses soetas äriühing ehitusteenuseid enda töötajatelt või

vajadusel kaasates tundmatuid kolmandaid isikuid. Samuti on XXX OÜ kajastanud

ehitusmaterjalide ja ehitustööriistade soetamise äriühingutelt E OÜ, S OÜ ja aruandva isiku

kaudu sularahaarvete alusel 22-lt erinevalt äriühingult, kellelt tegelikkuses kaupa soetatud ei

ole. XXX OÜ on kajastanud ehitusteenuste soetuse eraisikutest tellijate ehitusobjektide

tarbeks äriühingutelt I OÜ, P AS ja I AS, kuigi tegelikkuses ei ole tegemist äriühingu

maksustatava käibe jaoks tehtud kulutusega. Sellise teguviisi eesmärgiks oli maksuhalduri

hinnangul

sisendkäibemaksu

suurendamise

kaudu

tasumisele

kuuluva

käibemaksu

vähendamine. Lisaks on XXX OÜ teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid taotluses

nimetatud äriühingutele kokku 75 952,68 euro ulatuses, millelt tuleb tasuda tulumaksu

18 988,17 eurot. Tasumata jäänud maksusummadelt seisuga 13.12.2017 tulenev intress on

summas 5005,39 eurot.

10. XXX OÜ väidete osas seonduvalt kontrollakti ja tulevase võimaliku maksuotsuse

õiguspärasusega tuleb seisukoht kujundada esmalt maksuhalduril maksumenetluses. Üldjuhul

peavad kohtud hoiduma maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa

andmisel eelhinnangu andmisest kavandatava haldusakti õiguspärasusele (vt Riigikohtu

üldkogu 27.11.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p 49). Eelneva tõttu jätab ringkonnakohus

määruskaebuse esitaja vastavad väited praeguse määruskaebuse lahendamisel tähelepanuta.

11. Riigikohtu üldkogu märkis asjas nr 3-3-1-15-12, et MTA taotluse rahuldamise eelduseks

on, et kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus. Põhjendatud kahtlus

peab tekkima selle suhtes, et kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1). Halduskohtule esitatavas

taotluses tuleb märkida põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise

oluline raskenemine või võimatus (MKS § 1361 lg 2 p 1).

12. Täitetoiminguks loa andmine MKS § 1361 alusel on prognoosotsus olukorras, kus puudub

kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (Riigikohtu halduskolleegiumi

18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; Riigikohtu halduskolleegiumi 30.04.2013

määrus nr 3-3-1-4-13, p 22). Selliseks kahtluseks annavad põhjust maksuhalduri taotluses ja

kontrollakti projektis esile toodud asjaolud. Maksupettuse kahtlust arvestades on alust arvata,

et XXX OÜ võib ka edaspidi pahatahtlikult käituda. Olukorras, kus isik on tõenäoliselt

osalenud maksupettuses ehk teadlikult ja eesmärgipäraselt tegutsenud maksukohustuse

vähendamise nimel, on põhjendatud eeldada, et soovimatus maksukohustust täita säilib ka

tulevikus, kui rikkumised tagantjärele tuvastatakse. Maksupettuse kahtluse korral esineb suur

oht, et maksu määramise korral ei ole maksuvõla hilisem sissenõudmine võimalik või on

oluliselt raskem (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2014 määruse nr 3-13-70046, p 9;

07.04.2015 määruse nr 3-15-537, p 12). Üksnes asjaolu, et määruskaebuse esitaja on

siiamaani esitanud maksuhaldurile vajalikud dokumendid ja selgitused, ei välista seda, et

edaspidi võib isik hakata maksuotsuse täitmisest kõrvale hoiduma.

3-17-2751

8(8)

13. Määruskaebuses heidetakse maksuhaldurile ette, et maksuhaldur on pahatahtlikult jätnud

kõrvale XXX OÜ selgitused selles osas, et äriühing on jätkusuutlik, tal on 8 töötajat ja

lepingud usaldusväärsete tarnijatega. Lisaks on maksuhaldur halduskohtule esitatud taotluses

tuginenud 31.03.2017 pangakonto väljavõttele, mis ei kajasta määruskaebuse esitaja

maksevõimet 2017. a lõpus. XXX OÜ leiab, et pangakonto arestimine on ebaproportsionaalne

meede ning selle tõttu võib ehitusteenuste osutamine ja võimaliku maksusumma tasumine

tulevikus osutuda võimatuks MTA enda tegevuse tõttu.

14. Maksuhalduri taotluses toodud andmetest nähtuvalt puudub XXX OÜ-l arvestatav

registervara. Äriühingule kuulub sõiduk Volkswagen Sharan registreerimismärgiga

XXXXXX (sõiduauto, esmane registreerimine 2002), mille väärtuseks on sarnaste sõidukite

müügikuulutusi arvestades hinnanguliselt alla 3500 euro. Tegemist on likviidse varaga, mille

turuväärtus pidevalt väheneb. Maksuhaldur ei ole tuvastanud muude varaliste õiguste

olemasolu äriühingul ning määruskaebuse esitaja ei ole ka ise näidanud mingeid talle

kuuluvaid varasid, mille suhtes täitetoimingute sooritamisega tulevikus võimalikult

määratavat

maksusummat

tõhusalt

tagada.

Määruskaebuse

esitaja

ei

ole

koos

määruskaebusega esitanud uuemat arvelduskonto väljavõtet, mille alusel saaks äriühingu

varalist seisu hinnata. Isegi juhul, kui määruskaebuse esitajal on pangakonto(de)l piisavalt

rahalisi vahendeid võimaliku määratava maksusumma tasumiseks, on üldteada asjaolu, et

pangakontodel olevaid finantsvahendeid on lihtsam ja kiirem realiseerida kui registervara.

Seetõttu on vajadusel XXX OÜ-l võimalik pangakontodel olevad rahalised vahendid kiirelt

realiseerida ning muuta võimaliku maksuotsuse sundtäitmine oluliselt raskemaks või

võimatuks. Kuna praegusel juhul puuduvad alternatiivsed võimalused maksukohustuse

täitmise tagamiseks, on pangakonto arestimine ainuvõimalik ja seetõttu proportsionaalne

meede. Kui puudutatud isikul on veendumus maksupettuse kahtluse alusetusest ja siiras soov

jätkata majandustegevust, saab ta pakkuda MTA-le tagatise.

15. Eelneva põhjal jääb XXX OÜ määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

18.12.2017 määrus muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)