1-16-5749/35 | Legislator

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-16-5749/35 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1 «.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-5749 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne S.T´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S.T isikukood XXX, xxx , Asja läbivaatamise kuupäev 10.01.2017 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus»

Keywords

AI generated

failure to attend counselling refusal of insured person refusal of vocational retraining refusal of insurance benefits refusal of accident benefits insufficient return guarantees

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 11. jaanuar 2018

.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-5749 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Prokurör Ingrid Koddo juuresolekul Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid tingimisi enne S.T´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S.T isikukood XXX, xxx , Asja läbivaatamise kuupäev 10.01.2017 avalikul kohtuistungil Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. S.T

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule päeva jooksul alates

15 päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 18.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S.T tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. S.T Viru Maakohtu 29.06.2016 kohtuotsusega 424 on süüdi tunnistatud KarS § järgi KarS § 6 28 päeva karistati ja 8 lg 1 alusel 1 aasta 2 kuu vangistusega. Karistuse kandmise . algus 21.11.2016 18.02.2018 ja lõpp

Kinnipidamisasutuses S.T kehtivaid kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi on 4. Vangistus vestluse "xxx selle xxx", alustas xx, millest es on läbinud ja loobus ja e Isik ei soovi ka enne i ole huvitatud selle läbimisest. tähtaegselt vanglast vabaneda.

Eelmise karistuse jooksul

läbis programmi ning arvab, et programmi läbimine ei oma tähtsust

ning ei mõjuta midagi. Vabanedes asub elama pere juurde aadressile xxx. Elukoht kuulub kinnipeetava abikaasale, kus elavad ka tema 2 alaealist last. Isikul on haridus. Erialaseid põhi

tööoskusi ( ) on õppinud töötamise käigus. Enne vangistust töötas ametlikult xxx

xxx xxx Kindlat tööd vabanemisel koheselt arvele võtma S.T vabaduses teada ei ole, peaks ennast

2

Eesti Töötukassas ja asuma tööd otsima. Vanglas on kinnipeetav töötanud

xxxxxx ning teise kinnipeetava xxx Vangistuse jooksul toetab isikut rahaliselt elukaaslane. 29.11.2017 seisuga on isikul vabanemisfondis xxx€. Tasumata

abikaasa, tema lapsed, vanemad. Kasuisaga nõudeid pole. Lähivõrgustikku kuuluvad on koos toime pannud kuriteo. Isik on korduvalt kriminaal-

ja väärteokorras karistatud, kõikide

käitumiskontrolli all viibi aegadel on kinnipeetaval olnud selle täitmisega probleeme. tud

Eelnimetatu iseloomustab S.T riskivat ja hoolimatut elustiili. Riskivale ja hoolimatule eluviisile viitab väärteokorras karistatus 29 korral, millest enamus LS, AS ja KarS rikkumised.

Kannab praegu karistust alkoholijoobes juhtimise eest ning selle eest on ka varasemalt

karistatud. Väidetavalt tarvitab alkoholi vähe, 1

-2 korda kuus. Probleeme seoses alkoholi

kuritarvitamisega isik ei näe. On joobes olekus pannud toime vägivallakuritegus

id ja vargusi. MO andmetel ei ole isikul x kus sõltuvust diagnoositud. Eelmise vangistuse ajal on läbinud xx teda on iseloomustatud kui aktiivset osalejat. Samas aga ei ole S.T programmis saadud

oskusi ja teadmisi kasutanud. rad on tarvitanud narkootikume ning 2008 karistatud Mõned kor

NPALS järgi. rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ja sooritanud käitumiskontrolli Korduvalt

ajal uue kuriteo. Suurel hulgal väär ilmestab ka tema suhtumist ühiskonda. Isik ei - kuritegusid ja ole oma eelneva taha enam vangasse sattuda, test eksimustest teinud järeldusi. Ütleb küll, et ei kuid ei ole selleks pingutusi

teinud, et vanglasse sattumist vältida. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud 8 korda ning reaalset vangistust kannab kolmandat

korda. Enamu

s kuritegudest on vägivaldsed, on peksnud nii oma kaasõpilasi kui ka tuttavaid.

Isik ei mõtle sageli enda käitumise tagajärgedele ja kahetseb hiljem tehtut.

Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on , vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäo 62% sus 2 aasta jooksul on 66%. Isik on avalikkusele ohtlik, kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Viru Vangla ei toeta S.T

tingimisi enne tähtaega vabastamist.

Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt S.T soovib asuda elama abikaasa juurde xxx. Vabaduses . garanteeritud töökoht puudub

Prokurör ei toeta

kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. S.T ei soovi e

nnetähtaegset vabastamist.

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja p

S.T rokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

arvamuse, leiab, et S.T tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine

käesoleval ajal ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii

kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

S.T kannab vanglakaristust eest. Tal on 4 kehtivat mootorsõiduki joobes juhtimise

kriminaalkaristust varguste, joobes juhtimiste ja kehalise väärkohtlemise eest. Lisks on tal 13 kehtivat väärteokaristust.

Vabanedes on kinnipeetaval olemas elukoht ja abikaasa toetus, vabanemisel garanteeritud

töökoht puudub mis näitab, et isik ei suuda alluda . Kehtivaid distsiplinaarkaristus on 4, i

kehtestatud käitumisnormidele ka range järelevalvega asutuses

. Samuti keeldus isik osalemast

Eluviisitreeningus, kuigi asja materjalidest nähtub, et alkoholi tarvitamine on tema puhul uute

kuritegude soodusteguriks. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduse

s õiguskuulekalt elama.

3

Vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui

vabaduses viibimine. Kohus peab positiivseks seda, et isik on ning osales tööga hõivatud vestluses "alkoholi kuritarvitamine ja itumisele". selle mõju kä

Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle

tema käitumist enne vangistusse sattumist, vangistuses olles ning toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus leiab, et arvestades S.T riteo toimepanemise asjaolusid, ku süüdimõistetu

isikut, ei ole tema enne Tema vabastamine ei tähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud.

oleks Kohus on seisukohal, et karistuse kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kinnipeetava karistusae 18.02.2018 . Isik ise ei soovi g lõpeb , ärakandmiseks on veel üle 1 kuu

ennetähtaegselt vabaneda. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et

karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Olenemata kindla elukoha olemasolust

ning lähedaste toetusest, puudub kohtul veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Isiku puhul esinesid samad asjaolud ka enne vangistusse sattumist, kuid sellegipoolest järgis ta kuritegelikku eluviisi.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest

tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda

seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse

menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest

vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik

ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele

õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas see tingimus täidetud pole , kuna isikul on 4 kehtiv at

distsiplinaarkaristust. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline.