3-17-2055/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTallinna Halduskohus võttis 13.10.2017 määrusega menetlusse A. S. kaebuse Politsei- ja ning kohaldati sissesõidukeeldu viieks aastaks, alates lahkumisettekirjutuse täitmisest.
Legislator headnote
AI generated3-17-2055/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: S. kaebuse Politsei- ja ning kohaldati sissesõidukeeldu viieks aastaks, alates lahkumisettekirjutuse täitmisest.
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Janek Laidvee
Määruse tegemise aeg ja koht
12. jaanuar 2018. a, Tallinn
Haldusasja number
3-17-2055
Haldusasi
A. S. kaebus Politsei ja Piirivalveameti 11.08.2017
otsuse nr 15.3-3.4/2017/5749-1 tühistamiseks, millega
tunnistati kehtetuks tema pikaajalise elaniku elamisluba
ja tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks ning kohaldati
sissesõidukeeldu
Menetlusosalised
Kaebaja – A. S., volitatud esindaja vandeadvokaat Keijo
Lindeberg
Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud
esindaja Mari-Liis Laan
Menetlustoiming
Kaebetähtaja
ennistamise
taotluse
lahendamine,
menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1. Lugeda, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes.
2. Jätta kaebetähtaja ennistamise taotlus rahuldamata.
3. Lõpetada haldusasja nr 3-17-2055 menetlus.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates
käesoleva määruse kättesaamisest (HKMS § 124 lg 3, § 203 lg 1, § 204 lg 2).
ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED
1. Tallinna Halduskohus võttis 13.10.2017 määrusega menetlusse A. S. kaebuse Politsei- ja
Piirivalveameti (PPA) 11.08.2017 otsuse nr 15.3-3.4/2017/5749-1 tühistamiseks, millega
tunnistati kehtetuks tema pikaajalise elaniku elamisluba ja tehti ettekirjutus Eestist lahkumiseks
ning kohaldati sissesõidukeeldu viieks aastaks, alates lahkumisettekirjutuse täitmisest.
Halduskohus rahuldas samas määruses esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse, peatades
lahkumisettekirjutuse täitmise (resolutsioon p 7).
2. PPA esitas Tallinna Halduskohtu 13.10.2017 määruse resolutsiooni p 7 peale
määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus rahuldas 27.12.2017 määrusega.
3. Kohus märkis 13.10.2017 määruses, et pärast kaebuse menetlusse võtmist toimub
eelmenetlus, kus kontrollitakse mh kaebetähtaja järgimist. Kohus asus samas määruses
seisukohale, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Välismaalaste seaduse (VMS) § 248
kohaselt võib pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse peale esitada
3-17-2055
2(4)
halduskohtule kaebuse kümne päeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates. Kaebaja sai
11.08.2017 otsuse kätte samal päeval, mistõttu tuli kaebus esitada hiljemalt 21.08.2017. Poolte
vahel puudub vaidlus, et kaebaja selleks ajaks kaebust ei esitanud, mistõttu on kaebetähtaega
ületatud.
Kohus peab vajalikuks täiendavalt selgitada kaebetähtaja ületamist. Kohtute infosüsteemi (KIS)
andmetel esitas kaebaja PPA 11.08.2017 otsuse vaidlustamiseks Harju Maakohtule venekeelse
avalduse 29.08.2017, paludes abi, et jääda Eestisse. Harju Maakohus selgitas oma 30.08.2017
määruses, et PPA otsuse vaidlustamine on halduskohtu pädevuses ning keeldus avalduse
menetlusse võtmisest. Harju Maakohtu määrus toimetati kaebajale kätte 22.09.2017.
Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 69 lg 3 kohaselt edastab kohus, mille pädevuses
ei ole esitatud avalduse läbivaatamine, avalduse õigele kohtule. Menetlustoimingu tegemiseks
ette nähtud tähtaeg loetakse sel juhul järgituks, kui dokument jõudis ebaõigesse kohtusse õigel
ajal. Samast põhimõttest on kohtupraktikas lähtutud ka tsiviilkohtumenetluse seadustiku
(TsMS) § 65 tõlgendamisel.
Eelnevast nähtub, et avaldus loetakse tähtaegselt esitatuks, kui see esitati küll õigeks ajaks, ent
ebapädevale kohtule. Mis ajal saab aga lugeda avaldust esitatuks, kui see esitatakse ebaõigele
kohtule mittetähtaegselt? Kohtu hinnangul tuleb ebaõigele kohtule mittetähtaegse avalduse
esitamise aja ajaks lugeda aega, kui avaldus esitati ebapädevale kohtule. Selle tõlgenduse poolt
räägib asjaolu, et ebapädevale kohtule esitatud avaldused tuleb edastada õigele kohtule ning
avaldaja õiguste efektiivse kaitse põhimõte. Seega tuleb kaebuse esitamise ajaks lugeda
29.08.2017, mitte 11.10.2017, nagu on märgitud 13.10.2017 määruses. Kuna kaebetähtaega on
igal juhul ületatud – kaebus tuli esitada hiljemalt 21.08.2017 –, tuleb kohtul lahendada
kaebetähtaja ennistamise taotlus.
4. Kaebetähtaja ennistamise taotluse kohaselt esitas kaebaja taotluse riigi õigusabi (RÕA)
saamiseks 29.09.2017 ehk 49 pärast kaebetähtaega. RÕA taotlus esitati hilinemisega, kuna
kaebaja ei oska eesti keelt ega tunne Eesti õigussüsteemi. Esindaja võttis RÕA infosüsteemis
(RIS) vastu kaebaja esindamise 05.11.2017. Asja materjalid edastati esindajale 11.10.2017 ning
kaebus on esitatud samal päeval, kui esindaja sai PPA-lt kätte asja materjalid. Kõik esindaja
menetlustoimingud on tehtud viivituseta. Kaebaja ei ole võimeline iseseisvalt kohtule kaebust
esitama. Tähtaja ennistamise taotluse rahuldamine on põhjendatud ka seepärast, et rahuldati
RÕA taotlus. RÕA-d ei oleks antud, kui kaebetähtaja ennistamine oleks perspektiivitu. Oluline
on silmas pidada, et vaidlus elamisloa üle puudutab taotleja põhiõigusi, mõjutades otseselt tema
võimalust Eestisse jääda.
5. Kohus küsis vastustaja seisukohta kaebetähtaja ennistamise taotlusele.
6. Vastustaja leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks ei esine mõjuvat põhjust. Kaebajale tutvustati
11.08.2017 otsuse sisu lühidalt ka vene keeles ning ta oli teadlik vaidlustamise tähtajast.
Kaebaja ei esitanud mitte RÕA taotlust hilinenult, vaid esitas kaebuse hilinemisega. RÕA
taotluse esitamiseks pole ette nähtud tähtaega, vaid seda tuleb teha mõistliku aja jooksul, et
juba RÕA korras saaks esitada kaebuse tähtaegselt. Kaebaja viibis otsuse kättesaamise ajal
Tartu Vanglas, kus talle oli tagatud võimalus RÕA-d taotleda või lisaselgitusi küsida. RÕA
taotluse rahuldamine ei õigusta automaatselt kaebetähtaja ennistamist. Kohtupraktika kohaselt
tähendab mõjuv põhjus seda, et tähtaja möödalaskmiseks peab olema objektiivne põhjus, nagu
sündmus, mille tekkimist ja kulgemist ei saa isik ise vahetult mõjutada. Need on asjaolud, mis
ei sõltu isikust endast. Tähtaja ennistamine ei ole vabandatav, kui isik polnud piisavalt
hoolikas, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel
tuleb arvestada nii objektiivseid kui subjektiivseid asjaolusid, lähtudes kaebaja isikust ja tema
kogemusest. Kui õiguslikult kogenematul isikul tekib kahtlus oma teadmistes, peab ta mõistliku
aja jooksul otsima professionaalset abi. Kaebaja ei pöördunud kohtusse mõistliku aja jooksul.
3-17-2055
3(4)
Kaebaja ei oleks otsust allkirjastanud, kui ta poleks selle sisust aru saanud. Kaebajat teavitati
võimalusest pöörduda sotsiaaltöötaja poole ning anti võimalus küsida selgitusi, kui otsuse sisu
polnud arusaadav. Otsuse lõpus on venekeelne kokkuvõte resolutsioonist ja vaidlustamise
korrast. Arvestada tuleb, et kaebaja on end ise esindanud 26.08.2017 toimunud halduskohtu
istungil, mis tõendab, et ta on võimeline, et ise kohtus esindama. Veelgi enam, kaebaja on
varasemalt nõudnud Tartu Vanglalt kahju hüvitamist, mis näitab samuti, et kaebaja on
võimeline alustama iseseisvalt pöördumisi, vajamata kohtu poole pöördumiseks tingimata
esindajat RÕA korras.
7. Kohus leiab, et kaebetähtaja ennistamiseks puuduvad mõjuvad põhjused, mistõttu tuleb
taotlus jätta rahuldamata ning haldusasja menetlus lõpetada.
8. Kohus ennistab tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline lasi seaduses
sätestatud menetlustähtaja mööda mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1). Mõjuvat põhjust on
kohtupraktikas sisustatud kui objektiivset asjaolu, mis takistas kaebuse õigeaegset esitamist,
kusjuures analoogia korras võib mõjuva põhjuse sisustamisel lähtuda HKMS § 150 lg-st 1. Nii
tuleb objektiivse takistuse all mõista ennekõike liikluskatkestust, menetlusosalise ootamatut
haigestumist, lähedase surma või ootamatut rasket haigust. Teisisõnu on tegemist sündmustega
mille tekkimist ja kulgemist isik ise mõjutada ei saa.
9. Taotluses ei ole viidatud ühelegi objektiivsele asjaolule, mis oleks kaebetähtaja ennistamise
aluseks. Kaebaja paigutati küll politsei arestimajja PPA 31.08.2017 otsusega nr 76, kuid temaga
seotud asjaoludest ei nähtu, et kaebuse esitamine oleks sellele eelnevalt olnud takistatud.
Avaldus esitati Harju Maakohtule 29.08.2017, mis näitab, et avalduste esitamine ei olnud enne
takistatud. Kohus ei saa hakata kaebetähtaja ennistamise taotlust kaebaja eest sisustama.
10. Küll on taotluses viidatud kaebajaga seotud subjektiivsetele asjaoludele. Iseenesest võivad
menetlustähtaja ennistamise aluseks olla isikuga seotud subjektiivsed asjaolud. Riigikohus
selgitas oma 01.10.2002 määruses haldusasjas nr 3-3-1-57-02 ja 16.01.2009 määruses
haldusasjas nr 3-3-1-75-08, et küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks võib olla õiguslikes
küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla
vabandatav, kui isik pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise
kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii protsessiõigusliku küsimuse
keerukust kui kaebaja isikut ja tema kogemust. Ka õiguslikult kogenematul inimesel ei saa
tekkida eeldust, et vaidlusi saab lahendada suvalises korras määramatult pika aja jooksul.
11. Kaebajaga seotud subjektiivsed asjaolud ei anna praegu alust kaebetähtaja ennistamiseks.
11.1. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendamisel ei ole
oluline mitte asjaolu, et RÕA taotlus esitati hilinemisega, vaid asjaolu, et kaebus esitati
kaebetähtaega ületades. Teisisõnu ei pea kohus hindama seda, kas RÕA taotluse esitamisega
viivitamiseks oli mõjuv põhjus, vaid seda, kas kaebaja on niivõrd kogenematu õiguslikes
küsimustes, et oma teadmiste ja oskuste põhjal ei olnud tal võimalik kaebetähtaega järgida.
11.2. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja väited kogenematuse või puuduvate teadmiste kohta
veenvad. Puudulikud teadmised Eesti õigussüsteemist ei tähenda, et isik saaks tegutseda
õigusväliselt või et tema suhtes normid ei kehti. On tõsi, et kaebaja emakeel on vene keel.
Kohtul puudub aga põhjus kahelda, et 11.08.2017 otsust tutvustati kaebajale lühidalt vene
keeles. Vanglas on tavapärane, et kinnipeetavate suhtes tehtud otsuseid tutvustatakse neile vene
keeles. Kaebaja ei ole vastupidist väitnud. Samuti on otsuses lühike venekeelne kokkuvõte
resolutsioonist (otsus elamisloa kehtetuks tunnistamise kohta VMS § 241 lg 1 p 2 alusel) ning
venekeelne vaidlustamisviide (10 päeva jooksul otsuse kättesaamisest). Vaidlustamisviites on
ka sõnaselgelt märgitud, et kaebus tuleb esitada halduskohtule. Kogenematusele viitab eelkõige
see, kui isik on uskunud haldusorgani eksitavaid lubadusi, ületades seetõttu kaebetähtaega;
samuti võib isik olla eksinud kaebetähtajas, kuna haldusaktil puudus vaidlustamisviide. Tähtaja
3-17-2055
4(4)
ennistamise taotlusest selliseid asjaolusid praegu ei nähtu. Kaebaja on otsuse ka allkirjastanud.
Kaebaja ei oleks 11.08.2017 otsust allkirjastanud, kui ta poleks seda mõistnud. Kaebaja sai
11.08.2017 otsuse kätte samal päeval ning paigutati kinnipidamiskeskusesse 26.08.2017. Tal
oli vanglas viibides ja ka kinnipidamiskeskuses võimalus küsida enda suhtes tehtud otsuse
kohta küsimusi. Arvestades, et kaebaja oli pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise
menetlusse kaasatud, esitades 04.08.2017 ka vastuväited, pidi ta olema teadlik tema suhtes
algatatud menetlusest. Samuti olid algatatud menetlusest teadlikud tema lähedased. Igal juhul
pidid elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse tagajärjed – Eestis elamise õigusliku aluse
puudumine – olema kaebajale arusaadavad juba otsuse kättesaamisel. Kuna väljasaatmise näol
on tegemist ulatusliku õiguste riivega seda enam, et isik on Eestis sündinud ja üles kasvanud,
võib eeldada, et ka kogenematu isik teeb mõistliku aja jooksul toimingud, mis on vajalikud
enda õiguste kaitseks, sh esitab RÕA taotluse ajal, mis võimaldab kaebuse esitada tähtaegselt.
Kaebaja seda ei teinud.
11.3. Kaebetähtaja regulatsiooni ei saa pidada keerukaks või raskesti mõistetavaks. Kaebajat
ei saa pidada isikuks, kes ei oleks võimeline selgitama välja, kuidas enda õigusi kaitsta. Ta on
esitanud kahju hüvitamise taotluse Tallinna Vanglale 13.04.2015 ning selle rahuldamata
jätmisel kaebuse halduskohtule. Halduskohtu otsuse peale esitas ta apellatsioonkaebuse
(haldusasi nr 3-15-1751). PPA 10.11.2017 vastusele on lisatud ka Tartu Vangla vastus PPA
päringule, mille kohaselt esitas kaebaja 12.12.2016 Tartu Vanglale kahjunõude. Siit järeldub, et
kaebaja on algatanud enda õiguste kaitseks menetlusi erinevates vanglates. Seega saab kaebajat
pidada isikuks, kes on võimeline välja selgitama selle, kuidas enda õigusi kaitsta.
11.4. Kui kaebetähtaja ületamiseks puudub mõjuv põhjus, ei tule kohtul asuda ennistamisel
kaaluma kaebaja õiguste võimalikku riivet. Riigikohus on oma 21.06.2013 määruses
haldusasjas nr 3-3-1-30-13 selgitanud, et kaebetähtaja ennistamise näol on tegemist kohtu
kaalutlusotsusega. Alles mõjuva põhjuse ilmnemise korral tuleb ennistamise kaalumisel muu
hulgas arvestada asja olulisusega isiku õiguste jaoks, samuti õigushüvedega, mida ennistamise
võib kahjustada (p 12). Kuna kohus ei tuvastanud mõjuvat põhjust kaebetähtaja ületamiseks, ei
tule arvestada asja olulisusega kaebaja jaoks.
11.5. Kohus märgib täiendavalt, et RÕA taotluse rahuldamine ei tähenda automaatselt, et
kaebetähtaeg kuulub ennistamisele. RÕA taotlus ja tähtaja ennistamise taotlus ei ole
võrreldavad taotlused. On tõsi, et RÕA taotlust ei saa rahuldada, kui taotleja võimalus oma
õiguse kaitseks on ilmselt vähene. Samas tuleb RÕA taotluse lahendamisel võtta arvesse
erinevaid asjaolusid, nii taotleja majanduslikku seisu, asja tähendust RÕA taotlejale kui
kaebuse perspektiivikust. Kui need eeldused on täidetud, tuleb taotleja anda RÕA-d. Praegu ei
saa kaebust pidada ilmselgelt perspektiivituks. Kaebajal on kaebeõigus. Kaebetähtaja küsimus
tuleb ka lahendada pärast kaebuse menetlusse võtmist. Kaebetähtaja ennistamise taotluse
lahendamisel tuleb hinnata, kas kaebetähtaja ületamiseks oli mõjuv põhjus. Isiku õigusi tuleb
võimaliku riivega kõrvutada alles siis, kui on tuvastatud mõjuv põhjus kaebetähtaja
ületamiseks. Seega ei tähenda RÕA taotluse rahuldamine, et rahuldada tuleks ka kaebetähtaja
ennistamise taotlus.
12. HKMS § 124 lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on
esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele. Kuna kaebus on esitatud
kaebetähtaega rikkudes ning tähtaeg ei kuulu ennistamisele, tuleb haldusasja menetlus lõpetada.
Tallinna Ringkonnakohus tühistas 27.12.2017 määrusega halduskohtu 13.10.2017 määrusega
kohaldatud EÕK (resolutsiooni p 7) abinõu, mistõttu ei tule esialgset õiguskaitset menetluse
lõpetamise tõttu tühistada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Janek Laidvee