Legislator Case Law & Legislation
1-17-10833/17 AI generated

1-17-10833/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-17-10833/17
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Maakohtu 15.12.2017 kohtuotsusega karistati Aleksei Suvorovit KarS § 121 lg 1 järgi 4 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 16.06.2017 kuni 18.06.2017, s.o

Legislator headnote

AI generated

1-17-10833/17 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: 3 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti A. Suvorovile lõplikult ärakandmisele 3 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.12.2017. Muuhulgas mõisteti kohtuotsusega A. Suvorovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 705 eurot sundraha ja 572 eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrati, et A. Suvorovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1277 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

12. jaanuar 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-10833 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Kriminaalasi Aleksei Suvorov süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 15. detsembri 2017 otsus kokkuleppemenetluses Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatav Aleksei Suvorov (isikukood 37207312218), apellatsioon RESOLUTSIOON Jätta süüdistatav Aleksei Suvorovi apellatsioon Viru Maakohtu 15. detsembri 2017 otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib KrMS § 384 lg 2 alusel esitada määruskaebuse advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 15.12.2017 kohtuotsusega karistati Aleksei Suvorovit KarS § 121 lg 1 järgi

4 kuu vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 16.06.2017 kuni 18.06.2017, s.o

3 päeva, karistusaja hulka ning mõisteti A. Suvorovile lõplikult ärakandmisele 3 kuud 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 15.12.2017. Muuhulgas mõisteti kohtuotsusega A. Suvorovilt Eesti Vabariigi kasuks välja 705 eurot sundraha ja 572 eurot muu kriminaalmenetluse kulu katteks. Määrati, et A. Suvorovil on õigus tasuda välja mõistetud kriminaalmenetluse kulud kokku summas 1277 eurot ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole.

2. Viru Maakohtu 15.12.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav, kes palub kohtult selgust tsiviilhagi osas. Apellatsioonis märgitakse, et kaebaja ei ole nõus kulude väljamõistmisega, kuna teda karistati reaalse vangistusega ja kannatanu loobus tsiviilhagist. Summa jagati küll aasta peale, kuid A. Suvorovil ei ole tööd ja ei ole raha, mistõttu on ta riigile võlgu.

Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused

3. Ringkonnakohus leiab, et A. Suvorovi apellatsioon tuleb jätta läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

4. KrMS § 318 lg 3 p 4 ja sama paragrahvi lõike 4 kohaselt on apellatsiooniõigus kokkuleppemenetluses piiratud. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustiku

9. peatüki 2. jao sätete (ehk kokkuleppemenetlust reguleerivate normide) või § 339 lõike 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Eeltoodust tulenevalt saab ringkonnakohus apellandi vaidlustatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme ja KrMS § 339 lg-t 1. Küsimus sellest, kas maakohtu poolt määratud menetluskulude tasumise ulatus, mis on kokkuleppes kirjas, on põhjendatud, väljub käesoleva apellatsioonimenetluse piiridest ja ringkonnakohus pole pädev seda hindama. Erinevalt varem kehtinud õiguslikust olukorrast ei saa alates 29.03.2015 kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsust KrMS § 318 lg-s 4 nimetamata juhtudel vaidlustada ka menetluskulusid puudutavas osas. Kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses peab sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku

9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (RKKKm nr 3-1-1-7-16, p-d 5.1–5.3.)

5. Süüdistatav A. Suvorov taotleb maakohtu otsuse tühistamist tsiviilhagi osas, millest kannatanu väidetavalt loobus. Süüdistatav ajab ekslikult segi tsiviilhagi (mida ei ole välja mõistetud) menetluskuludega summas 1277 eurot. Põhjusena toob süüdistatav välja, et ta ei ole võimeline neid maksma, kuna ta viibib vangistuses, tal pole tööd ega raha. Viru Maakohtu 15.12.2017 otsuses sisalduv kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustus – sh otsustus menetluskulude tasumise kohta 1 aasta jooksul – vastab 15.12.2017 kokkuleppele, mille A. Suvorov koos kaitsjaga allkirjastas ja mille juurde ta ka maakohtu istungil jäi. Kaebusest ei nähtu ühtegi asjaolu, millest saaks järeldada, et maakohus võis menetluskulusid kindlaks määrates rikkuda kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao sätteid või § 339 lõiget 1. Seega ei ole A. Suvorovil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsusega määratud menetluskulude tasumist vaidlustada.

6. KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohus apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab apellatsiooni apellandile muu hulgas juhul, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole A. Suvorovil KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust apellatsioonis märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb apellatsioon jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Tiit Lõhmus

Maarika Kuusk

Mati Kartau