Legislator Case Law & Legislation
1-16-10417/25 AI generated

1-16-10417/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Case Number 1-16-10417/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

1-16-10417/25 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja: 1

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.01.2018, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-10417 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi

sekretär Raili Raja Kriminaalhooldusametnik Merli Tammi-

Jõeveer Kohtuasi

H.N süüdistatuna KarS § 424 järgi / Erakorraline ettekanne H.N-i kohta Süüdimõistetu

H.N , i kukood XXX, si elukoht xxxx Asja läbivaatamine 09.01.2018 kohtuistung il

RESOLUTSIOON

Jätta rahuldamata kriminaalhooldaja erakorralises ettekandes esitatud taotlus H.N-ile

mõistetud karistuse täitmisele pööramiseks.

Pikendada H.N-ile Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõistetud ja Viru Maakohtu 09.06.2017 määrusega pikendatud ümne) kuu võr katseaega veel 10 (k

ra, s.o kuni 28.12.2018.

Määrata S § 75 lg 2 p 5 alusel täiendav lisakohustus läbida H.N-ile Kar alkoholivastane ravi tähtajaga 28.02.2018.

KrMS § 173 lg 1 p 2, lg 3 ja § 176 lg 1 p 2 alusel välja mõista

H.N-ilt

erikuluna sundtoomise kulud 23,58 (ka eurot ja 58 senti) eurot kskümmend kolm riigituludesse.

H.N tuleb 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest tasuda

väljamõistetud summa Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB Pank

EE351010052031000004, Swedbank EE502200221014193355, Luminor Bank

EE4017000 viitenumbriga 17002872300 või Danske Bank EE873300333499990003, 99918700001787 ja selgitusega: „H.N, 1-16-10417, sundtoomise kulu“. Kui

2

rahaline nõue ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Kohtumäärus toimetada kätte

H.N-ile ja saata kriminaalhooldusametnikule.

Kohtumääruse asjaolud ja põhjendused

Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega tunnistati H.N s

üüdi KarS § 424 järgi ning karistuseks 6 kuud vangistust. KarS mõisteti talle § 74 lg 1 ja 3 alusel jäeti vangistus tingimisi

kohaldamata 1-aastase katseajaga. Katseajaks allutati H.N kriminaalhooldaja järelevalve alla ning teda kohustati täitma KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid - ja KarS § 75 lg 2 p des 2,8 sät . Kohtuotsus jõustus - estatud lisakohustusi 14.12.2016.

Viru Maakohus jättis 09.06.2017 määrusega rahuldamata kriminaalhooldusametniku

erakorralises ettekandes esitatud taotluse karistuse täitmisele pööramiseks ning pikendas H.N-ile Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõistetud katseaega 3 kuu võrra, s.o kuni 28.02.2018.

03.10.2017 esitas kriminaalhooldusametnik Viru Maakohtule erakorralise ettekande H.N-i

suhtes põhjusel, et hooldusalune on rikkunud registreerimiskohustust ning

lisakohustust mitte tarvitada alkoholi. H.N pidi ilmuma registreerimisele

06.09.2017 sik helistas palus aega muuta ning lubas tulla , kuid samal päeval i ja registreerimisele 07.09.2017 helistas hooldusalune uuesti ja tunnistas, et , kuid lubatud päeval ei saa tulla vastuvõtule, sest on tarvitanud alkoholi. Palutud isikul tulla vastuvõtule 12.09.2017. Kriminaalhooldusametnikud teostasid 07.09.2017 kell 13:15 kodukülastuse isiku elukohta

aadressile xxxx. Hooldusalune oli kodus, allus kontrollile ning tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhus 0,450 mg/l kohta. Hooldusalune helistas 12.09.2017 ning soovis jällegi

aega muuta, seekord tervislikel põhjustel. Lepitud kokku, et tuleb vastuvõtule 13.09.2017.

H.N tuli antud kuupäeval registreerimisele ning esitas ka arstitõendi. 13.09.2017 antud seletuses kirjutab isik, et tarbis 06.-07.09.2017 alkoholi, kuna hambad valutasid ning

12.09.2017 valutas puusaluu, 13.09.2017 tõi tõendi. H.N on arvel Eesti

Töötukassas ning isikul on tuvastatud osaline töövõime. Kriminaalhooldusametnik määras isiku le Liiklusohutusprogrammi, mida hooldusalune ei saanud esmakordselt läbida tervislikel põhjustel. Uue programmi algusaeg ei ole veel teada.

Arvestades eeltoodut teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata H.N-i karistus täitmisele, sest alkoholi tarvitamine suurendab isiku riski panna toime uus süütegu.

Alkoholi tarvitamise tõttu ei ilmu isik määratud aegadel vastuvõtule, mistõttu on kriminaalhoolduse teostamine raskendatud.

Kohus määras kohtuistungi toimumisajaga 14.11.2017 kell 10.30. Kohtukutse sai

süüdimõistetu 14.10.2018 isiklikult kätte, kuid kohtuistungile ta ei ilmunud, vaid helistas kohtuistungi sekretärile ning teatas, et tal ei ole võimalik kohtuistungile tulla, kuna pöördub

EMO-sse, sest vasaku jala peale toetuda ei saa. Kohus lükkas kohtuistungi toimumise aja edasi

ja määras uueks süüdimõistetu 30.11.2017 ajaks 20.12.2017 kell 11.00. Kohtukutse sai

pereliikme (venna) , kuid kohtuistungile ta ei ilmunud, samuti ei teavitanud kaudu kätte

3

ilmumata jätmise põhjustest. Viru Maakohus kohaldas 05.01.2018 määrusega H.N-i

suhtes sundtoomist isiku toimetamiseks 09.01.2018 kell 10.00 toimuvale kohtuistungile.

09.01.2018 toimunud kohtuistungil avaldas süüdimõistetu, et ei oska öelda, miks ei esitanud varem haiguslehte. Selgitab, et kukkus redelilt, kuid jällegi ei oska öelda, miks arst sellest ei

kirjutanud. Töötukassast soovitati, et a läheks Viljandi haiglasse, sest l on maksanäitajad t ta väga halvad, mistõttu peab alkoholismi ravima. Loodab, et n

üüd läheb paremuse poole, sest sai ravile. Käis 14.12.2017 Viljandis proove andmas ja 22.01.2018 läheb Viljandi Haiglasse ravile. Kriminaalhooldaja selgitab, et kuna erakorralise ettekande esitamisest on väga palju möödas,

siis on vahepeal H.N olnud ka rikkumisi. Kriminaalhooldaja lisas, et s kohus määra isikule sotsiaalprogrammi, kuid seda ei ole 3 kuuga võimalik läbi viia, mistõttu teeb ettepaneku pikendada katseaega 2018. aasta oktoobrini.

Kohus, tutvunud erakorralise ettekandega ning kuulanud ära menetlusosaliste arvamuse, leiab,

et kriminaalhooldusametniku erakorralises ettekandes esitatud taotlus karistuse täitmisele pööramiseks ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

KrMS § 427 lg 1 sätestab, et KarS § 74 lõike 4 kohaselt süüdimõistetule täiendavate kohustuste määramise või kohustuste kergendamise või tühistamise otsustab süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik oma määrusega. KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane ei järgi

katseajal kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus määrata talle täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.

KarS § 75 lg 2 p 5 kohaselt, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, võib kohus määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud.

Kohus leiab, et süüdimõistetule Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega pandud registreerimiskohustuse ja lisakohustuse rikkumine on tõendamist leidnud, kuna isikul mõõdeti kontrollimise käigus alkoholijoove ning isik ise tunnistab alkoholi tarvitamist. Samuti on isik jätnud registreerimisele ilmumata alkoholi tarvitamise pärast. Samas leiab kohus, et isikule saab

katseaja pikendamisega anda täiendava võimaluse teha esitatud erakorralisest ettekandest vajalikud järeldused ning näidata tahet edaspidi täita käitumiskontrolli nõudeid ja lisakohustust.

Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega kohustati isikut käitumiskontrolli ajal ka läbima

kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi ning erakorralisest ettekandest nähtub, et isik ei ole sotsiaalprogrammi veel asunud läbima, kuna esimesel korral ei saanud hooldusalune läbida programmi tervislikel põhjustel ning uus programmi toimumise aeg ei ole

veel teada. Seega ei ole käesolevaks ajaks ettenähtud lisakohustused läbitud ning kohtu

hinnangul on Liiklusohutuse sot Samuti saab siaalprogrammi läbimine isiku suhtes vajalik. kohtu hinnangul nimetatud asjaoludel käesoleval ajal ettenähtud ravile allumist kui täiendava

lisakohustuse määramist pidada piisavalt mõjusaks abinõuks hooldusaluse mõjutamisel edaspidi alkoholi tarvitamisest hoidumiseks.

Kohus jätab eeltoodud põhjendustel kriminaalhooldaja erakorralise ettekande rahuldamata ja

H.N-ile Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega mõistetud karistuse täitmisele

pööramata ning pikendab mõistetud Viru Maakohtu 28.11.2016 otsusega ja Viru Maakohtu

09.06.2017 määrusega pikendatud veel 10 kuu võrra, s.o kuni 28.1 katseaega 2.2018 ning

4

määrab KarS § 75 lg 2 p 5 alusel H.N-ile täiendava lisakohustuse alluda alkoholismivastasele ravile tähtajaga 28.02.2018.

Maak 74 lg 4

ohus juhindus KarS § ning KrMS § 427, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist.

(digitaalselt allkirjastatud)

Kristel Vedro kohtunik