1-17-8309/26 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

1

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. jaanuar 2018, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1- -8309 17 Kohtukoosseis Julia Katškovskaja, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi

I.V süüdistuses KarS § 200 lg 2 p 7 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 13. novembri 2017 otsus Apellatsiooni esitaja

süüdistatav I.V ja tema kaitsja adv. Kadi Sitska Süüdistatav

I.V (ankeetandmed Harju Maakohtu otsuses) Kaitsja Adv. Kadi Sitska Prokurör

Rita Siniväli

RESOLUTSIOON

Harju Maakohtu otsus 13. novembrist 2017 I.V suhtes jätta muutmata.

Esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata.

Määrata Advokaadibüroole Liis Suik seoses

vandeadvokaat Kadi Sitska poolt I.V-le

apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 72

eurot (sh käibemaks).

Välja mõista I.V-lt apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest kaitsjale makstud tasu katteks

riigieelarve tuludesse 72 eurot, mis tuleb tasuda

kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul.

Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude

tasumiseks edastatakse I.V-le

eraldi dokumendina.

2

KrMS § 188 alusel, alaealisel I.V vajalike

vahendite puudumisel, menetluskulud sisse nõuda tema emalt -lt (elukoht:

SI XXX).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul esitada

kassatsiooni Riigikohtule. Kassatsioon tuleb esitada

kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil

kohtumenetluse poolel on võimalik ringkonnakohtu

otsusega tutvuda. Süüdistatav võib kassatsioon

esitada üksnes advokaadist kaitsja või advokaad

vahendusel. Menetluskulude peale võib esitada määruskaebuse ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Harju Maakohtu 13. novembri 2017 otsusega tunnistati I.V süüdi KarS § 200 lg 2 p 7 järgi ning karistuseks mõisteti 3 aastat vangistust.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja

kandmisele kuuluvaks karist 2 aastat vangistust. useks mõisteti

KarS § 65 lg 2 ja § 69 lg 7 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu

06.07.2017 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa (9 kuud ja 18 päeva vangistuse) v

õrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 9 kuud ja 18 päeva vangistust.

Tõkend – vahistamine jäeti muutmata kohtuotsuse jõustumiseni, KarS § 68 lg 1 alusel

loeti eelvangistus karistusaja hulka ning mõistetud vangistuse alguseks loeti 19.07.2017.a.

I.V-lt menetluskulud riigieelarve tuludesse kogusummas 1004 mõisteti välja eurot, sh määratud kaitsjale makstud tasu 504 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast 500 eurot.

Sundrahast 675 eurot jäeti riigi kanda.

KrMS § 188 alusel määrati, et alaealisel I.V vajalike vahendite puudumisel nõutakse menetluskulud sisse tema emalt SI-lt.

KrMS § 180 lg 3 alusel kohus määras, et menetluskulusid on võimalik tasuda vabatahtlikult osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

I.V 19.07.2017 kella 04.30 paiku Tallinnas mõisteti süüdi selles, et tema XXX asuva XXX juurest koos kahe isikuga, kes ei ole käesolevaks ajaks arutatavas kuriteos

süüdi mõistetud ja ühe nendest juhitud sõiduautoga Opel (registrimärgiga XXXXXX) sõitis koos võõra meesterahva ga Lasnamäe tühermaale, kuigi viimane MS- oli enne autosse istumist avaldanud soovi sõita koju Liikuri tänavale ja selle sõidu eest tasuda. Seejärel 19.07.2017 kella 04.50 paiku Tallinnas Mustakivi tee ja Narva mnt ristis asuval tühermaal I.V koos kahe käesolevas menetluses mitte süüdi

mõistetud isikuga peksid kannatanut, Läti Vabariigi kodanikku

MS, korduvate

3

löökidega näo ja keha piirkonda, kuni viimane kukkus ja teadvuse kaotas ning võtsid

temalt ära sularaha 10 eurot, pükste taskust mobiiltelefoni Samsung Galaxy JI Duos

(väärtusega 85,49 eurot), suitsupaki Winston, õla pealt koti Adidas (10 eurot),

korterivõtmed, rahakoti ja selles olnud d – Swedpanga koodikaardi, Läti okumendid Vabariigi juhiload, ravikindlustuskaardi, töötõendi, erinevad kliendikaardid ja 4 senti. Kannatanule tekitati kahju kokku 105,89 euro väärtuses.

Peksmise ajal keeras autot juhtinud isik auto anu peksmist ning ringi ja pärast kannat temalt esemete võtmist istusid teised autosse tagasi ning sõideti noormehed uuesti kasiino juurde, kust politsei nad hiljem koos kannatanu asjadega kinni pidas.

Apellatsioonimenetlus alustati süüdistatava I.V apellatsiooni alusel

30.11.2017. Apellatsiooni esitas süüdistatav maakohtu resolutiivotsuse peale. Tervikotsus on AET-s nähtav alates 6.12.2017. Tervikotsuse tõlke sai I.V kätte

15.12.2017. Seega algas apellatsiooni esitamise tähtaeg kulgema 16.12.2017. Apellatsiooni esitamise viimane päev oli 2.01.2018.

APELLATSIOONIDE SISU JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD:

Apellatsioonid esitasid süüdistatav I.V ja tema kaitsja K. Sitska, kes

taotlevad otsuse tühistamist ja I.V õigeksmõistmist. Kaitsja taotleb alternatiivselt kriminaalasja tagastamist maakohtule uueks arutamiseks.

Kaitsja leiab, et maakohus on rikkunud menetlusnorme, kuna avaldas kohtulikul uurimisel toimiku materjale, mis on süüdistusaktis loetlemata ega oma tõenduslikku

tähendust. See võis kallutada kohtu siseveendumust, mis ei rajane ainult tõenditel,

vaid nö kõrvalistel materjalidel, millega rikutakse KrMS § 61, § 339 lg 1 p 12 ja § 7 põhimõtteid. Prokurör edastas kohtule kõik kriminaalasja materjali

d, s.h need, mida süüdistusaktis ei märgitud ja kohus on need ka kohtuistungil avaldanud.

31.10.2017 toimunud kohtuistungil palus prokurör avaldada süüdistusakti punktis 15 loetletud tõendid. Kohus avaldas järgmised toimiku materjalid: I kd tl-d 2, 3-6, 7, 9, 10, 11-27, 28-35, 36-44, 45-47, 48-50, 51-53, 54-56, 57-63, 64- 76, 77-78, 80-85, 86-89, 90-96, 100, 101, 127-132, 137-142, 146, 147-154, 160-165, 171, 172, 173-175, 178-180, 183-185, 214, 216, 230-235, 244, 247. II kd tl-d 8, 16-20, 28-30, -33, 34-65, 66-68, 69-70, 71, 72, 74, 79, 83-85, 95-97, 31 106-107, 109.

Süüdistusakti punktis 15 ei olnud loetletud järgmised dokumendid : I kd tl-d 9 MS´i isikusamasuse tuvastamise protokoll

10 Indikaatorvahendi kasutamise protokoll MS´i suhtes

86-89 kahtlustatava DG´i ütlused

183-185 kahtlustatava

VD ütlused

244 Indikaatorvahendi kasutamise protokoll suhtes. DI

II kd tl-d 8 Nõudekirja vastus Sillamäe Linnavalitsuselt

79 Advokaadi taotlus

95 97 - sellised leheküljed puuduvad advokaadile läbi e-toimiku esitatud toimikus

106- -toimiku esitatud 107 sellised leheküljed puuduvad advokaadile läbi e toimikus

4

109 sellised leheküljed puuduvad advokaadile läbi e-toimiku esitatud toimikus

KrMS § 15 lg 1 kohaselt võib kohtulahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul

arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Maakohus tugines

tõenditele, mida talle ei esitatud, on neid dokumente vahetult uurinud, need protokollinud, mistõttu on rikutud ausa ja õiglase kohtumenetluse põhimõtet.

Järgnevalt viitab kaitsja, et maakohtu hinnangul on I.V kohtus antud ütlused

ebausaldusväärsed, sest need on vastuolus tema eeluurimisel antud ütlustega ega riimu tõendikogumiga. Kaitsja leiab, et I.V kohtus antud ütlused on suuresti kokkulangevad kannatanu ütlustega, mistõttu tuleb kannatanu ütlusi tähelepanelikult hinnata.

I.V on selgitanud kohtus ja eeluurimisel, et peale kasiino juurde jõudmist tema autos palju ei viibinud. Kui ja hakkasid alkoholi tarvitama ja muusikat DG DI , VD kuulama, siis tema seda ei teinud, ta väljus autost ja läks eemale telefoniga rääkima. Mõlemal ülekuulamisel on ta öelnud, et rääkimise ajal ta märkas, et autole lähenes meesterahvas. Kui ta telefonikõne lõpetas, auto juurde naasis, istus see mees autos. Teised teadsid, kuhu on minek ja mis hakkab toimuma. Autosse istumisel hakkas auto kohe liikuma Lasnamäe suunas. Seega ei saa väita, et I.V võis teada kõiki süüdimõistmiseks vajalikke asjaolusid - miks isik autosse istus, kas ta soovis kellelegi

raha maksta, kas ta seda tegi ja kus sõit pidi lõppema. I.V sõitis lihtsalt

seltskonnaga kaasa. Neid ütlusi kinnitavad joobe tuvastamise aktid. Politseis

kontrollimisel selgus, et kõik peale I.V olid alkoholijoobes ning ei ole tõendeid, et tal oleks muu joove esinenud. Ta oli teadlik oma kohtuotsusest ja tal ei olnud soovi uut kuritegu toime panna.

Kannatanu rääkis, et kui tema auto juurde läks, istusid autos kolm inimest. Need ütlused kinnitavad I.V sõnu, et tema ei viibinud sel hetkel autos. Kannatanu kirjeldas, et kui tühermaale jõuti, väljusid autost kolm noormeest, aga kaks kindlasti peksid teda. Kannatanu ei ole suutnud peksjaid üheselt tuvastada. Kaks noormeest DG DI ja olid musta riietatud, need tundis kannatanu ära näo järgi. I.V istus autos vahetult kannatanu kõrval, näo järgi ei suutnud kannatanu teda tuvastada, kuid ta tundis ära I.V jope, mis oli teistest erinev, värviline. Kaitsja on veendunud, et kui kannatanut oleks peksnud isik värvilises jopes, mis talle eredalt meelde jäi, oleks kannatanu seda öelnud. Kuna kannatanu ei ole üheselt näidanud, kes täpselt kolmest isikust teda peksid, on see kõrvaldamata kahtlus I.V suhtes ning talle ei saa peksmist inkrimineerida.

I.V on alaealine, kelle arusaamine kuriteost osavõtu kohta ei pruugi olla kokkulangev seaduses sätestatuga. I.V arvas, et kui ta ei osale teos, siis ta ei ole kuritegu toime pannud. Tuleb arvestada, millisele järeldusele võib isik tulla ning miks ta vahele ei astunud. Ta selgitas, et teised olid temast vanemad, purjus, ta oli

segaduses, sest tal ei olnud soovi selliseid tegusid toime panna. Asjaolude kokkusattumise tagajärjel oli ta olukorras, kus teised panid toime kuriteo, mida ta pealt nägi.

Kohus pole selgitanud, kas I.V teopanus oli tema süüditunnistamiseks

kaastäideviijana oluline. Maakohus jättis selgitamata, kuidas sai I.V olla

5

teiste autos viibinud isikute tahtest hõlmatud ja kuidas ta sai sündmuste kulgemist enda kontrolli all hoida.

Vaidlust pole, et kannatanul oli 10 eurot. Kahtlustatavana kinnipidamise protokollist nähtub, et I.V-lt on leitud ja hoiule võetud 10 ne rahatäht (I kd, lk 146). -euro Kannatanu on öelnud, et see raha oli tal sõrmede vahel ja kukkus tühermaal maha. Seega ei ole välistatud, et raha kadus tühermaal ära ja keegi ei võtnud seda temalt. See selgitab, et kelleltki teiselt ei leitud ühtegi rahatähte. I.V on selgitanud,

et 10 eurot andis talle vanaema Tallinnasse sõiduks. Seda väidet pole kogutud tõenditega võimalik ümber lükata, mistõttu tuleb 10 eurot tagastada I.V-le, mitte konfiskeerida.

Lisaks leiab kaitsja, et maakohus pole täitnud KrMS § 156¹ lg 2 nõudeid – pooltele pole protokolli allkirjastamise ajast teada antud ega küsitud, kas keegi soovib seda saada e-postiga. Veelgi enam 17.10.2017, 31.10.2017 ja 01.11.2017 istungite protokollid – on allkirjastamata, sest nad on etoimikusse laetud üles tavadokumendina.

Kaitsja leiab, et juhul kui kohus tühistab vaidlustatud otsuse ja saadab selle tagasi maakohtule uueks arutamiseks, tuleks I.V vahi alt vabastada, kuna ta on alaealine ja viibib vahi all alates 19.07.2017, s.o 5 kuud.

Süüdistatav selgitab enda apellatsioonis, et ta ei ole kannatanu suhtes füüsilist vägivalda kasutanud ega temalt midagi ära võtnud. Kannatanu ei ole temale osutanud

kui peksjale. Süüdistatav ei nõustu ka sellega, et kohus luges süüstavaks tõendiks temalt leitud raha. See on tema isiklik raha ja ta palub need 10 eurot talle tagastada. Palub arvestada, et kannatanu väitis, et teda peksid kaks isikut ja apellandi arvates tundis kannatanu need isikud ära.

Tallinna Ringkonnakohtu 3. jaanuari 2018 määrusega määrati kriminaalasi apellatsiooni korras arutamisele kirjalikus menetluses. Apellatsioonimenetluse pooltele anti seisukohtade esitamiseks aega 10. jaanuarini 2018. Selle tähtaja jooksul teatas prokurör Rita Siniväli ringkonnakohtule, et ta ei soovi seisukohti esitada, kuid leiab, et

otsus on seaduslik ja põhjendatud, kuna maakohus ei tuginenud otsuse tegemisel süüdistusaktis nimetamata tõenditele. Muid seisukohti ei esitatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, esitatud apellatsioonidega ja prokuröri seisukohaga leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks puudub alus.

Esmalt soovib kohtukolleegium rõhutada järgmist. I.V-le heidetakse süüdistuses ette röövimise toimepanemist grupis DG DI ja -ga. Nimetatud isikute

suhtes oli kriminaalasi eraldatud ning saadetud kohtusse kokkuleppemenetluses.

Maakohus tagastas kokkulepped prokuratuurile ja käesolevaks ajaks ei ole nad

arutatavas kuriteos süüdi mõistetud. Need andmed on saadud kohtuinfosüsteemist (KiS). Kohtukolleegiumi hinnangul on eeltoodud olukorra ära näitamine kohtuotsuses, kui ei ole otsuses ära märgitud kaastäideviijate süüdimõistmine teise kohtuotsusega

oluline, et kohtuotsuse lugejal ei tekiks arusaam, et I.V suhtes tehtud

6

kohtuotsus on ja

DG DI suhtes nende süüd etteotsustav. Seega ei ole õige väita, et

I.V mõisteti süüdi vaidlustatud kohtuotsusega röövimises, mille ta pani toime grupis ja - DG DI ga vaid I.V on mõistetud süüdi grupilises röövimises, kus peale tema osalesid kaastäideviijatena kaks isikut, keda ei ole selles kuriteos süüdi mõistetud ja kelle süüküsimust ei otsustata ka käesolevas menetluses.

Kaitsja heidab apellatsioonis maakohtule ette, et maakohus on avaldanud tõendeid ja

dokumente, milliseid ei olnud prokurör kohtule esitanud ehk et neid ei ole loetletud

süüdistusaktis ning osasid leheküljenumbreid, millistele kohus toimiku materjalide

avaldamisel viitas, kaitsjale esitatud e-toimikus puuduvad. Selles osas märgib kohtukolleegium järgmist.

Kohtukolleegium ei nõustu kaitsjaga selles, et osad kohtu poolt avaldatud toimiku

materjalid ei ole kohtule esitatud. Fakt on see, et kohtu poolt avaldatud toimiku materjalid olid kohtule esitatud, sest kohus viitas toimikus olevatele ja lehekülgedele

KrMS § 233 lg 1 järgi saab kohus kriminaalasja lühimenetluses lahendada üksnes kriminaaltoimiku materjali põhjal.

Kohus ei saa kontrollida paraku seda, kas kaitsjale esitatud e-toimik sisaldab kõiki neidsamu tõendeid, dokumente, mis on pabertoimikus ning e-toimiku numeratsiooni. Samas ei ole see kohtukolleegiumi hinnangul ka oluline ja seda järgmistel põhjustel.

Esiteks, kaitsja osales kohtuistungil ja tal oli võimalik vastu vaielda konkreetsete toimiku materjalide avaldamisele kohtu poolt. Kohtuistungi protokolli kohaselt ei ole kaitsja mingeid vastuväiteid esitanud. Kui kaitsja on kohtuistungil jäänud selles osas passiivseks, on arusaamatu, miks pärast kohtuotsusega tutvumist ta oma seisukohta

selles osas muutis. Maakohtu otsuses on kaitsja poolt apellatsioonis loetletud

lehekülgede numbritest viidatud vaid toimiku lk – kus asub süüdistatava le 106, iseloomustus. Asjaolu, et süüdistusaktis ei ole viidatud lk-le 106 ei tee selle avaldamist

võimatuks. KrMS § 154 süüdistusaktis süüdistatava ei kohusta menetlejat

iseloomustustavaid andmeid märkima. Samas eitada ei saa, et süüdistusaktis on

pärast tõendite loetelu eraldi lahtris refereeritud ka süüdistatava iseloomustust. Ühelegi teisele kaitsja poolt loetletud leheküljele ei ole maakohus oma otsuses I.V

süüküsimuse otsustamisel viidanud ega ka kasutanud tema vastu nendel

lehekülgedel olevaid tõendeid. Seega ei ole kaitsja poolt apellatsioonis esitatud

argumendid kohtu poolt menetlusnormide rikkumise osas mitte kuidagi mõjutanud maakohtu otsuse seaduslikkust.

Järgnevalt on kaitsja avaldanud seisukohta, et maakohtu istungite protokollid on allkirjastamata. Kohtukolleegiumi hinnangul on kaitsja arutluskäik, kuidas ta sellisele

järeldusele jõudis meelevaldne ja jällegi, enne apellatsiooni esitamist ei ole kaitsja

ilmutanud mingit aktiivsust protokollidega tutvumiseks, nendel allkirjade olemasolu kontrollimisel ja isegi mitte huvi nende sisu vastu.

Selleks, et saada kohtuistungi protokolli oma e-posti peab kaitsja ilmutama selleks ise

aktiivsust ja teatama kohtule e-posti aadressi, millele kohus protokolli saadab.

Protokolli allkirjastamise ajast teatamise aja ja viisi kohta ei ütle seadus midagi

konkreetset, isegi mitte seda, et kohus peaks kohtuistungi lõppedes teatama kohtumenetluse pooli ajast, mil protokoll allkirjastatakse. Seda kinnitab ka KrMS § 156¹

lg 3, mille kohaselt kohtumenetluse poole taotlusel teeb kohus allkirjastatud

7

kohtuistungi protokolli kohtumenetluse pooltele kättesaadavaks hiljemalt kolme tööpäeva möödumisel istungipäevast.

KiS-i tegevuslogi kohaselt on kaitsja vaadanud AET-s kättetoimetatavaid ja tema poolt vastu võetud kohtuistungi protokolle järgmiselt :

17.10.2017 kohtuistungi protokoll

– sisuliselt kohtuistungi edasilükkamine kuna ei

peetud võimalikuks süüdistatava osalemist videosilla vahendusel. – on KIS-is

registreeritud failina nr 5, on kättetoimetatav alates 18.10.2017 e järgmisel päeval pärast istungi toimumist. Kaitsja on selle vastu võtnud 23.10.2017 ja vaadanud seda

alles 30.10.2017. 31.10.2017 kohtuistungi protokoll kohtulik uurimine on KiS-s registreeritud failina – –

nr 8 ja AET-s kättetoimetatav alates 14.11.2017. Kaitsja on selle vastu võtnud 4.12.2017, kuid vaadanud alles 20.12.2017.

1.11.2017 kohtuistungi protokoll kohtuvaidused ja resolutiivosa kuulutamine – 13.11.2017 on ühe kohtuistungi protokollina vormistatud ja KiS-s registreeritud failina nr 9. AET-is on see kättetoimetatav kohe järgmisel päeval e 14.11.2017. Kaitsja on selle vastu võtnud 4.12.2017, kuid vaadanud alles 20.12.1071.

Kaitsja tegevus peegeldab tema tegelikku huvi nende protokollide vastu, milliste osas on ta maakohtule ette heitnud, et need on allkirjastamata ja et nende olemasolust ei ole temale teatatud. Dokumendi kättesaadavusest AET-is tuleb kaitsjale meilile teade.

E-toimiku süsteemi asutamine ja e toimiku süsteemi pidamise põhimääruse prg 11 lg - 2 kohaselt kanne tehakse ning dokumendid sisestatakse ja salvestatakse e-toimiku süsteemi viivitamata pärast kande tegemise aluseks oleva sündmuse toimumist või

sellest teadasaamist või dokumendi vastuvõtmist või loomist põhisüsteemis. Põhisüsteemiks on AET iga liidestatud kohtute infosüsteem. - Dokument luuakse KiS-s pärast selle allkirjastamist. Allkirjastamisega loetakse dokument alles koostatuks.

KrMS ei nõua istungi protokolli digitaalset allkirjastamist ja seetõttu ei nähtu ka infosüsteemidest allkirja olemasolu, kuid seda eeldatakse ja vajadusel või kahtluste

korral on kaitsjal alati võimalus kontrollida allkirjade olemasolu paberkandjaga tutvudes.

Nagu apellatsioonide sisust järeldada võib, heidetakse maakohtule tegelikult ette seda, et maakohus on olemasolevast tõendite kogumist ja tõendite hindamisprotsessi tulemil

tulnud apellantidest erinevale järeldusele süüdistatava süü osas. Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks rõhutada, et Riigikohtu valitsev seisukoht on, et selleks, et

teha süüdistatava osas õigeksmõistev kohtuotsus, peab ringkonnakohus tuvastama

maakohtu otsuses tõendite hindamisel tehtud vead ning esitama omapoolse, maakohtu lõppjäreldusega võrreldes vastupidise järelduseni viinud tõendite analüüsi. Kohtukolleegiumi hinnangul maakohtu otsusele selliseid etteheiteid, mis kuidagi moodi võiksid mõjutada kohtuotsuse liiki, teha ei ole võimalik.

Maakohus on küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid, asetanud erinevatest tõenditest tuleneva teabe ning esitatud asjakohased kaitseargumendid omavahelisse konteksti ning selgelt ja arusaadavalt põhjendanud oma järeldusi ja seisukohti. Vaidlustatud kohtuotsustes on kõiki tõendeid põhjalikult

analüüsitud ja põhjendatud, millistele tõenditele süüdimõistmise aluseks olevad

järeldused rajati ning kuidas need tõendid ja järeldused kinnitavad kuriteo toimepanemist süüdistatavate poolt. Maakohus on tõenditele tuginevalt põhistanud,

miks on süüdistuses kirjeldatud kuritegu etteheidetav ka süüdistatavale Danat

8

I.V-le ja ringkonnakohus nõustub täielikult selle arutluskäiguga. Kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad ja kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii nagu seda nõuab KrMS § 61

sisu ja mõte. Põhjalikult on maakohus argumenteerinud oma järeldusi ka tõendite eelistuse osas ehk, miks jätab kõrvale süüdistatava ütlused, kui ebausaldusväärsed ja miks loeb kannatanu ütlused usaldusväärseteks.

Tõendatud on, et see isik, kes oli autoroolis, jäi sinna ka sündmuskohale jõudes ja

sõitis autoga eemale. Kolm ülejäänud isikut sh I.V väljusid autost ja olid kannatanu juures enne, kui algas peksmine. Kannatanu ei näinud küll, kes konkreetselt teda peksid, kes võttis taskust mobiili, kes kotti käest ära kiskus, kuid nagu maakohus oma otsuses selgitas, ei ole see röövimise puhul ka oluline. Kannatanu on väitnud, et

tema juurde tuli ka kollases jopes noormees, kes nagu uurimine selgitas välja oligi I.V. Asjaolu, et kannatanu ei saa konkretiseerida, kes mida konkreetselt tegi, on sellistes olukordades, kus kannatanu lüüakse pikali ja asutakse jalgadega peksma tavapärane. Inimese kaitsereaktsioon on sellisel juhul hakata just oma nägu kaitsma ja kätega varjama, mis aga tähendab, et varjatud on ka silmad. Ebamõistlik on nõuda,

et kannatanu, keda pekstakse peaks seni kuni teadvusel on, jälgima ja fikseerima täpselt peksmise käiku, sellest osavõtjaid jne.

Kohtukolleegium leiab, et maakohus on põhjendatult tuvastanud kuriteo tehiolud just

kannatanu ütluste põhjal, sest kannatanul ei ole mingit põhjust kedagi ründajatest alusetult süüstada. Kannatanule olid kõik kolm ründajat võõrad, ta nägi neid esimest

korda enne autosse istumist ja mingit isiklikku vihavaenu nende sh I.V alusetuks süüstamiseks kannatanul ei olnud. Kannatanu ei olnud eelnevalt nendega isegi kasiinos ühes seltskonnas. Materiaalne huvi on samuti välistatud. Kannatanul ei

olnud mingeid materiaalseid nõudmisi, ta ei pretendeerinud isegi temalt röövitud sularahale, siis ei saa ka rääkida eesmärgist suurendada solidaarvõlgnike arvu kahju kiirema heastamise nimel. Vastupidiselt kannatanule on aga I.V selge huvi

oma süü eitamiseks ja ennast õigustavate ütluste andmiseks. Kuna ta pani

vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo toime ÜKT tegemise ajal, on süüdimõistva kohtuotsuse korral reaalne vangistus ainuke võimalik karistus.

Arvestades kõiki maakohtu poolt tuvastatud kuriteo tehiolusid, on kannatanu suhtes toimepandud kuritegu kvalifitseeritud õigesti grupilise röövimisena. Tuvastatud on, et kannatanu suhtes kasutati füüsilist vägivalda ja temalt võeti ära asjad. Kuna röövimine on oma olemuselt liitkoosseis, siis on KarS § 21 lg 2 teises lauses sätestatu kohaselt

röövimise grupiviisiline toimepanemine ehk kaastäideviimine (KarS § 200 lg 2 p 7) võimalik ka selliselt, et alles kõigi kaastäideviijate teod koos täidavad süüteokoosseisu.

Seega võib KarS § 21 lg 2 esimeses lauses sätestatud muude kaastäideviimise

eelduste (kahe või enama isiku ühine ja kooskõlastatud tegevus) täidetuse korral

röövimise kaastäideviimise m üks täideviijatest kasuta oodustada ka olukord, kus b kannatanu kallal vägivalda, teine hõivab samas kannatanule kuuluva asja ja kolmas

seisab kõrval. KarS § 21 lg 2 teise lause kohaselt vastutavad sel juhul kõik isikud röövimise kaastäideviimise eest.

Käesolevas kriminaalasjas toimus teovalitsemine kõigi sündmuskohal viibinud kohtualuste ühise, vaikides kooskõlastatud käitumisega (Riigikohtu otsus nr.3-1-1- - 23 01). Funktsionaalne täideviimine on tervik, mis realiseerub siis, kui kõik kaastäideviijad

9

täidavad kooskõlastatult oma funktsiooni kuriteokoosseisu realiseerimisel. Ning vastupidi - ndab kuriteokoosseisu ning seega ka kellegi funktsionaalne alatalitus tähe täideviimise puudumist. Röövimine on asja äravõtmine vägivallaga. Sisult on vägivald

kannatanu füüsiline või psüühiline mõjutamine. Vägivalla eesmärk on kannatanu poolt osutatava või eeldatava vastupanu mahasurumine, mis loob aluse asja üleminekuks. Kui isegi uskuda süüdistavat selles, et tema ei ole kasutanud füüsilist vägivalda ega ka asju ära võtnud, siis kannatanu ütluste alusel on üheselt tõendatud, et süüdistatav

viibis vahetult kannatanu juures, kui kannatanut peksti, tema taskud läbi otsiti ja temalt asjad ära võeti. Sellises olukorras aktsepteerib ka passiivne kõrvalviibija toimuvat ja

aktiviseerib kannatanus hirmu ning võimendab arusaama vastupanu mõttetusest (3-1- 1- -01, p 8; 3-1-1- -13 p 8), hoides sellega kuriteokoosseisu tunnustele vastavate 23 118 sündmuste kulgu enda kontrolli all. Teo toimepanemine grupis on võimalik nii eelneva

kokkuleppe alusel - kus rollijaotus, iga täideviija poolt kuriteo objektiivse külje täitmiseks vajalik tegevus lepitakse kokku kuriteo ettevalmistamise staadiumis, kui ka

mitte-eelneva, vahetu kokkuleppe alusel - kus täideviijad eelnevalt kokku leppimata

asuvad vaikivalt ühise kuritegeliku eesmärgi realiseerimiseks tegutsema vahetult

sündmuskohal, sünkroniseerides oma tegevusi selliselt, et need kogumis täidaksid

kuriteo objektiivsesse külge kuuluva teo. Käesoleval juhul näitab süüdistatavate

kooskõlastatud tegevus, et neil oli kannatanult vara röövimiseks eelnev kokkulepe. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga selles, et röövimise toimepannud isikutel, kes kannatanu sihtkohta viimisel oleks need 10 eurot nö taksoteenuse osutamise eest niigi saanud, tekkis ettekujutus, et kannatanul võib olla ka rohkem raha ja kaasasolnud kotis midagi väärtuslikku ja just sel eesmärgil sõidutati kannatanu kõrvalisse kohta. I.V ei ole alaealine, kellele ei ole grupilise kuriteo olemus arusaadav nagu seda

väidab kaitsja. I.V oli varasemalt mõistetud süüdi kuritegudes, millistes enamus olid toime pandud grupis sh grupilised peksmised.

Apellatsiooni väited selles osas, et süüdistatavalt kinnipidamisel leitud 10 eurot on

tema isiklik, vanaemalt saadud raha, ei ole kohtukolleegiumi hinnangul veenvad.

Maakohus on otsuses põhjendanud, miks ei usu süüdistatava väiteid raha osas ja kohtukolleegium nõustub nende põhjendustega. Kuna süüdistatav on valinud süüst ja

eesootavast reaalsest vangistusest pääsemiseks ennastõigustava kaitsetaktika, on selline raha päritolu versioon kaitsetaktika lahutamatu osa.

Süüdistatavale on mõistetud karistus sanktsiooni alammääras ja seda on veel

vähendatud 1/3 võrra. KarS prg 65 lg 2 alusel on liidetud eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, mis nagu eaalne ärakandmine on liitkaristuse r seadusest tulenevalt vältimatu.

Süüdistatava kaitsja adv. K.Sitska on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud

summas 72 eurot. Taotluses on esitatud ka konkreetsed kaitsetegevuse toimingud ning nendele kulunud aeg. Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks ning KrMS prg 185 lg 2 alusel jäävad apellatsioonimenetluse kulud süüdistatava kanda. Eeltoodu alusel ja arvestades seda, et kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi KrMS prg-s 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS prg 337 lg 1 p-st 1, prg 344 ja 345 lg-test 1 ja 2 jätab kohtukolleegium maakohtu otsuse I.V suhtes muutmata ja apellatsiooni rahuldamata.

10

/allkirjastatud digitaalselt/