3-17-2414/10 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Määruse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2414

Haldusasi

AS-i Saaremaa Laevakompanii ja Tuule Liinid OÜ kaebus

Konkurentsiameti kohustamiseks alustada AS-i Saarte

Liinid tegevuse üle järelevalvemenetlus ja teha ettekirjutus

Menetlusosalised

Kaebajad – AS Saaremaa Laevakompanii ja Tuule Liinid

OÜ, volitatud esindaja vandeadvokaat Britta Oltjer

Vastustaja – Konkurentsiamet, esindajad Kristel Rõõmusaar

ja Triinu Saar

Eeldatav kolmas isik – AS Saarte Liinid, volitatud esindaja

vandeadvokaat Paul Keres

Menetlustoiming

Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada AS-i Saaremaa Laevakompanii ja Tuule Liinid OÜ kaebus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale saab esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4,

§ 204 lg 1).

ASJAOLUD

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) otsustas sõlmida avaliku

teenindamise otselepingu Sõru-Triigi ning Ringsu-Munalaid, Ringsu-Pärnu ja Ringsu-

Roomassaare parvlaevaliinidel. Hinnapakkumise esitasid nii ühispakkujad AS Saaremaa

Laevakompanii ja Tuule Liinid OÜ (kaebajad) kui ka AS Kihnu Veeteed.

2. Pakkujatel tuli esitada sadamateenuste osutaja AS-i Saarte Liinid (kolmas isik) kinnitus

selle kohta, et otselepingu perioodiks on võimalik sõlmida sadamateenuste osutamise leping.

Kolmas isik nõustus kinnituse andma vaid tingimusel, et kaebajad annavad oma kohustuste

täitmise tagamiseks mitteaktsessoorse tagatise vähemalt 1 aasta suuruses baassadamatasude

mahus ja tasuvad Väinamere Liinid OÜ võlgnevuse. Kuna kaebajatel ei õnnestunud saada

kolmanda isiku tingimusteta kinnitust, jättis MKM kaebajate pakkumuse hindamata ja sõlmis

otselepingu AS-ga Kihnu Veeteed.

3-17-2414

2(6)

3. Kaebajad esitasid 10.08.2017 Konkurentsiametile (vastustaja) taotluse alustada kolmanda

isiku tegevuse osas järelevalvemenetlus.

4. Vastustaja jättis 16.10.2017 vastusega järelevalvemenetluse alustamata. Põhjendused:

4.1. Kolmanda isiku põhiülesandeks on hallata 16 regionaalset sadamat ning kindlustada

parvlaevaühendus mandri ja asutustatud saarte vahel. Selleks, et vedaja saaks osutada kolmanda

isiku hallatavates sadamates reisiparvlaeva veo- ja opereerimisteenust, on vaja saada

kolmandalt isikult luba. Kolmas isik omab olulist vahendit (konkurentsiseaduse (KonkS) § 15)

ja ta on turgu valitsevas seisundis (KonkS § 13 lg 2).

4.2. Kolmanda isiku tegevuses ei ilmne KonkS §-des 16 ja/või 18 sätestatud õigusrikkumise

tunnuseid. Kolmanda isiku esitatud täiendavad tingimused ei kahjusta konkurentsiolukorda.

Tegemist ei ole majandusliku olukorra ärakasutamisega. Täiendavate tagatiste puudumine

kujutas kolmandale isikule olulist krediidiriski. Turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja võib

keelduda maksedistsipliini ja riskide maandamise eesmärgil võimaldamast võlgnikuga

valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjale juurdepääsu olulisele vahendile. Ka turgu valitseval

ettevõtjal on õigus kaitsta oma ärihuve. Võlgnike (ja nendega seotud isikute) teenindamata

jätmine on levinud ka konkureerivatel turgudel.

4.3. Vastustajal on KonkS § 634 lg 1 p 9 alusel õigus lõpetada menetlus, kui ettevõtja on

lõpetanud menetluse esemeks oleva tegevuse ja puudub vajadus teha ettekirjutus. Praegusel

juhul on hange parvlaevaliini vedaja leidmiseks läbi viidud, kolmanda isiku väidetav

õigusvastane tegevus on lõppenud ja otseleping sõlmitud. Ei ole ette näha, et oht võiks uuesti

realiseeruda ja oleks vaja teha ettekirjutus ohu ennetamiseks. Kõigi Eesti maakondade

vahelised ühendused saartega on tagatud vähemalt 4 aastaks.

5. Kaebajad esitasid 15.11.2017 Tallinna Halduskohtule kaebuse vastustaja kohustamiseks

alustada kolmanda isiku tegevuse kontrollimiseks järelevalvemenetlus ning teha kolmandale

isikule ettekirjutus olulisele vahendile juurdepääsu takistamise lõpetamiseks ja turgu valitseva

seisundi kuritarvitamise lõpetamiseks. Põhjendused:

5.1. Kaebajad kaitsevad kaebusega oma subjektiivseid õigusi. Kaebajate tegevusalaks on

reisijate ja sõidukite vedu parvlaevadega. Seetõttu sõltub nende tegevus suuresti kolmanda isiku

lubadest ja nõusolekutest. Kaebajad taotlesid vastustajalt kontrollimenetluse läbiviimist

KonkS-i normide osas, mille eesmärgiks on kaitsta ka kaebajate õigusi olulist vahendit omava

ettevõtja seadusevastase tegevuse eest. Kaebajatel on õigus nõuda, et vastustaja otsustaks

järelevalvemenetluse alustamise üle kaalutlusvigadeta. Kuna kolmanda isiku ainuaktsionäriks

on riik, peab vastustaja suhtuma tema konkurentsialasesse tegevusse erilise põhjalikkusega.

5.2. Vastustaja ei ole järelevalvemenetluse alustamata jätmist õiguspäraselt kaalunud ega

põhjendanud. Olulised asjaolud on jäänud välja selgitamata ja huvid kaalumata. Kohustus täita

Väinamere Liinid OÜ võlgnevus diskrimineerib kaebajaid. Kolmanda isiku ja Väinamere

Liinid OÜ vahel pooleliolevas kohtumenetluses on vaidlusalune võlg tagatud.

5.3. Kaebajate hinnapakkumine oli odavam kui AS-i Kihnu Veeteed hinnapakkumine. Kui

kolmas isik ei oleks KonkS-i rikkunud, oleks otseleping sõlmitud kaebajatega. Kolmanda isiku

huvid ei kaalu üles kaebajate ja avalikke huvisid.

5.4. Vastustaja ülesandeks on parandada konkurentsiolukorda. Seega ei saa ta jätta

korrarikkumist tähelepanuta, kui korrarikkumine on juba toimunud ja seda ei saa enam

kõrvaldada. Vastasel juhul muutuks ühekordse mõjuga korrarikkumiste toimepanemine

lubatavaks. See ei oleks kooskõlas seaduse eesmärgiga. Kaebajad vajavad kindlust, et kolmas

isik ei rikuks KonkS-i ka tulevikus. Kolmanda isiku õigusvastase tegevuse mõju kestab veel

3-17-2414

3(6)

vähemalt 4 aastat. Vastustaja peaks tuvastama rikkumise, juhtima sellele tähelepanu ja tegema

ettekirjutuse edasisest rikkumisest hoidumiseks. Vastasel juhul ei ole kaebajatel võimalik oma

õigusi kaitsta. Vastustaja peab keelatud teo tuvastama ettekirjutuse resolutiivosas, mis oleks

tsiviilkohtule siduv (KonkS § 611), või andma haldusakti põhjendavas osas tuvastatud

rikkumisele õigusliku tähenduse.

5.5. Vaidlusaluste kuritarvituste puhul on tegemist väärteoga ja väärteotunnuste ilmnemisel on

kohtuväline menetleja kohustatud alustama ja läbi viima väärteomenetluse.

6. Vastustaja palus kaebuse tagastada. Põhjendused:

6.1. Kaebus on perspektiivitu. Vastustaja tuvastab korrarikkumisena KonkS-i nõuete rikkumise

osas juhul, kui peab vajalikuks ja võimalikuks ettevõtjale ettekirjutuse teha. Ettekirjutuse saab

korrakaitseseaduse (KorS) § 28 lg 1 alusel teha kas korrarikkumise kõrvaldamiseks või ohu

ennetamiseks. KonkS § 601 järgi peab KonkS-i rikkumise tuvastamine sisalduma ettekirjutuse

resolutiivosas. Seega ei ole vastustaja pädevuses ainuüksi rikkumise tuvastamine, kui tuvastusel

puudub regulatiivne toime. Vastustaja läbiviidav järelevalvemenetlus toimub avalikes huvides

ja vastustaja ülesandeks ei ole tuvastada tsiviilvaidluste jaoks faktilisi asjaolusid.

6.2. Vastustaja ei teosta konkurentsijärelevalvet konkreetsete ettevõtjate huvides, vaid kaitseb

vaba konkurentsi kui majanduslikku mehhanismi. Tegemist ei ole õigusvaidluste lahendamise

organiga. Kuna vastustaja ressursside maht on piiratud, peab ta olema menetluste valikul

kriitiline ja sekkub ettevõtjate tegevusse üksnes juhtudel, kui see on ilmselgelt vajalik efektiivse

konkurentsi kaitseks. Seadusandja on jätnud vastustajale kaalutlusruumi otsustamaks nii seda,

milliseid asju menetleda, kui ka seda, kas ja millisel juhul teha õigusrikkujale ettekirjutus.

KonkS § 634 lg 1 toob välja alused järelevalvemenetluse lõpetamiseks minevikus toimunud

õigusrikkumiste osas isegi juhul, kui kaebus oleks põhjendatud.

6.3. Praegusel juhul on otselepingud sõlmitud ja kolmanda isiku väidetav õigusvastane tegevus

lõppenud. Isegi kui vastustaja tuvastaks järelevalvemenetluse käigus rikkumise, ei saaks see

enam kaebajate õigusi kaitsta. Vastustaja ei saaks teha kolmandale isikule ettekirjutust, sest

väidetavat korrarikkumist ei saa enam kõrvaldada. Vastustajal puudub õigus sekkuda

hankemenetlusse. Pealegi ei selgunud, et kolmas isik oleks KonkS §-des 16 ja/või 18 sätestatud

nõudeid rikkunud.

6.4. Ei ole ette näha, et oht võiks tulevikus realiseeruda ja oleks vaja teha kolmandale isikule

ettekirjutus ohu ennetamiseks. Vastustaja ei saa järelevalvemenetluses hinnata tulevikus

ettetulevaid võimalikke juhtumeid, iseäranis, kui need saavad toimuda mitme aasta pärast.

Juhul, kui tulevikus ilmnevad asjaolud, mis viitavad kolmanda isiku poolt turgu valitseva

seisundi kuritarvitamisele, lähtub vastustaja uutest konkreetsetest asjaoludest.

6.5. Kohus ei saa kohustada vastustajat järelevalvemenetlust alustama, sest vastustaja otsustab

nii järelevalvemenetluse algatamise kui ka järelevalvemeetmete rakendamise üle

kaalutlusõiguse alusel.

7. Kolmas isik palus kaebuse tagastada, sest see on perspektiivitu. Kohtul puudub õigus

kohustada vastustajat järelevalvemenetlust algatama ja kolmanda isiku suhtes ettekirjutust

tegema, sest vastustajal tuleb need otsused teha kaalutlusõiguse alusel. Vastustaja saab teha

järelevalvemenetluses ettekirjutuse kas korrarikkumise kõrvaldamiseks või ohu ennetamiseks.

Kolmas isik ei ole korda rikkunud ja tal puudub kavatsus seda tulevikus teha. Järelikult keeldus

vastustaja õiguspäraselt järelevalvemenetlust alustamast.

3-17-2414

4(6)

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Kaebajad esitasid kaebuse 15.11.2017, st kuni 31.12.2017 kehtinud HKMS redaktsiooni

(HKMS v.r) kehtivuse ajal. Seepärast kontrollib kohus kaebuse nõuetelevastavust HKMS v.r

alusel (HKMS § 288 lg 11).

9. HKMS v.r § 121 lg 2 p 2 järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui

kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebuse eesmärgiks on, et vastustaja

algataks kolmanda isiku osas järelevalvemenetluse ja teeks talle ettekirjutuse.

10. Riigikohtu halduskolleegium on korduvalt välja toonud, et isikul puudub subjektiivne

õigus nõuda järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda

isiku suhtes, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii

järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik

(isik, kelle õigusi võib kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et

järelevalveorgan

otsustaks

järelevalvemenetluse

algatamise

või

järelevalvemeetme

rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema

õigushüve (nt 23.03.2016 otsus haldusasjas nr 3-3-1-85-15; 22.10.2014 otsus haldusasjas nr 3-

3-1-42-14; 23.10.2013 määrus haldusasjas nr 3-3-1-29-13; 13.10.2010 otsus haldusasjas nr 3-

3-1-44-10).

11. Vastustajal on KonkS alusel järelevalvemenetluse alustamisel ja järelevalvemeetmete

kohaldamisel kaalutlusõigus. Kohus ei saa vastustaja eest kaalumist teostada ega panna

vastustajale kaebajate taotletud kohustust. Kohus saab kontrollida, kas vastustaja on teostanud

kaalutlusõigust õiguspäraselt, ning kohustada diskretsioonireeglite rikkumisel korral vastustajat

uut kaalutlusotsust tegema (vt HKMS § 158 lg 3). Seepärast tõlgendab kohus kaebuse nõuet

selle eesmärgist lähtudes (HKMS § 2 lg 4) ning loeb kaebuse esitatuks nõudes kohustada

vastustajat otsustama uuesti kolmanda isiku osas järelevalvemenetluse alustamise ja

järelevalvemeetmete kohaldamise üle.

12. KonkS §-d 16 ja 18 on mõeldud kaitsma ka turuosalisi turgu valitsevat seisundit või olulist

vahendit omava ettevõtja kuritarvituste eest ning kaitsma seeläbi moonutusteta turuolukorda ja

ettevõtlusvabadust. Samas tuleb arvestada, et kaebajatel on õigus nõuda kaalutlusvigadeta

järelevalvemenetluse alustamise üle otsustamist vaid juhul, kui järelevalvemenetluse

läbiviimine nende õigusi ka tegelikult kaitseb. Kui järelevalvemenetluse läbiviimine nende

õigusi ei kaitse, siis ei saa vastustaja võimalikud kaalumisvead nende õigustele mõju omada ja

kaebajad ei saa nõuda vastustajalt uue kaalumisotsuse tegemist. Põhjendatud ei ole kulutada

haldusorgani piiratud ressursse ja koormata menetlusosalisi järelevalvemenetlusega pelgalt

kaebajate huvi rahuldamiseks, kolmandale isikule õpetuse jagamiseks või nö õppekaasuse

tekitamiseks. Vastustaja ei ole vaidluste lahendamise organ, kellel oleks kohustus kõiki

pooltevahelisi vaidlusi lahendada. Samuti ei saa vastustaja lahendada hüpoteetilisi tulevikus

tekkida võivaid vaidlusi, mille asjaolud ei ole selged.

13. KonkS § 634 lg 1 p 9 järgi võib Konkurentsiamet menetluse lõpetada, kui ettevõtja on

lõpetanud menetluse esemeks oleva tegevuse ning puudub vajadus ettekirjutuse tegemiseks.

Vaidluse all ei ole asjaolu, et MKM-i otselepingu sõlmimise menetlus on lõppenud ja MKM on

sõlminud otselepingu mõlema parvlaevaliini osas AS-ga Kihnu Veeteed. Samuti nähtub

vastustaja seisukohtadest, et vähemalt lähima 4 aasta jooksul uusi parvlaevaliini teenindajaid ei

otsita. Kuigi kaebajad väidavad, et kolmanda isiku tegevusel on kestev mõju (kaebajad kaotasid

vähemalt 4 aastaks otselepingu sõlmimise ja parvlaevaliini teenindamise võimaluse), nõustub

kohus vastustaja seisukohaga, et kolmanda isiku väidetav korrarikkumine on praeguseks

lõppenud ning vastustajal puudub võimalus alustada tema suhtes järelevalvemenetlust ja teha

3-17-2414

5(6)

ettekirjutust ka juhul, kui ta tuvastaks järelevalvemenetluses, et kolmas isik rikkus KonkS-st

tulenevaid nõudeid.

14. KorS § 28 lg-st 1 nähtuvalt saab korrakaitseorgan panna avaliku korra eest vastutavale

isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustuse. Vastustajal

puudub võimalus kolmandale isikule ettekirjutust teha, sest kolmandal isikul puudub enam

võimalus väidetavat korrarikkumist kõrvaldada. Ka juhul, kui kolmas isik annaks kaebajatele

tagantjärele tingimusteta kinnituse lepingu sõlmimise võimalikkuse kohta, ei annaks see alust

lõpetada AS-ga Kihnu Veeteed sõlmitud otselepingut, taastada MKM menetlust parvlaevaliini

teenindaja leidmiseks ja sõlmida otselepingut kaebajatega. Järelikult ei saavuta kaebajad oma

eesmärki – sõlmida ise MKM-ga parvlaevaliinide teenindamise otselepingud.

15. Vastustajal puudub ka õigusaktidest tulenev õigus kohustada kolmandat isikut kaebajatele

väidetavalt tekitatud kahju hüvitama. Seega ei ole korrarikkumist võimalik kõrvaldada ka kahju

hüvitamise kaudu. Hüvitise saamiseks tuleb kaebajatel pöörduda hagiga maakohtusse.

16. Pelgalt õigusrikkumist tuvastava otsuse tegemise pädevust õigusnormid vastustajale ei

anna (vt analoogiliselt Riigikohtu halduskolleegiumi 19.11.2012 otsust haldusasjas nr 3-3-1-

43-12). Alates 05.06.2017 kehtiv KonkS § 611 kohustab vastustajat tooma tuvastatud rikkumise

välja ettekirjutuse resolutiivosas, kuid ei anna pädevust üksnes tuvastava otsuse tegemiseks.

Ettekirjutus tehakse KorS § 28 lg 1 järgi kohustuse pealepanemiseks.

17. Vastustaja ei pidanud järelevalvemenetlust alustama ja ettekirjutust tegema ka ohu

tõrjumise eesmärgil. KorS § 5 lg 2 järgi on oht olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava

objektiivse hinnangu põhjal võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus leiab aset

korrarikkumine. Esiteks on vastustaja selgitanud, et lähima 4 aasta jooksul uut menetlust

parvlaevaliini teenindaja leidmiseks ei toimu, seega ei ähvarda kaebajaid lähitulevikus

kolmanda isiku poolt mingi oht. Teiseks peavad ettekirjutuse tegemiseks olema ohukahtlus ja

võimaliku rikkumise asjaolud piisavalt selged. Praegusel juhul ei ole teada, kuidas kolmanda

isiku ja Väinamere Liinid OÜ vaheline võlaõiguslik vaidlus laheneb, kuidas otsustatakse

tulevikus mandri ja saarte vahelise ühenduse küsimused lahendada, milliseid tingimusi

võimalikes uutes menetlustes parvlaevaliinide teenindajatele esitatakse, millised võlad

kaebajate ja kolmanda isiku vahel sel ajal eksisteerivad, milliste tingimustega kinnituse kolmas

isik annab ja kas kaebajaid või kolmandat isikut uute menetluste läbiviimise ajal üldse enam

olemas on. Sellises olukorras ei ole võimalik ette ära otsustada, kas kolmanda isiku poolt antav

kinnitus saaks olla õigusvastane. Ettekirjutus nagu iga teinegi haldusakt peab reguleerima

konkreetset üksikjuhtumit (haldusmenetluse seaduse § 51 lg 1). Ettekirjutust ei ole võimalik

teha ebamäärases kauges tulevikus ebamäärastel tingimustel toimuda võivast õigusrikkumisest

hoidumiseks. Viidatud tingimustel tehtud ettekirjutus ei oleks selge ega täidetav ja selle

täitmine ei oleks kontrollitav. Selgusetuks jääks, mis ajaks tuleks ettekirjutusega pandud

kohustus täita, millist juhtumit saaks lugeda ettekirjutuse rikkumiseks ning mis ajast saaks

lugeda ettekirjutuse täidetuks ja selle kehtivuse lõppenuks.

18. Kohus ei nõustu kaebajate seisukohaga, et järelevalvemenetluse alustamata jätmisel jäävad

nende õigused kaitseta. Kaebajatel on võimalik kaitsta oma õigusi maakohtus tsiviilmenetluses.

Arusaadavalt on kaebajad pöördunud eelnevalt vastustaja poole selleks, et saada enne kuluka

tsiviilkohtumenetluse algatamist eelhinnang hagi edulootuste kohta. Vastustaja ülesandeks ei

ole viia maakohtu menetluse tarvis läbi eelmenetlust ja koguda tõendeid või anda

eelhinnanguid. Keelatud teo toimepanemist tuvastava resolutsiooniga vastustaja otsus on

tsiviilkohtule siduv alates KonkS § 611 jõustumisest 05.06.2017. Kuid selle puudumine ei

takista maakohtul endal rikkumist tuvastada. Hagi lahendamisel tuleb maakohtul endal

asjaolusid, tõendeid, poolte seisukohti ja õigusnorme arvestades teha asjas õige otsus.

3-17-2414

6(6)

19. Kaebajate viited väärteomenetluse algatamise kohustusele on praeguses asjas asjakohatud.

Halduskohtu pädevusse ei kuulu väärteomenetluse õiguspärasuse kontrollimine (HKMS § 4

lg 1). Väärteomenetluses saab kohtuvälise menetleja otsuse peale kaevata väärteomenetluse

seadustiku § 76 lg-s 1 ja § 78 lg-s 1 sätestatud korras.

20. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja jättis õiguspäraselt järelevalvemenetluse

KonkS § 634 lg 1 p 9 alusel alustamata. Vastustaja ei ole teinud kaalumisvigu. Kohus ei kontrolli

seejuures, kas vastustaja hinnang kolmanda isiku tegevuse õiguspärasuse osas on põhjendatud,

sest ka juhul, kui kolmanda isiku tegevuses oleks tuvastatud rikkumine, puudunuks vastustajal

võimalus järelevalvemenetlust läbi viia ja ettekirjutust teha. See, et vastustaja ei tuvastanud

praegusel juhul kolmanda isiku tegevuses rikkumisi, ei tähenda, et vastustaja ei võiks tulevikus

uutes olukordades tuvastada vastupidist. Varasem otsus ei ole uue asja lahendamisel siduv, sest

lähtuda tuleb uutest asjaoludest. Samuti ei ole vastustaja otsus siduv maakohtule kaebajate ja

kolmanda isiku vahelise vaidluse lahendamisel.

21. Kaebajad ei saavuta praeguse kaebusega oma eesmärki, seetõttu tuleb kaebus neile

läbivaatamatult tagastada. Kohtu hinnangul on kaebuse asjaolud ja kaebuse perspektiivid

piisavalt selged, mistõttu saab kaebuse tagastada seda menetlusse võtmata.

22. HKMS § 43 lg 2 järgi ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse.

Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.

23. HKMS § 104 lg 5 p 2 järgi tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus tagastab kaebuse selle

esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lg 2 alusel. Kohus tagastab kaebuse

HKMS § 121 lg 2 alusel, seetõttu jätab kohus kaebuselt tasutud riigilõivu 30 eurot kaebajatele

tagastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Reelika Lind

Kohtunik