1-17-11003/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2018,

Võru Kriminaalasja number 1-17-11003 (kohtueelse menetluse nr 17261000508) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi

sekretär Kristel Toots Kriminaalasi

D.L-i süüdistuses KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Meelis Juursoo Süüdistatav

D.L .

Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; keskeriharidusega;

xxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxx; varem kriminaalkorras karistatud; viimati Tartu Maakohtu 30.06.2015 otsusega KarS

§ § 25 lg 1, 2 järgi rahalise kari

266 lg 2 p 3 - stusega 77 päevamäära so 246 eurot; tõkendit ei ole RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p st 5 ja § - -dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas

1. Tunnistada D.L avaliku

süüdi karistusseadustiku (KarS) § 263 lg 1 p 1 järgi korra raskes rikkumises

ja karistada teda 1 (ühe) aastase vangistusega. 2. - Jätta KarS § 73 lg te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D.L ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

3. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 15. jaanuarist 2018.

4. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel mõista välja D.L-ilt 175 (sada seit

H. L. kasuks. Kanda see summa H. L. arvelduskontole sekümmend viis) eurot xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

5. Arvata menetluskulude hulka sundraha 750

(seitsesada viiskümmend) eurot ja riigi õigusabi tasu 322 (kolmsada kakskümmend kaks) eurot Mõista ja 8 (kaheksa) senti.

sundraha 705 euro ulatuses ja riigi õigusabi tasu täies mahus ehk kokku 1027 (tuhat kakskümmend seitse) eurot ja 8 (kaheksa) senti välja D.L-ilt . Ülejäänud osa sundrahast 45 eurot D.L tasuda ositi –

– jätta riigi kanda. Menetluskulud tuleb

12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

6. Hävitada kohtuotsuse jõustumisel purunenud prillid, mis asuvad kinnises pakendis kriminaalasja materjalide juures. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 15. jaanuarist 2018. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus

Kokkuleppe järgi süüdistatakse D.L-i selles, et ta lõi

12. augustil 2017 kella 17.20

paiku avalikus kohas Võru maakonnas Urvaste vallas (praegu Antsla vald) Lümatu külas Lõõdla järve ääres vähemalt kahel korral rusikaga näkku, millega tekitas kannatanule

H. L.

paremal põse piirkonnas pindmised marrastused, turse ja põhjustas valu. Löömise tõttu purunesid kannatanul prillid. D.L rikkus korrakaitseseaduse §

1 sätestatud

55 lg 1 p-s põhimõtet, mille järgi on avalikus kohas keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakel a või asja pihta da, loopida asju teise isiku, loom neid ohtu seades või käituda muul viisil vägivaldselt. D.L-i käitumine häiris tugevalt sündmust pealt näinud M. L. rahu. Seega pani D.L toime avaliku korra raske rikkumise vägivallaga KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava , s.o kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava D.L-i , tema kaitsja vandeadvokaat Rein Napa ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on D.L-ile mõistetavaks karistuseks KarS § - vangistus lg 1 p 1 järgi 1 aasta vangistust. KarS § 73 lg te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud täitmisele pööramata, kui D.L ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

VÕS § 1043 alusel mõistetakse D.L-ilt 175 eurot H. L. kasuks.

Kohtu seisukoht

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdimõistava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb D.L KarS § 263 lg 1 p

1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5 alusel tuleb süüdistatavalt välja mõista 175 eurot H. L. kasuks. See summa tuleb kanda H. L. arvelduskontole xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.

Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p le 12 tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi pra - egu tehtud. Nimelt on sell

es kriminaalasjas menetluskuludeks kokkuleppe kohaselt määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses tuotsusega kaasnev sundraha. Kaitsjatasu ja süüdimõistva koh tuleb D.L KrMS § 180 lg 1 alusel riigile hüvitada ja seda täiel määral. Sundraha on kokkuleppe kohaselt 705 eurot. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul tulenevalt KrMS § 17 st 2 ja Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr

9 lg 1 p-

139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg st 1 tõepoolest 705 eurot. Tänasel päeval on aga - sundraha 750 eurot (vt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja Vabariigi Valitsuse 23. detsembri 2017 määruse nr 18 ) -st 2

9 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 . Kohus peab tulenevalt KrMS § 3 lg lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandber – g KrMS. Kommentaar, § 3/5). Niisiis peab kohus juhinduma sellest, et sundraha suurus on 750 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3 16, p 5.3), tuleb kõigepealt -1-1-7-

kõne alla kokkuleppe n ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tag - astamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 ls 2. Praeguses olukorras seda teha tulebki ja seda sõltumata süüdistatava majanduslikust olukorrast. Siiski võimaldab jätta osa menetluskulu riigi kanda ka D.L-i majanduslik olukord: süüdistatav teeb Soomes juhutöid ja on seega majanduslikult halval järjel.

Tulenevalt kokkuleppest ja lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 3 tuleb D.L tasuda menetluskulud (kokku 1027,08 eurot) ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel tule hävitada purunenud prillid, mis asuvad kinnises pakendis b kriminaalasja juures.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik