2-17-17559/8 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-17-17559

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse avalikult teatavaks-

tegemise aeg ja koht

15. jaanuar 2018, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-17559

Tsiviilasi

Osaühingu

Faminer

hagi

FIE

REIN

PEEBU

vastu

2896,36 euro ja lisanduva viivise nõudes

Tsiviilasja hind

3092,72 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja Osaühing Faminer (rk 10331169; asukoht Kütise 3-33, Saue

linn, 76505 Harju maakond; e-post faminer@faminer.ee), esindaja

vandeadvokaat Raul Ainla, e-post XXX

kostja FIE REIN PEEBU (rk 10386762; asukoht Peebu, Lääniste

küla, Kastre vald, 62411 Tartu maakond; e-post XXX), esindaja

vandeadvokaat Anne Nurmi, e-post anne.nurmi@roedl.pro

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Faminer hagi FIE REIN PEEBU vastu.

2. Välja mõista FIE-lt REIN PEEBU Osaühingu Faminer kasuks 2896 (kaks tuhat

kaheksasada üheksakümmend kuus) eurot ja 36 senti, millest 2453,12 eurot on põhinõue ja

443,24 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 22.11.2017 seisuga.

3. Välja mõista FIE-lt REIN PEEBU Osaühingu Faminer kasuks viivis protsendina

põhinõudelt 2453,12 eurot alates 23.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud FIE REIN PEEBU kanda.

6. Välja mõista FIE-lt REIN PEEBU Osaühingu Faminer kasuks menetluskulud 660

(kuussada kuuskümmend) eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 360 eurot lepingulise

esindaja kulud.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

2(3)

eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tartu Maakohtu menetluses on Osaühingu Faminer (hageja) hagi FIE REIN PEEBU (kostja) vastu

2896,36 euro ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduse kohaselt teostas hageja kostjale fumigeerimist ja ladude desinfektsiooni, kuid kostja

jättis hagejale tehtud töö eest osaliselt tasumata. Kui 14.05.2015 arvest nr 124-2015 on tasutud

1000 eurot ja võlgnevus on 1520 eurot, siis 17.08.2016 arve nr 189-2016 summas 933,12 eurot on

tasumata täies ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista 2453,12 eurot (1520 + 933,12) ning

22.11.2017 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise 443,24 eurot koos lisanduva viivisega

seadusjärgses määras kuni kohustuse kohase täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Hageja lisas avaldusele koopia 14.05.2015 arvest nr 124-2015, 17.08.2016 arvest nr 189-2016 ja

kahjuritõrjetunnistusest (tl 6-8).

2. Kostja vastas kohtule kirjalikult 29.12.2017. Vastuse kohaselt võtab kostja hagi õigeks ja palub

hagi rahuldada hagi õigeksvõtul põhineva otsuse alusel. Menetluskulud palub kostja jätta hageja

kanda põhjusel, et hageja oleks võinud kohtusse pöördumise asemel pöörduda otse kostja poole

(saata meeldetuletuse nõude tasumiseks), mis oleks vältinud menetluskulusid nagu riigilõiv ja

advokaaditasu.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuivõrd kostja on kirjalikus

vastuses hagi õigeks võtnud, rahuldab kohus hageja hagi kostja vastu TsMS § 440 lg 1 alusel.

TsMS § 440 lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus

toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja

kohtuistungit pidamata. Kuna kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus asja

kirjalikus menetluses.

4. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja põhjendava osa.

5. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus Osaühingu Faminer hagi FIE REIN PEEBU vastu ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja 2896,36 eurot, millest 2453,12 eurot on põhinõue ja

443,24 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 22.11.2017 seisuga. Samuti mõistab kohus hageja

taotlusel kostjalt välja viivise seadusjärgses määras põhinõudelt 2453,12 eurot alates 23.11.2017

kuni põhinõude täitmiseni.

6. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise,

kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna kostja on oma käitumisega

põhjustanud hagi esitamise (jätnud pika aja vältel oma lepingulise kohustuse täitmata (arvete

tasumise tähtajad 18.05.2015 ja 31.08.2016) vaatamata korduvatele meeldetuletustele (tl 29, 32, 34,

37), kus on nõustutud ka ositi täitmisega), jätab kohus hageja menetluskulud TsMS § 168 lg 6 alusel

kostja kanda.

7. TsMS § 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

Hageja menetluskulu suuruseks antud asjas on 1230 eurot, millest 300 eurot on riigilõiv ja 930 eurot

lepingulise esindaja kulud.

7.1. TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on riigilõiv

menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma.

3(3)

Käesoleva tsiviilasja hinnaks on 3092,72 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja

lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 300 eurot. Eeltoodust tuleneb, et hageja on tasunud hagi esitamisel

riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kuna riigilõivu suurus tuleneb seadusest ja makstakse

lõivustatud toimingu tegemiseks ette, on hageja menetluskulu (riigilõiv) summas 300 eurot olnud

vajalik ja põhjendatud kulu.

7.2. Lepingulise esindaja kulud on kohtuväliseks kuluks TsMS § 144 p 1 mõttes ning need kulud

peavad olema põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 järgi.

Menetluskulude nimekirja kohaselt on õigusabiteenus seisnenud hagejaga nõupidamises

(0,75 tundi), hagiavalduse koostamises (3,75 tundi), kostja vastusega tutvumises ja selle analüüsis

(0,75 tundi), hagejaga nõupidamises (0,25 tundi) ning arvamuse koostamises kostja vastuse kohta

(2,25 tundi); kokku seega 7,75 tundi tunnihinnaga 120 eurot ilma käibemaksuta (hageja on

käibemaksukohustuslane). Kohtu hinnangul tuleb hagejat esindanud lepingulise esindaja tasu

120 eurot tunnis ilma käibemaksuta pidada mõistlikuks tasuks, kuna see ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu.

Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja

lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjalt väljamõistmist. Arvestades hagiavalduse

vormi ja sisu (palju eksimusi ja ebatäpsusi, nt kostja nimi, valesti liidetud sissenõutavaks muutunud

viivis, ebaõige tsiviilasja hind), hageja nõude olemust (töövõtulepingust tulenev tasunõue) ning

asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas (esitatud ei olnud suurel hulgal tõendeid, kostja

võttis kohe hagi õigeks, asi lahendati kirjalikus menetluses), peab kohus põhjendatud ja vajalikuks

õigusabikuluks 360 eurot (3 tundi × 120 eurot). Kohus lähtub hageja menetluskulude rahalist suurust

vähendades ka asjaolust, et üldjuhul on asja materjalide analüüs, õigusliku positsiooni kujundamine

ning kliendiga nõupidamised/arutelud hõlmatud menetlusosalise esindamiseks ja õigusabi

osutamiseks tehtavate toimingutega, mille väljundiks on kohtule esitatav menetlusdokument. Samuti

võib hageja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades eeldada, et menetlusdokumendi

koostamise ajakulu on pigem väiksem kui suurem.

7.3. Hageja menetluskuluks kokku on käesolevas asjas seega 660 eurot (300 + 360). Kohtuotsuses

määratud menetluskulude jaotust arvestades mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud 660 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik