1-14-6318/74 · Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kriminaalasi nr 1-14-6318

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2018. a, kohtumaja Jõgeva Kriminaalasja number 1-14-6318 Kohtukoosseis

Kohtunik

Raina Pärn Kohtuistungi sekretär Jana Kaaver Prokurör Abiprokurör Liane Peets Kriminaalasi

S

üüdimõistetu D.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamine Süüdimõistetu D.H

Isikukood: XXX elukoht (vabanemisel): puudub. ; Kohtuistungi toimumise aeg 10.01.2018. a (kaugkohtuistung)

RESOLUTSIOON

Jätta karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata D.H suhtes .

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu

Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu

Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 13.11.2014. a otsusega on D.H süüdi tunnistatud KarS § 118 lg 1 p 2 järgi ja mõistetud karistuseks 6 aastat vangistust, mida vähendati KrMS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra. D.H-le mõisteti lõplikuks karistuseks 4 aastat vangistust. Kohtuotsus jõustus Riigikohtu 08.04.2015. a määrusega.

Kinnipeetava karistusaeg algas 17.02.2014. a 7.02.2018. a. ja lõppeb 1

Tartu Vangla edastas kohtule materjalid D.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab D.H

suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist.

KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD

Prokuröri hinnangul on D.H puhul täidetud KarS § 87

- lg s 2 sätestatud eeldused

karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Prokurör osundab, et käesolevalt puuduvad

D.H kehtivad distsiplinaarkaristused. D.H on osalenud vangla tööhõives majandusabitöödel. Samuti on süüdimõistetu vangistuse jooksul suhelnud psühholoogiga.

Sotsiaalprogrammis Eluviisitreening on D.H-ga käsitletud paljusid teemasid ning programmi läbiviija hinnangul on D.H hoolimata madalast haridusetasemest suure lugemusega ja seega omab suurt erudeeritust. D.H sai sotsiaalprogrammi läbimisega kindlust ning selgust edasiste eesmärkide täitmiseks. D.H on kindel soov alkoholisõltuvusest vabaneda. Lisaks on D.H olemas tugiisik, kelle abile süüdimõistetu ka loodab. Prokurör arvestada, et kuriteo toimepanemise ajal oli D.H väga peab oluliseks

noor. Samuti asjaolu, et D.H on psühhiaatriline probleem. Prokuröri hinnangul ei ole kinnipeetava iseloomustuses arvestatud D.H käitumist karistuse kandmise ajal

(arvestatud on üksnes minevikku) ning seega leiab, et D.H suhtumine tulevikku saab olema positiivne. Prokurör leiab, et D.H suhtes tuleb karistusjärgne käitumiskontroll jätta kohaldamata. Süüdimõistetu palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. D.H soovib

- kui ka elukoht ja seega minna Soome Vabariiki, kuna seal on tal olemas nii töö võimalus alustada oma eluga puhtalt lehelt. D.H soovib hakata tasuma hagisid. Eestis käiks D.H paar korda kuus koolitusi läbi viimas, mistõttu ei oleks Eestis kriminaalhoolduse läbimine võimalik.

KOHTU SEISUKOHT

1. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning D.H , kuulanud ära prokuröri ja leiab, et D.H suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

2. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused D.H suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2 aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning - teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1- aastase vangistusega.

KarS § 871

lg 2 sätestab, et kui isikut on karistatud KarS 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos või 11.

peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine KarS § 871 lg 1 p-

s 2 sätestatud eelnevat karistust.

Harju Maakohtu 13.11.2014. a otsusega tunnistati D.H

118 lg 1 p 2 süüdi KarS § järgi,

mille eest mõisteti talle karistuseks 6 aastat vangistust. Sellest tulenevalt kannab D.H käesoleval ajal karistust tahtliku esimese astme kuriteo toimepanemise eest, mille koosseisutunnuseks on vägivalla kasutamine (KarS § 871 lg 2), s.o raske tervisekahjustuse

tekitamise toimepanemise eest. D.H-le raske tervisekahjustuse tekitamise mõisteti

toimepanemise eest karistuseks rohkem kui 2 aastat vangistust. Sellest tulenevalt on kohtu hinnangul D.H suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

3. KarS § 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt § s 75 sätestatule, kui KarS - arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

3.1 D.H on kriminaalkorras karistatud neljal korral (2 karistust kustunud). Reaalset vangistust kannab D.H samuti neljandat korda. D.H on varasemalt karistatud tervisevastaste süütegude, s.o kehaliste väärkohtlemiste piinamise toimepanemise eest, mis on ja

käesolevaks ajaks aegunud. Lisaks on D.H varasemalt karistatud ka raske terviskahjustuse tekitamise eest, mille toimepanemise eest D.H kannab ka käesolevat karistust. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkoholi kuritarvitamine ja kinnipeetavale pandud psühhiaatriline diagnoos.

3.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et D.H on käesoleva vangistuse jooksul läbinud rehabiliteerivaid programme ja osalenud vangla poolt pakutavates tegevustes. Vangistuse jooksul on D.H läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening. Lisaks on D.H vangistuse jooksul saanud individuaalset ps ravi. D.H on osalenud ühholoogilist nõustamist ja ka

vangla tööhõives ning temaga on korduvalt läbi viidud vabanemiseelsed nõustamised. D.H on vanglas tekkinud usulised põhimõtted ning ta on loobunud alkoholi tarvitamisest ja suitsetamisest. D.H puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

3.3 D.H puudub vabanemise korral kindel elukoht Eesti Vabariigis. D.H selgituste kohaselt soovib ta karistuse kandmiselt vabanemise korral minna Soome Vabariiki, kus tal on olemas kindel töökoht ning tööandja poolt võimaldatakse ka elukoht.

Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt D.H omab sissekirjutust aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx ning nimetatud aadressil elas D.H ka enne käesolevat vangistust. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub D.H vanematele, kellele lisaks elab nimetatud aadressil ka D.H vanaema. Kriminaalhooldusametniku arvamuse kohaselt

D.H vanemad ei soovi, et poeg karistuse kandmiselt vabanemise korral nende juurde elama asuks. Ka D.H vanemad on kohtule 03.10.2018. a edastatud kirjas kinnitanud, et nad ei ole nõus D.H elama asumisega aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxnn, kuna peres on hooldada kõrges eas puudega isik ning D.H nimetatud aadressile elama asumine tekitaks ainult lisapingeid.

Kohus peab positiivseks, et D.H on väljendanud motivatsiooni hakata elama õiguskuulekat elu ning asuda tööle Soome Vabariigis. Lisaks soovib D.H karistuse kandmiselt vabanemise korral liituda Eestis koolitajana STEP programmiga, mis on suunatud 15-

26 aastastele õigusrikkumistaustaga noorte tööturule kaasamisega. D.H on motiveeritud vabanemise korral tasuma rahalisi nõudeid. Kohus peab positiivseks sedagi, et D.H on tugiisik.

4. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et D.H puhul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli k innangul ei ole D.H ohaldamine põhjendatud. Kohtu h näol tegemist sellise

kalduvuskurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral uute raskete kuritegude toimepanemist ja keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Lisaks peab kohus oluliseks, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise korral tuleb kohtul vastavalt KarS § 871

- - lg le 1 ja § 75 lg 1 p le 1 määrata kindlaks alaline elukoht. D.H el elukoht Eesti Vabariigis. puudub aga vabanemisjärgselt kind Kuna D.H elukoht puudub, pole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Samuti ei ole kohtul võimalik kohustada vabanemisjärgselt elukohta D.H otsima.

/

Raina Pärn Kohtunik