3-16-2527/20 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tiina Pappel, Einar Vene ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. jaanuar 2018, Tartu

Haldusasja number

3-16-2527

Haldusasi

Eiko Pitka kaebus Maksu- ja Tolliameti 23. septembri

2016. a vastutusotsuse nr 13-7/00650-31 tühistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2017 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eiko Pitka apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja/apellant Eiko Pitka

esindaja v.adv Rene Varul

Vastustaja Maksu- ja Tolliamet

esindaja Karin Kask

RESOLUTSIOON

1. Jätta

rahuldamata

E. Pitka

taotlus

kohtuistungi

korraldamiseks

apellatsioonimenetluses.

2. Võtta asja juurde Merteks Grupp OÜ 2013. ja 2014. aasta majandusaasta aruanded.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2017. a

otsus ja saata asi uueks lahendamiseks Tartu Halduskohtule.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 15. veebruar 2018.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15. mai 2015. a maksuotsusega nr 12.2-3/026315-15 kohustas Maksu- ja Tolliamet (MTA)

P&P Teenused OÜ-d tasuma maksusumma 97 437,46 eurot. P&P Teenused OÜ maksuotsust ei

vaidlustanud.

2. 23. septembril 2016 andis MTA vastutusotsuse nr 13-7/00650-31, millega kohustas P&P

Teenused OÜ juhatuse liikme Eiko Pitka tasuma P&P Teenused OÜ vastutusotsuse andmise ajaks

tasumata maksuvõla 97 407,82 eurot.

3. Pärast edutut vaidemenetlust esitas E. Pitka 8. detsembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse

MTA 23. septembri 2016 vastutusotsuse nr 13-7/00650-31 tühistamiseks.

Kaebuse kohaselt on ebaõige maksuhalduri väide, et P&P Teenused OÜ müüs

Merteks Gupp OÜ-le metsamaterjali kokku 557 196 euro eest ja Merteks Grupp OÜ tasus selle

summa P&P Teenused OÜ-le sularahas. Kaebaja kinnitusel ei ole ta sellist summat kindlasti

saanud ning ei ole allkirjastanud sellises mahus metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akte ega

müügiarveid. P&P Teenused OÜ ei ole käivet varjanud, mistõttu ei saanud tal tekkida ka

käibemaksu tasumise kohustust. Lisaks puudub põhjuslik seos maksuvõla kujunemise ja juhatuse

liikme tegevuse vahel. Maksuhaldur ei ole täitnud uurimiskohustust, jättes selgitamata metsa

ülestöötamisega seonduvad kulutused. Kaebaja kinnitusel on metsa ülestöötamiseks vaja

rasketehnikat, mida P&P Teenused OÜ ise ei omanud, mis tähendab, et äriühing ei saanud neid

töid ise teostada. Lisaks juba esitatud Aivor OÜ arvele oli teenusarveid oluliselt rohkem ja need

peaksid olema Aivor OÜ valduses. Kuna kaebaja ei ole enam P&P Teenused OÜ juhatuse liige,

siis ei ole äriühingu raamatupidamisdokumendid enam tema valduses, mistõttu on ta palunud

maksuhalduril selgitada raietööde tegelik maht ja kindlaks teha, kui suures ulatuses on

P&P Teenused OÜ-l õigus sisendkäibemaksu maha arvata.

4. Maksuhaldur vaidles kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

MTA selgitas, et P&P Teenused OÜ maksuvõlg koosneb maksustamisperioodidel september 2013

kuni aprill 2014 tasumata jäänud maksudest. Nimetatud ajal oli äriühingu ainukeseks juhatuse

liikmeks E. Pitka. Vastutusotsuses on näidatud ka maksuvõla sissenõudmiseks sooritatud

toimingud. See tähendab, et maksukorralduse seaduse (edaspidi MKS) § 96 lg-s 5 sätestatud

formaalsed alused vastutusotsuse tegemiseks on täidetud. Kaebaja selles osas vastuväiteid esitanud

ei ole. Samuti on maksuhaldur vastutusotsuses nõuetekohaselt tuvastanud ja motiveerinud vaide

esitaja süü maksuvõla tekkimises. Kaebaja ei ole esitanud vastutusotsuse järeldust ümber

lükkavaid tõendeid.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

5. Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2017. a otsusega jäeti E. Pitka kaebus rahuldamata.

6. Otsuse põhjenduste kohaselt oli E. Pitka maksuvõla tekkimise ajal P&P Teenused OÜ

ainukeseks juhatuse liikmeks. Seega oli kaebaja äriühingu juhatuse liikmena isikuks, kes korraldas

P&P Teenused OÜ majandustegevust ning oli kohustatud tagama äriühingu maksukohustuse

tähtaegse ja täieliku täitmise äriühingu vara arvel.

7. Halduskohus ei nõustunud kaebaja väitega, et P&P Teenused OÜ ei ole käivet varjanud.

P&P Teenused OÜ kontrollimisel selgus, et äriühing oli jätnud kontrollitavatel perioodidel

deklareerimata käibe, mis tekkis metsamaterjali müügist Merteks Grupp OÜ-le. Maksuhaldur

tuvastas maksuotsuses, et perioodil september 2013 kuni aprill 2014 tasus Merteks Grupp OÜ

metsamaterjali eest sularahas 557 196 eurot, mis näitab kogu metsamaterjali müüki (koos

käibemaksuga).

Asja materjalidest nähtuvalt 14. jaanuaril 2015 kinnitas E. Pitka P&P Teenused OÜ kontrolli

käigus maksuhaldurile antud seletuses, et metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid koostas

tema. Kuna kõik Merteks Grupp OÜ esitatud aktid olid koostatud visuaalselt ühe käekirjaga, siis

on kõikidel juhtudel tegemist E. Pitka koostatud aktidega.

8. Lisaks selgus maksumenetluse käigus, et P&P Teenused OÜ-l puuduvad 33 024,46 euro

sisendkäibemaksu mahaarvamise aluseks olevad dokumendid. Usaldusväärne kuludokument ei

ole vastutusmenetluse ajal kaebaja esitatud Aivor OÜ 11. detsembri 2013. a sularahaarve nr 1334.

Kuigi Aivor OÜ juhatuse liige kinnitas teenuse osutamist, siis äriühingu töötajad ei tea metsa

ülestöötamise teenuse pakkumisest midagi. Samuti ei nähtu sellise teenuse osutamine Aivor OÜ

majandusaasta aruannetest. Seega puudus MTA-l põhjendatult alus arvata, et Aivor OÜ osutas

teenuseid P&P Teenused OÜ-le perioodil september 2013 kuni aprill 2014.

9. Kaebaja oli teadlik nii ebaõigest sisendkäibemaksu deklareerimisest kui tegeliku käibe

deklareerimata jätmisest, millega rikkus MKS § 8 lg-s 1 sätestatud juhatuse liikme kohustusi.

Kaebaja väide, et äriühingul maksuhalduri poolt tuvastatud kohustuste täitmiseks vajalikud

rahalised vahendid puudusid, on paljasõnaline. Kuna dokumentidelt nähtuvalt on tasumine kõigil

juhtudel toimunud sularahas ja seda on kinnitanud ka E. Pitka ise, siis tuleb eeldada, et rahalised

vahendid maksukohustuse täitmiseks olid äriühingul olemas.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. Eiko Pitka esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2017. a

otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada.

11. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on halduskohus oluliselt rikkunud menetlusnorme

lahendades asja kirjalikus menetluses ja jättes kaebaja taotletud täiendavad tõendid kogumata.

Asjas ei vaielda niivõrd õiguslike kui faktiliste küsimuste üle. 17. märtsi 2017. a

menetlusdokumendis taotles kaebaja nii täiendavate dokumentaalsete tõendite kogumist kui

tunnistajate ülekuulamist, kuid halduskohus jättis kaebaja taotlused tervikuna rahuldamata.

Halduskohus ei ole andnud kaebajale mingit võimalust oma kaebust tõendada, kuigi kohtul on

uurimisprintsiip. Toimikusse ei ole kogutud peaaegu üldse mingeid tõendeid. Antud juhul peab

tõsikindlalt tuvastama, et P&P Teenused OÜ sai Merteks Grupp OÜ-lt sularaha. Alles siis saaks

teha etteheite, et kaebaja oleks pidanud selle sularaha eest tasuma P&P Teenused OÜ

maksukohustusi. Seega tuleb käesolevas kohtuasjas hakata metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise akte detailselt uurima ning selgitama nende väidetavat seost kaebajaga.

12. Metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise aktid on ainsad tõendid, mille kaudu maksuhaldur

soovib tõendada nö. varjatud kaubakäivet. Aktid on halva kvaliteediga ja kohati on võimatu neist

aru saada või siis ei ole võimalik tuvastada, kas aktil on kaebaja allkiri. Akti nr 22 (II kd, tl 18),

aktil nr 19 (II kd, tl 16) ja tl 13 oleva akti puhul saab kaebaja juba praegu avaldada, et nendel

aktidel ei ole tema allkiri. Suures osas on aktides fikseerimata sularaha üleminek ostjalt müüjale,

on vaid märgitud, et muud tingimused: „sularahas“. See on selgelt ebapiisav, et fikseerida sularaha

üleandmine, see on vaid maksmisviisi sätestamine, mitte enam.

Halduskohus on tuvastanud sularaha väga suure liikumine (322 065 eurot), kuid millised

konkreetsed dokumendid (aktid) sellist sularaha liikumist kajastavad, kohtuotsust ei selgu.

13. Maksuhaldur ei ole arvestanud, et P&P Teenused OÜ tellis metsa ülestöötamise teenuse

(metsaraide ja väljaveo) kolmandalt isikult OÜ Aivor ja vastavad kulud olid sisendkäibemaksuna

mahaarvatavad. MTA poolt üle kuulatud metsa müüjad H. Kriisa (II kd, tl. 15) ja H. Silm on

kinnitanud, et mets võeti maha masinatega. Nad viitavadki OÜ Aivor alltöövõtja poolt tööde

teostamisele (koos rasketehnikaga), kuna P&P Teenused OÜ-l tööks vajalik tehnika puudus.

Kaebaja on järjepidevalt väitnud, et OÜ Aivor esitas veel arveid, mis peavad olema ettevõttega

seotud isikutel säilinud. Kohus jättis rahuldamata taotluse OÜ Aivor arvete väljanõudmiseks,

maksuhaldur ei ole soovinud sellega tegeleda ja kaebaja valduses neid ei ole. Halduskohus ei ole

piisava põhjalikkusega tutvunud OÜ Aivor juhatuse liikme vastusega, mille punktis 3 ta selgitas,

et OÜ P&P Teenused on teada, kuna OÜ Aivor osutas sellele firmale metsa kompleksteenust see

tähendab metsa ülestöötamist ja väljavedu. OÜ Aivor võttis veel ise masinate teenuse alltöövõtu

korras, kuna Aivor OÜ-l kõike vajalikku tehnikat ja tööjõudu omal polnud.

14. Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.

Vastustaja hinnangul on kaebaja taotlused täiendavate tõendite kogumiseks põhjendamatud. Tal

oli nii haldus- kui kohtumenetluse vältel võimalik täiendavaid tõendeid esitada. Kõik

Merteks Grupp OÜ poolt esitatud aktid, nii need, mille koostamist apellant tunnistab, kui ka need,

mis olid aluseks varjatud käibe tuvastamisel, on koostatud ühe käekirjaga. Siit võib järeldada, et

kõik aktid olid koostatud E. Pitka poolt. Antud juhul võib olemasolevate tõendite pinnalt lugeda

sularahas tasumise toimunuks. Ei ole eluliselt usutav, et äriühing jätkab tehingute tegemist

olukorras, kus kauba eest ei maksta. E. Pitka ise kinnitas maksuhaldurile antud seletuses, et soetas

raieõiguse füüsilistelt isikutelt sularahas ning müüs ülestöötatud metsamaterjali Merteks Grupp

OÜ-le samuti sularahas. Seega oli selline äriühingu tavaline praktika.

Vastustaja ei nõustu ka apellandi seisukohtadega sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse osas

ning leiab, et kohus on põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja väited P&P Teenused OÜ

täiendavate kulude kohta on paljasõnalised ja tõendamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

15. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 27. aprilli

2017. a otsus tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks halduskohtule.

16. Kaevatava vastutusotsusega kaebajale pandud kohustus tasuda P&P Teenused OÜ maksuvõlg,

tuleneb maksuhalduri hinnangul kokkuvõtlikult asjaolust, et P&P Teenused OÜ omandas

eraisikutelt kasvava metsa raieõiguse, korraldas metsaraie ning võõrandas saadud metsamaterjali

Merteks Grupp OÜ-le, jättis metsamaterjali müügi käibe (osaliselt) deklareerimata ning

käibemaksu tasumata. Kaebaja oli tehingute tegemise ajal 2013. aasta teises pooles ja 2014. aasta

alguses äriühingu juhatuse ainuke liige, korraldas ise tehingute sõlmimise ja täitmise, sai

metsamaterjali müügist sularaha ning vastavalt tegutses tahtlikult, jättes käibe deklareerimata ja

maksu tasumata.

P&P Teenuse OÜ maksukohustus on tuvastatud 15. mai 2015. a maksuotsusega

nr 12.2-3/026315-15. Maksumenetluse ajal ei olnud E. Pitka enam P&P Teenused OÜ juhatuse

liige. Äriühing maksuotsust ei vaidlustanud.

17. Kaebaja väitel on vastutusotsus õigusvastane põhjusel, et P&P Teenused OÜ-l puudub

maksuvõlg. Maksuhaldur on ebaõigesti tuvastanud metsamaterjali müügi käibe ulatuse. Äriühing

müüs metsamaterjali maksuotsuses nimetatust oluliselt väiksemas mahus ja on tegeliku käibe

deklareerinud parandusdeklaratsiooni esitamisega. Käive on tuvastatud üksnes metsamaterjali

üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel, millest osa ei ole kaebaja vormistatud ega kanna tema

allkirja. Lisaks on kohtutoimikus olevad aktid sedavõrd halva kvaliteediga, et ei ole tõendina

hinnatavad. Aktidel lahtris „muud tingimused“ tehtud märge „sularahas“ ei ole piisav tõendamaks

sularaha üleandmist kaebajale. Eeltoodule vaatamata on halduskohus jätnud rahuldamata kaebaja

taotlused täiendavate dokumentaalsete tõendite kogumiseks ja tunnistajate ülekuulamiseks, jättes

seega kaebaja ilma võimalusest oma väiteid tõendada olukorras, kus kaebajal endal puudub

juurdepääs tõenditele.

Täiendavalt on kaebaja osutanud sellele, et tegelikult toimunud käive ei toonud kohustust tasuda

käibemaksu samas ulatuses sisendkäibemaksu tõttu.

18. Kaebaja väidetest tuleneb, et kaebuse lahendamiseks tuleb kohtul otsustada, kas MTA on

õigesti tuvastanud faktilised asjaolud, millele ta tugines P&P Teenused OÜ maksukohustuse

määramisel. Seejuures peab selgitama tõendamiskoormuse jagunemise poolte vahel vastavalt

HKMS § 59 lg-le 1, arvestades maksukorralduse seaduse § 150 sätestatut. Halduskohtu otsusest

saab järeldada, et kohus on pidanud vastutusotsuse ja maksuotsuse põhjendusi piisavaks, et lugeda

tõendamiskoormus

kaebajale

üle

läinuks.

Kaebaja

on

soovinud

täita

tal

lasuvat

tõendamiskohustust, taotledes selliste tõendite kogumist, mis ei ole tema valduses. Taotluse

lahendamisel tuli hinnata, kas asjaolu, mille tõendamiseks tõendite kogumist taotleti on vaja

tõendada (HKMS § 56 lg 1) ja kas tõendil on asjas tähtsust (HKMS § 62 lg 2), samuti kas esineb

alus tõendi kogumisest keelduda.

26. aprilli 2017. a määrusega on halduskohus keeldunud dokumentaalsete tõendite kogumisest,

põhjendades seda asjaoluga, et kaebajal oli võimalik esitada tõendeid nii haldus- kui

kohtumenetluse vältel ning asjas vaieldakse vastutusotsuse, mitte maksuotsuse õiguspärasuse üle.

19. Esmalt osutab ringkonnakohus sellele, et kuigi asjas vaieldakse vastutusotsuse õiguspärasuse

üle, siis on kaebajal õigus esitada vastuväiteid ka maksuotsusele. Riigikohus sedastas

12. juuni 2013. a otsuses asjas nr 3-3-1-17-13 (p 17): „Juhatuse liikme vastutuse üheks eelduseks

on küll äriühingu maksuvõlg, kuid vastutusotsuse aluseks olevad asjaolud tuvastatakse

vastutusotsuses ja sellele eelnenud vastutusmenetluses, kusjuures äriühingule eelnevalt tehtud

maksuotsust võib kasutada tõendina vastutusotsuse põhjendamisel. Maksuotsus pole

vastutusotsuse suhtes eelhaldusaktiks. Maksuhaldur võib vastutusotsuses viidata maksuotsuses

tuvastatud asjaoludele või seal esitatud tõenditele. /…/ Vastutusotsuse adressaat ei pea vaidlustama

maksuotsust, kui ta ei nõustu maksuotsuses tuvastatuga. Tal on õigus vaidlustada vastavas osas

vastutusotsus. Maksuotsus kui kehtiv haldusakt on siduv üksnes äriühingule.“

20. Seega ka käesolevas asjas on E. Pitkal õigus seada kahtluse alla maksuotsuses tuvastatud

P&P Teenused OÜ maksukohustus, seal hulgas maksukohustuse aluseks olevad faktilised

asjaolud. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole kaebajale etteheidetav haldusmenetluses tõendite

esitamata jätmine, kuna taotletud tõendid ei asu kaebaja valduses ja tal puudub õigus nõuda

kolmandatelt isikutelt dokumentaalsete tõendite väljaandmist või seletuste andmist. Kaebaja on

maksumenetluses avaldanud, et ei nõustu käibe varjamise etteheitega (II kd, tl 67) ning

vastutusotsuse menetluses osutanud täiendavate tõendite kogumise vajadusele (I kd, tl 147-148).

21. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et kohtutoimikus olevad metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise aktide koopiad (II kd, tl 10-19) on tõesti sellise kvaliteediga, et puudub võimalus

hinnata, kas need on koostatud ja allkirjastatud sama isiku poolt. Osa neist on täiesti loetamatud

kuni selleni välja, et pole üheselt selge, kas aktid üldse on allkirjastatud. Samas on aktid tõenditeks,

millele tuginedes on MTA tuvastanud P&P Teenused OÜ metsamaterjali müügi käibe. Olukorras,

kus kaebaja on eitanud käivet maksuhalduri tuvastatud ulatuses, lasus kohtul kohustus

kohtumenetluses seda faktilist asjaolu kontrollida. Selleks ei ole piisav aga seisukoht, et käive on

tõendatud, kuna kaebaja on maksumenetluses väitnud metsamaterjalide üleandmise-vastuvõtmise

aktide koostamist. Halduskohus ei ole tuvastanud, milliste aktide koostamist kaebaja

maksumenetluses väitis ja kas see kinnitus hõlmas kõiki kohtule esitatud akte.

Nendel asjaoludel tuleb pidada kohaseks kaebaja taotlust üleandmise-vastuvõtmise aktide

originaalide väljanõudmiseks ning muude dokumentaalsete tõendite kogumiseks, mis kinnitavad

käibe toimumist (näiteks müügiarved) ja metsamaterjali eest tasumist sularahas (näiteks Merteks

Grupp OÜ kassa väljamineku orderid, Merteks Grupp OÜ esindaja ütlused). Kujunenud olukorras

ei pruugi maksuhalduri kogutud tõendid ja esitatud põhjendused olla piisavad, et lugeda

tõendamiskoormus käibe ulatuse osas kaebajale üle läinuks.

22. Sisendkäibemaksu kohta on kaebaja esitanud ühe Aivor OÜ väljastatud arve, selgitades, et

neid on veel. Ringkonnakohus nõustub, et ainuüksi arve ei pruugi anda õigust sisendkäibemaksu

mahaarvamiseks, kuna arve nõuetekohasuse tingimuse täitmiseks peab arve ühtlasi õigesti

kajastama majandustehingu asjaolusid.

HKMS § 165 lg 2 kohaselt, kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses

esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud

haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda

põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega

nõustumisele. Halduskohus on nõustunud vastustaja seisukohaga, et esitatud arve (I kd, tl 98) ei

ole usaldusväärne, selgitamata, millises dokumendis vastustaja sellist seisukohta avaldas ning

miks ta vastustaja seisukohaga nõustub.

Tegemist on otsuse põhjendamispuudusega, mis käesolevas asjas on oluline. Olukorras, kus

tõendist ei ilmne tõepärast teavet asja lahendamisel oluliste asjaolude kohta, võib tegemist olla

asjas tähtsust mitteomava tõendiga, mille kogumisest võib kohus keelduda. Kuid sellisel juhul

peab hiljemalt kohtuotsusest selguma, miks kohus ei pea tõendit usaldusväärseks. Kui halduskohus

ei pea vajalikuks täiendavate tõendite kogumist P&P Teenused OÜ sisendkäibemaksu kohta, siis

tuleb seda nõuetekohaselt põhjendada. Nõustumine vastustaja seisukohaga nõuab viitamist

haldusaktile või vaideotsusele, kus vastustaja on esitanud asjakohase põhjenduse, et oleks üheselt

selge, millised on need põhjendused, millele kohus otsuse rajab.

23. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses (I kd, tl 4) ja hiljem eraldi taotluses (II kd, tl 86p)

soovinud asja lahendamiseks istungi korraldamist. Sõltumata menetlusosalise tahtest võib kohus

siiski asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised

asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata ning menetlusosalistel puudub

ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja

vaidluse iseloomu, sh kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused

(HKMS § 131 lg 1 p 2).

24. Riigikohus on 10. mai 2016. a otsuses asjas nr 3-3-1-20-16, milles vaidluse all oli samuti

vastutusotsuse õiguspärasus ning asja lahendamine kirjalikus menetluses istungit korraldamata ja

tunnistajaid üle kuulamata, selgitanud (p 16.2): „Kolleegium peab vajalikuks märkida, et kohus

arutab kohtuistungil menetlusosalistega läbi ka asja lahendamiseks olulised õigusküsimused

(HKMS § 129 lg 1 p 6). Seega isegi juhul, kui faktiliste asjaolude üle vaidlust pole, ei tähenda see,

et asi tulebki läbi vaadata üksnes kirjalikus menetluses. Kohus peab ka siis, kui vaidluse all on

üksnes õigusküsimused, asja läbivaatamise vormi määramisel arvesse võtma menetlusosalise

jaoks kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu (HKMS § 131 lg 1 p 2). Kohtuistung

garanteerib menetlusosalisele eelduslikult kõige tõhusama menetlusliku kaitse vaidluses, milles

on tegemist kaaluka õigushüve ja selle intensiivse riivega.“

25. Ringkonnakohus leidis juba eespool, et käesolevas asjas on vaidluse all eelkõige faktilised

asjaolud. Samuti taotles kaebaja tunnistajate ülekuulamist, milleks tavapäraselt on samuti vajalik

istungi korraldamine, rõhutades sealjuures, et kaebus puudutab kaebaja varalisi õigusi väga

olulises ulatuses. Ringkonnakohus on seisukohal, et kaebaja taotletud tõendid ei ole ilmselt

asjassepuutumatud ning ei saa välistada, et tõendite uurimine võib anda teavet asjas oluliste

faktiliste asjaolude kohta. Lisaks on oluline, et asja lahendamisest sõltub, kas kaebajal tuleb tasuda

kolmanda isiku maksukohustuse katteks 97 407,82 eurot, mistõttu ilmselgelt on tegemist

vaidlusega, kus kaebaja jaoks on kaalul oluline õigushüve.

26. Ringkonnakohus juhib siinjuures menetlusosaliste tähelepanu asjaolule, et P&P Teenused OÜ

metsa võõrandamisega seotud käibe tuvastamine erineb mõnevõrra maksuhalduri tavapärasest

praktikast. Nimelt on MTA tuvastanud, et vaidlusalused tehingud ei kuulunud P&P Teenused OÜ

tavapärase majandustegevuse hulka, nii ostu- kui müügitehingud toimusid eranditult sularahas,

metsamaterjali võõrandamise käive ületas oluliselt käivet äriühingu muust majandustegevusest,

P&P Teenused OÜ-l puudusid töötajad, masinad ja seadmed metsa hindamiseks, ülestöötamiseks

ja vedamiseks, samuti puudusid selleks töötajad, masinad ja seadmed P&P Teenused OÜ-le

väidetavalt metsa ülestöötamiseteenust osutanud äriühingul, puuduvad andmed rahaliste vahendite

kohta, mille arvel P&P Teenused OÜ oleks saanud kasvava metsa raieõigusi omandada ja metsa

üles töötada, kaebaja, äriühingu juhatuse ainsa liikmena on osaliselt eitanud MTA tuvastatud käibe

toimumist. Samas Merteks Grupp OÜ, kellele P&P Teenused OÜ metsamaterjali võõrandas,

põhitegevusalaks oli just metsamaterjali kokkuost. Äriühingu vastav müügitulu 2013. aastal oli ca

600 000 ja 2014. aastal ca 775 000 eurot, mis lubab oletada piisavate käibevahendite olemasolu.

Ringkonnakohus peab oluliseks, et kuigi kaebaja on möönnud metsamaterjali üleandmise-

vastuvõtmise aktide koostamist (II kd, tl 47p), ei ole ta seletusi andes täpsustanud, mitu akti ta

koostas või kui suures ulatuses nende alusel Merteks Grupp OÜ-le metsamaterjali müüs. Seetõttu

võib olla asjakohane kaebaja väide, et osa akte ei ole tema koostatud ega allkirjastatud. Lisaks

osutab ringkonnakohus vastuolule tehingutega seotud asjaoludes. E. Pitka selgituse kohaselt

(II kd, tl 47) leidis ta metsa raieõiguse müüjad kuulutuste kaudu, helistas neile ja käis seejärel üksi

tehinguid vormistamas. Samas H. Kriisa selgitas (II kd, tl 25), et talle helistas korduvalt Kaire

Kalman, suhtluses temaga raieõiguse ostja vahetus enne tehingu vormistamist ja lepingu

sõlmimisel käis tema juures kolm inimest, keda ta kirjeldada ei oska ning pildilt kaebajat ära ei

tundnud. A. Suurmaa väitel (II kd, tl 34) raieõiguse müümiseks tema ise helistas paljudele

kuulutuste peale ning tema juures käis lõpuks tehingut vormistamas kaks meest, kellest ühena

tundis ta fotolt ära kaebaja. M. Reili kinnitusel (II kd, tl 38) raieõiguse võõrandamiseks helistas ta

lehekuulutuse peale, lepingut käis tema juures vormistamas üks mees, kuid kaebajat ta pildilt ära

ei tundnud. H. Silma selgitusel (II kd, tl 61) helistas talle üks naisterahvas, kes soovis raieõigust

osta, lepingu vormistas ja raha maksis E. Pitka. Rohkem metsaomanike seletusi asjas esitatud ei

ole. Keegi metsaomanikest ei tea, kes metsa ülestöötamise korraldas või kes tegelikult vastava töö

tegi.

27. Sarnastel asjaoludel, s.t olukorras, kus metsamaterjali kokkuostja väidab materjali soetamist

teiselt

äriühingult,

mis

omakorda

on

ostnud

materjali

või

metsa

raieõiguse

käibemakuskohustuslaseks

mitteolevalt

metsaomanikult,

kui

teisel

äriühingul

puudub

majandustegevus üldse või puuduvad vahendid selles vallas tegutsemiseks ja ta on jätnud

käibemaksu tasumata, on MTA mitmes asjas asunud seisukohale, et maksustamisel ei saa kahe

äriühingu vahelisi tehinguid arvestada, vaatamata sellele, et tehingute kohta on vormistatud

kirjalikud dokumendid ja äriühingute esindajad tehingute toimumist kinnitavad. Selle asemel tuleb

lugeda, et metsamaterjali kokkuostja on saanud materjali tundmatutelt kolmandatelt isikutelt ning

kuna ei saa tuvastada, et müüja oli käibemaksukohustuslane ja vastavalt puudub nõuetekohane

arve, siis ei ole kokkuostjal õigust sisendkäibemaksu maha arvata. Maksuhalduri sellist seisukohta

on aktsepteeritud kohtuvaidlustes, näiteks Tartu Ringkonnakohtu jõustunud otsustes asjas

nr 3-12-992 ja 3-12-1306 ning Tartu Halduskohtu jõustunud otsustes asjades nr 3-13-883 ja

3-12-2633.

Maksumenetluses ei ole MTA uurinud, kas mõni kolmas isik võis kaebaja abil kasutada

P&P Teenused OÜ-d metsamaterjali müügitehingute kohta üksnes dokumentide vormistamiseks,

et

luua

tehinguahelas

järgnevatele

äriühingutele

võimalus

ostutehingutega

seotud

sisendkäibemaksu kajastamiseks oma maksuarvestuses. Sellekohast infot võib anda nii

Merteks Grupp OÜ juhatuse liikme ülekuulamine kui metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise

aktide originaalide uurimine, samuti muude tehingu kohta vormistatud dokumentide

väljanõudmine kolmandatelt isikutelt. Samuti võib olla asjakohane nõuda maksuhaldurilt selgitusi,

miks ta käesoleval juhul, erinevalt oma seisukohtades muudes asjades, peab käivet täies ulatuses

toimunuks.

Nendel asjaoludel on halduskohus ennatlikult leidnud, et kaebaja taotletud tõendite kogumine ei

ole vajalik, kuna asjas on juba esitatud piisavalt tõendeid õiguspärase lahendi tegemiseks.

28. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et halduskohus on asjas istungi korraldamata

jätmise ning tõendite kogumata ja vastavalt ka hindamata jätmisega teinud olulise menetlusvea,

mis võis mõjutada asja lahendamist. Alles pärast asjaolude igakülgset väljaselgitamist saab

otsustada, kas kaebaja suhtes vastutusotsuse andmise eeldused on täidetud ja kaebajale tasumiseks

määratud maksusumma õigesti tuvastatud.

29. E. Pitka apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 27. aprilli 2017. a otsus

tühistada. Menetlusrikkumise kaalu ja ulatuse tõttu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks vajalikke

menetlustoiminguid ise teha, kuna sel juhul jääksid menetlusosalised väga olulises ulatuses ilma

edasikaebe võimalusest tõendite hindamise osas. Seetõttu tuleb asi saata halduskohtule uueks

lahendamiseks. Sel põhjusel ei ole apellatsioonimenetluses vajalik ka istungi korraldamine ja

vastav taotlus jääb rahuldamata. E. Pitka taotlus täiendavate tõendite kogumiseks tuleb lahendada

halduskohtul asja uuel lahendamisel.

30. Ringkonnakohus võtab asja juurde tuleb võtta Merteks Grupp OÜ 2013. ja 2014. aasta

majandusaasta aruanded.

31. Menetluskulud tuleb jagada ja välja mõista halduskohtul asja uuel lahendamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/