1-17-1401/81 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2018, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-1401 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Kaie Kaseorg Prokurör Külli Zimm ( arvamus esitatud kirjalikult ) kriminaalasi

Tartu Vangla materjalid A.V

osas vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamise otsustamiseks Süüdimõistetu

Kaitsja Kohtuistung A.V

Isikukood: XXX, asukoht: Tartu Vanglas,

vabanemisjärgne elukoht . Karistusaja algus ja XXX lõpp: 30.06.2017-25.09.2018. vandeadvokaat Toomas Metsma määratud korras kaugkohtuistung 11.01.2018

RESOLUTSIOON

1. Vabastada A.V temale Tartu Maakohtu 07.02.2017 otsusega

kriminaalasjas nr 1- -1401 17 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega koos tema allutamisega elektroonilisele valvele.

2. 25.09.2018. KarS § 76 lg 4,5 alusel määrata A.V-le katseaeg kuni

3. KarS § 751

lg 3 p-le 2 vastavalt määrata A.V-le elektroonilise valve

kestuseks kaks (2) kuud. KarS § 751

lg 4 kohaselt hakata elektroonilise valve

tähtaega lugema päevast, kui elektroonilise valve seade kinnitatakse A.V keha külge.

4.

KarS § 78 p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates.

5. kuni KarS § 76 lg 5 alusel allutada A.V käitumiskontrollile kestusega

25.09.2018 - , mille jooksul kohustada teda järgima KarS § 75 lg s 1 sätestatud kontrollnõudeid – ja kohustusi:

 elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – ; XXX

 ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

 alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - , töö või õppimiskoha vahetamiseks;

 saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

6. 4, 5, A.V-le KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel määrata katseajaks järgmised lisakohustused:

 mitte tarvitada alkoholi;

 otsida endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;

 olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluda alkoholivastasele ravile;

 osaleda sotsiaalprogrammis.

7. Määrata A.V katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

8. A.V Määrus suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.

9.

Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale.

10. Vabastada süüdimõistetu karistuse kandmiselt peale käesoleva A.V kohtumääruse jõustumist.

11. Välja mõista A.V-lt menetluskuluna riigituludesse 160,08 eurot

kaitsetasu vandeadvokaadi Toomas Metsma poolt õigusabi osutamise eest. Menetluskulu tasuda 30 päeva jooksul määruse jõustumisest arvates makseinfo alusel.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD

Tartu Maakohtu 07.02.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-1401 on A.V süüdi tunnistatud KarS § 424 järgi ja karistatud 1 aasta vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati

mõistetud karistust Tartu Maakohtu 19.10.2015 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-8608

mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuu 28 päeva pikkuse vangistuse võrra ning

liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 2 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka A.V kahtlustatavana kinnipidamise aeg 6.-7. veebruar 2017, s.o 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõist päeva vangistust. eti 1 aasta 2 kuud 26

27.11.2017 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud A.V isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamist.

Tartu vangla esitatud arvamusest karistatud 4 nähtub, et kinnipeetavat on kriminaalkorras

korral, millest 1 karistus on praeguseks kustunud. Käesolevalt on tegemist esimese vangistusega. Kuriteod on olnud samad – alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimine. Kuritegude

raskusaste ei ole muutunud. Soodusteguriks kõigi kuritegude puhul on alkohol. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad.

On läbinud psühholoogilised vestlused alkoholi teemal ning alates 17.10.2017 osaleb Tartu Vanglas majandusabitöödel.

Tartu Vangla hinnangul on kinnipeetav ohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas).

Turvalisusriskideks toimetulek kinnipidamisasutuses. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus

järgmise kahe aasta jooksul 17%. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus

järgmise kahe aasta jooksul on 10%. Arvestades kinnipeetava staatilistel ja dünaamilistel näitajatel põhineva uue kuriteo toimepanemise tõenäosuse hindamise tulemust, toetab Tartu Vangla A.V vabastamist enne tähtaega. Ohtlikkus seisneb mootorsõiduki juhtimises alkoholijoobes -

isik ei mõtle tagajärgedele ning hetkeajendil tehtud otsus tundub tähtsaim.

Kriminaalhooldusametniku arvamus Kinnipeetava vanemad on surnud. A.V perekonda kuuluvad abikaasa R. R, poeg R. R. ja õde P. S. Lähedaste sõnul on A.V oma perekonnaga läbisaamine hea. Kinnipeetavat

toetab ennetähtaegsel vabanemisel tema perekond, kellega on suheldud nii telefoni,

kokkusaamiste kui ka kirjavahetuste teel. Kinnipeetava perekond väitis, et A.V kuritegeliku käitumise põhjustajaks on olnud ainult alkoholi kuritarvitamine. Kinnipeetava abikaasa P.R. sõnul on A.V rahulik ning teda ei iseloomusta vägivaldne

käitumine, isegi alkoholi tarvitanuna. Nii abikaasa kui poja arvates ei ole kinnipeetava

tutvusringkonnas inimesi, kes mõjutaksid teda kuidagi halvasti. Lähedased väitsid, et nad

loodavad, et A.V on antud vangistuse jooksul olnud aega oma käitumist analüüsida ning taon teinud enda jaoks vastavad järeldused.

Vabanedes on A.V võimalus elama asuda oma abikaasa juurde aadressile XXX, kus ta

elas ka enne vangistust. Antud aadressil asub 3-toaline korter, mis Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt kuulub kinnipeetava abikaasale R. R. Kinnipeetava

elukoht vastab elektroonilise järelevalve jaoks sätestatud tingimustele. Oma nõusoleku elektroonilise järelevalve rakendamiseks on andnud abikaasa R.R. Rahvastikuregistri andmetel omab A.V sissekirjutust eelpoolnimetatud aadressil.

Tartu Vangla materjalide kohaselt on A.V ennetähtaegse vabanemise korral võimalus asuda tööle tagasi V kohvikusse, kus ta töötas enne vanglasse sattumist. Abikaasa R.R sõnul .

ei lähe A.V kindlasti tööle tagasi, kuna nad ei tea, kas teda võetakse tagasi, samuti oli seal

tema jaoks alkohol liiga kergesti kättesaadav. Telefonivestluses väitis poeg R.R, et ei ole teadlik, kuhu isa vabanedes tööle asub, kuid ta kinnitas, et isal ei ole kunagi tööle saamisega

probleeme olnud, kuigi ta on korduvalt töökohti kaotanud alkoholi tarbimise tõttu, mida kinnitas ka R. R. Kinnipeetavat on vangistuse ajal rahaliselt toetanud abikaasa, poeg, õde. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

Süüdimõistetu A.V selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Esimest korda vangistuses ja joobes juhtimise eest. Probleemiks on alkohol. Loobus kunagi päeva pealt suitsetamisest ja alates 02.02. ei ole enam alkoholi tarvitanud. Enne vangistust, peale juhtumit 02.02. Raja kliinikusse ja tegi 3- programmi ja pöördus läbi Tervem ja kainem Eesti nädalase siis suuna edasi teise

.

ti psühhiaatri juurde, kuid see jäi pooleli, vangistus tuli peale On nõus alluma vabaduses jätkuvalt psühholoogilisele ja psühhiaatrilisele ravile. Tahaks ise alkoholist

loobuda, sest on palju inimestele halba teinud sellega, et vanglas viibib. Naine ja poeg on kannatanud sellepärast Garanteeritud tööd pole, kuid loodab . Suhted naise ja pojaga on head. tööle saada T. tehases. On valmis kriminaalhooldusega kaasnevaid tingimusi täitma ja kinnitab, et ei valmista kohtule pettumust. Teab, et kui vabaduses peaks sama asi korduma, siis kaotab kõige kallima väärtuse mis on - perekonna. Pojaga on saanud vangistuse jooksul lähedasemaks, saatis jõulukaardi ja vestleb nagu ikka oma isaga.

Kaitsja toetab ennetähtaegset vabastamist. Isikul on olemas kindel elukoht, kuhu ta saab

vabanedes elama minna, on toimiv suhtluskond, sotsiaalvõrgustik abikaasa ja poja näol. Kinnipeetav on vanglas olles läbinud psühholoogi seansid ja ta on avaldanud, et tulemused on positiivsed. Ilmselt on isik vanglas viibides teinud põhjalikud järeldused alkoholi ja sõiduki juhtimise osas, et need ei käi koos. Ta on nõus alluma kriminaalhoolduse meetmetele. Kaitsja on seisukohal, et A.V-le on vangistus olnud piisavaks õppetunniks, et vabanedes jätkata õiguskuulekat elu ja olla toeks lähedastele.

Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt

ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa tingimisi enne tähtaega vangistuse A.V st vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör Külli Zimm, olles tutvunud Tartu Vangla

materjalidega A.V tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve alla, Tartu Vangla seisukohaga isiku vabastamise osas ning isiku tingimisi nõustub toetab ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu

Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu A.V vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine koos elektroonilisele valvele allutamisega on põhjendatud.

A.V kannab käesolevalt liitkaristust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning KarS § 76 lg p 1 kohaselt võib kohu astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne 1 s teise

tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/ mõistetud 3

karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on A.V kandnud temale mõistetud karistusajast ära üle 6 kuu, so 1/3. Samuti on isik nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega.

Seega on KarS § s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega - vangistusest

vabastamiseks täidetud.

Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses

märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste

täidetust: KarS § 76 lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava - suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus 28.

a -1-1- - prilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3 12 17. See aga tähendab, et ennetähtaegse

vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust.

Vabanedes asuks kinnipeetav kriminaalhooldusametniku arvamusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressile XXX, kus ta elas ka enne vangistust. Antud aadressil asub 3-toaline

korter, mis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna väljavõtte kohaselt kuulub kinnipeetava

abikaasale R. R. Kinnipeetava elukoht vastab elektroonilise järelevalve jaoks sätestatud

tingimustele. Oma nõusoleku elektroonilise järelevalve rakendamiseks on andnud abikaasa R.R. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks ning kus on võimalik tema suhtes kohaldada elektroonilist valvet.

Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane

käitumine. Kohtu hinnangul on see tingimus täidetud. Kinnipeetaval ole ühtegi ei distsiplinaarkaristust. Isik on vangistuses viibitud poole aasta jooksul läbinud psühholoogilised

vestlused alkoholi teemal ning alates 17.10.2017 osaleb Tartu Vanglas majandusabitöödel.

Käesoleval hetkel viibib kinnipeetav avavanglas kinnitab isiku käitumine vangistuse . Seega jooksul tema soovi naasta õiguskuulekale teele ning kinni pidada kehtivatest reeglitest.

Samuti toob kohus positiivse asjaoluna välja, et kinnipeetaval on toetav lähivõrgustik, kes aitab

isikul püsida seadusekuulekal teel ning pakub kinnipeetavale lisamotivatsiooni alkoholi

tarbimisest loobumisel abikaasa ja pojaga on hea ning . Läbisaamine ennetähtaegsel

vabanemisel toetab kinnipeetavat tema perekond, kellega on suheldud nii telefoni,

kokkusaamiste kui ka kirjavahetuste teel. Isiku kinnitusel pakub just perekond talle motivatsiooni alkoholist loobumisel.

Kinnipeetaval ei ole vabanemisel küll garanteeritud töökohta, kuid enda kinnitusel on isik motiveeritud tööle asuma. Kinnipeetav on omandanud keskhariduse ning enne vangistust olnud pidevalt tööga hõivatud. Ka isiku käitumine vangistuse jooksul kinnitab, et A.V ei ole tööpõlgur ning tõenäosus, et isik leiab vabaduses tööd, on suur. Töökoha olemasolu tagaks isiku eduka pikaajalisema majandusliku toimetuleku vangistusest vabanemisel ning pakuks ka lisamotivatsiooni seadusekuulekaks käitumiseks sisustades isiku aega produktiivselt.

Suurim murekoht kinnipeetava seadusekuulekuse seisukohalt on isiku alkoholisõltuvus. Samas

nähtub kohtule kinnipeetava ütlustest ning käitumisest vangistuse jooksul, et isik on siiski

teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on

oluline loobuda alkoholi tarbimisest. Enne vangistust proovis kinnipeetav juba alkoholi tarvitamisest loobuda läbides Tervem ja kainem Eesti programmi ning suundudes sealt edasi psühholoogi juurde, mis jäi vangistuse tõttu pooleli. Kinnipeetav märkis n nõus alluma , et o

vabaduses jätkuvalt psühholoogilisele ja psühhiaatrilisele ravile. Seega on kohtu hinnangul antud juhul näha, et isikul on tahe ja teadmine, kuidas konkreetset riski maandada ja loobuda alkoholi tarbimisest ning võib loota, et isik on vangistuse jooksul prioriteedid läbi mõelnud ning

leiab lisamotivatsiooni perekonna näol, et alkoholi tarvitamisest lõplikult loobuda. Toetamaks kinnipeetava eesmärke, on põhjendatud määrata KarS § 75 lg 2 p 5 lisakohustus - alluda ravile.

Kohtu hinnangul nähtub kinnipeetava ütlustest, samuti isiku käitumisest vangistuse jooksul, et ta on teinud omad järeldused ja suudab range järelevalve tingimuses edukalt reeglite kohaselt

käituda. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine koos

elektroonilise valvega annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem

tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas. KarS § 76 lg 5 kohaselt

määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud.

Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku § s 75 sätestatud käitumiskontrollile, - kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise

riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste

määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et

ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.

Menetluskulud

A.V tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise valve alla vabastamise

taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana .01.2018.a kohtuistungist määratud korras osa 11 vandeadvokaat Toomas Metsma. Kaitsja esitas 11.01.2018.a kohtule taotluse riigi õigusabi tasu

suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja

mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 160,08 eurot. Kohus on leidnud, et esitatud taotlus on põhjendanud ja kinnitanud pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 160,08 eurot.

Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS § le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole - endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb riigituludesse sisse nõuda A.V-lt kaitsetasu määratud korras osutatud õigusabi eest vastavalt kehtivatele määradele. KrMS § 423 ja § 417 lg 2 tulenevalt, kui süüdimõistetu ei ole välja mõistetud rahasummat täies ulatuses

tasunud kohtuotsuse jõustumisest alates ühe kuu jooksul või määratud tähtpäevaks selleks

ettenähtud kontole ning tasumise tähtaega ei ole käesolevas seadustikus sätestatud korras pikendatud ega ajatatud, saadetakse kohtuotsuse ärakiri kümne päeva jooksul selle saamisest arvates kohtutäiturile.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik