Legislator Case Law & Legislation
3-17-2055/14 AI generated

3-17-2055/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-17-2055/14
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tallinna Halduskohus võttis 13.10.2017 määrusega menetlusse A. S. kaebuse Politsei- ja ning kohaldati sissesõidukeeldu viieks aastaks, alates lahkumisettekirjutuse täitmisest.

Legislator headnote

AI generated

3-17-2055/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: S. kaebuse Politsei- ja ning kohaldati sissesõidukeeldu viieks aastaks, alates lahkumisettekirjutuse täitmisest.

Keywords

AI generated
vat fraud investigation lack of procedural indigence deficiency of pledge lack of prosecutorial standing formal procedural defect implausible persecution claim
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2018. a, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2055

Haldusasi

A. S. kaebus Politsei ja Piirivalveameti 11.08.2017

otsuse nr 15.3-3.4/2017/5749-1 tühistamiseks, millega

tunnistati kehtetuks tema pikaajalise elaniku elamisluba

ja tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati

sissesõidukeeldu

Menetlusosalised

Kaebaja – A. S., volitatud esindaja vandeadvokaat Keijo

Lindeberg

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud

esindaja Mari-Liis Laan

Menetlustoiming

Kaebetähtaja

ennistamise

taotluse

lahendamine,

menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Lugeda, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes.

2. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.

3. Lõpetada haldusasja nr 3-17-2055 menetlus.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättesaamisest (HKMS § 124 lg 3, § 203 lg 1, § 204 lg 2).

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Tallinna Halduskohus võttis 13.10.2017 määrusega menetlusse A. S. kaebuse Politsei- ja

Piirivalveameti (PPA) 11.08.2017 otsuse nr 15.3-3.4/2017/5749-1 tühistamiseks, millega

tunnistati kehtetuks tema pikaajalise elaniku elamisluba ja tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks

ning kohaldati sissesõidukeeldu viieks aastaks, alates lahkumisettekirjutuse täitmisest.

Halduskohus rahuldas samas määruses esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, peatades

lahkumisettekirjutuse täitmise (resolutsioon p 7).

2. PPA esitas Tallinna Halduskohtu 13.10.2017 määruse resolutsiooni p 7 peale

määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.12.2017 määrusega.

3. Kohus märkis 13.10.2017 määruses, et pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub

eelmenetlus, kus kontrollitakse mh kaebetähtaja järgimist. Kohus asus samas määruses

seisukohale, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Välismaalaste seaduse (VMS) § 248

kohaselt võib pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitada

3-17-2055

2(4)

halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. Kaebaja sai

11.08.2017 otsuse kätte samal päeval, mistõttu tuli kaebus esitada hiljemalt 21.08.2017. Poolte

vahel puudub vaidlus, et kaebaja selleks ajaks kaebust ei esitanud, mistõttu on kaebetähtaega

ületatud.

Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada kaebetähtaja ületamist. Kohtute infosüsteemi (KIS)

andmetel esitas kaebaja PPA 11.08.2017 otsuse vaidlustamiseks Harju Maakohtule venekeelse

avalduse 29.08.2017, paludes abi, et jääda Eestisse. Harju Maakohus selgitas oma 30.08.2017

määruses, et PPA otsuse vaidlustamine on halduskohtu pädevuses ning keeldus avalduse

menetlusse võtmisest. Harju Maakohtu määrus toimetati kaebajale kätte 22.09.2017.

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 69 lg 3 kohaselt edastab kohus, mille pädevuses

ei ole esitatud avalduse läbivaatamine, avalduse õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks

ette nähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui dokument jõudis ebaõigesse kohtusse õigel

ajal. Samast põhimõttest on kohtupraktikas lähtutud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 65 tõlgendamisel.

Eelnevast nähtub, et avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks, kui see esitati küll õigeks ajaks, ent

ebapädevale kohtule. Mis ajal saab aga lugeda avaldust esitatuks, kui see esitatakse ebaõigele

kohtule mittetähtaegselt? Kohtu hinnangul tuleb ebaõigele kohtule mittetähtaegse avalduse

esitamise aja ajaks lugeda aega, kui avaldus esitati ebapädevale kohtule. Selle tõlgenduse poolt

räägib asjaolu, et ebapädevale kohtule esitatud avaldused tuleb edastada õigele kohtule ning

avaldaja õiguste efektiivse kaitse põhimõte. Seega tuleb kaebuse esitamise ajaks lugeda

29.08.2017, mitte 11.10.2017, nagu on märgitud 13.10.2017 määruses. Kuna kaebetähtaega on

igal juhul ületatud – kaebus tuli esitada hiljemalt 21.08.2017 –, tuleb kohtul lahendada

kaebetähtaja ennistamise taotlus.

4. Kaebetähtaja ennistamise taotluse kohaselt esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi (RÕA)

saamiseks 29.09.2017 ehk 49 pärast kaebetähtaega. RÕA taotlus esitati hilinemisega, kuna

kaebaja ei oska eesti keelt ega tunne Eesti õigussüsteemi. Esindaja võttis RÕA infosüsteemis

(RIS) vastu kaebaja esindamise 05.11.2017. Asja materjalid edastati esindajale 11.10.2017 ning

kaebus on esitatud samal päeval, kui esindaja sai PPA-lt kätte asja materjalid. Kõik esindaja

menetlustoimingud on tehtud viivituseta. Kaebaja ei ole võimeline iseseisvalt kohtule kaebust

esitama. Tähtaja ennistamise taotluse rahuldamine on põhjendatud ka seepärast, et rahuldati

RÕA taotlus. RÕA-d ei oleks antud, kui kaebetähtaja ennistamine oleks perspektiivitu. Oluline

on silmas pidada, et vaidlus elamisloa üle puudutab taotleja põhiõigusi, mõjutades otseselt tema

võimalust Eestisse jääda.

5. Kohus küsis vastustaja seisukohta kaebetähtaja ennistamise taotlusele.

6. Vastustaja leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks ei esine mõjuvat põhjust. Kaebajale tutvustati

11.08.2017 otsuse sisu lühidalt ka vene keeles ning ta oli teadlik vaidlustamise tähtajast.

Kaebaja ei esitanud mitte RÕA taotlust hilinenult, vaid esitas kaebuse hilinemisega. RÕA

taotluse esitamiseks pole ette nähtud tähtaega, vaid seda tuleb teha mõistliku aja jooksul, et

juba RÕA korras saaks esitada kaebuse tähtaegselt. Kaebaja viibis otsuse kättesaamise ajal

Tartu Vanglas, kus talle oli tagatud võimalus RÕA-d taotleda või lisaselgitusi küsida. RÕA

taotluse rahuldamine ei õigusta automaatselt kaebetähtaja ennistamist. Kohtupraktika kohaselt

tähendab mõjuv põhjus seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus, nagu

sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada. Need on asjaolud, mis

ei sõltu isikust endast. Tähtaja ennistamine ei ole vabandatav, kui isik polnud piisavalt

hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel

tuleb arvestada nii objektiivseid kui subjektiivseid asjaolusid, lähtudes kaebaja isikust ja tema

kogemusest. Kui õiguslikult kogenematul isikul tekib kahtlus oma teadmistes, peab ta mõistliku

aja jooksul otsima professionaalset abi. Kaebaja ei pöördunud kohtusse mõistliku aja jooksul.

3-17-2055

3(4)

Kaebaja ei oleks otsust allkirjastanud, kui ta poleks selle sisust aru saanud. Kaebajat teavitati

võimalusest pöörduda sotsiaaltöötaja poole ning anti võimalus küsida selgitusi, kui otsuse sisu

polnud arusaadav. Otsuse lõpus on venekeelne kokkuvõte resolutsioonist ja vaidlustamise

korrast. Arvestada tuleb, et kaebaja on end ise esindanud 26.08.2017 toimunud halduskohtu

istungil, mis tõendab, et ta on võimeline, et ise kohtus esindama. Veelgi enam, kaebaja on

varasemalt nõudnud Tartu Vanglalt kahju hüvitamist, mis näitab samuti, et kaebaja on

võimeline alustama iseseisvalt pöördumisi, vajamata kohtu poole pöördumiseks tingimata

esindajat RÕA korras.

7. Kohus leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused, mistõttu tuleb

taotlus jätta rahuldamata ning haldusasja menetlus lõpetada.

8. Kohus ennistab tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline lasi seaduses

sätestatud menetlustähtaja mööda mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Mõjuvat põhjust on

kohtupraktikas sisustatud kui objektiivset asjaolu, mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist,

kusjuures analoogia korras võib mõjuva põhjuse sisustamisel lähtuda HKMS § 150 lg-st 1. Nii

tuleb objektiivse takistuse all mõista ennekõike liikluskatkestust, menetlusosalise ootamatut

haigestumist, lähedase surma või ootamatut rasket haigust. Teisisõnu on tegemist sündmustega

mille tekkimist ja kulgemist isik ise mõjutada ei saa.

9. Taotluses ei ole viidatud ühelegi objektiivsele asjaolule, mis oleks kaebetähtaja ennistamise

aluseks. Kaebaja paigutati küll politsei arestimajja PPA 31.08.2017 otsusega nr 76, kuid temaga

seotud asjaoludest ei nähtu, et kaebuse esitamine oleks sellele eelnevalt olnud takistatud.

Avaldus esitati Harju Maakohtule 29.08.2017, mis näitab, et avalduste esitamine ei olnud enne

takistatud. Kohus ei saa hakata kaebetähtaja ennistamise taotlust kaebaja eest sisustama.

10. Küll on taotluses viidatud kaebajaga seotud subjektiivsetele asjaoludele. Iseenesest võivad

menetlustähtaja ennistamise aluseks olla isikuga seotud subjektiivsed asjaolud. Riigikohus

selgitas oma 01.10.2002 määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 määruses

haldusasjas nr 3-3-1-75-08, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla õiguslikes

küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla

vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise

kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii protsessiõigusliku küsimuse

keerukust kui kaebaja isikut ja tema kogemust. Ka õiguslikult kogenematul inimesel ei saa

tekkida eeldust, et vaidlusi saab lahendada suvalises korras määramatult pika aja jooksul.

11. Kaebajaga seotud subjektiivsed asjaolud ei anna praegu alust kaebetähtaja ennistamiseks.

11.1. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel ei ole

oluline mitte asjaolu, et RÕA taotlus esitati hilinemisega, vaid asjaolu, et kaebus esitati

kaebetähtaega ületades. Teisisõnu ei pea kohus hindama seda, kas RÕA taotluse esitamisega

viivitamiseks oli mõjuv põhjus, vaid seda, kas kaebaja on niivõrd kogenematu õiguslikes

küsimustes, et oma teadmiste ja oskuste põhjal ei olnud tal võimalik kaebetähtaega järgida.

11.2. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väited kogenematuse või puuduvate teadmiste kohta

veenvad. Puudulikud teadmised Eesti õigussüsteemist ei tähenda, et isik saaks tegutseda

õigusväliselt või et tema suhtes normid ei kehti. On tõsi, et kaebaja emakeel on vene keel.

Kohtul puudub aga põhjus kahelda, et 11.08.2017 otsust tutvustati kaebajale lühidalt vene

keeles. Vanglas on tavapärane, et kinnipeetavate suhtes tehtud otsuseid tutvustatakse neile vene

keeles. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Samuti on otsuses lühike venekeelne kokkuvõte

resolutsioonist (otsus elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta VMS § 241 lg 1 p 2 alusel) ning

venekeelne vaidlustamisviide (10 päeva jooksul otsuse kättesaamisest). Vaidlustamisviites on

ka sõnaselgelt märgitud, et kaebus tuleb esitada halduskohtule. Kogenematusele viitab eelkõige

see, kui isik on uskunud haldusorgani eksitavaid lubadusi, ületades seetõttu kaebetähtaega;

samuti võib isik olla eksinud kaebetähtajas, kuna haldusaktil puudus vaidlustamisviide. Tähtaja

3-17-2055

4(4)

ennistamise taotlusest selliseid asjaolusid praegu ei nähtu. Kaebaja on otsuse ka allkirjastanud.

Kaebaja ei oleks 11.08.2017 otsust allkirjastanud, kui ta poleks seda mõistnud. Kaebaja sai

11.08.2017 otsuse kätte samal päeval ning paigutati kinnipidamiskeskusesse 26.08.2017. Tal

oli vanglas viibides ja ka kinnipidamiskeskuses võimalus küsida enda suhtes tehtud otsuse

kohta küsimusi. Arvestades, et kaebaja oli pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise

menetlusse kaasatud, esitades 04.08.2017 ka vastuväited, pidi ta olema teadlik tema suhtes

algatatud menetlusest. Samuti olid algatatud menetlusest teadlikud tema lähedased. Igal juhul

pidid elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse tagajärjed – Eestis elamise õigusliku aluse

puudumine – olema kaebajale arusaadavad juba otsuse kättesaamisel. Kuna väljasaatmise näol

on tegemist ulatusliku õiguste riivega seda enam, et isik on Eestis sündinud ja üles kasvanud,

võib eeldada, et ka kogenematu isik teeb mõistliku aja jooksul toimingud, mis on vajalikud

enda õiguste kaitseks, sh esitab RÕA taotluse ajal, mis võimaldab kaebuse esitada tähtaegselt.

Kaebaja seda ei teinud.

11.3. Kaebetähtaja regulatsiooni ei saa pidada keerukaks või raskesti mõistetavaks. Kaebajat

ei saa pidada isikuks, kes ei oleks võimeline selgitama välja, kuidas enda õigusi kaitsta. Ta on

esitanud kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale 13.04.2015 ning selle rahuldamata

jätmisel kaebuse halduskohtule. Halduskohtu otsuse peale esitas ta apellatsioonkaebuse

(haldusasi nr 3-15-1751). PPA 10.11.2017 vastusele on lisatud ka Tartu Vangla vastus PPA

päringule, mille kohaselt esitas kaebaja 12.12.2016 Tartu Vanglale kahjunõude. Siit järeldub, et

kaebaja on algatanud enda õiguste kaitseks menetlusi erinevates vanglates. Seega saab kaebajat

pidada isikuks, kes on võimeline välja selgitama selle, kuidas enda õigusi kaitsta.

11.4. Kui kaebetähtaja ületamiseks puudub mõjuv põhjus, ei tule kohtul asuda ennistamisel

kaaluma kaebaja õiguste võimalikku riivet. Riigikohus on oma 21.06.2013 määruses

haldusasjas nr 3-3-1-30-13 selgitanud, et kaebetähtaja ennistamise näol on tegemist kohtu

kaalutlusotsusega. Alles mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu

hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks, samuti õigushüvedega, mida ennistamise

võib kahjustada (p 12). Kuna kohus ei tuvastanud mõjuvat põhjust kaebetähtaja ületamiseks, ei

tule arvestada asja olulisusega kaebaja jaoks.

11.5. Kohus märgib täiendavalt, et RÕA taotluse rahuldamine ei tähenda automaatselt, et

kaebetähtaeg kuulub ennistamisele. RÕA taotlus ja tähtaja ennistamise taotlus ei ole

võrreldavad taotlused. On tõsi, et RÕA taotlust ei saa rahuldada, kui taotleja võimalus oma

õiguse kaitseks on ilmselt vähene. Samas tuleb RÕA taotluse lahendamisel võtta arvesse

erinevaid asjaolusid, nii taotleja majanduslikku seisu, asja tähendust RÕA taotlejale kui

kaebuse perspektiivikust. Kui need eeldused on täidetud, tuleb taotleja anda RÕA-d. Praegu ei

saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebajal on kaebeõigus. Kaebetähtaja küsimus

tuleb ka lahendada pärast kaebuse menetlusse võtmist. Kaebetähtaja ennistamise taotluse

lahendamisel tuleb hinnata, kas kaebetähtaja ületamiseks oli mõjuv põhjus. Isiku õigusi tuleb

võimaliku riivega kõrvutada alles siis, kui on tuvastatud mõjuv põhjus kaebetähtaja

ületamiseks. Seega ei tähenda RÕA taotluse rahuldamine, et rahuldada tuleks ka kaebetähtaja

ennistamise taotlus.

12. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on

esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna kaebus on esitatud

kaebetähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus lõpetada.

Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.12.2017 määrusega halduskohtu 13.10.2017 määrusega

kohaldatud EÕK (resolutsiooni p 7) abinõu, mistõttu ei tule esialgset õiguskaitset menetluse

lõpetamise tõttu tühistada.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee