2-17-16962/19 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-17-16962

1

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kohtujurist Tambet Grauberg Eneli Kivi Määruse tegemise aeg ja koht 12. jaanuar 2018.a, Pärnu kohtumaja Tsiviilasja number 2-17-16962 Tsiviilasi K.H. (seaduslik esindaja A.H.) hagiavaldus J.T. vastu elatise väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: K.H., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Hageja seaduslik esindaja: A.H., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx; e-post: xxxxxxxxxxx Kostja: J.T., isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht: Xxxxxxxxxxx Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Kinnitada K.H.i seadusliku esindaja A.H.i ja J.T.i vahel 11.01.2018.a istungil kohtule esitatud kompromiss alljärgnevalt: 1.1 kostja J.T. kohustub maksma hageja K.H.i kasuks igakuist elatist summas 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 80% PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast, s.o alates 11.01.2018.a kuni hageja K.H.i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a; 1.2 kostja J.T. tasub elatise hageja seadusliku esindaja A.H.i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX, SEB Pank, iga kuu 15. kuupäevaks jooksva kalendrikuu eest; 1.3 kostja J.T. tasub tagasiulatuva elatise võlgnevuse summas 700 eurot 7 kuu jooksul alates 01.02.2018.a, s.o iga kuu vähemalt summas 100 eurot hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks. Esimene makse peab oleme tehtud 15.02.2018.a. Hagejal puuduvad teised nõuded; 1.4 kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus sisse nõuda võlgnevus täitemenetluse raames, kui võlgnevus on tekkinud 2 makse ulatuses. 2. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 3. Lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus seoses poolte vahel sõlmitud kompromissi kinnitamisega. 4. Edastada määrus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. Edasikaebamise kord Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest.

2-17-16962

2

Asjaolud, menetluse käik K.H. esitas (seadusliku esindaja vahendusel) 13.11.2017.a Pärnu Maakohtule avalduse elatise välja mõistmiseks J.T.ilt. Hagiavalduse põhjenduse kohaselt elatise nõude esitamise ajendiks on asjaolu, et J.T. rikub K.H. ülalpidamiskohustust. Ülalpidamiskohustuse rikkumine seisneb asjaolus, et kostja ei maksa hagejale elatist. Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt miinimumsummas alates 13.11.2017.a ning tagasiulatuvalt elatist perioodil 13.11.2016.a kuni 12.11.2017.a kokku summas 2788 eurot. Pärnu Maakohus jättis 14.11.2017.a hagiavalduse käiguta ning kohustas hagejat kõrvaldama puudused hagiavalduses. Hageja esitas 21.11.2017.a ning 23.11.2017.a hagiavalduse täiendused. Pärnu Maakohus võttis 24.11.2017.a kohtumäärusega K.H.i hagiavalduse J.T.i vastu menetlusse ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul määruse ja hagimaterjalide kättetoimetamisest. J.T. esitas 11.12.2017.a vastuse hagiavaldusele. Pärnu Maakohtus 11.01.2018.a toimunud kohtuistungil pooled esitasid kohtule kinnitamiseks allkirjastatud kompromisslepingu. Kompromissleping Hageja K.H., keda esindab seaduslik esindaja A.H. ning kostja J.T. on sõlminud tsiviilasjas nr 2- 17-16962 alljärgneva kompromissi: 1. Kostja J.T. kohustub maksma hageja K.H.i kasuks igakuist elatist summas 200 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 80% PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäärast, s.o alates 11.01.2018.a kuni hageja K.H.i täisealiseks saamiseni xxxxxxxxxxx.a. 2. Kostja J.T. tasub elatise hageja seadusliku esindaja A.H.i arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX SEB Pank, iga kuu 15. kuupäevaks jooksva kalendrikuu eest. 3. Kostja J.T. tasub tagasiulatuva elatise võlgnevuse summas 700 eurot 7 kuu jooksul alates 01.02.2018.a, s.o iga kuu vähemalt summas 100 eurot hiljemalt iga kuu 15-ndaks kuupäevaks. Esimene makse peab olema tehtud 15.02.2018.a. Hagejal puuduvad teised nõuded. 4. Kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus sisse nõuda võlgnevus täitemenetluse raames, kui võlgnevus on tekkinud 2 makse ulatuses. 5. Hageja ja kostja paluvad lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus kompromissile jõudmise tõttu ning taotlevad kompromissi kinnitamist kohtu poolt. 6. Poolte menetluskulud jätta poolte enda kanda. 7. Pooled on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. 8. Pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest. KOHTU SEISUKOHT Kohus olles tutvunud asja materjalidega ja avaldatud kompromissiga leiab, et arvestades menetlusökonoomika põhimõtet, võib poolte sõlmitud kompromissi kinnitada ja menetluse lõpetada. TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja esitasid kohtule 11.01.2018.a istungil kompromissi.

2-17-16962

3

Vastavalt TsMS § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Pooled on kompromisslepingu allkirjastamisega kinnitanud, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Eeltoodust tulenevalt kohus kinnitab kompromissi selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada. TsMS § 431 lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega. TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tambet Grauberg kohtunik