1-17-8317/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 12. jaanuar 2018

, Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-8317 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Olga Nõmmemees Asja läbivaatamise kuupäev 12.01.2018 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi H.Z-i enne tähtaega vangistusest vabastamiseks, Süüdimõistetu H.Z isikukood XXX, viibib Viru Vanglas RESOLUTSIOON: Juhindudes Ka

rS §76, KrMS §426, §432, §383, §384 kohus

M Ä Ä R A S :

Jätta H.Z tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata.

Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai

vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD

Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava H.Z-i elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

H.Z ti süüdi kohtuotsusega KarS § tunnista Viru Maakohtu 5.09.2017 121 lg 2 p 2,3 6 kuud 29

järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega karistuseks mõisteti päeva vangistust. Karistuse kandmise algus . 05.09.2017 3.04.2018 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses kohta koosta H.Z-i tud iseloomustusest nähtub, et teda ei

ole karistatud distsiplinaarkorras. Vabanemisel asub elama aadressil xxx. Kinnipeetaval on põhiharidus. Elektriku eriala omandamine, jäi pooleli seoses vangistusega. Riigikeele oskuse tase

A1. Väidab, et on olemas laaduri load n töötanud ametlikult . Vabaduses o xxx (xxx). Erialane

kvalifikatsioon puudub, kuid on pikaajaline töökogemus metalli ja ehitustöödelt. Töösse - suhtumine positiivne. Eelmiste vangistuste ajal on töötanud, ka hetkel töötab. Peale vabanemist

garanteeritud töökoht Lühikese karistusaja tõttu ei ole kinnipeetavale ITK xxx. -d koostatud. Kinnipeetava käitumine vastab vanglas kehtivale korrale, ametnikega suhtlemine nõuetekohane, intsidente ei ole aset leidnud. Alates 01.12.2017 on tööle määratud majandustöödele koristajaks, võimaluse ja vajaduse tekkimisel saab tööd toidujagajana või köögis. Vangla psühhiaatri hinnangul tegemist raske alkoholisõltuvusega, ise ta seda ei tunnista. Paljud

kuriteod toime pandud alkoholijoobes. Korduvalt karistatud mootorsõiduki juhtimise eest

2

alkoholijoobes nii väärteokui kriminaalkorras. Katseajal rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. AS rikkumise eest karistatud 2 korda. Varasemalt oli motivatsioon alkoholi tarvitamise

loobumisest kõrge, kuid korduvalt uuesti tarvitama hakkamine viitab vastupidisele. H.Z

ise väidab, et kunagi oli jah probleeme alkoholiga, kuid praegu enam mitte. Kehtivaid

kriminaalkaristusi on 4. Vanglas viibib viiendat korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul on 62%, vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus järgmise 2 aasta

jooksul on 59%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla H.Z-i tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku H.Z-i andmetel võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral on taotluses märgitud elukohaks xxx. Kinnipeetava abikaasa teatas telefonivestluses

kriminaalhooldusametnikuga, et tema algatab abielulahutusprotsessi ning ei ole nõus

kriminaalhooldusametnikuga kohtuda. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kehalise

väärkohtlemise toimepanemise eest abikaasa Š Taotluses on märgitud, et N suhtes.

kinnipeetavale garanteeritakse töökohta . Äriregistri andmetel ettevõte xxx on asutatud 2002.aastal xxx linnas. Seisuga 14.11.2017 on ettevõttel maksuvõlg 2987,36 ulatuses. Ettevõtte juhatuse liige on kinnipeetava vend S . Telefonivestluses kinnitas xxx juhatuse liige S , et on Š Š valmis võtta H.Z vabanemisel tööle oma firmasse. H.Z-i on

korduvalt kriminaal - ja väärteokorras karistatud. Tema käitumine on olnud muutusteta alates 1993.aastast. Kriminaalhoolduse järelevalve on H.Z määratud korduvalt. Isik on rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid.

Prokurör kirjalikult esitatud seisukohana nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta, nagu ka vangla, H.Z-i

ennetähtaegset vabastamist

H.Z taotleb ennetähtaegset vabastamist. Tunnistab oma süüd täielikult,

kahetseb tehtu. Palub vabandust oma lähedaste ees. Tahab säilitada perekonda, on kaks alaealist

last. Edaspidi kohustub elama tervislikku eluviisi, mitte tarvitada alkoholi, täitma oma kohustused perekonna ees. Kriminaalhooldus aitab kaasa rehabilitatsioonile. Perekond vajab tema abi. Kohustub edaspidi täitma kõik kriminaalhoolduse nõudeid. Kui on vaja, siis kodeerib ennast alkoholi vastu. Töökoht vabaduses ja raha esialgseks ajaks on olemas.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamustega, leiab, et ne H.Z-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastami käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

Katseajaga tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus

kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik H.Z-i isikut iseloomustavad andmed - tema

käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kehtiva kohtupraktika kohaselt vangistusest ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus

on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4

kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal

pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase

resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse

vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKK 3 Lühikese -1-1-12-17, p 20). karistusaja tõttu ei ole H.Z-ile individuaalset täitmiskava koostatud.

3

Kohus hindab positiivselt, et vangistuse ajal on

H.Z käitunud õiguskuulekalt,

oli määratud majandustöödele, ei oma kehtivaid distsiplinaarkaristusi.

Vabaduses elukoha olemasolu tingimus on formaalselt täidetud. xxx korteris, kuhu isik soovib

vabaneda, elab abikaasa kahe lapsega. Samas v iimane angla iseloomustusest nähtuvalt v

isikuvastane kuritegu on toime pandud joobeseisundis enda abikaasa vastu. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtuvalt teatas süüdimõistetu abikaasa telefonivestluses,

et algatab abielulahutusprotsessi ning ei ole nõus kriminaalhooldusametnikuga kohtuma. Tegemist on riskifaktoriga ning ühisele elamispinnale elama asumisel võib H.Z jätkata oma naise suhtes vägivalla kasutamist.

Garanteeritud töökoha suhtes on küll garantiikiri esitatud (tl 13), kuid vangla iseloomustusest nähtuvalt oli ta samas ettevõttes töötanud ka enne vangistust.

Seega ennetähtaegse vabanemise korral oleks H.Z vabanenud täpselt samasugustesse tingimustesse, kus ta oli enne vanglasse sattumist viimase kuriteo toimepanemise ajal, mistõttu

suure tõenäosusega võib ta samasugustesse tingimustesse tagasi sattumise korral jätkata oma

senist kuritegeliku käitumist. Seda kinnitab ka süüdimõistetu senine eluviis. H.Z

– on korduvalt neljal korral kriminaalkorras karistatud, see on tema viies reaalne

vangistus (varasemad karistused on aegunud). Vangla iseloomustusest nähtuvalt on isikul

väljakujunenud kriminaalne elustiil. H.Z

on diagnoositud raske

alkoholi mida isik ise ei tunnista, sõltuvus, mis mõjutab tema käitumist vabaduses ja on

soodusteguriks uute kuritegude toimepanemisel. Ka varem on süüdimõistetu toime pannud mitmeid kuritegusid olles alkoholijoobes. Varasema käitumiskontrolli ajal on rikkunud kohustust

mitte tarvitada alkoho

alkoholist loobumise li. Süüdimõistetu kohtuistungil antud lubadused soovist on paraku paljasõnalised ja H.Z’i senine eluviis ja käitumine seda ei kinnita.

Need asjaolud ei tekita kohtus veendumust, et hakkab praegu ennetähtaegse vabastamise korral

süüdimõistetu käituma õiguskuulekalt. Vangistuse kandmise ajal õiguskuulekas käitumine ja distsipliinireeglitest kinni pidamine on kahtlemata tunnustamist väärt asjaolud, kuid iseenesest ei ole need piisavad ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemise Kohus peab hindama kõiki ks. asjaolusid kogumis.

Viru vangla ega prokurör ei toeta H.Z vabastamist tuginedes muuhulgas isiku

ohtlikkusele ja kõrgele riskiprotsendile. Kuna viimase kohtupraktika kohaselt vangla

protsentuaalne hinnang uue kuriteo t (Tartu oimepanemise tõenäosusele on juriidiliselt kasutu Ringkonnakohtu 16.10.2017 1-13-8065, p 26), ei hakka kohus siinkohal peatuma määrus asjas nr

nimetatud riskiprotsentide suurusele. Samas ittetoetavat võtab kohus vangla ja prokuröri m positsiooni arvesse ning kohtu seisukohalt on nende arvamus

põhjendatud ülaltoodud alustel.

Süüdimõstetu paljasõnalised lubadused kahetsusest ja eluviisi muutmise soovist ei ole kohtu

jaoks veenvad ja on ebapiisavad ennetähtaegse vabastamise otsustuse tegemiseks. Esitatud

materjalidest nähtuvalt viimase vägivallakuriteo pani isik toime oma abikaasa vastu, kes on

praegu meelestatud lahutama abielu H.Z ’iga ning isegi ei soovinud

kr.hooldusametnikuga kohtuda. Seetõttu süüdimõistetu väited perekonna ja laste eest

h

oolitsemise soovist on ümber lükatud toimiku materjalidega. Ka töökoha olemasolu ei takistanud tal varasemalt kuritegusid toimepanemast. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras,

kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema

kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7).

4

Kohtunik Deniss Minzatov