1-09-8780/51-09-8780/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 3. augustil 2009. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-09-8780 Kohtunik Ingeri Tamm Kohtuistungi sekretär Kristi Suvi Tõlk Virge Harak Prokurör Prokuröri abi Alar Häidberg Kriminaalasi Süüdimõistetu B.H tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu

B.H (isikukood: XXX; elukoht vabanemisel X) Kaitsja Advokaat Ahto Sirendi

RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

vabastada . temale Tartu Maakohtu 27. juuni 2001. a otsusega mõistetud B H 14 aasta pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega.

KarS § 76 lg 4 alusel määrata B.H katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, s.o kuni 16. veebruar 2014. a.

Kohustada B.H katseajal järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid:

registreerimisele;

kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

viieteistkümneks päevaks;

KarS § 75 lg 2 p-de 2, 4, 7 alusel määrata B.H-le katseajaks järgmised kohustused:

2

eelneva nõusolekuta;

alates;

Määrus B.H suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale.

KarS § 78 p 2 kohaselt hakata B.H katseaega arvestama alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest.

Vabastada süüdimõistetu B.H karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist.

Välja mõista B.H-lt kaitsjatasu 300 (kolmsada) krooni.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr 10220034800017 SEB pangas või nr 221023778606 Hansapangas, märkides ära Tartu

Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja oma nime.

Määruse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad menetluskulud ühe kuu

jooksul. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtumäärus sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui

kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule

kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 27. juuni 2001. a otsusega nr 1-505/2000 tunnistati B.H süüdi KrK § 15 lg 2 – 101 p 1, 7 järgi ning mõisteti karistuseks 14 aastat vabadusekaotust, KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi mõisteti karistuseks 12 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 ja 43 lg 31 alusel liideti mõistetud karistused osaliselt ja liitkaristuseks mõisteti 20 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 3

alusel liideti mõistetud karistusega Tartu Maakohtu 21.02.2000. a otsusega mõistetud 6 aasta 6

kuue kuu pikkuse vabadusekaotuse ärakandmata osa osaliselt ning kuritegude kogumi eest mõisteti B.H-le lõplikuks karistuseks 22 aastat vabadusekaotust.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 22. oktoobri 2001. a otsusega nr 2-1-334/2001 Tartu Maakohtu 27. juuni 2001. a otsuse osaliselt: B.H süüditunnistamises ja karistamises KrK § 15 lg 2 – 101 p 5 järgi, tema karistamises KrK §-de 101 p 1, 7 ja 141 lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi, KrK §-de 40 lg 1 ja 40 lg 3 järgi karistuste liitmise ja lõpliku karistuse osas.

Tartu Ringkonnakohus mõistis B.H-le KrK § 101 p 1, 7 järgi karistuseks 10 aastat vabadusekaotust; KrK § 107 lg 1 järgi 4 aastat vabadusekaotust; KrK § 141 lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi 8 aastat vabadusekaotust. KrK § 40 lg 1 alusel liideti KrK §-de 101 p 1, 7; § 107 lg 1 ja § 141 lg 2 p 1, 2, 3, 4 järgi mõistetud karistused osaliselt ning kuritegude kogumi eest mõisteti karistuseks 12 aastat vabadusekaotust.

kohtuotsusega mõistetud karistuse 6 aastat 6 kuud vabadusekaotust ärakandmata osa ning B.H

lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 14 aastat vabadusekaotust. Kohtuotsus jõustus 5. novembril 2001. a.

Kinnipeetava karistusaeg algas 17.02. 2000. a ja lõpeb 16.02.2014. a.

Tartu Maakohtu 18.06.2007. a määrusega nr 1-07-6460 vabastati B.H 14 aasta

pikkuse vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt. Tartu Ringkonnakohus tühistas 27.06.2007. a määrusega Tartu Maakohtu 18.06.2007. a määruse ja jättis B.H temale

Tartu Maakohtu 27. juuni 2001. a otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

B.H on kriminaalkorras varasemalt karistatud 3 korral:

1) 18.05.1998. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 141 lg 2 p 1, 3 järgi 6 aasta pikkuse

vabadusekaotusega tingimisi katseajaga 3 aastat;

2) 12.08.1998. a Tartu Linnakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2 järgi rahatrahviga summas

4200 krooni;

3) 21.02.2000. a Tartu Maakohtu poolt KrK § 140 lg 2 p 1, 2, 3 järgi 6 aasta pikkuse

vabadusekaotusega.

Kriminaalhooldaja pooldab B.H vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamist,

kuna kinnipeetaval on vabanedes olemas elukoht, toetav sotsiaalne võrgustik, motivatsioon tegeleda seadusevastaste käitumismustrite muutmisega ning toetavad suhted perekonnaga.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

B.H selgitas, et asub elama vanemate juurde. Ta kahetseb sooritatud kuritegusid. Karistuse kandmise ajal on ta teinud kõik, et harjutada end eluks vabaduses.

Prokurör ei nõustu B.H ennetähtaegse vabastamisega, kuna ta on toime pannud rasked kuriteod ja ei ole veel piisavalt karistust kandnud.

Kaitsja toetab B.H ennetähtaegset karistuse kandmiselt vabastamist, kuna ta on

selleks sobiv isik. Ta on kandnud karistust üle 9 aasta, tegelenud enese täiendamisega. Tema ühiskonnast isoleerimise vajadus on möödas.

Kohtuniku seisukoht

B.H mõisteti kohtuotsusega süüdi esimese astme kuritegude toimepanemises.

Vastavalt vangistusseaduse §-le 76 lg 2 kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamata

jätmisel karistusseadustiku § 76 lõike 1 punkti 1 või lõike 2 punkti 1 alusel edastab

vanglateenistus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud materjalid uuesti kohtule pärast karistusseadustiku § 76 lõike 1 punktis 2 või lõike 2 punktis 2 sätestatud karistusaja ärakandmist,

kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise

määruse jõustumisest Tartu Ringkonnakohtu määrus, millega B.H jäeti tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata, jõustus 27.06.2007. a, millest on möödas enam kui kuus kuud. KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt peab süüdimõistetul ära olema kantud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on 14 aasta pikkusest karistusest kantud enam kui 2/3

4

mõistetud karistusajast. Seega on olemas formaalne alus B.H tingimisi enne tähtaegse vabastamise otsustamiseks.

KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

B.H on kriminaalkorras karistatud 4 korral, vangistust kannab ta esimest korda. Vangistuse kandmise ajal ei ole tal alates 2005. aasta teisest poolest ühtegi distsiplinaarkaristust. Ta on töötanud, toetanud pensionärist vanemaid. Käeoleval ajal on B.H motiveeritud vabanemiseks, tal on olemas resotsialiseerumiseks vajalikud eeldused – toetavad vanemad, kindel

elukoht. Samuti on B.H omandanud karistuse kandmise ajal keskhariduse, läbinud

keevitaja kutseõppe ja riigikeele õppe. Seega on tal olemas tööharjumus ja teatud kutseoskused, mis võimaldavad tal vabaduses tööd leida.

Mõistetud karistusest on B.H ära kandnud vabanemise ajaks üheksa aastat ja kuus

kuud. Arvestades süüdimõistetu laitmatut käitumist vanglas viimase nelja aasta jooksul, võib

asuda seisukohale, et B.H on teinud karistusest õiged järeldused ning ärakantud

karistuse osa on olnud piisavalt pikk, et vaatamata toimepandud kuritegude raskusele teda ennetähtaegselt tingimisi kriminaalhooldaja järelevalve alla vabastada.

Kõige suurem on uute kuritegude toimepanemise risk B.H puhul juhul kui ta tarvitab alkoholi – kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes. Alkoholi tarbimist on ta ka ise hinnanud kuritegude toimepanemise üheks põhjuseks, kuna kaotab siis olukorra üle kontrolli ja

läheb teiste ettepanekutega kaasa. B.H on läbinud vanglas sotsiaalprogrammi sõltlastele ja saanud aru, et igasugune alkoholi tarvitamine on tema jaoks välistatud. Seega tuleb

uute kuritegude toimepanemise riski vähendamise eesmärgil määrata B.H-le

kohustus mitte tarvitada katseajal alkoholi ja narkootikume ning mitte suhelda ilma

kriminaalhooldaja eelneva loata teiste kriminaalkorras karistatud isikutega. Iseseisva majandusliku toimetulekuvõime omandamiseks tuleb B.H KarS § 75 lg 2 p 4 alusel kohustada asuma tööle hiljemalt ühe kuu jooksul alates ennetähtaegselt vabastamisest.

B.H ärakandmata karistuse osa on pikem kui üks aasta. Seega tuleb vastavalt KarS §-le 76 lg 4 katseaja pikkuseks määrata ärakandmata karistusaja osa, s.o kuni 16.02.2014. a

Kui B.H katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi,

pöörab kohus KarS § 76 lg-st 5 tulenevalt kandmata jäänud karistuse osa täitmisele. Vastavalt

KarS § 76 lg-le 6 viiakse karistuse kandmata jäänud osa täide ka sellisel juhul, kui isik paneb katseajal toime uue tahtliku kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega.

Menetluskulud

Menetluskuludeks on käesolevas asjas vastavalt KrMS §-le 175 lg 1 p 4 määratud kaitsjale makstud tasu 330.40 krooni, mis tuleb B.H-lt välja mõista.

Ingeri Tamm Kohtunik