1-15-8149/741-15-8149/74 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1(4)

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2018 kohtumajas Jõhvi Kohtuasja number 1-15-8149 Kohtunik Sekretär Prokurör Larissa Prokopenko Ingrid Koddo Kristiina Erte (kirjalik arvamus) Kohtuasi

Viru Vangla materjalid I.K tingimisi enne ´i tähtaega vangistusest vabastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 10.01.2018 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu Kaitsja

I.K , isikukood: XXX, kannab karistust Viru Vanglas Advokaat Kristi Rande (kirjalik arvamus) Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus

MÄÄRAS:

Jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. I.K

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 27.12.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava I.K tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

I.K Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2016 kohtuotsusega on süüdi tunnistatud KarS § 237³ järgi ning karistuseks mõisteti lg 1 3 aastat vangistust. Karistuse kandmise . algus 13.04.2015 13 4.2018 ja lõpp .0 Tingimisi enne tähtaega vabanemise võimalus avanes 30.12.2017.

Kinnipidamisasutusest , I.K kohta koostatud iseloomustusest nähtub

et

süüdimõistetul puuduvad distsiplinaarkaristus . Vabanedes soovib isik asuda elama ed aadressile xxx juurde. xxx xxx- abikaasa ja tütre Lõpetanud kuldmedaliga . Jätkas õpinguid s

integreeritud õppes ja bakalaureuseõppes. Praeguseks eksmatrikuleeritud xxx xxx-s viibib

2(4)

kuni 16.06.2018.a akadeemilisel puhkusel. Tallinna vanglas läbis puhastusteenistuse koolituse. Isiku riigikeele tase C1. Vabanedes kavatseb immatrikuleeruda ka xxx-sse ja jätkata

kõiki pooleli jäänud õpinguid. Enne vangistust oli ametlikult lapsehoolduspuhkusel. Isikul puudub arvestatav töökogemus, kuna asus pärast gümnaasiumi lõpetamist õppima päevasesse

õppesse. Iseseisvat projekteerimise õigust ei oma, kuid enda sõnul on abistanud

mitteametlikult arhitekte projekteerimisel. Vabanemisel on isikule garanteerinud tõlkija ja kujundaja ametikoha xxx. Lähedased valmis I.K moraalselt ja materiaalselt toetama.

Viru Vanglas ei ole töötamisest keeldunud, on töötanud majandustöödel koristajana augustikuus 2017. a . Isaga Lähedastest on tal em , abikaasa ja tütar Side perega on väga tugev. suhtelb vähem. Ta on aktiivne muslimikogukonna liige, toimepandud kuritegu viitab riigi ja

õiguskorra vastaste isikute kuulumisele tutvusringkonda. väidab, et ta I.K

kavatseb tulevikus vältida selliste vigade kordumist ja jälgida paremini, mis inimesega on

tegu ja keda aitab. Alkoholi ja narkootikume ei tarvita. Isik on vaoshoitud, viisakas,

intelligentne, konfliktidest hoiduv. Väidab, et enda meelest aitas teist inimest ja ei saanud

algul aru, et midagi on valesti. Kui aru sai, oli juba hilja midagi muuta, ei osanud sellest

olukorrast enam välja tulla Seega ei mõelnud oma teo võimalikele negatiivsetele

tagajärgedele. Praegu on eesmärgiks vabanedes asuda tööle ja siis jätkata poolelijäänud

õpinguid. Väga tähtis on pere ja nende heaolu. Kinnipeetav on kriminaalkorras 1 kord

karistatud. 9 Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksl on % ning vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 9%. Vangla toetab I.K amist. ennetähtaegselt vabast Kriminaalhooldaja dmete kohaselt asub kinnipeetav peale vabanemist elama abikaasa ja an

nende lapse juurde aadressil xxx, mis kuulub kinnipeetava emale Kinnipeetaval on .

garanteeritud töökoht Soovib jätkata õpinguid ülikoolis. xxx. Lähedased on valmnis teda toetama nii moraalselt kui ka materiaalselt. Tema suhtlusringkond on seadusekuulekas.

I.K taotleb kohtult tingimisi vangistusest vabastamist. ennetähtaegselt Prokurör toetab . isiku ennetähtaegset vabastamist Kaitsja toetab oma kaitsealust.

Kõik ennetähetsegse vabastamise eeldused on täidetud.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud esitatud materjalidega

ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud

I.K arvamuse, leiab, et tingimisi enne I.K ´i tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud.

KarS § 76 lg 4 alusel, tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab

kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid,

süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist

karistuse kandm

ise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele

kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse

läbivaatamisel arvesse kõik süüdlase tema käitumise nii isikut iseloomustavad andmed - kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Süüdimõistetu on esimest korda kriminaalkorras karistatud. Distsiplinaakaristused puuduvad.

Vangistuses on olnud tööga hõivatud, käitumine on olnud nõuetekohane, viisakas ja tagasihoidlik.

Kriminaalhooldusametniku ettekandest nähtub, et peale võimalikku vabanemist asub süüdimõistetu elama aadressile xxx. Tegu on 2-toalise korteriga, kus ta elavad tema abikaasa

ja tütar ning mis kuulub tema emale. Kinnipeetaval on vabanemise korral garanteeritud töökoht. Isikul on toetav lähivõrgustik. Soovib jätkata õpinguid ülikoolis.

3(4)

Positiivseks võib lugeda, et vanglas käitub hästi, distsiplinaarkaristused I.K puuduvad. Need asjaolud näitavad, et vangistuse viibimine on talle mõjunud hästi.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta

on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise

võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo 3-1-1-12-17 p 20).

Samas on värskemas kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-12-17 p 21) selgitatud, et igal juhul

hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega.

Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema

elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe.

Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla

tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Arvestades süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteo asjaolusid, ei ole kohtu hinnangul

kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohus on seisukohal, et süüdimõistetu puhul, kes on karistatud terrorikuriteo ja selle

toimepanemisele suunatud tegevuse rahastamise ning toetamise eest, ei ole kohtul alust

arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk oleks madal. Arvestades süüdimõistetu poolt

toimepandud kuriteo ohtu, tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne

oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas

näidata ühiskonnale, et kuritegude toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga

kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises.

Kohus leiab, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel ei puhul positiivsed asjaolud ja kaalu üle toimepandud kuriteo asjaolusid.

Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on

vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse

õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse

vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku

vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku

ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise

korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud.

Seega on kohus seisukohal, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda.

4(4)

Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku

materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike

vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu

I.K temal Tallinna Ringkonnakohtu 11.05.2016 e kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt vabastamata.

/ Kohtunik Larissa Prokopenko