4-17-5012/21 · Pärnu Maakohus Paide kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Motiveeritud otsus)

Kohus Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 22.detsember 2017 Paide

Väärteoasja number 4-17-5012

Kohtunik Sirje Lahesoo

Väärteoasi H.P kaebus Politseija Piirivalveameti Lääne

prefektuuri 31.08.2017 otsusele väärteoasjas nr 2510,17,002191

Kohtuväline menetleja

Politseija Piirivalveamet Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna kaudu, asukoht Tallinna 12 Paide, esindaja Ragne Tõnts, väärteomenetleja

Menetlusalune isik

(kaebaja)

H.P, isikukood xxx, aadress xxxxxxxx xxxx x xxxxx

Kohtuistungi aeg ja koht 06.detsember 2017 Paide

RESOLUTSIOON

1. Jätta muutmata Politseija Piirivalveameti 31.08.2017 otsus väärteoasjas nr 2510,17,002191 H.P karistamise kohta liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. (LS)

2. H.P kaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta menetluskulud menetlusaluse isiku kanda.

4. Kohtuotsus edastada kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsusele võib menetlusalune isik advokaadist esindaja vahendusel ja kohtuväline menetleja

või tema advokaat esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule Pärnu Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtuotsuse kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks tegemise päevast.

VÄÄRTEO KOHTUEELNE MENETLUS 31.08.2017 tegi Politseija Piirivalveameti Lääne prefektuuri Paide politseijaoskonna väärteomenetleja Ragne Tõnts otsuse väärteoasjas nr 2510,17,002191, millega karistas H.P’ i

LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühiku ulatuses, so 120 eurot selle eest, et viimane

07.08.2017 kell 16:31 xxxxx vallas xxxxx maakonnas xxxx-xxxxx-xxxxxxx xxx xx.km juhtides mootorsõidukit xxxxxx xxxx xxxxxx xxx reg.märk xxxxxx kiirusega 119 +- 8 km/h,

suurim lubatud sõidukiirus antud teel 90 km/h, ületades suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h. Sellega rikkus H.P LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.

KAEBUSE NÕUE JA MOTIIVID Menetlusalune isik vaidlustas eelmärgitud kohtuvälise menetleja otsuse.

Kaebaja leidis, et talle etteheidetava teo toimepanemine ei ole tõendatud ning palus kohtuvälise menetleja otsus täies ulatuses tühistada. Kaebaja tugines järgmistele motiividele: - tõendatud ei ole, et mõõdetud on tema sõiduki kiirust. Ta ei liikunud sel hetkel teel üksi, vaid tema järel liikus vähemalt üks sõiduk;

- talle ei näidatud politseinike poolt lubatud videosalvestust, mis oleks olnud ainsaks objektiivselt kontrollitavaks tõendiks tema väidetava kiiruseületamise kohta ning mis oleks jätnud talle efektiivse võimaluse ennast kaitsta; - tõendeid on kogutud ühekülgselt ja jäetud kõrvale viga menetlustoimingu tegemisel (politseinike poolt kiiruse mõõtmise videosalvestuse tahtlik või lohakuse tõttu mittesäilitamine), mis mõjutab kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse erapooletust ning on väärteomenetlusõigu-

2 (5) Vääteoasi nr 4-17-5012

se oluline rikkumine, mida ei ole võimalik kõrvaldada.

Kaebaja on kaebusele lisanud 3 fotot, mis väidetavalt on tehtud politsei patrullautost veidi tagapool liikunud sõidukist. Menetlusalune isik on seisukohal, et nimetatud fotod tõendavad, et teelõigul oli sel hetkel liiklejaid mõlemas sõidusuunas.

KOHTUVÄLISE MENETLEJA SEISUKOHAD

Kohtuväline menetleja oli seisukohal, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja kohtuvälise

menetleja otsus muutmata. Otsuse tegemisel on tõenditena arvestatud kiirusmõõturi

kasutamise protokolli ja tunnistaja ütlusi. Karistuse määramisel on kohtuväline menetleja arvestanud asjaoluga, et tegu on toime pandud tahtlikult, raskendavaid asjaolusid tuvastatud ei ole. Kohtule esitatud kaebus ei erine oma sisult vastulauses esitatust. Kohtuvälise menetleja

otsuses on piisava põhjalikkusega märgitud, miks peetakse väärtegu tõendatuks ning

vastulauses esitatut ei arvestata. Selles osas jääb kohtuväline menetleja oma seisukoha juurde.

Lisaks pidas kohtuväline menetleja vajalikuks märkida, et tunnistaja R.Innose ütlustes on

kirjas selgesõnaliselt, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõiduk oli mõõteulatuses ainuke

liikleja. Samuti on märgitud kiirusmõõturi kasutamise protokollis, et mootorsõiduk liikus

üksinda teel. Menetlusalusele isikule selgitati, et tehnilistel põhjustel ei ole kiiruse mõõtmise

fikseerimise videosalvestis kättesaadav. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebusele lisatud fotod ei tõenda olustikku mõõtmise hetkel.

Kohtuväline menetleja taotles tunnistajatena Raimond Innos’e ja Aivar Saar’e ülekuulamist kohtuistungil, kuna kaebuses on rõhk kiiruse ületamise tõendatusel.

KOHTUISTUNGIL ESITATUD SEISUKOHAD

Kohtuistungil jäi kaebaja oma taotluse ja kaebuse motiivide juurde ning palus õiglast otsust. Lisaks avaldas kaebaja arvamust, et seadus (milline seadus, ta ei tea) näeb ette, et talle tuleb

salvestist näidata. Politseijaoskonnas selgus, et videosalvestist ei ole võimalik tehnilistel

põhjustel vaadata. Kiirusemõõdiku osas kaebajal pretensioone ei ole, ta kontrollis

taatlustunnistust ja sellega oli kõik korras. Ta tutvus kiirusemõõtmise protokolliga ja kirjutas sellele alla. Protokollis linnukest selle kohta, et salvestist ei kasutatud, ei pannud ta tähele ega teadnud millele allkirja andis. Kaebaja heitis kohtuvälisele menetlejale ette, et menetleja oleks

pidanud temale kui tavakodanikule selgitama, millele ta alla kirjutab. Kaebaja väitel liikus

tema taga kaks autot ning ta ei ole kindel, et kiirusemõõtmise protokollis märgitud kiirus oli just tema kiirus.

Kohtuistungil jäi kohtuväline menetleja varem esitatud seisukohtade juurde leides, et kaebus

tuleb jätta rahuldamata. Tegu on toime pandud tahtlikult ja on tõendatud, menetlusnorme

rikutud ei ole. Seadusest ei tule kohustust, et Stalkeriga mõõtmisel peab politsei kasutama kaamerat. Küll aga peab Stalker olema taadeldud ja sellekohased paberid kaebajale ka esitati. Stalkeri mõõteulatus on 1 km ja sellega võib sõidu ajal kiirust mõõta. Mõõtmist teostas pädev

ja staažikas politseiametnik. Kuigi seadus ei kohusta Stalkeriga mõõtmisel kasutama videotehnikat, seda kasutati. Politseiautos ei ole aga vastavat seadet videosalvestuse taasesitamiseks. Videosalvestust saab vaadata vaid jaoskonnas. Kuna jaoskonnas selgus, et videosalvestist ei saa tehnilistel põhjustel kasutada („video ei mängi“), ei saa seda ka tõendina kasutada ning seetõttu on kiirusemõõtmise protokolli märgitud, et mõõtmise ajal videotehnikat ei kasutatud. Kahetsusväärne lugu, et tehnika alt vedas ja videosalvestust kasutada ei saanud.

Kui menetlusalusel isikul oleks olnud küsimusi ja ta tunneb, et tema suhtes on ebaõigesti käitutud, siis protokollis on olemas koht, kus isik saab selle kirja panna. Menetlusalusel isikul

märkusi ei olnud. Otsuse tegemisel on arvestatud, et kiiruse ületamine on tõendatud kiirusemõõtja kasutamise protokolliga ja tunnistaja R.Innos’e ütlustega, mille kohaselt kiiruse fikseerimise hetkel seal rohkem autosid ei olnud. Ajal, mil kaebaja sõber pilte tegi, võiski teisi

autosid olla, aga kiiruse fikseerimise ajal seal teisi autosid ei olnud. Menetlusalune isik peab oma ütlusi, et tema taga sõitsid autod, ise ka tõendama. Kohtuvälise menetleja väitel võttis ta

karistuse määramisel kergendava asjaoluna arvesse, et menetlusalusel isikul varasemad karistused puudusid.

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 1. Väärteomenetluse seadustik (VTMS) § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies

ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid ning lahendab otsuse tegemisel VTMS §-s 133 loetletud küsimused.

3 (5) Väärteoasi nr 4-17-5012

2. LS § 1 lg 1 kohaselt liiklusseadus sätestab muu hulgas liikluskorralduse Eesti teedel, liiklusreeglid, liiklusohutuse tagamise alused ja põhimõtted ning vastutuse liiklusreeglite rikkumise eest. LS 15 lg 1 p 1 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus asulavälisel teel on 90 km/h. LS § 50 lg 1 kohaselt peab juht järgima LS §-s 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.

Asjas uuritud tõendid kogumis kinnitavad, et menetlusalune isik, vaidlustatud otsuses märgitud ajal ja kohas, juhtis mootorsõidukit xxxxxx xxxx xxxxxx xxx reg.märk xxxxxx.

Vaidlustatud otsuse kohaselt otsuses kirjeldatud ajal ja kohas juhtis menetlusalune isik

sõidukit kiirusega 119 +-8 km/h ja ületas sellega lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h.

2.1. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli andmetel mõõtis riikliku liiklusjärelevalvet teostav politseiametnik Aivar Saar 07.08.2017 kell 16:31 xxxxxxxxx xxxxx-xxxxx-xxxxxxx xxx xx.kml kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X nr DP019678, antennid KC 064058 ja KR 020046, tabloo DI012669 200-0654-00, H.P poolt juhitud mootorsõiduki xxxxxx xxxx xxxxx reg.märk xxxxxx sõidukiiruseks 119 +- 8 km/h, mis ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 21 km/h.

Vastavalt Mõõteseaduse § 5 lg-le 1 on mõõtetulemuse jälgitavus tõendatud, kui mõõtmised on teinud pädev mõõtja, kes kasutab mõõtevahendit, mille taatluskohustus on täidetud või mis on

jälgitavalt kalibreeritud, või sertifitseeritud etalonaineid, järgides asjakohast mõõtemetoodikat.

Kohtuvälise menetleja esindaja kinnitas kohtuistungil, et mõõtmist teostas pädev ja staažikas politseiametnik ning seda asjaolu ei vaidlustanud ka menetlusalune isik.

Asjas esitatud tõenditest ei nähtu, et mõõtmisel oleks kasutatud nõuetele mittevastavat

kiirusemõõturit ja/või poleks järgitud mõõtemetoodikat. Vastupidi. Menetlusalune isik ise

kinnitas, et kiirusemõõdiku osas tal pretensioone ei ole, ta kontrollis taatlustunnistust ja

sellega oli kõik korras. Kiirusemõõturi kasutamise protokolli kohaselt järgiti kiirusmõõturit

kasutades seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Menetlusalune isik on

Kiirusmõõturi kasutamise protokolliga tutvunud ja selle allkirjastanud. Protokollis on menetlusalune isik omakäeliselt märkinud, et tal protokolli kohta „Märkusi ei ole“.

Kohtuistungil avaldas menetlusalune isik arvamust, et politseil on kohustus kiiruse mõõtmist selle tõendamiseks videosalvestada või muu tehnilise vahendi abil talletada.

Kohtu hinnangul ei ole menetlusaluse isiku sellisel arvamusel õiguslikku alust.

Kiirusemõõtmist reguleerivatest õigusaktidest ei tulene kohtuvälisele menetlejale kohustust

kiiruse mõõtmise protseduuri, kiirusemõõtjat ja/või mõõtetulemust videosalvestada või muu

tehnilise vahendi abil talletada. Need andmed, sh sõiduki andmed, kiiruse mõõtmise asukoht

ja kiirusmõõturi lugem, kantakse Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 10 lg 1 kohaselt kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli. Kohtul puudub mistahes alus

arvata, et kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli kantud andmed, sh sõiduki andmed,

kiiruse mõõtmise asukoht ja/või kiirusmõõturi lugem ei ole märgitud kooskõlas osundatud õigusakti nõuetega.

Asjaolu, et liiklusjärelevalvet teostava ametniku teada kiirusemõõtmisel videosalvestus tehti

(kaamera töötas), kuid tehnilistel põhjustel ei olnud videosalvestust võimalik taasesitada ja

seetõttu tehti kiirusmõõturi kasutamise protokolli märge, et mõõtmise ajal videotehnikat ei

kasutatud, ei muuda iseenesest kiirusmõõturi kasutamise protokolli kantud muid andmeid ebaõigeteks ega protokolli tõendina lubamatuks.

2.2. Kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt teostas patrullpolitseinik Aivar Saar 07.08.2017 kell 16.31 mootorsõiduki xxxxxx xxxx xxxxxx registreerimismärgiga xxxxxx liikumiskiiruse mõõtmist xxxxxxxxxxx xxxxx-xxxxx-xxxxxxx xxx xx.km-l. Protokolli kohaselt

toimus mõõtmine asulavälisel teel, valgel ajal ja hea nähtavuse juures. Mõõdeti vastutuleva sõiduki kiirust, milline lähenes ja liikus üksinda (tl 33).

Kohtuistungil tunnistajana üle kuulatud politseimetnik Aivar Saar avaldas tema poolt kiiruse

mõõtmisel tajutud asjaolude kohta, et teostas tol päeval koos R.Innos’ega liiklusalast järelevalvet xxxxxxx-xxxxx teel. Võis olla pealelõunane aeg, peale 3, kui neile sõitis vastu tume džiip, mille kiiruseks näitas patrullautos olev kiirusmõõtur tablool 119 km/h. Juhi esmane jutt oli, et võis tõesti juhtuda hajameelsusest. Mõõtmise hetkel kaebaja sõiduki taga teisi sõidukeid ei olnud. Kui nad juba seisid, siis oli küll. Ei ole ühegi ametniku ega võimu huvides peatada susuvaline auto ja heita talle ette kiiruse ületamist (tl 51-52).

4 (5) Väärteoasi nr 4-17-5012

VTMS § 313

lg 1 kohaselt kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, võib osaleda kohtuvõi kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta.

Kohus avaldas kohtuistungil VTMS § 99 lg 8 alusel ja kohtumenetluse poolte nõusolekul tõendina Raimond Innos’e kohtueelses menetluses tunnistajana antud ütlused, kuna R.Innos ei

saanud kohtuistungile ilmuda mõjuva põhjuse tõttu (samal päeval toimusid tal kaks eksamit xxxxxxxxxxxxxxxxx, kus tunnistaja omandab kõrgharidust – tl 48). Raimond Innos tunnistajana on ülekuulamisel avaldanud, et 07.08.2017 oli ta koos A.Saar’ega patrullteenistuses. Nad liikusid xxxx-xxxxxi-xxxxxxx teed mööda xxxxx suunas ja tee xx.km-l mõõtsid vastutuleva suurema tumeda sõiduki kiirust. Sõiduk oli mõõteulatuses ainuke liikuja.

Sõiduk liikus 119 km/h. Nad fikseerisid kiiruse ja andsid sõidukile peatumismärguande. Sõidukiks osutus xxxxxx xxxx xxxxxxx reg nr xxxxxx, juhiks H.P. Kui nad juhilt küsisid, miks ta kiirust ületas, ütles tema et hajameelsusest ning tahtis näha taatlustunnistust. Sõideti jaoskonda, kus näidati talle taatlustunnistust. Kiiruse mõõtmist isik ei vaidlustanud. Teelõigul lubatud suurim sõidukiirus 90 km/h (tl 34-35).

Kuna tunnistajate Aivar Saar’e ja Raimond Innos’e ütlused kattuvad nii teineteise ütluste kui ka kiirusmõõturi kasutamise protokolli andmetega, puudub kohtul alus kahelda nii tunnistajate kui eelmärgitud dokumentaalse tõendi usaldusväärsuses. Seda enam, et mõlemad tunnistajad andsid ütlusi, olles eelnevalt hoiatatud vastutusest teadvalt valeütluste andmise eest. Kohus ei

tuvastanud, et tunnistajatel oleks vihavaenu menetlusaluse isiku suhtes või muid asjaolusid, mis takistavad neil tõepäraste ütluste andmist.

2.3. Kaebaja ei ole kohtueelses menetluses, kaebuses ega ka kohtuistungil väitnud, et mõõdetud kiirus (119 km/h) ei ole õige. Menetlusalune isik on kogu aeg avaldanud, et ta pole kindel, et protokolis märgitud kiirus on just tema kiirus ning on nõudnud videosalvestist.

Tõendamaks, et lisaks temale liikus samal teelõigul ka teisi sõidukeid, esitas menetlusalune

isik kolme foto väljatrükid, mille kohta märkis, et need on tehtud politsei patrullautost veidi

tagapool liikunud sõidukist ning fikseerivad tema sõiduki kinnipidamisele järgnenud

patrullautosse sisenemise hetke. Seega ei nähtu esitatud fotodelt mitte kiiruse mõõtmise

hetke olukord, vaid hilisem. See omakorda tähendab, et neil fotodel kujutatu ei tõenda ega saagi tõendada, et menetlusaluse isiku sõidukiga samaaegselt ja temast tagapool liikus kiiruse

mõõtmise hetkel ja kiirusmõõturi mõõteulatuses veel mõni sõiduk. Samuti ei toonud

menetlusalune isik esile ühtegi põhjendatud mõistlikku kahtlust, miks politseiametnik oleks omistanud kaebaja sõidukile kiiruse, mis tegelikult kuulus mõnele teisele sõidukile.

Tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et H.P pani toime vaidlustatud otsuses märgitud teo.

Juhtides asulavälisel teel sõidukit lubatust tunduvalt suurema kiirusega, ei saanud menetlusalusele isikule olla teadmata, et ta oma sellise tegevusega rikub LS nõudeid.

Seega pani H.P vaidlustatud otsuses kirjeldatud teo, tegi seda tahtlikult ja on selle teo

toimepanemises süüdi. H.P poolt toime pandud väärtegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

3. Karistusseadustik (KarS) § 56 lg 1 mõtte kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Lisaks tuleb karistuse mõistmisel arvestada ka kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

LS § 227 lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21

kuni 40 km/h – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Toimepandud väärteo eest on kohtuväline menetleja karistanud menetlusalust isikut LS § 227

lg 2 järgi rahatrahviga 30 trahviühikut, so sanktsiooonis ettenähtud keskmisest määrast 20 trahviühiku võrra väiksema rahatrahviga.

Otsusest nähtuvalt on menetleja sellise karistuse määramisel arvestanud karistust kergendava

asjaoluna kehtivate karistuste puudumist, samuti seda, et puuduvad karistust raskendavad asjaolud.

Kohtu hinnangul on kohtuväline menetleja karistuse mõistmisel õigesti lähtunud KarS § 56 sätetest ning mõistetud karistus on kooskõlas toimepandud väärteo raskusega.

5 (5) Väärteoasi nr 4-17-5012

LS § 227 lg 1 kohaselt karistatakse sõidukiiruse ületamise eest kuni 20 km/h rahatrahviga

kuni 30 trahviühikut. Arvestades, et menetlusalune isik ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h võrra, so LS § 227 lg 1 kohase kiiruseületamise maksimumist vaid 1 km/h võrra suuremas ulatuses, on kohtu arvates põhjendatud menetlusaluse isiku karistamine LS §

227 lg 2 sanktsiooni keskmisest määrast oluliselt väiksema rahatrahviga. Seejuures arvestades ka temal kergendava asjaoluna kehtivate karistuste puudumist.

Eeltoodut arvestades ja juhindudes VTMS § 132 pst 1 jätab kohus kohtuvälise menetleja

otsuse H.P karistamise kohta LS § 227 lg 2 järgi muutmata ja H.P kaebuse rahuldamata.

4. VTMS § 38 lg 1 kohaselt järgitakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid.

Sellest tulenevalt kuulub ka väärteomenetluses kohaldamisele KrMS § 187 lg-s 2 sisalduv põhimõte, mille kohaselt vaidlustatud otsuse muutmata ja kaebuse rahuldamata jätmisel

jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides kaebus on esitatud, st antud asjas menetlusaluse isiku kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Sirje Lahesoo Kohtunik