6 · 6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 29. juulil 2009.a., Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Kriminaalasja number 1-09-11618 (09230112180) Kohtukoosseis Kohtunik Orvi Tali Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Julia Zautina Kriminaalasi

Z.S süüdistuses KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi. Prokuröri abi

Marika Kreutzberg Süüdistatav Z.S elu- või asukoht ja aadress: xxx; isikukood või

sünniaeg: xxx; kodakondsus: määratlemata; haridus: 7

klassi; emakeel: vene keel; töökoht või õppeasutus: ei tööta, kriminaalkorras karistatud varem kohtu poolt karistatud 9 korral, viimati 04.02.2009 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 9 –

25 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud; korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest

Kahtlustatavana kinnipidamine alates 30.06.2009 kuni 01.07.2009.a. ja 27.07.2009.a. Kaitsja

Leelo Viil RESOLUTSIOON

Süüdi tunnistada Z.S KarS § 199 lg.2 p. 9-§ 25 lg.2 järgi ja mõista karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat põhikaristust 1/3 võrra. Lõplikuks

2 karistuseks mõista Z.S-ile 2 (kaks) kuud 20 (kakskümmend ) päeva vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 30.06.2009.a. kuni 01.07.2009.a., s.o. 2 (kaks) päeva vangistust.

Kandmata karistus 2 ( kaks) kuud 18 (kaheksateist) päeva vangistust.

KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg ning karistuse kandmise alguseks lugeda 27.07.2009.a. Tõkendina kohaldada Z.S suhtes vahistamine. Vahistada Z.S kohtusaalis.

Välja mõista Z.S-ilt KrMS § 179 lg.1 p.2 alusel ja KrMS § 256 5

lg.2 alusel

sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 3 262 ( kolm tuhat kakssada kuuskümmend kaks) krooni 50 senti riigituludesse. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Selgitusse märkida „Z.S, 1-09-11618 sundraha.“

Sundraha tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 SEB

Ühispangas märkides viitenumbri 2800049777 või Rahandusministeeriumi arveldusarvele Pank 221023778606 Swedbank märkides viitenumbri 2800049777.

Sundraha tasumist tõendav dokument esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumaja kriminaalkantseleile. Asitõend: CD-plaat, mis asub toimiku materjalide juures- hävitada kohtuotsuse jõustumisel. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades

kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia Kohtumajale.

Kohtuotsuse põhiosa

Z.S süüdistatakse selles, et tema süstemaatiliselt vargusi toimepannud

isikuna 30.06.2009 kella 19.10 paiku Tallinnas, Lootsi 7 asuvas Rimi Eesti Food AS-le

kuuluvas kaupluses Rimi pani müügisaalis endale kotti 3 blokki sigarette Marlboro maksumusega a 400 krooni, kogumaksumusega 1200 krooni ning möödus kassast kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Samuti tema 27.07.2009 kella 13.40 ajal Tallinnas, Sõle 51 asuvas A – Selver AS-le kuuluvas Pelgulinna Selveris müügisaalis peitis endale põue 3 pudelit viina Viru valge maksumusega a 205 krooni, kogumaksumusega 615 krooni ning möödus kassadest kauba eest tasumata, kuid peeti kinni turvatöötaja poolt. Sel moel Z.S alustades vahetult kuriteo toimepanemist, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle omastamise eesmärgil süstemaatiliselt pani toime KarS § 199 lg 2 p 9 – 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Z.S süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis 30.06.2009.a. on täielikult

tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. - Rimi Eesti Food AS avaldus varguse kohta, millest nähtub, et 30.06.2009.a. kella 19.10 ajal Tallinnas, Lootsi 7 asuvas Rimi Eesti Food AS varastati 3 blokki sigarette

3 „Marlboro“ maksumusega kokku 1 200 krooni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele (t lk. 48, 49); tunnistaja ET ütlused, et olles tööl 30.06.2009.a. olles oma töökohas №rde Hyper

Rimi aadressil Lootsi 7. Märkas kuidas kauplusesse sisenes kahtlane noormees. №ormees

võttis 3 plokki sigarette, pani need korvi, seejärel läks mahlade osakonda ja hakkas

sigarettidelt kaitseelemente ära võtma. №ormees sai kokku teise noormehega ja andis sigaretid üle, kes pani need kilekotti ja väljus selle kilekotiga kaupluse kassas nr 15 kaudu

kauba eest maksmata. №ormees peeti kinni ja kontrollimisel avastati tema kilekotist kolm

plokki sigarette „Marlboro“ kogumaksumusega 1 200 krooni, kaup ei olnud rikutud ja on Rimile tagastatud. Olemas on ka videosalvestis ( t lk. 50); kahtlustatava Z.S

ütlused, millega tunnistab end süüdi, kuid pani varguse toime üksinda. Läks koos Renega

kauplusesse Rimi, et varastada 3 plokki sigarette. Kaupluses palus tuua Renel alkoholi

osakonnas 3 plokki sigarette „Marlboro“ ja ütles, et tahab need osta. Pärast kui Rene oli toonud sigaretid, siis rebis küljes turvaelemendid ja pani sigaretid kotti. Maksis õunte ja saia

eest, kuid sigarettide eest ei maksnud. Kaupluse väljapääsu juures pidas turvatöötaja neid kinni ja kontrolli käigus avastati tema kilekotist varastatud 3 plokki sigarette summas 1 200

krooni. Sigaretid varastas müümiseks. Varguse pani toime üksinda ( t lk. 55-56); asitõendi

turvakaamera salvestuse vaatlusprotokoll, millest nähtub, et 30.06.2009.a. kell 19.11.

kaupluses Rimi, Lootsi 7, Tallinn võtab tundmatu noormees riiulilt sigaretid ja paneb

ostukorvi. Liigub riiulite taha ning tema järgi läheb teine noormees, mida nad riiulite taga teevad ei ole näha. Kell 19.16 läheb Z.S kassasse nr 5 maksma kauba eest ( t

lk.59-64); kohtuotsused, millest nähtub, et Z.S on varem süüdi mõistetud varguste toimepanemises ( t lk.26-30) ning toimiku teiste materjalidega.

Z.S süü temale inkrimineeritud kuriteo episoodis 27.07.2009.a. on täielikult

tõendatud kriminaalasja kirjalike materjalidega, millised on kohtuistungil uuritud ja avaldatud, s.o. - A – Selver AS avaldus varguse kohta, millest nähtub, et 27.07.2009.a. kella 13.40 ajal Tallinnas A – Selver AS-le kuuluvas Pelgulinna Selveris varastati 3 pudelit viina „Viru Valge“ maksumusega kokku 615 krooni. Kaup on rikkumata ja tagastatud kauplusele ( t lk. 2); tunnistaja Riita Tikka ütlused, et olles tööl 27.07.2009.a. Pelgilinna Selveris Sõle 51

turvatöötajana, sisenes poodi naisterahvas ja meesterahvas. Naisterahvas võttis 3 pudelit „Viru Valget“ ja pani ostukorvi ning suundus meesterahva juurde. №ormees peitis pudelid

tuulepluusi alla ja väljus kassaliinidest kauba eest tasumata summas 615 krooni. Pidas noormehe kinni ja tõi turvaruumi. Kaup korras ja tagastatud kauplusele ( t lk. 4-5); tunnistaja JK ütlustega, et 27.07.2009.a. kella 13.30-13.40 paiku oli koos tuttava Jevgeniga kaupluses Selver Sõle tänaval Tallinnas. Tema vaatas kaupa ja Jevgeni palus temal tuua 3 pudelit „Viru Valget“, et tahab viina osta. Tema tõi Jevgenile viinapudelid, edasi ei näinud mida Jevgeni pudelitega edasi tegi, kuna pöördus kõrvale. Kui olid kassast läbi läinud, siis peatasid neid turvatöötajad ja palusid Jevgenil näidata, mis jope all on. Jope all oli Jevgenil kolm pudelit

viina, kuid tema ei näinud kuidas need sinna pandi. Temale ei rääkinud midagi sellest, et

kavatseb kauplusest midagi varastada ( t lk.7-10); kahtlustatava Z.S ütlused, millega tunnistab end süüdi täielikult. Tema 27.07.2009.a. läks koos Jekaterinaga kauplusesse Selver, mis asub Sõle tänaval Tallinnas, raha kaasas ei olnud. „Viru Valge“ viinapudelid pani endale põue ja möödus kassast kauba eest tasumata. Kui möödus kassast pidas turvatöötaja teda kinni. Kahetseb väga tehtud. Jekaterina ei näinud kuidas tema pudelid endale põue peitis, varguse sooritas üksinda ( t lk. 17-21) kohtuotsused, millest nähtub, et Z.S on

varem süüdi mõistetud varguste toimepanemises ( t lk.26-30) ning toimiku teiste materjalidega.

Kriminaalasja arutamisel lühimenetluses süüdistatav enda ülekuulamist ei taotlenud.

Süüdistatav Z.S on nõus lühimenetluse kohaldamisega ning ta tunnistas end

4 süüdi temale inkrimineeritud kuriteos ja kuriteo episoodides vastavalt süüdistusaktis toodud

süüdistuse sisule, kuid märkis, et 30.06.2009.a. episoodis tunnistas ülekuulamisel süüd

osaliselt, kuna oli esitatud kahtlustus grupis, kuid nüüd tunnistab täielikult. Karistust

kergendavaks asjaoluks on süü puhtsüdamlik kahetsus, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Z.S on varem üheksal korral kriminaalkorras karistatud, milline

asjaolu on kohtule iseloomustavaks asjaoluks, ei tööta. Z.S ´ile karistuse

mõistmisel tuleb arvestada eelkõige isiku süüd, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalust mõjutada Z.S

´it edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, leiab kohus, et Z.S

´it ei ole võimalik ega otstarbekas karistada rahalise karistusega, vaid teda tuleb karistada reaalse vangistusega. Z.S-i kahetsus ei anna alust ning ei ole piisav

lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest, et talle karistuse mõistmisel kohaldada rahalist

karistust. Rahalise karistuse mõistmine on välistatud Z.S suhtes ka põhjusel,

kuna Z.S ei oma sissetulekut ( t lk.65) ning lisaks kuuluvad Z.S

´ilt väljamõistmisele ka uued menetluskulud. Kohus leiab, et rahalise karistuse

kohaldamine Z.S suhtes oleks vastuolus kohtupraktikaga. Ka ei ole Z.S isik, kelle suhtes oleks võimalik kohaldada KarS § 69 sätteid ning tema karistus asendada üldkasuliku tööga, kuna Z.S on eelnevalt karistatud korduvalt reaalse

vangistusega, kuid vangistuse asendamisel üldkasuliku tööga on tegemist

ultima ratio

(viimase) abinõuga isiku ühiskonnast isoleerimise vältimiseks. Kohus asub seisukohale, et

Z.S suhtes üldkasuliku töö kohaldamise materiaalsed eeldused puuduvad, arvestades toimepandut kuritegu ja süüdlase isikut, s.t. üldkasulik töö ei sobi isikule, kellel on

töövõimetus 80% ning põeb nii B kui C hepatiiti, kuna on küsitav üldkasuliku töö reaalne

täideviidavus. Z.S suhtes vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei täida

oma eesmärki eripreventiivses mõttes, s.t. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude, s.h. samalaadsete süütegude toimepanemisest. Ka ei ole Z.S suhtes otstarbekas ega võimalik kohaldada KarS § 74 sätteid s.t. ei osalist ega täielikku karistusest vabastamist, kuna Z.S ei ole teinud eelnevatest karistustest vastavaid järeldusi, vaid jätkas kuritegude toimepanemist. Samuti oleks mõistetud vangistusest Z.S

tingimisi vabastamine vastuolus kohtupraktikaga, kuna tema poolt toimepandud teod ei ole

toime pandud juhuslikel asjaoludel või esmakordselt. Samuti osundab kohus, et vastavalt

väljakujunenud kohtupraktikale kannab karistuse osaline täitmisele pööramine endas

šokivangistuse ülesannet eesmärgiga anda süüdimõistetule tema lühiajalise paigutamisega

vanglasse tõsine hoiatus tema edasise käitumise suhtes, seega taotletakse šokivangistusega

eripreventiivset eesmärki (RKKK 3-1-1-21-05 p.5) Kohus leiab, et karistuse osalisel

täitmisele pööramisel puudub Z.S suhtes šokivangistusega taotletav

eripreventiivne eesmärk. KarS § 56 mõtte kohaselt peab isik ennekõike vastutama

toimepandud teo eest. Z.S pani kuriteo toime temale väljakujunenud ja läbimõeldud käitumis- ja tegevusmallide kohaselt. Kohus leiab, et Z.S suhtes

on võimalik saavutada karistuse eesmärk mõistes temale reaalse vangistuse, kuid mitte

sanktsiooni alammääras, kuna teda on varasemalt karistatud korduvalt vangistustega ning samuti jätkas isik peale 30.06.2009 kuriteo toimepanemist. Kohtu arvates ei ole põhjendatud

uue kuriteo toimepanemisega varasemast leebem karistusõiguslik kohtlemine. Kuriteoga

tekitatud kahju ei ole. kuulub välja mõistmisele sundraha summas 3 262.50 krooni, kaitsjatasu osutatud õigusabi eest kokku 1 080 krooni Arvestades Z.S varalist

seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, siis kogu menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Eeltoodut arvestades jätab kohus osa menetluskuludest riigi kanda.

Kohtunik