4-17-2513/35 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27.11.2017, Rakvere kohtumajas Väärteoasja number 4-17-2513 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kaitsja Keili Rosar Raiko Paas Väärteoasi E.N kaebus Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna 19.04.2017 kiirmenetluse otsuse nr 10220152744291 peale Kaebuse esitaja

E.N, isikukood xxx, elukoht xxxx mata , varem väärteokorras karista Kohtuväline menetleja Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskond, esindaja Ave Uue Asja läbivaatamise kuupäev 27.11.2017, avalikul kohtuistungil Juhindudes VTMS § 132 p1, § 135; § 155, 156, kohus o t s u s t a s:

Jätta E.N kaebus rahuldamata.

J Politseija Piirivalveameti Ida Prefektuuri ätta muutmata kohtuvälise menetleja, Rakvere politseijaoskonna 19.04.2017 kiirmenetluse otsus nr 10220152744291, millega E.N karistati liiklusseaduse

50 lg 5 p 3

§ nõuete rikkumise eest liiklusseaduse § lg

2 alusel rahatrahviga 13 t, s.o 52,00 eurot. trahviühiku

Kohtumenetluse pool võib loobuda kassatsiooniõigusest kohe. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule

7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisest. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule vandeadvokaadist kaitsja vahendusel Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates

20.12.2017, mil kohtuotsus tervikuna on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kohtuotsuse terviktekst on menetlusosalistele tutvumiseks kättesaadavaks tehtud 16.01.2018.

I TUVASTATUD ASJAOLUD

Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna

patrullpolitseinik Dmitri Dalke 19.04.2017 kiirmenetluse otsusega nr 10220152744291 määrati LS § 227 lg 2 järgi karistuseks rahatrahv 13 trahviühiku ulatuses, s.o E.N-ile

52 eurot selles, et tema 19.04.2017 kell 21.52 Haljala vallas Rakvere-Haljala tee 9.km.-l juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 70 km/h, kiirusega 94 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h.

04.05.2017 esitas E.N kaitsja Viru Maakohtule kaebuse, milles taotles viidatud otsuse tühistamist ja väärteoasjas menetluse lõpetamist VTMS § 29 alusel, viidates asjaolule, et väärteo toimepanemise koht ei ole väärteoprotokollis õigesti märgitud.

Kohtuvälise menetleja esindaja avaldas seisukoha, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata, kuna väärteoasja on menetletud vastavalt väärteomenetluse seadustikus sätestatule.

Menetlusaluse isiku õigusrikkumine on tõendatud ja karistuse määramisel on arvestatud kõiki karistamise kohaldamise aluseid ning määratud karistus on

proportsionaalne. Sama seisukohta väljendas kohtuvälise menetleja esindaja ka kaebuse kohtulikul arutamisel.

II UURITUD TÕENDID JA KOHTU PÕHJENDUSED

VTMS § 123 lg 2 sätestab, et kohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

Kohtuistngil jäi kaitsja esitatud kaebuse juur , et jääb arusaamatuks see, de seletades

kus kohas fikseeriti rikkumine tollel õhtul. kinnitas, et ei ole seda rikkumist E.N

toime pannud. T s on vastuolud ning t unnistajate ütluste õendite kogumine on olnud ühekülgne õhiküsimus . P eks on see, mis kilomeetril oli rikkumine toime pandud.

E.N seletas kohtuistungil, et tuli 19.04.2017 Tallinnast töölt, Haljala ringil, enne 70 km/h ala lõppu, lükkas püsikiirusehoidja peale. Nägi, et auto hakkab järgi politsei

tulema. Politsei pidas kinni

ja öeldi, et ületas kiirust. Politseinik hakkas dikteerima, et kirjutaks seletusse seda, et sõit Politseinik ärritus selle is 70 km/h alas sellise kiirusega. peale, kui ütles, et oma sõnadega tuleb ütlused kirja panna mitte seda, mida politsei ütleb.

Küsis videopilti, mille peale öeldi, et ei ole, et nemad seda ei kasuta. Küsis kas mõõtevahend on taadeldud, mille peale vastati, et vajalik paber on jaoskonnas. Tookord ei saanud ta sellest asjast aru, et seisis autoga tunduvalt kaugemal. Kiirusemõõturi näitu näidati talle alles peale seda kui protokoll oli koostatud. Sai aru, et 90 km/h alas rikkus piirkiirust. Oli väsinud, kuna oli 12 tundi tööl olnud ja ei viitsinud asjaga tegeleda. Ei süvenenud teksti, kirjutas alla ja nõustus kiirmenetlusega. protokolli Sellise toimimise viisi kohta kohtuistungil selgitusi anda ei osanud.

Tunnistaja D. D, kes on Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna patrullpolitseinik koos A. T , seletas kohtuistungil, et 19.04.2017 töötas õhtuses vahetuses ja nende tööü oli kiiruse mõõtmine, milleks lesandeks valisid koha Rakvere-Haljala maanteel, enne Haljala viadukti, kus on 70 km/h ala. Oli pime aeg. P parkisid olitseisõiduki

70 km/h , suunaga viadukti poole, paremale poole teel kohta, mis ala mõjupiirkoda tee äärde ületab kergliiklustee ja suundub põllul olevala alale, kus teedevalitsus hoiab killustikku ja muud sellist. Politseisõidukis on kiiruse mõõtevahend statsionaarselt kinnitatud. Autos on kaks mõõteseadet, ees ja taga. Armatuuril kinnitatud tabloo, mis näitab eest kui ka tagant tuleva auto kiirust. E.N-i intensiivselt kiirendades Haljala juhitud sõiduk lähenes

ringi poolt mis kasvasid , mis oli kiirusemõõtja tabloolt näha, et numbrid kasvasid, lubatust suuremaks. Mõjuala oli 70 , kiirus kasvas üle 70 km/h km/h. Fikseeris kiiruseks 94 km/h . Peale ja peale lukustamist sõiduk lähenes ja möödus politseisõidukist kiirust ületanud

sõiduki möödumist pööras politseiauto ringi ja sõitsi sõidukile järgi. d sellele koheselt Andsid -punase vilkuriga.

peatumismärguande sinise Sõiduk peatati 70 km/h alast väljas, s.o kui see oli juba jõudnud 90 km/h alasse. Umbes 200 300 meetrit jõudis sõiduk sõita. -

Sõidukis oli kaks isikut, kellest üks oli E.N, kes oli nõus kiirmenetluseotsusega, selgitades, Oli et tuli mujalt, kus kasutas püsikiirusehoidjat ja siis seetõttu ka kiirus kasvas.

teadlik, et mingi lõik viaduktil on 70 km/h. Isik kahetses tegu, tunnistas süüd, mida ka trahvi määramisel arvesse võeti, s.o ääras väiksema trahvi. m Seletas, et kiirmenetluseotsuse

teeb vaid siis, kui isik tunnistab oma süüd ja on nõus kiirmenetluseotsusega. Seletas samuti, et karistuse määramisel on oluline kas isikul on olnud kehtivaid või samalaadseid rikkumisi. E.N kehtivaid rikkumisi ei olnud.

Kohus uuris dokumentaalseid tõendeid:

- Kiirus 19.04.2017 kell 19.20

mõõturi kasutamise protokolli, mille kohaselt

Haljala vallas Rakvere-Haljala tee 9.km.-l, asulavälisel teel, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 70 km/h, juhtis E.N xxxx reg nr xxxx kiirusega 94 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Kiirus mõõdetud kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X nr DP019599 /tl 17/.

- Kohtule on esitatud Stalker DSR 2X nr DP019599

mõõtevahendi taatlustunnistus nr TTRS-16/00239 /tl 71/.

- Maanteeametile tehtud -Haljala km päringust selgub, et riigiteel nr 23 Rakvere

8,0-8,64 suunaga Rakvere poole kehtis 19.04.2017 kell 21.52 suurim lubatud sõidukiirus 70 km/h /tl 27/.

- Karistusregistri registriteate kohaselt puuduvad E.N kehtivad karistused /tl 19 /.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja tunnistajad ning uurinud vahetult asjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnates neid kogumis, on seisukohal, et

E.N kaebus tuleb jätta rahuldamata ning kohtuvälise menetleja otsus muutmata.

Kaebuse esitaja seisukohta, et rikkumise toimepanemise asukoht ei ole selge, ei saa pidada õigeks. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtuvalt oli sõiduauto xxxx registreerimismärgiga sõidusuund Rakvere ning kiiruse mõõtmise kohaks Rakvere xxxx - Haljala tee 9. km ja protokolli koostamise kohaks Rakvere-Haljala tee 8. km. Tunnistaja D. D ütluste kohaselt oli kiiruse mõõtmise ja rikkumise toimepanemise kohaks Rakvere-Haljala tee

9. xxxx km. Tunnistaja sõnul oli politseisõiduk suunaga Haljala poole ning

registreerimismärgiga kiirus mõõdeti üheksandal kilomeetril, sõiduautol lasti

xxxx

politseisõidukist mööduda ning peale seda sõideti järele, anti peatumismärguanne ja xxxx peatati Rakvere-Haljala tee kaheksandal kilomeetril, kus koostati muuhulgas kiirmenetluse otsus nr 10220152744291.

E.N vastuolulised ütlused, et tema ei saanud täpselt aru millist rikkumist temale ette heidetakse ja et oli väsinud, mistõttu ta ei viitsinud asjaga rohkem tegeleda ning nõustus seetõttu kiirmenetlusega ebausaldusväärsed ja ilmselgelt , on kohtu hinnangul kantud vaid soovist vabaneda vastutusest. Kohtuistungil antud ütlusi, et tema arvates rikkus ta piirkiirust 90 km/h alas, ei saa pidada tõeseks. E.N poolt juhitud sõiduki kiiruseks fikseeriti 94 +-3 km/h, mis tähendab seda, et kui nimetatud kiirus oleks fikseeritud alas asulavälisel teel, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 90 km/h, ei oleks olnud põhjust temale rikkumist üldse ette heita. Tema enda poolt kiirmenetluse p used kinnitavad, et rotokolli koostamisel antud ütl

ta sai aru, millist rikkumist temale ette heidetakse ja ta tunnistas oma süüd ning nõustus kiirmenetlusega. Kohtuistungil ei vaidlustanud ta mingil määral tunnistaja ütlusi, mis olid ilmselgelt vastupidised tema enda poolt antud ütluste põhjendas le ja seda vaid nii nimetatud kaitsetaktigaga.

Hinnates kogutud tõendeid kogumis, ütlusi kui ka s.o nii tunnistaja D. D kohtule

esitatud kirjalikke tõendeid, mis kinnitavad tunnistaja ütlusi, on kohus seisukohal, et on tõendatud 19.04.2017 kell 21.52 Haljala vallas Rakvere-Haljala tee 9.km.- , E.N et l juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel, kus lubatud suurimaks sõidukiiruseks on 70 km/h, kiirusega 94 +/- 3 km/h, millega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. E.N rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid, pannes seega toime väärteo, milline on õigesti liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. kvalifitseeritud

Kohus ei tuvastanud teo õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus on seisukohal, et E.N rikkus liiklusnõudeid ettevaatamatult. Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja, so Ida Prefektuuri Rakvere politseijaoskonna poolt, järgides väärteomenetlusõigust.

Karistuse mõistmisel on kohtuväline menetleja arvestanud karistuse kohaldamise alustega, milleks KarS § 56 lg 1 kohaselt on isiku süü. Karistuse mõistmisel on arvestatud karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

E.N

karistust raskendavad asjaolud KarS § 58 mõttes puuduvad.

Kohtuvälin süüd kergendavaks e menetleja on kiirmenetluse otsuses E.N asjaoluk arvestanud u kahetsuse. s puhtsüdamlik

Liiklusseaduse §

lg 2 , s.o järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– –

40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni.

Nimetatud väärteo eest mõistis kohtuväline menetleja karistuseks E.N-ile

rahatrahvi 13 .o summas 52,00 eurot., mis on oluliselt alla selle trahviühiku ulatuses, s

keskmise määra, miinimumile lähedases määras. Kohtuväline menetleja on s.o sisuliselt

karistuse mõistmisel võtnud ilmselgelt arvesse asjaolu, et tegemist on ettevaatamatult toimepandud väärteoga. Määratud karistust ei ole alust pidada liigselt karmiks ning seega puudub alus ka trahvi vähendamiseks. Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on põhjendatud ja proportsionaalne poolt toime pandud väärteoga ning tema süü E.N

suurusega ning seda tuleb pidada piisavaks, et mõjutada menetlusalust isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anu Ammer kohtunik