2-17-15859/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-17-15859

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tambet Grauberg Eneli Kivi Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2018.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-15859 Tsiviilasi E.K. (seaduslik esindaja R.K.) hagiavaldus R.K. vastu elatise suurendamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: E.K., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja: R.K., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx Hageja riigi õigusabi korras määratud esindaja: Ants Nõmmik Kostja: R.K., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Kostja lepinguline esindaja: Monika Meerents Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada E.K.i ja R.K.i esindajate vahel 12.01.2018.a istungil kohtule esitatud kompromiss alljärgnevalt:

1.1 kostja R.K. kohustub maksma hageja E.K.i kasuks igakuist elatist summas 225 eurot kuus, alates 01.11.2017.a kuni hageja E.K.i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a;

1.2 hageja kinnitab, et on kätte saanud elatise perioodil november 2017.a kuni jaanuar 2018.a kokku 600 eurot ja kostja kohustub tasuma puudujääva elatise osa 75 eurot hiljemalt 31.01.2018.a;

1.3 kostja R.K. tasub elatise hageja seadusliku esindaja R.K. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX, Danske Bank, iga kuu 15. kuupäevaks jooksva kalendrikuu eest;

1.4 kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus sisse nõuda võlgnevus täitemenetluse raames.

2. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

3. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega.

4. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.

2-17-15859

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada poolte kokkuleppel määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 5 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud, menetluse käik E.K. (seadusliku esindaja vahendusel) esitas 24.10.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse, mille kohaselt soovib hageja suurendada elatist miinimumsummani. Avalduse kohaselt 2008.a mõistis Pärnu Maakohus tsiviilasjas 2-08-11920 lapse isalt R.K.ilt välja 2500 krooni (160 EUR) kuni lapse täisealiseks saamiseni. Tänaseks on Eesti Vabariigi kehtestatud elatismiinimum tõusnud. Hageja palub kohtul mõista välja kostjalt elatis summas 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Pärnu Maakohus jättis 24.10.2017.a hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama puudused hagiavalduses, s.o tuua välja hagiavalduse aluseks olevad faktilised asjaolud; põhjendada hageja igakuiseid kulutusi; esitada hageja ning hageja vanemate varalise seisundi kirjelduse erinevus võrreldes tsiviilasjas 2-08-11920 esitatud andmetega. 08.11.2017.a esitas hageja seaduslik esindaja hageja nimel hagiavalduse täienduse. Pärnu Maakohus võttis 09.11.2017.a kohtumäärusega E.K.i hagiavalduse R.K.i vastu menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. R.K. esitas 23.11.2017.a vastuse hagiavaldusele. Pärnu Maakohtus 12.01.2018.a toimunud kohtuistungil poolte esindajad esitasid kohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromisslepingu.

Kompromissleping Hageja E.K., keda esindab RÕA korras määratud esindaja vandeadvokaat Ants Nõmmik ning kostja R.K., keda esindab lepinguline esindaja Monika Meerents on sõlminud tsiviilasjas nr 2-17-15859 alljärgneva kompromissi:

1. Kostja R.K. kohustub maksma hageja E.K. kasuks igakuist elatist summas 225 eurot kuus, s.o alates 01.11.2017.a kuni hageja E.K. täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a.

2. Hageja kinnitab, et on kätte saanud elatise perioodil november 2017.a kuni jaanuar 2018.a kokku

600 eurot ja kostja kohustub tasuma puudujääva elatise osa 75 eurot hiljemalt 31.01.2018.a.

3. Kostja R.K. tasub elatise hageja seadusliku esindaja R.K. arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX Danske Bank, iga kuu 15. kuupäevaks jooksva kalendrikuu eest.

4. Kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus sisse nõuda võlgnevus täitemenetluse raames.

5. Hageja ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt.

6. Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda.

7. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

8. Pooled lühendavad määruskaebuse esitamise õigust 5-le päevale.

KOHTU SEISUKOHT

2-17-15859

Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.

Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja esitasid kohtule 12.01.2018.a istungil kompromissi. Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kompromisslepingu allkirjastamisega kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga.

Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.

Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik