4-17-6155/8 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-17-6155

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. jaanuar 2018, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-6155 (233017005674) Kohtunik Astrid Asi (kirjalikus menetluses) Menetlusalune isik R. G

isikukood XXX; elukoht XXX; määratlemata kodakondsus, põhiharidus; emakeel vene keel, töökoht XXX

Kohtuväline menetleja Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskond asukoht Vahtra tn 3, Narva Väärteoasi

R.G kaebus Politseija Piirivalveameti Ida

prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Irina Reino 07.11.2017 üldmenetluse otsusele nr 233017005674 RESOLUTSIOON juhindudes VTMS § 132 p 2, § 134 lg-d 1 ja 2 ja § 155-156

Rahuldada R. kaebus osaliselt. G

Jätta Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetusja

menetlustalituse menetlusteenistuse 07.11.2017 otsus väärteoasjas nr 233017005674 sisuliselt muutmata.

Määrata, et R. on KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel õigus tasuda rahatrahvi (200 eurot) G

ositi 5 (viie) kuu jooksul 40 (neljakümne) euro kaupa igakuiselt alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB

Pangas, arvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele nr EE403300333416110002

Danske pangas või arvele nr EE701700017001577198 Luminor pangas, viitenumber 10220175171702.

Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei tasu otsuses

2 ettenähtud ajal rahatrahvi osamakset või kui menetlusalune isik või tema kaitsja ei ole otsuse peale kaebust esitanud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsiooni Riigikohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Asjaolud ja menetluse käik

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuur tegi 07.11.2017 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr

2330,17,005674, mille kohaselt R.G juhtis 09.10.2017 kell 21.01 Narvas, Puškini 45a juures mootorsõidukit Volkswagen Sharan rg.märgiga xxx ning ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud.

R.G pani sellega toime väärteo, mis on kvalifitseeritud liiklusseaduse § 239 lg 2 järgi. Otsuse kohaselt on väärteo toimepanek tõendatud R.G ja tunnistaja xxx ütlustega

ning videosalvestusega. Kohtuväline menetleja on liiklusseaduse § 239 lg 2 järgi määranud karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses, s.o summas 200 eurot.

23.11.2017 esitas menetlusalune isik eelnimetatud otsuse peale Viru Maakohtule kaebuse,

milles palus Politsei-ja Piirivalveameti Ida prefektuuri otsuse täies ulatuses tühistada. Alternatiivsena taotles kaebaja määratud karistuse vähendamist.

04.12.2017 kohtumäärusega jäeti kaebus käiguta ja anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

06.12.2017 kõrvaldas R.G kaebuses esinenud puudused esitades allkirjastatud kaebuse.

Esitatud kaebuse kohaselt palub R.G Politseija Piirivalve Ida prefektuuri otsus täielikult tühistada. Alternatiivselt palub kaebuse esitaja tühistada vaidlustatav otsus määratud karistuse osas ning teha uus otsus, millega vähendada rahatrahvi suurust ja ajatada rahatrahvi

tasumine 12 kuuks. Kaebuse esitaja väitel oli ta mootorsõidukis nõuetekohaselt turvavööga

kinnitatud. Kaebuse esitaja leiab, et kohaldatud karistuse rangus ei vasta väärteo raskusele,

kuna tema tegu ei omanud raskeid tagajärgi tervise või vara kahjustamise näol. Kaebuse

esitaja ülalpidamisel on alaealine laps, kellele ta maksab ka elatist. Kaebuse esitaja esitas

taotluse tõendite kogumiseks, paludes välja nõuda kohtuväliselt menetlejalt 09.10.2017

videosalvestise väärteoasjas nr 2330,17,005674, millest tuleneb, et turvavöö oli nõuetekohaselt kinnitatud. Menetlusalune isik palus lahendada kaebus kirjalikus menetluses.

Kohus edastas kaebuse Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuurile, paludes arvamust

kirjaliku menetluse kohaldamise osas ja kirjaliku menetlusega nõustumise korral seisukohta

kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja esitas 08.12.2017 kohtule oma nõusoleku kirjaliku menetluse rakendamiseks ning seisukoha kaebuse suhtes.

Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus ei kuulu rahuldamisele järgmistel põhjustel.

3

Väärteoasja otsuses menetleja Irina Reino poolt välja toodud karistuse argumendid on

asjakohased, tegu on tõesti tõendatud väärteotoimiku materjalidega. Videost nähtub, et

sõidukite (taksosõiduk ja politseisõiduk) vahemaa on minimaalne, takso kiirus oli madal

manöövri tõttu, politseisõiduk jäi praktiliselt seisma, takso politsei ees teostab vasakpööret

nii, et taksojuht (R.G) on nähtav iga nurga alt, ilm oli selge, nähtavus hea, põles nii

tänavavalgustus kui ka politseisõiduki esituled – eksida ei olnud võimalik. Politseinikud ja taksojuht omavahel üks teist ei tunne, seega puudub isiklike suhete võimalik vihavaen. Kuna

R.G oli vähem kui aasta jooksul eelnevalt (24.12.2016) karistatud samalaadse teo eest, siis oli isik teadlik, millega ta riskib ja võttis sellise seisukoha. Karistus rahatrahvi näol

on õiglane, kuna tegemist on retsidiivsusega, eelmisest rikkumisest isik järeldusi ei teinud,

süüd kergendavad asjaolud puuduvad. Lähtudes ülaltoodust palub menetleja jätta R.G kaebus rahuldamata.

Maakohtu seisukoht ja põhjendused

Arvestades kaebaja ja kohtuvälise menetleja nõusolekut ja juhindudes VTMS § 120 lg-st 1 vaatab kohus kõnealuse kaebuse läbi kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohus tutvunud esitatud kaebusega, väärteotoimiku materjalidega, kohtuvälise menetleja

seisukohaga, uurinud ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab et Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 233017005674 tuleb

osaliselt tühistada ning teha uus otsus karistuse määramise osas, mis ei raskenda menetlusaluse isiku olukorda.

Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse R.G-le ette LS § 33 lg 3 rikkumist, mis

seisnes selles, et R.G ei olnud nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud juhtides

09.10.2017 kell 21.01 Narvas, Puškini 45a juures mootorsõidukit Volkswagen Sharan rgmärgiga 468BGC. Selle teoga rikkus R.G LS § 33 lg 3 sätestatut ning pani toime LS § 239 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Liiklusseaduse § 33 lg 3 sätestab, et sõidukis, millel on turvavööd, peab juht olema sõidu ajal turvavööga nõuetekohaselt kinnitatud.

Liiklusseaduse § 239 lg 2 kohaselt on rahatrahviga (kuni 100 trahviühikut) karistatav sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine, kui isikut on varem sellise teo eest karistatud.

Arvestades, et R.G on 24.12.2016 karistatud LS § 239 lg 1 p 1 järgi, vastab

väärteoprotokollis kirjeldatud tegu objektiivselt liiklusseaduse § 239 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteokoosseisu tunnustele – sõidukijuhi poolt turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmine, korduvalt.

Antud juhul on aga vaidlus selles, kas on tõendatud kaebaja poolt väärteoprotokollis kirjeldatud teo toimepanek.

4

Vaidlust ei ole selles, et kaebaja viibis väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõiduki roolis. Seda on tunnistanud nii kaebaja ise ning seda kinnitavad ka tunnistaja Lannusalu ütlused. Nimetatud isikute ütlused lahknevad aga küsimuses, kas kaebajal oli sõidu ajal turvavöö kinnitatud või mitte. Kaebaja väitel oli, tunnistaja sõnul mitte.

Kaebaja selgitas, et

Tunnistaja on kõnealuse sündmuse kohta öelnud, et

Tunnistaja ütlustega haakub toimikus olev politseisõiduki videosalvestus, millelt on näha

(salvestise 02:39 kuni 02:45), et politseisõiduk on ristmikul parempöörde sooritamise ootel

ning samal hetkel lähenes paremalt ristuvalt teelt mootorsõiduk Volkswagen, mis sooritas vasakpööret politseisõiduki eest möödudes. Salvestiselt nähtub üheselt, et nimetatud ristmik

on hästi valgustatud, mootorsõiduk Volkswagen möödus politseisõidukist minimaalse kiirusega, mistõttu pidi autos toimuv olema politseiametnikele hästi nähtav. Videosalvestiselt

on manöövrit sooritav sõiduk ja selle kabiini sisemus jälgitav diagonaali vaates, otse ja politseisõidukist suunaga vasakule. Sõidukijuhi turvavööga kinnitatust videolt ei nähtu.

Kohus peab eluliselt ebausutavaks menetlusaluse isiku ütlusi selle kohta, et R.G ei

märganud politseisõidukit sellest möödudes. Sel hetkel politseisõiduk sisuliselt seisis,

mistõttu võimalus mitte märgata sõidukis istuvaid politseiametnikke on olematu. Samuti

tekitab küsimusi, miks kaebaja ei taotlenud peatamise hetkel sõidukis viibinud kliendi tunnistajana küsitlemist, kui ta oli ise veendunud, et rikkumist ei ole toimunud ning turvavöö

oli kinnitatud. Ka hiljem kaebust esitades ei ole kohtule esitatud mingeid andmeid, mille pinnalt saaks tuvastada võimaliku tunnistaja isiku, et teda tõendiallikana menetlusse kaasata. Taoline asjade käik seab kaebaja väited rikkumise mittetoimumise kohta kahtluse alla. Lisaks

ei saa mööda vaadata ka faktist, et kaebajat on varasemalt analoogse rikkumise eest karistatud. See viitab teatavale võimalikule käitumismustri korduvusele.

Teisalt tunnistaja xxx ütluste osas ei ole kohus tuvastanud asjaolusid, mis viitaks ütluste ebausutavusele või ebausaldusväärsusele, mistõttu puudub kohtul alus kahelda tunnistaja xxx ütlustes, et mootorsõidukit Volkswagen juhtinud isikul oli sõidu ajal turvavöö kinnitamata.

Eelöeldu ning tunnistaja xxx ütluste ja videosalvestise pinnalt loeb kohus tõendatuks, et

menetlusalusel isikul ei olnud väärteoprotokollis nimetatud ajal ja kohas mootorsõidukit

juhtides turvavöö nõuetekohaselt kinnitatud. Taoline käitumine täidab LS § 239 lg 1

objektiivsed tunnused ning kuna R.G on 24.12.2016 Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri otsusega karistatud LS § 239 lg 1 järgi turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata

5

jätmise eest, siis kuulub toime pandud tegu kvalifitseerimisele LS § 239 lg 2 järgi. Kohtu

hinnangul oli rikkumine sooritatud vähemalt otsese tahtlusega. Isikule ei saanud jääda tähelepanuta, et turvavöö ei ole nõuetekohaselt kinnitatud. Samas on kaebaja teadlik turvavöö

kinnitamise kohustusest, seda enam, et tegemist on professionaalse autojuhiga ning teda on varasemalt analoogse rikkumise eest karistatud.

Liiklusseaduse § 239 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Antud juhul on määratud karistus keskmises määras, so 50 trahviühikut.

Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid

asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kohtuväline

menetleja tuvastanud ei ole ja ka kohus ei tuvastanud väärteotoimikuga tutvudes karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist.

Kehtiv kohtupraktika rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille

menetlusalune isik toime pani, selle tehisolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda isikut

iseloomustavatest andmetest. Üldjuhul lähtutakse sanktsiooni keskmisest määrast, mida vastavalt kas vähendatakse või suurendatakse.

Antud juhul ei ole tuvastatud ühtki karistust kergendavat ega raskendavat asjaolu, mistõttu on

põhjendatud rahatrahv keskmises määras. Ka teo tehiolud ega kaebaja isik ei anna alust

karistuse vähendamiseks alla keskmise määra. Tegemist oli teistkordse rikkumisega ning

lisaks sellele ei saa jätta tähelepanuta, et tegemist on professionaalse autojuhiga, kes peaks

oma ametist lähtuvalt olema liiklusohutusnõuete täitmisel eriti tähelepanelik. Seda enam, et sõidu hetkel oli sõidukis ka klient. Eelöeldust tulenevalt on kohus seisukohal, et vaidlustatud otsus on põhjendatud ja seaduslik. Mõistetud karistus on proportsionaalne ning selle muutmiseks puudub alus. Küll aga peab kohus põhjendatuks kaebaja taotlust anda talle võimalus tasuda rahatrahvi ositi.

Arvestades rahatrahvi suurust määrab, et kaebajal on õigus tasuda rahatrahv ositi viie kuu jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Astrid Asi kohtunik