4-17-6287/34-17-6287/3 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

4-17-6287 15. jaanuaril 2018.a. Tallinn, Liivalaia kohtumaja Harju Maakohtu kohtunik Karin Olentšenko, sekretäri Katreen Siirma juuresolekul, kohtuvälise

menetleja – PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna esindaja Oleg Klok osavõtul arutanud läbi avalikul kohtuistungil

V.R, ik xxx, Eesti kodakondsus, elukoht Xxxx, ei tööta, 1 kehtiv kriminaalkaristus, 12 kehtivat väärteokaristust - - väärteoasja NPALS § 151 lg 1 järgi.

Vastavalt 10.11.2017 koostatud väärteoprotokollile nr AB1460915 (väärteotoimik 2317,17,007783) V.R 10.09.2017 kella 18:58 ajal Tallinnas Sõpruse pst ja Sütiste tee ristmikul oli eelnevalt tarvitanud narkootilist ainet – karfentanüüli ja psühhotroopset ainet – tetrahüdrokanabinooli ilma arsti ettekitjutuseta. Sellega rikkus V.R NPALS § 3 lg 1 nõudeid ja pani toime NPALS § 151 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.

Kohtuistungil karistuseks NPALS § kohtuvälise menetleja esindaja taotles V.R-ile 151 lg 1 järgi 30 päeva aresti, mida on võimalik asendada üldkasuliku tööga. Menetlusalune isik tunnistas ennast süüdi ja palus kergemat karistust, nõustus aresti asendamisega ÜKT-ga.

Kohtule on väärteoasjas nr 2317,17,007783 esitatud järgmised tõendid: - Tunnistaja Kristiina Vorontsova ütluste kohaselt 10.09.2017 olles patrullis kell 18:58 sai väljakutse aadressile Sõpruse pst ja Sütiste tee ristmikul asuva Circle K juurde, kus oli väidetavalt narkojoobes juht, kes võis sõitma minna. Jõudes kohale kell 19:01 jäi ootama, kuna meesterahvas sõitma läheb.

Meesterahvas suundus poodi ning kontrollides selgus, et isikuid oli kaks – Xxxx (ik xxxx) ja V.R (ik xxx), kellel olid narkojoobele viitavad välised tunnused: väiksed pupillid, uimased ja läikivad silmad, seosetu jutt ja ebakindel kõnnak. Isikud ütlesid, et on olnud

varasemalt narkotarvitamisega probleeme. Isikuid toimetati Lääne-Harju PJ, kus nendelt võeti uriiniproovid. - Joobeseisundi tuvastamise saatekiri, millest nähtub, et 11.09.2017 võeti V.R-ilt narkootilise või psühhotroopse aine sisalduse proov ning EKEI hinnangu kohaselt tuvastati isikul karfentanüüli, tetrahüdrokannabinooli metaboliidi (THC-COOH) tarvitamise tunnused. - Isikusamasuse tuvastamise protokollist (10.09.2017 kell 19:53) nähtuvalt andmete kontrollimisel tuvastati V.R-i isikusamasus.

Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on V.R 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 12 kehtivat väärteokaristust, viimati teda karistati NPALS § 151 lg 1 järgi 08.11.2017 rahatrahviga, mis on tasumata.

Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning V.R süü rikkumises on tõendatud 10.09.2017 kell 18:58 isik oli tarvitanud ilma arsti ettekirjutuseta narkootilist

või psühhotroopset ainet. V.R käitumine sisaldab NPALS § 15 1

lg 1

väärteokoosseisu ja tema tegu on õigusvastane. V.R käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

2

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus, mida V.R kohtuistungil avaldas. V.R-i oli 2015-2017 aastal kaheksa korda väärteokorras karistatud NPALS § 15 1 lg

vaatamata jätkab menetlusalune isik väärtegude (s.h. narkoalaste) toimepanemist. Arvestades V.R-i karistusandmeid asub kohus seisukohale, et rahatrahv kui karistusliik on end

ammendanud. Kohus leiab, et arvestades süü suurust narkootilise aine tarvitamise eest, tuleb

V.R-ile karistuseks toimepandud rikkumise eest mõista arest. Kohus asub seisukohale, et korduva rikkumise eest aresti määramisega on võimalik mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest. Oma käitumisega on V.R näidanud enda

lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud.

Kohus on seisukohal, et arvestades V.R-i käitumist on kohane teda karistada

karmima sanktsiooniga, s.o arestiga sanktsiooni keskmäära suuruses. Kohus peab võimalikuks asendada arest üldkasuliku tööga, mille tegemiseks on menetlusalune isik andnud nõusoleku. Kohus asub seisukohale, et üldkasulik töö mõjutab menetlusalust isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s:

Süüdi tunnistada V.R NPALS § 15 1 lg 1 järgi ning karistuseks mõista arest 15 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest kokku 15 päeva üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata V.R üldkasuliku töö tegemise ajaks Tartu vangla kriminaalhooldusosakonna (Tartu, Tiigi 78) järelevalve alla.

Välja mõista V.R-ilt riigieelarve tuludesse menetluskulud - ekspertiisitasu summas 71 eurot. Menetluskulud tasuda 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega tehakse avalikult teatavaks ka kohtu kantselei kaudu ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi kaudu koos lahendiga. Kui rahalised nõuded ei

ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud.

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest.

Kohtunik / / allkirjastatud digitaalselt