2-17-129047/2 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

2-17-129047

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Auvõlg Narva OÜ ja J L kompromiss järgnevalt:

1.1. J L tunnistab Auvõlg Narva OÜ võlanõuet summas 4074 (neli tuhat seitsekümmend neli) eurot 31 senti, millest 3 384 (kolm tuhat kolmsada kaheksakümmend neli) eurot 64 senti on põhinõue, 162 (ükssada kuuskümmend kaks) eurot 24 senti menetluskulud ja 527 (viissada kakskümmend seitse) eurot 43 senti kõrvalnõuded ning kohustub võlanõude tasuma Auvõlg Narva OÜ arvelduskontole nr XXX Swedbank AS vastavalt käesolevale kokkuleppele. 1.2. Pooled lepivad kokku võlanõude tasumise ajatamises selliselt, et võlanõue tasutakse Auvõlg Narva OÜ-le hiljemalt 10. oktoobriks 2019. Tasumine toimub ositi vastavalt käesolevale kokkuleppele lisatud maksegraafikule. 1.3. Juhul, kui J L rikub käesoleva kokkuleppe p 2 või p 3 (kohtumääruse punktid 1.2. ja 1.3. – kohtu märkus) sätteid kasvõi ühel korral ning ei maksa igakuist kokkulepitud makset õigeaegselt või kokkulepitud suuruses vastavalt punktis 6 (kohtumääruse punkt 1.5. – kohtu märkus) toodud maksegraafikule, kaotab käesoleva kokkuleppe punktis 2 (kohtumääruse punkt 1.2. – kohtu märkus) fikseeritud võlanõude tasumise ajatamise kokkulepe kehtivuse ning võlanõue muutub täies ulatuses koheselt sissenõutavaks. 1.4. Maksete tasumisega viivitamisel kohustub J L tasuma Auvõlg Narva OÜ-le viivist 0,07 (null koma null seitse) % tagastamata põhinõudelt päevas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 1.5. Maksegraafik:

Kohtuasja number 2-17-129047 Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2018, Narva kohtumaja Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtujurist Maksim Lütter Kohtuasi Auvõlg Narva OÜ avaldus J L vastu võlgnevuse nõudes Menetlustoiming Menetluse lõpetamine Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Avaldaja: Auvõlg Narva OÜ (rk 12139909) Avaldaja esindaja: Pille Lille (seaduslik esindaja) Võlgnik: J L (ik XXX)

2-17-129047

2(4) Makse jrk Kuupäev Võla saldo Makse 1 10.02.2018 4 074,31 eurot 200 eurot 2 10.03.2018 3 874,31 eurot 200 eurot 3 10.04.2018 3 674,31 eurot 200 eurot 4 10.05.2018 3 474,31 eurot 200 eurot 5 10.06.2018 3 274,31 eurot 200 eurot 6 10.07.2018 3 074,31 eurot 200 eurot 7 10.08.2018 2 874,31 eurot 200 eurot 8 10.09.2018 2 674,31 eurot 200 eurot 9 10.10.2018 2 474,31 eurot 200 eurot 10 10.11.2018 2 274,31 eurot 200 eurot 11 10.12.2018 2 074,31 eurot 200 eurot 12 10.01.2019 1 874,31 eurot 200 eurot 13 10.02.2019 1 674,31 eurot 200 eurot 14 10.03.2019 1 474,31 eurot 200 eurot 15 10.04.2019 1 274,31 eurot 200 eurot 16 10.05.2019 1 074,31 eurot 200 eurot 17 10.06.2019 874,31 eurot 200 eurot 18 10.07.2019 674,31 eurot 200 eurot 19 10.08.2019 474,31 eurot 200 eurot 20 10.09.2019 274,31 eurot 200 eurot 21 10.10.2019 74,31 eurot 74,31 eurot

Kokku 4 074,31 eurot

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-17-129047 menetlus.

3. Jaotada menetluskulud vastavalt kompromissile.

4. Jätta kompromisslepingus nimetamata Auvõlg Narva OÜ menetluskulud tema enda kanda.

5. Jätta kompromisslepingus nimetamata J L menetluskulud tema enda kanda.

6. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest arvates.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

2-17-129047

3(4) Avaldaja esitas 04. detsembril 2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 3876,53 euro saamiseks ning menetluskulu hüvitamiseks. Kohus tegi võlgnikule makseettepaneku. Avaldaja ja võlgnik esitasid 11. jaanuaril 2018 kohtule kokkuleppe ja taotluse menetluse lõpetamiseks. Seoses kompromisslepingu esitamisega andis Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 12. jaanuari 2018 määrusega asja üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud poolte avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 486 lg 1 p 3 kohaselt makseettepaneku koostanud kohus jätkab asja menetlemist hagimenetluses või annab asja hagimenetluses menetlemiseks üle maksekäsu kiirmenetluse avalduses nimetatud kohtule või poolte ühises taotluses nimetatud kohtule, kui avaldaja ja võlgnik on enne maksekäsu tegemist esitanud kohtule kirjaliku kompromissilepingu. TsMS § 486 lg 4 kohaselt menetleb kohus kompromissilepingut tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-des 430 ja 431 sätestatu kohaselt enne asja hagimenetluses menetlemise alustamist.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt, pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Kohus tuvastas, et pooltevaheline kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku avalikkuega menetlusosaliste huvi; kompromissi on võimalik täita. Kohus kinnitab poolte kompromissi.

Lähtuvalt TsMS § 428 lg 1 p 4, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.

Kohus lõpetab tsiviilasja menetluse.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

Menetluskulud

Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. /--/. TsMS § 168 lg 3 kohaselt, kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Menetlusosalised on menetluskulude jaotuse osas kokku leppinud ja seega tuleb menetluskulud jaotada vastavalt kokkuleppele (s.o võlgnik hüvitab avaldajale avaldaja poolt maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivu ja menetluskulu). Kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jätab kohus menetlusosaliste endi kanda.

Kooskõlas TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

2-17-129047

4(4)

Pooled on menetluskulude jaotuse ja hüvitamise osas kokku leppinud, kompromisslepingus nimetamata menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Seega ei ole menetluskulude rahaline kindlaksmääramine vajalik. Menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Digitaalne allkiri

Aarne Lõhmus Kohtunik