3-17-2590/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Otsuse tegemise aeg ja koht

11 . jaanuar 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-17-2590

Haldusasi

Aktsiaseltsi

Teede

Tehnokeskus

kaebus

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 16.11.2017 otsuse nr 168-17/189461

tühistamise nõudes osas, milles kvalifitseeriti AS Signaal TM ja

tunnistati vastavaks ja edukaks AS Signaal TM pakkumus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja VAKO-s, pakkuja) – Aktsiaselts Teede

Tehnokeskus

(registrikood

10701123),

volitatud

esindaja

vandeadvokaat Margus Kõiva

Vastustaja (hankija) – Maanteeamet, esindaja Andry Palu

Kolmas isik – AS Signaal TM (registrikood 12394501), volitatud

esindaja vandeadvokaat Kristina Laarmaa

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 8. jaanuaril 2018

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista Aktsiaseltsilt Teede Tehnokeskus välja AS Signaal TM kasuks 1515 eurot.

3. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul

kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi:

HKMS) § 278 lg 1). Hankeasjas ei saa esitada vastuapellatsioonkaebust (HKMS § 278 lg 3). Kui

apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida, vastasel

korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse hankeasjas läbi vaadata lihtmenetluses (HKMS § 279 lg 1).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maanteeamet (edaspidi: vastustaja või hankija) avaldas 22.08.2017 hanketeate (edaspidi: HT),

millega alustas avatud hankemenetlusena riigihanget „Teeilmajaamade infosüsteemi hooldus 2017–

2020“ (viitenumber 189461, edaspidi: riigihange). HT p III.2.3) „Tehniline ja kutsealane pädevus“

kohaselt peab pakkuja olema viimase kolme aasta (09/2014–08/2017) jooksul täitnud vähemalt ühe

teeilmajaamade või tehniliselt sarnaste mõõteseadmete müügi- või hooldelepingu maksumusega

vähemalt 125 000 eurot ilma käibemaksuta. Pakkujal oli kohustus esitada selle tõendamiseks HT lisa I

vormi 3 kohane täidetud lepingute loetelu. HT p III.2.3) alapunkti 2 kohaselt peab pakkuja olema

täitnud HT lisa I vormi 3 kohasel täidetud lepingute loetelus esitatud lepingu nõuetekohaselt. Lepingu

nõuetekohase täitmise kohta oli pakkujal kohustus esitada kirjalik tõend või kinnitus.

2. Riigihankel esitasid pakkumuse Aktsiaselts Teede Tehnokeskus (edaspidi ka: kaebaja) ja AS Signaal

TM (edaspidi ka: kolmas isik).

3. Maanteeamet kvalifitseeris 16.10.2017 käskkirjaga nr 0254 kaebaja ja AS Signaal TM, tunnistas

vastavaks kaebaja ja AS Signaal TM pakkumused ja tunnistas edukaks AS Signaal TM pakkumuse

(edaspidi ka: vaidlustatud otsus).

4. Kaebaja esitas 25.10.2017 vaidlustuse Maanteeameti 16.10.2017 otsuse kehtetuks tunnistamiseks

osas, milles kvalifitseeriti AS Signaal TM ning tunnistati vastavaks ja edukaks AS Signaal TM

pakkumus. Kaebaja hinnangul ei vastanud kolmas isik HT osa III p 2.3 alapunktis 1 järgmises

sõnastuses kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele: „Pakkuja peab olema viimase kolme aasta

(09/2014-08/2017) jooksul täitnud vähemalt ühe teeilmajaamade või tehniliselt sarnaste

mõõteseadmete müügi- või hooldelepingu maksumusega vähemalt 125 000 eurot ilma käibemaksuta.

Tehniliselt

sarnasteks

mõõteseadmeteks

loeb

hankija

tehniliselt

sarnaseid

automaatseid

mõõteseadmeid, mis mõõdavad reaalajas vähemalt viit erinevat parameetrit, salvestavad ning edastavad

need modemi teel digitaalsel kujul peetavasse andmebaasi, mis on kasutajatele ligipääsetav interneti

teel.“ Kaebaja hinnangul ei saanud vormil 3 esitatud kaasajastamise leping olla pakkumuse esitamise

ajaks veel täidetud, sest riigihanke „Teeilmajaamade võrgu kaasajastamine 2015-2017“ (edaspidi:

riigihange nr 165821) aruande kohaselt on kaasajastamise lepingu täitmise tähtpäev 09.11.2017.

5. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi: VAKO) 16.11.2017 otsusega (edaspidi: VAKO otsus)

jäeti kaebaja vaidlustus rahuldamata.

6. Kaebaja esitas VAKO 16.11.2017 otsuse tühistamiseks osas, milles kvalifitseeriti AS Signaal TM ja

tunnistati vastavaks ja edukaks AS Signaal TM pakkumus, Tallinna Halduskohtule 27.11.2017 kaebuse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

7. Kaebaja leiab, et kolmas isik kvalifitseeriti vaidlusalusel riigihankel ebaõigesti. AS Signaal TM

kaasajastamise leping ei vasta HT p-s III.2.3) alapunktis 2 sätestatud tingimusele, kuna see ei ole

täidetud nõuetekohaselt. Kaasajastamise leping ei saa referentslepinguna olla aluseks AS-i Signaal TM

kvalifitseerimisele. Maanteeamet on 15.09.2017 kirjas nr 19-7/17-00235/026 esitanud ebaõige

kinnituse lepingu nõuetekohase täitmise kohta ja tugines sellele kinnitusele AS-i Signaal TM

kvalifitseerimisel õigusvastaselt. Hankija sõlmis kaebajaga 12.01.2017 teeilmajaamade hooldamist

käsitleva lepingu muudatuse, millega anti mh kaebaja hooldada 5 selleks ajaks kaasajastamise lepingu

alusel tarnitud teeilmajaama. Hoolduslepingu täitmisel selgus, et puudusid osad kaasajastamise lepingu

tingimuste täitmiseks vajalikud andurid. Maanteeamet edastas kaebajale AS Signaal TM poolt

kaasajastamise lepingu alusel paigaldatud teeilmajaamade tehnilise dokumentatsiooni, mis kinnitab

kaebaja kahtlust, et hankijale AS Signaal TM poolt üle antud teeilmajaamad ei vasta kaasajastamise

lepingu tingimustele.

8. Kaasajastamise lepingu aluseks oli riigihanke nr 165821 hankedokumentide lisa III „Tehniline

kirjeldus“ (vaidlustuse lisa 5), mis sisaldas järgmisi tingimusi:

1) teeilmajaama komplekti kuulub teeandur, mis peab mõõtma teeseisu, sh lörtsi (p 3.1.b alapunkt 2);

2) teeilmajaama komplekti kuulub teeandur, mis peab mõõtma jääkihi paksust (p 3.1.b alapunkt 4);

3) teeilmajaama komplekti kuulub sajuandur, mis peab mõõtma saju klassi, sh rahet ja jäävihma (p 3.1.e

alapunkt 1).

9. AS Signaal TM paigaldatud teeilmajaamad on jaama RWS200 tehase kontrolltesti kokkuvõttest

nähtuvalt varustatud Vaisala teeanduriga DRS511 (viidatud punktid tähistatud kollase värviga

vaidlustuse lisas 8 „Factory Inspection Test Procedure Checklist for Standard Deliveries“ – lk 7, tabel

1, lk 14, tabel 8 p 8.1 ja lk 29, „DRS511AB2-20m Final Test“). Vaisala teeanduri tehniliste andmete

(tähistatud kollase värviga vaidlustuse lisas 10, lk 2) kohaselt mõõdab teeandur DRS511 veekihi (water

layer) paksust. Samas dokumendis on öeldud, et andur tuvastab järgmised teeseisud: kuiv, niiske, niiske

koos kemikaalidega, märg, märg koos kemikaalidega, härmatis, lumi, jää (dry, moist, moist with

chemicals, wet, wet with chemicals, frost, snow, ice). Jääkihi paksust ja lörtsi Vaisala teeandur DRS511

ei mõõda, ei tuvasta lörtsi teepinnal ja ei ole suuteline eristama lörtsi teistest teeseisudest. Tootja

andmete kohaselt suudab jääkihi paksust mõõta ja lörtsi tuvastada sama tootja teine andur DSC211.

Seega ei vasta AS Signaal TM paigaldatud seadmed kaasajastamise lepingu tehniliste tingimuste p 3.1.b

alapunktile 4 ja p 3.1.b alapunktile 2 (vaidlustuse lisa 5). Hankija ei ole selgitanud ega tõendanud,

milline kaasajastamise lepingu alusel paigaldatud teeilmajaamadest ja missuguse anduriga mõõdab

2015. aasta riigihanke nr 165821 HD lisa III „Tehniline kirjeldus“ (vaidlustuse lisa 5) nõutava tingimuse

kohaselt lörtsi ja jääkihi paksust.

10. Teeilmajaama RWS200 tehase kontrolltesti kokkuvõttest nähtuvalt on teeilmajaam varustatud

Vaisala sajuanduriga PWD12 (viidatud punktid tähistatud kollase värviga vaidlustuse lisas 8 „Factory

Inspection Test Procedure Checklist for Standard Deliveries“ - lk 8, tabel 1, lk 15, tabel 8 p 8.14 ja lk

33, „Calibration report“). Vaisala sajuanduri tehniliste andmete (lk 4 „Technical data“, vaidlustuse lisa

9) kohaselt tuvastab sademete andur PWD12 järgmised sademete tüübid jm nähtused: vihm, uduvihm,

vihma ja lume segu, lumi, udu, peen udu, hägu [suits, liiv], selge (rain, drizzle, mixed rain/snow, snow,

fog, mist, haze [smoke, sand], clear). Rahet ja jäävihma Vaisala sajuandur PWD12 ei mõõda, ei tuvasta

ja ei ole suuteline eristama rahet ja jäävihma teistest sademete tüüpidest. Tootja andmete kohaselt

suudab jäävihma ja teisi jäätuvaid sademeid tuvastada sama tootja teine andur PWD22. Seega ei vasta

AS Signaal TM paigaldatud seadmed kaasajastamise lepingu tehniliste tingimuste p 3.1.e alapunktile 1

(vaidlustuse lisa 5). Hankija ei ole selgitanud ega tõendanud, milline kaasajastamise lepingu alusel

paigaldatud teeilmajaamadest ja missuguse anduriga mõõdab 2015. aasta riigihanke nr 165821 HD lisa

III „Tehniline kirjeldus“ nõutava tingimuse kohaselt rahet ja jäävihma.

11. Kaebaja väiteid kinnitab valdkonna asjatundja. Kaebaja pöördus kaasajastamise lepingu alusel

Maanteeametile üle antud seadmete nõuetele vastavuse selgitamiseks valdkonna asjatundja Taisto

Haavasoja poole. Taisto Haavasojal on Helsinki Tehnikaülikooli doktorikraad tehnoloogia,

materjalifüüsika ja teoreetilise füüsika alal. Aastatel 1984-2008 töötas Taisto Haavasoja

teeilmasüsteemide ja andurite arendajana ning arendusdirektorina Vaisala Oyj-s (sama ettevõtte

seadmed andis AS Signaal TM Maanteeametile üle kaasajastamise lepingu alusel). Alates 2008. aastast

juhib Taisto Haavasoja keskkonna- ja tööstussensoreid arendavat ja tootvat ettevõtet Teconer Oy. Taisto

Haavasoja kinnitab 27.11.2017 kirjas, et Vaisala brošüüride kohaselt ei mõõda andur DRS511 lörtsi ja

jää paksust tee pinnal. Valdkonna asjatundja kinnitab, et andur PWD12 ei mõõda rahet ja jäävihma.

Valdkonna asjatundja arvamus kinnitab kaebaja väidet, et kaasajastamise leping ei ole AS-i Signaal TM

poolt täidetud nõuetekohaselt ning ei vasta seega referentslepinguna vaidlusaluse hanke HT p III.2.3)

alapunkti 2 tingimustele.

12. AS Signaal TM ei olnud Maanteeameti 15.09.2017 kirja nr 19-7/17-00235/026 „Tõend lepingu

täitmise kohta“ väljastamise ajaks kaasajastamise lepingut nõuetekohaselt täitnud. Kaasajastamise

leping ei saa olla aluseks pakkuja kvalifitseerimisele. Maanteeameti 15.09.2017 kirjas esitatud kinnitus

on ebaõige ning AS Signaal TM esitas hankijale HD lisa I vormil 3 „Täidetud lepingute loetelu“

(vaidlustuse lisa 3) andmed kaasajastamise lepingu kohta alusetult. Tõendid kinnitavad, et

Maanteeamet oli sellise kinnituse ebaõigsusest teadlik. Kaebaja teavitas Maanteeametit seadmete

võimalikust mittevastavusest juba 27.10.2015 ja 05.11.2015 kirjavahetuses (kaebaja 02.11.2017

seisukoha lisa), kuid hankija ei arvestanud sellega ebaõige kirjaliku kinnituse andmisel AS-le Signaal

TM ja kvalifitseerimise otsuse langetamisel.

13. Riigihanke nõuete maksmapanemisest loobumine oleks lubatav ainult RHS §-s 69 nimetatud

eeldustel hankelepingu muutmisel. Kaebajale teadaolevalt ei ole Maanteeamet kaasajastamise lepingut

muutnud. Seega oli AS-l Signaal TM kohustus täita kõiki lepingu tingimusi ning Maanteeamet sai

lepingu täitmise nõuetekohasust hinnata ainult kõiki hankedokumentides seadmetele esitatud nõudeid

ja tarnitud seadmeid võrreldes.

14. Vaidlus puudub selles, et Maanteeamet ise on uues vaidlusaluses hankemenetluses sätestanud

nõude, et referentsleping peab olema täidetud nõuetekohaselt (HT p III.2.3 alapunkt 2).

Hankedokument ei jäta selle nõude osas tõlgendamisruumi ning tingimuse täpne järgimine on RHS § 3

p-s 2 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte rakendamise eelduseks. Kaebaja ei ole

riigihanget nr 165821 vaidlustanud, kuna puudused hankelepingu täitmisel said talle teatavaks hiljem,

alles siis, kui kaebaja asus teeilmajaamu Maanteeametile hooldama. Kaebaja ei vaidlustanud ka

vaidlusaluse hanke HT (nt asjakohatule kvalifikatsiooninõudele tuginedes), kuna selleks puudus

vajadus. Pakkujate kontrollimise staadiumis ei saanud Maanteeamet kvalifikatsiooninõude

kohaldamisest loobuda.

15. AS Signaal TM ei ole kaasajastamise lepingut ka osaliselt nõuetekohaselt täitnud ja hankija ei saa

tugineda selle osalisele täitmisele. Isegi kui Maanteeamet on AS-lt Signaal TM teatud seadmeid või

töid vastu võtnud, välistab vastuolu HT p III.2.3) alapunkti 2 nõuetega nendele pakkuja

kvalifitseerimisel tuginemise.

16. Teiseks ei ole AS Signaal TM kaasajastamise lepingu alusel müünud ega paigaldanud HT-le

vastavaid kompleksseid teeilmajaamasid. Teeilmajaama moodustab seadmete kogum, mis koosneb tee

seisundi ja ilmastikunähtuste kohta andmeid koguvatest anduritest, kogutud teavet üle interneti

edastavatest seadmetest jne. Maanteeamet ise on defineerinud teeilmajaama kaasajastamise lepingu

aluseks olevas tehnilises kirjelduses (vaidlustuse lisa 5) ja selle moodustab tervikliku teeilmajaama kõik

kaasajastamise lepingu hankedokumentides nimetatud seadmed ja andurid (kaebuse lisa 5). AS-i

Signaal TM müüdud seadmed ei moodusta nõuetekohast teeilmajaama (vt kaebuse p 3.3) ega saa täita

HT p III.2.3) „Tehniline ja kutsealane pädevus“ tingimust teeilmajaamade või tehniliselt sarnaste

mõõteseadmete müügi- või hooldelepingu täitmisest.

17. Vastustaja lõi ebaõige kinnitusega eelmise hankelepingu nõuetekohase täitmise kohta kunstlikult

eelduse AS Signaal TM kvalifitseerimiseks. Maanteeametil tekkis võimalus hinnata täiendavalt

kaasajastamise lepingu täitmise nõuetekohasust vaidlusaluse hanke menetluses, kui AS Signaal TM

esitas hankijale HD lisa I vormil 3 „Täidetud lepingute loetelu“ andmed kaasajastamise lepingu kohta

koos Maanteeameti 15.09.2017 kirjaga. Maanteeameti seisukohast 30.10.2017 menetlusdokumendis

nähtub, et hankemenetluses AS Signaal TM kvalifikatsiooninõuetele sisulise vastavuse hindamist ei

toiminud.

18. Teise lepingupoole tõend ei saa kinnitada pakkuja tehnilist ja kutsealast pädevust, kui kinnituse

tõele mittevastavus pidi olema hankijale teada. Teiseks ei saa kirjaliku kinnituse olemasolu kitsendada

hankija kohustust kontrollida pakkuja seisundi ja pädevuse vastavust hanketeates esitatud

kvalifitseerimise tingimustele (RHS § 39 lg 1). 15.09.2017 tõendi andmisel sellist kontrolli ei toimunud.

Kui tõend või kinnitus RHS § 39 lg-ga 1 pandud kohustuste täitmist ei võimalda, ei saa hankija sellele

teabe allikana tugineda. Maanteeamet oleks isegi võinud tema poolt sõlmitud lepingute osas kinnituse

küsimisest HT-s loobuda (vt Tallinna Halduskohtu 22.02.2016 otsus haldusasjas 3-15-3213, p 33), kuid

oleks ka sellisel juhul pidanud otsustama kvalifitseerimise läbipaistvalt ja kontrollitavalt.

19. RHS § 41 lg 4 võtab siseriiklikku õigusesse üle direktiivi 2004/18/EÜ artikli 48 lg 2 punkti a

alapunkti ii. Euroopa Kohus on 7.07.2016 otsuses kohtuasjas C-46/15 analüüsinud artikli 48 eesmärki.

Sätte teine taane võimaldab eraõigusliku lepingupartneri korral tugineda teise poole kinnitusele

(sarnaselt hankijast lepingupartneri puhul) või selle puudumisel ettevõtja avaldusele. Kohus selgitas

sätte teise taande põhjal, et kui hankijad lubaksid ettevõtjatel vabalt valida ühe või teise ettenähtud

tõendamisviisi vahel, kahjustaks see eraõigusliku ostja antud kinnituse kasulikku toimet ja selle

tõendamisviisi ulatust. Kohus leidis, et ostja kinnitusest loobumisel piirduksid kõik ettevõtjad kõigil

juhtudel sättest tuleneva nõude täimiseks ühepoolse avalduse esitamisega (p 37). Kohtu selgituste

kohaselt on ostja kinnitusel põhinev tõendamisviis kooskõlas direktiivi 2004/18 eesmärkidega vältida

eraõiguslike

pakkujate

vahelise

konkurentsi

moonutamist

ja

tagada

läbipaistvuse,

mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimine (p 38-39). Kohtuasjast C-46/15

nähtub, et tõendi või kinnituse eesmärk on tuua hankemenetlusse lepingupoole näol iseseisev ja

eelduslikult erapooletu teabeallikas. Hankija enda antav tõend sellist eesmärki ei täida. Asjaolude

tõendamisel hankija enda kirjalikule kinnitusele tuginemine oleks vastuolus riigihanke korraldamise

läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtetega (RHS § 3 p-d 1-2) ning

looks hankijale võimaluse kujundada tõendi andmisega talle meelepärast pakkujat soosiv olukord.

20. Kaasajastamise lepingu nõuetekohane täitmine allub kohtu kontrollile. VAKO on otsuse p 17

kohaselt loobunud kaasajastamise lepingu mittenõuetekohase täitmise kohta esitatud argumentide

kaalumisest. Riigikohtu praktika selgitab, et nii VAKO kui kohtud peavad juhinduma

uurimispõhimõttest ning tagama omal initsiatiivil kõigi oluliste asjaolude väljaselgitamise (kohtuasi 3-

3-1-24-13, p 26). Haldusasjas 3-15-3213 hindas kohus pakkuja poolt referentsina esitatud lepingute

osas lepingu rikkumise kohta esitatud tõendeid (p 31). Kohus analüüsis tõendeid ja esitas järeldused

selle kohta, kas tõendite hulgas leidub kinnitust kaebaja väitele lepingu rikkumise kohta (p 32).

Vastupidine järeldus annaks hankijale võimaluse suunata hanke tulemust hankijale sobivate referentse

kajastavate kinnituste andmisega. Selle tulemusena oleks välistatud pakkuja kvalifitseerimise

kontrollitavus ja läbipaistvus. Teatud valdkonna kesksed hankijad (nagu Maanteeamet teede hoolduse

ja ehituse valdkonnas) saaksid referentslepinguid käsitlevate kinnituste abil kujundada olukorra, kus

ühes valdkonnas on hankemenetluse oluline etapp (kvalifitseerimine) sisuliselt väljaspool kohtu

kontrolli.

21. Vastustaja ei nõustu kaebusega ning vaidleb sellele vastu. Vastustaja jääb vaidlustusmenetluses

esitatud seisukohtade juurde ning nõustub VAKO seisukohtadega ja põhjendustega. Vastustaja on

hankemenetluse läbi viinud õiguspäraselt ja menetluse käigus vastu võetud otsused on kooskõlas

kehtivate seadustega ning kaebus ei ole põhjendatud ega tõendatud.

22. Vastustaja väljastas kolmandale isikule tõendi lepingu täitmise eest vastutava isiku kirjaliku

kinnituse näol vormil 3 esitatud lepingu nõuetekohase täitmise kohta, milles tellija kinnitab, et AS

Signaal TM on nõuetekohaselt täitnud 10.11.2015 sõlmitud töövõtulepingu „Teeilmajaamade võrgu

kaasajastamine 2015-2017“ (viitenumber 165821). Lepingu täitmise periood 11.11.2015–31.08.2017,

maksumus 307 710,80 EUR (ei sisalda käibemaksu). Nimetatud kinnituse esitas kolmas isik

vaidlusaluses hankes koos pakkumusega. Juhul, kui nimetatud lepingut ei oleks täidetud

nõuetekohaselt, ei oleks vastustaja kirjalikult kinnitanud selle lepingu nõuetekohast täitmist ja lepingu

täitmise eest vastutav isik oleks keeldunud vastuvõtuaktidele alla kirjutamast. Hankepraktikas ongi

sisulise kontrolli teostamise aluseks tellijate kinnitused lepingute nõuetekohase täimise kohta. Seda

praktikat toetab ka RHS § 41 lg 4, mille kohaselt on hankijal õigus nõuda tellijate kinnitusi

hankelepingute nõuetekohase täitmise kohta, kui tegemist on hankelepinguga riigihangete seaduse

mõistes. Kui leping ei ole sõlmitud riigihanke menetluse tulemusel, siis on pakkujal valikuvõimalus,

kas ta esitab tellija kinnituse või kinnitab ise lepingu täitmist ning vastustaja nõustub VAKO

põhjendustega, mida RHS-i mõistes loetakse asjakohaseks tõendiks lepingu nõuetekohase täitmise

kohta.

23. Lisaks tõendavad nimetatud lepingu nõuetekohast täitmist ka vastustaja poolt vaidlustusmenetluses

esitatud vastuvõtuaktid, millega vastustaja on vastu võtnud lepingu raames tarnitud seadmed. Juhul, kui

need seadmed ei oleks vastanud lepingus sätestatud tingimustele, ei oleks vastustaja esindaja neid ka

vastu võtnud. Vastustaja ei ole esitanud kolmanda isiku vastu nõudeid seoses tarnitud seadmete

mittevastavusega lepingus sätestatud tingimustele.

24. Täiendavalt tõendab referentslepingu nõuetekohast täitmist asjaolu, et 12.01.2017 sõlmis vastustaja

kaebajaga teeilmajaamade hooldamist käsitleva lepingu muudatuse (kaebuse punkt 3.3.2), millega anti

kolmanda isiku poolt tarnitud ning paigaldatud 5 teeilmajaama kaebajale hooldada, mis tähendab seda,

et vastustaja poolt on need kasutusele võetud ning need toimivad ja töötavad vastavalt lepingus

kokkulepitud tingimustele. Juhul, kui tarnitud ja paigaldatud seadmed ei oleks vastanud nõutud

tingimustele, oleks see ka 8 kuu jooksul välja tulnud ja vastustaja oleks lepingust tulenevaid

õiguskaitsevahendeid rakendanud.

25. Kaebaja viidatud Euroopa Kohtu lahendis nr C-46/15 toodud seisukohad ei ole asjakohased, sest

tehiolud, mida nimetatud kohtulahendis käsitleti, ei ole käesoleva vaidlusega absoluutselt sarnased.

26. Kolmas isik vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Kolmas isik on

kaasajastamise lepingut täitnud nõuetekohaselt. Käesolevas vaidluses ei saa enam anda hinnangut

sellele, kas kolmanda isiku poolt hankes nr 165821 esitatud pakkumus vastas tehnilise kirjelduse

tingimustele või mitte. Kuna kaasajastamise leping on täidetud vastavalt kolmanda isiku poolt hankes

nr 165821 esitatud ja vastavaks tunnistatud pakkumusele, siis on kaasajastamise leping täidetud

nõuetekohaselt.

27. HT p-s III.2.3) alapunkti 2 nõue „peab olema täitnud“ ei tähenda üksnes lõpetatud ega täies mahus

täidetud lepinguid. VAKO on vaidlustatud otsuse punktis 10 viidanud, et kohtupraktika kohaselt ei ole

kvalifitseerimistingimuse täitmiseks vajalik, et referentslepingu täitmine peab olema pakkumuse

esitamise hetkeks lõpule jõudnud. Kaasajastamise lepingu punktist 3.1 nähtub, et lepingut täidetakse

etapiviisiliselt vastavalt hankija sellekohastele tellimustele üleandmisvastuvõtmisaktidega. Hankija

poolt VAKO-le esitatud viiest üleandmis-vastuvõtmisaktist ja vastavatest arvetest nähtub, et perioodil

11.12.2015–31.07.2017 on kolmas isik hankijale üle andnud kaasajastamise lepingu alusel seadmeid ja

töid maksumusega 307 710 eurot (ilma käibemaksuta). Viidatud üleandmisaktid tõendavad 13

teeilmajaama tarnimist ja 6 vana teeilmajaama demonteerimist ja uute paigaldamist. Eelnevast johtuvalt

on üheselt tõendatud, et kolmas isik on kaasajastamise lepingut täitnud mahus ja tingimustel, mis

kõnealuse kvalifitseerimistingimuse täidab.

28. Kaebuse punktis 4.3.5 esitatud väide, et kaasajastamise lepingu järgi tarnitu „ei moodusta

nõuetekohast teeilmajaama“ jääb kolmandale isikule arusaamatuks – viidatud üleandmisaktidel

märgitust tuleneb üheselt, et kolmas isik on tarninud mitmeid teeilmajaamu. Kolmas isik pakkus

riigihankes nr 165821 konkreetseid teeilmajaamu. Tunnistades kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

ja edukaks, andis hankija seeläbi kinnituse, et hankelepingu alusel peab kolmas isik tarnima hankijale

justnimelt needsamad teeilmajaamad. Pole vaidlust selles, et kolmas isik on tarninud kaasajastamise

lepingu alusel täpselt needsamad teeilmajaamad, mida kolmas isik riigihankes nr 165821 pakkus. Seega

ei saagi kolmas isik õiguspäraselt hankelepingut täita mistahes muude seadmetega, vaid on seotud enda

pakkumuses esitatuga. Kui kaebaja leidis, et kolmanda isiku pakkumus ei vastanud hankes nr 165821

esitatud tehnilise kirjelduse tingimustele, oleks kaebaja pidanud hankija sellekohased otsused

riigihankes nr 165821 vaidlustama, kuid kaebaja ei teinud seda.

29. Olukorras, kus puudub kaasajastamise lepingu rikkumist tõendav kohtulahend, ning arvestades, et

kaasajastamise lepingu tellija on kinnitanud lepingu nõuetekohast täitmist, puudub mõistlik alus

kahtlustada referentslepingu rikkumist. Kui kaebaja leiab siiski, et referentslepingut on rikutud, siis

lasub just kaebajal, mitte hankijal ega kolmandal isikul põhjendamis- ja tõendamiskohustus väidetava

rikkumise osas. Kaebaja esitatud dokumentidest ei saa järeldada, et kõnealused teeilmajaamad tehnilise

kirjelduse nõuetele ei vasta.

30. Kohtuasjas nr 3-15-3213 punktis 31 on halduskohus hoopis rõhutanud, et väidetava referentslepingu

rikkumise tõendamise kohustus lasub kaebajal/vaidlustajal.

31. Asjakohatu on kaebaja viide Euroopa Kohtu lahendile nr C-46/15, kuna lahend ei käsitle seda,

millist tähendust kvalifikatsiooni tõendamisel ja sisulisel kontrollimisel tuleb omistada referentslepingu

tellija kinnitusele. Selle asemel analüüsib kohus, kas hankija võib referentslepingu tellija kinnitusele

seada hanketingimustes rangeid vorminõudeid (tellija kinnitus notariaalses vormis või muu ametiisiku

kinnitusega), mille täitmine on pakkujale ebaproportsionaalselt raske ja kas sellises olukorras võib

pakkuja oma vastavust kvalifitseerimistingimustele tõendada muude dokumentidega.

32. Kolmanda isiku hinnangul on „täidetud lepingu“ mõiste sisustamisel asjakohane Tallinna

Halduskohtu lahend haldusasjas nr 3-11-1547, millele on tuginenud ka hankija, kuivõrd viidatud

lahendis kinnitab kohus: „Kohtu hinnangul ei saa sellest tekstist kuidagi järeldada, et ainult lõppenud

leping saab olla täidetud. Kohus nõustub kaebajaga, et fakt, et RHS § 41 lg 1 p 2 ei anna hankijale

õigust nõuda pakkujalt täidetud lepingute lõppemise aja äramärkimist, kinnitab, et seadusandja ei

pidanud lepingu täitmise seisukohast oluliseks, kas leping on lõppenud või mitte.“ Halduskohus ei ole

viidatud asjas seadnud eeltingimuseks, et täidetud saab olla ainult selline leping, mille lõpptähtaeg ei

ole saabunud, ent mis on tervikuna täies mahus täidetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

33. Kohus leiab, et kaebus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. VAKO on vaidlustatud otsuses

hinnanud õigesti kolmanda isiku tehnilist ja kutsealast pädevust, kuna kolmas isik vastab hankija poolt

kehtestatud hanketeate (HT) osa III p 2.3) nõuetele. Kuivõrd hindamistingimuste järgi sai kolmas isik

vaidlusalustel riigihanke osadel parimad hinded, tunnistati tema pakkumus õigesti edukaimaks.

Kolmanda isiku põhjendatud menetluskulud tuleb kaebajalt välja mõista. Kohtu põhjendused on

järgmised.

34. Tulenevalt 01.09.2017 jõustunud riigihangete seaduse § 219 lg-dest 1 ja 4 viiakse enne seaduse

jõustumist alustatud riigihanked lõpuni, lähtudes kuni 31.08.2017 kehtinud riigihangete seaduses

(RHS) sätestatud nõuetest ning neis riigihangetes esitatakse vaidlustused ja vaidlustuskomisjon vaatab

need läbi lähtudes RHS-is sätestatud nõuetest. Vaidlusalust riigihanget „Teeilmajaamade infosüsteemi

hooldus 2017-2020“ (viitenumber 189461) on alustatud 22.08.2017, mistõttu kuulub kohaldamisele

kuni 31.08.2017 kehtinud RHS.

35. Nii RHS § 41 lg 4 p-st 2 kui ka EL hankedirektiivi 2004/18/EÜ artikli 48 punkti 1 a) alapunktist ii)

tulenevalt on teise lepingupoole tõend piisav tõendamaks pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel

lepingu nõuetekohast täitmist ja kuna käesoleval juhul on teiseks lepingupooleks hankija, s.o

Maanteamet ise, siis on Maanteeamet ka pädev kinnitama riigihanke 165821 tulemusel sõlmitud

hankelepingu nõuetekohast täitmist kolmanda isiku poolt. See on RHS § 39 lõikega 1 kooskõlas.

36. Tõendamaks enda vastavust HT osa III p 2.3 alapunktis 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele,

esitas AS Signaal TM Maanteeameti (s.o hankija enda) 15.09.2017 kinnituse nr 19-7/17-00235/026

järgmises sõnastuses: „Käesolevaga tõendab Maanteeamet, et Signaal TM AS on nõuetekohaselt

täitnud 10.11.2015 sõlmitud töövõtulepingu „Teeilmajaamade võrgu kaasajastamine 2015–2017“

(viitenumber 165821). Lepingu täitmise periood 11.11.2015–31.08.2017, maksumus 307 710, 80 EUR

(ei sisalda käibemaksu).“ Kaebaja on esitanud tõendid, et konkreetsete paigaldatud teeilmajaamade

tehnilise kirjelduse tõttu ei ole need suutelised mõõtma lörtsi (DRS511) ning rahet ja jäävihma

(PWD12). Riigihankes 165821 (mille raames vaidlusalune leping sõlmiti) oli aga HD lisas III esitatud

nõuded, et teeandur peab mõõtma lörtsi (p 3.1.b alapunkt 2), jääkihi paksust (p 3.1.b alapunkt 4) ja saju

klassi, sh rahet ja jäävihma (p 3.1 e alapunkt 1). Kaebaja selline väide on iseenesest usutav ja ka

kooskõlas teeilmajaamade DRS511 ja PWD12 tehase testidega (Factory Inspection Test; VAKO

toimikus vaid ingliskeelsena) ning ka Taisto Haavasoja kinnitusega (tlk 12-13).

37. Sellegipoolest ei too see veel kaasa tõdemust, et Maanteeameti 15.09.2017 kinnitus nr 19-7/17-

00235/026 ei vasta tõele ning kolmas isik oleks tulnud jätta kvalifitseerimata. Seda järgmistel põhjustel:

a) AS Signaal TM kinnitas, et tarnis teeilmajaamad vastavalt oma riigihankes 165821 tehtud

pakkumisele. Maanteeamet on selle pakkumise vastavaks ja edukaks lugenud. Teised menetlusosalised

ei ole sellele vastu vaielnud ja asjas ei ole ka seda fakti ümber lükkavaid tõendeid. Seega teadis

vastustaja algusest peale, millised teeilmajaamad kolmas isik tarnida kavatseb ja aktsepteeris seda;

b) Maanteeamet on võtnud perioodil 11.12.2015–31.07.2017 üleandmis-vastuvõtmisaktidega vastu

kokku 13 teeilmajaama tarnimist ning 6 vana teeilmajaama demonteerimist ning uue paigaldamist;

c) Maanteeamet on 15.09.2017 kinnitusega nr 19-7/17-00235/026 kinnitanud riigihankes 165821

sõlmitud lepingu nõuetekohast täidetust;

d) Maanteeamet on kinnitanud nii VAKO kui ka kohtumenetluses, et tal ei ole eelnimetatud lepingu

täitmisega seoses AS-le Signaal TM mingeid nõudeid.

38. Täiemahuline eelneva lepingu nõuetekohase täitmise kontroll, sh kohtulik kontroll, oleks

hankemenetluse eripära (formaliseeritud, kiirus, efektiivsus, menetlusökonoomia) arvestades

ebaproportsionaalne.

Kui

tellija

on

kinnitanud

varasema

lepingu

täidetuse

nõude

kvalifitseerimistingimusena, ei saa riigihanke olemust arvestades teha riigihanke ning hiljem VAKO ja

kohtumenetluses kohustuse täidetuse täiemahulist kontrolli nii, nagu see saaks toimuda

tsiviilkohtumenetluses lepingupoolte vahel. Arvestada tuleb, et mitte igasugune lepingulise kohustuse

täitmata jätmine ei tähenda lepingu mittenõuetekohast täitmist. Siinkohal tueks veel hinnata, kas jäeti

täitmata oluline või ebaoluline lepingutingimus. Olukorras, kui Maanteaamet on juba lepingu

sõlmimisel aktsepteerinud teeilmajaamde DRS511 ja PWD12 paigaldamist, ei saa nende konkreetsete

teeilmajaamade paigaldamist selle lepingu raames AS-le Signaal TM ette heita. Võlaõigusseaduse § 76

lg 4 kohaselt, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et

täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt.

39. Hankealases VAKO ja kohtupraktikas on rõhutatud, et pakkujate kvalifikatsiooni kontrollimine

peab hankemenetluses toimuma eeskätt pakkuja poolt esitatud andmete alusel. Kolmanda isiku

kvalifikatsiooni – eelneva hankelepingu nõuetekohast täitmist – tõendab vastustaja enda väljastatud

tõend. Vastustaja on ka kohtumenetluses kinnitanud, et see tõend on õige ning tal puuduvad kolmanda

isiku vastu hankelepingu täitmata jätmisest tulenevad nõuded. Sel juhul puudus hankijal vajadus asuda

RHS § 39 lõikest 4 tulenevalt lepingu täitmise asjaolusid täiendavalt välja selgitama. Vastustaja esitas

VAKO-le ka kaks teeilmajaamade üleandmise-vastuvõtu akti. Need on küll üldsõnalised, kuid nendest

nähtub, et vastustaja on võtnud 11.10.2015 vastu vanade teeilmajaamade demontaaži ja uute

teeilmajaamade paigalduse kolmanda isiku poolt.

40. Leping oli täidetud ka nõutavas mahus. Kaasajastamise lepingu p-dest 3.1 (sh 3.1.1 ja 3.1.2) kuni

3.3 nähtub, et lepingut täidetakse etapiviisiliselt. Tarnitavad teeilmajaamad ja tööd (olemasolevate

teeilmajaamade demontaaž ja uute teeilmajaamade paigaldus) antakse üle (teostatakse) etapiviisiliselt

vastavalt tellija kontaktisiku kirjalikele tellimustele ja tellija võtab need vastu samuti etapiviisiliselt

üleandmis- ja vastuvõtmisaktiga. Kohus nõustub VAKO 16.11.2017 otsuse puntkis 10 tõdetuga, et

pakkuja või taotleja vastavuse tõendamisel kvalifitseerimise tingimusele, mille sisuks on varasemate

lepingute täitmine nõutavas mahus, on aktsepteeritav, kui referentslepinguna esitatav leping ei ole veel

lõppenud, kuid selle lepingu täitmise raames müüdud asjade või osutatud teenuste maht vastab

kvalifitseerimise tingimuses kehtestatud mahule või ületab seda. Niisugusel juhul tuleb kvalifikatsiooni

kontrollimisel tuvastada, kas asjad või teenused on tellija poolt saadud ja vastu võetud. Kui lepingust

või asja, teenuse või ehitustöö eripärast tulenevalt on võimalik, et asjad või tööd antakse üle ja tellija

võtab vastu need etapiviisiliselt, tuleb RHS-i tähenduses täidetuks lugeda ka sellised asjade

hankelepingud või tööd, mille teostamist käsitlevad lepingud ka pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva

veel kehtivad ja neid jätkuvalt täidetakse. Kaasajastamise lepingu iseloomust lähtuvalt on selle lepingu

etapiviisiline täitmine võimalik ning loogiline, mistõttu kolmas isik vastab HT osa III p 2.3 alapunktis

1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele juhul, kui kaasajastamise lepingut oli pakkumuste esitamise

tähtpäevaks täidetud HT-s nõutud mahus (vähemalt 125 000 eurot ilma käibemaksuta). Perioodil

11.12.2015–31.07.2017 on AS Signaal TM andnud Maanteeametile üle ning Maanteeamet on vastu

võtnud kaasajastamise lepingust tulenevaid asju ja töid kogusummas 307 710 eurot (käibemaksuta).

Sama summa on Maanteeamet näidanud 15.09.2017 tõendis perioodil 11.11.2015–31.08.2017 täidetud

lepingu maksumusena. Isegi juhul, kui lähtuda sellest, et HT osa III p 2.3 alapunktis 1 esitatud rahalises

mahus (vähemalt 125 000 eurot käibemaksuta) peab olema teeilmajaamu nii tarnitud kui ka paigaldatud

(vanade teeilmajaamade demontaaž ja uute teeilmajaamade paigaldus), ületab ka kolmanda isiku poolt

tarnitud ja paigaldatud kuue teeilmajaama kogumaksumus (seadme komplekti maksumus ning vana

teeilmajaama demontaaži ja uue paigaldustöö maksumus x 6) 125 000 eurot (käibemaksuta).

41. Kohus leiab, et kaebaja viidatud Euroopa Kohtu 7.07.2016 lahend asjas nr E C-46/15 ei ole

asjakohane, kuna selles käsitletavad asjaolud ei ole analoogsed antud haldusasja asjaoludega. Seal on

kohus hoopis leidnud, et liigsete piirangute seadmine lepingu täitmise tõendamisel (nt notariaalne

kinnitus) oleks ebaproportsionaalne ja liigselt piirav.

42. Kokkuvõtvalt on OÜ Signaal TM kvalifitseeritud õigesti. Maanteeameti peadirektori 16.10.2017

käskkiri nr 0254 ning VAKO 16.11.2017 otsus nr 168-17/189461 on kooskõlas RHS § 39 lg-ga 1 ja §

41 lg 1 p-ga 2 ja nende tühistamiseks puudub alus. Kaebus tuleb seega jätta rahuldamata.

43. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. Käesoleval

juhul tegi kohus otsuse vastustaja ja tema poolel osalenud kolmanda isiku kasuks. Menetluskulude

väljamõistmise taotlused esitasid kaebaja ja kolmas isik. Kolmas isik taotleb menetluskulude

väljamõistmist summas 1530+288=1818 eurot. HKMS § 108 lg 8 hüvitab kolmanda isku

menetluskulud tema poole vastaspool samade reeglite alusel nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid

hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema enda kanda. Vastustaja menetluskulude väljamõistmise

taotlust ei esitanud ja menetluskulusid kohtupraktika kohaselt vastustajale üldiselt halduskohtus ei

hüvitataks, kuna see ei oleks põhjendatud. Riigikohus on leidnud, et asjaolu, et vastaspool ei pea

hüvitama teisele poolele menetluskulusid tema kulude põhjendamatuse tõttu, ei takista kolmanda isiku

kulude väljamõistmist (haldusasi nr 3-3-1-44-09, p 30).

44. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

Kolmanda isiku menetluskulud on mõistlikus suuruses, küll ei ole põhjendatud kaebajalt

menetluskuludelt tasutud käibemaksu väljamõistmine. AS Signaal TM on käibemaksukohustuslane.

Asjas ei saa kohaldada Riigikohtu 19.12.2012 otsuses asjas nr 3-3-1-54-12 p-s 22 toodud seisukohta, et

ka käibemaksukohustuslasele tuleb menetluskulud mõista välja koos käibemaksuga. On ilmne, et

esindus haldusasjas oli vajalik AS Signaal TM äritegevuse arendamiseks, sh tulevikus maksutatava

käibe suurendamiseks. Seega on kantud menetluskulu tema ettevõtlusega seotud kulu

tulumaksuseaduse § 51 lg 1 tähenduses. Kohtul puudub mistahes põhjus arvata, et käesolevas

haldusasjas õigusabikuluna tehtud investeering on AS Signaal TM maksuvaba käibe hüvanguks. Nii on

AS-l Signaal TM võimalik õigusabikulude arvel märgitud käibemaks oma järgmise kuu

käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksuna maha arvata (käibemaksuseaduse § 30, 31 ja 37). On põhjust

eeldada, et seda mõistlik ettevõtja teebki. Seda arvestades oleks kaebajalt menetluskulude koos

käibemaksuga väljamõistmine AS Signaal TM alusetu rikastumine kaebaja arvelt, kuna

sisendkäibemaksu mahaarvamise võimalus säiliks AS-le Signaal TM täiendavalt niikuinii

(õigusabikulude

arve

on

endiselt

sisendkäibemaksu

mahaarvamist

võimaldav

kuluarve

käibemaksuseaduse § 37 tähenduses). Samuti puudub igasugune mõistlik põhjendus, miks peaks

halduskohtumenetluses suhtuma maksustatavasse käibesse teisiti kui tsiviilkohtumenetluses. Seetõttu

leiab kohus, et kuni arve tasunud käbiemaksukohustuslane ei ole toonud välja kaalukaid asjaolusid,

miks ta arvelt sisendkäibemaksu maha arvata ei saa, saab kohus lugeda põhjendatud õigusabikuludeks

HKMS § 109 lg 6 mõttes vaid kulutusi ilma käibemaksuta. Seega mõistab kohus kaebajalt kolmanda

isiku kasuks välja menetluskulu 1515 eurot.

45. Kaebaja kantud menetluskulud (sh riigilõiv) jäävad tulenevalt HKMS § 108 lg-st 1 tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kadriann Ikkonen