2-17-115695/5 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

2-17-115695

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Maimu Laumets Otsuse tegemise aeg ja koht 17.01.2018, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-115695 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Jxxxx Jxxxxxxx vastu võlgnevuse ja viivise nõuetes Hagihind 120,52 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood: 10746479; asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn), Hageja lepinguline esindaja: Gerda Kabrits (OÜ Julianuse Õigusbüroo; asukoht: A. Weizenbergi 20, 10150 Tallinn; epost: jurist@julianus.ee); Kostja: JxxxxxJxxxxxx (isikukood:xxxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxx e-post:xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus Kohus teeb asjas tagaseljaotsuse, kuna kostja ei vastanud kohtule kirjalikult

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista Jxxxx Jxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks 116,28 eurot, millest 60,89 eurot moodustab põhivõlg, 13,17 intress, 30 eurot sissenõudmiskulud ja 12,22 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

3. Välja mõista Jxxxx Jxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis VÕS § 113 lg

1 lauses 2 sätestatud määras alates 18.01.2018 tasumata põhivõlalt (60,89 eurolt) kuni põhivõla tasumiseni.

4. Kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud Jxxxx Jxxxxxxx kanda.

2. Välja mõista JxxxxxJxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks menetluskulud summas 215 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 140 eurot hageja lepingulise esindaja tasu.

2-17-115695

3. Välja mõista Jxxxx Jxxxxxxxxx Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis väljamõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras (EKP intress + 8% aastas) alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale kirjaliku kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 lõigetes 1-3 sätestatule. Kaja esitamisel tuleb tasuda kautsjon vastavalt TsMS §- le 142 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pank – a/a EE571010220229377229, Swedbank – a/a EE062200221059223099, Danske Bank – a/a EE513300333522160001 või Nordea Bank – a/a EE221700017003510302. Maksete tegemisel märkida selgituse lahtrisse tsiviilasja number ja märksõna „kautsjon kaja esitamisel“.

Menetluse käik Osaühing Aktiva Finants esitas 21.07.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 175,02 euro saamiseks. 07.08.2017 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul võlgnikule kätte toimetada. 16.11.2017.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Osaühing Aktiva Finants esitas 29.11.2017 kohtule hagiavalduse, milles palus Jxxxx Jxxxxxxxxx hageja kasuks välja mõista põhivõla 60,89 eurot, intressi 13,17 eurot, sissenõudmiskulud 30 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 11,57 eurot ja jooksva viivise. Tartu Maakohus võttis hagi 04.12.2017.a määrusega menetlusse, edastas hagimaterjalid kostjale ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjat hoiatati hagile tähtaegselt vastamata jätmise tagajärgedest TsMS § 407 lg 1 järgi. Menetlusdokumendid toimetati kostjale kätte isiklikult 18.12.2017. Kostja ei ole kohtu poolt antud tähtpäevaks ega hiljem hagile vastanud.

Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi õiguslikult põhjendatud ulatuses rahuldada. TsMS § 444 lg 3 alusel jätab kohus otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud. Hagimaterjalide põhjal sõlmis kostja Hansapost OÜ-ga müügilepingu kauba ostuks. Hansapost OÜ edastas andmed ja tellitava kauba väärtuse AS-le Inbank (endine Cofi AS), kellel on sõlmitud Hansapost OÜ-ga faktooringuleping. Kostja kohustus AS-le Inbank tagastama krediidisumma 60,89 eurot. AS Inbank saatis kostjale lepingu lõpetamise teatise 17.07.2015 kuna kostja ei täitnud maksegraafikust tulenevaid kohustusi tähtaegselt. AS Inbank loovutas

2-17-115695

11.12.2015 nõude kostja vastu Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid. Hageja nõuab kostjalt võlga, intressi, sissenõudmiskulusid ja viivist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muu hulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandusvõi kutsetegevuses antud laenult maksta intressi.

Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

VÕS § 1132 lg 2 p 1 sätestab, et pärast lepingu lõppemist võib majandusvõi kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 30 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 15 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on kuni 500 eurot. Hageja on arvestanud kostja poolt tasumata summadelt seadusjärgset viivist hagiavalduse kohaselt alates lepingu ülesütlemise kuupäevast kuni hagiavalduse esitamiseni (29.11.2017) 11,57 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.

TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja on palunud kohtul kostjalt välja mõista ka tulevikus sissenõutavad viivised. Perioodi 30.11.2017 kuni 17.01.2018 tuleb kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 0,65 eurot (8,00%/365p/100x60,89€x49p). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 12,22 eurot (11,57+0,65).

Alates kohtuotsuse tegemisest kuni tagastamata laenusumma täieliku tasumiseni tuleb kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud määras tagastamata põhisummalt 60,89 eurot. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja 116,28 eurot, millest 60,89 eurot moodustab põhivõlg, 13,17 eurot intress, 30 eurot sissenõudmiskulud ja 12,22 eurot sissenõutavaks muutunud viivis.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 75 eurot. Kohus tegi kindlaks, et hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot ja hagi esitamisel täiendavat riigilõivu 30 eurot, kokku 75 eurot.

2-17-115695

Kohus leiab, et riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja taotles ka kostjalt välja mõista hageja poolt lepingulisele esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 140 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud kohtule tõendina lepingulise esindaja OÜ Julianuse Õigusbüroo arve õigusabi eest summas 140 eurot, millel teenuse nimetuseks on märgitud „esindustasu võlglase Jxxxx Jxxxxxx kohtumenetluses“. Kohus hindab, et arvestades hageja lepingulise esindaja eeldatavat töömahtu ja asja keerukust on tasu õigusabi eest nõutud summas põhjendatud ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud kokku summas 215 eurot, millest 75 eurot moodustab nõudelt tasutud riigilõiv ja 140 eurot hageja lepingulise esindaja tasu. Hageja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg

1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas).

/allkirjastatud digitaalselt/

Maimu Laumets kohtunik