1-16-6425/86 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg 11. jaanuaril 2018

Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-6425 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär Merike Erisalu Asja läbivaatamise kuupäev 11.01.2018 avalikul videokohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid

I.U suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks Süüdimõistetu I.U XXX , isikukood , viibib Viru Vanglas Kaitsja Vandeadvokaat Kaido Kooga RESOLUTSIOON

Kohus juhindude 87 s KarS § 1 ja KrMS § 426¹, § 432, määras:

Jätta suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata I.U .

Rahuldada kaitsja vandeadvokaat Kaido Kooga taotlus I.U le riigi õigusabi osutamise - eest tasu 48 ( ) eurot ( tasu eurot). nelikümmend kaheksa 40 eurot ja käibemaks 8

Välja mõista I.U ´ eurot kaitsjatasu osutatud õigusabi lt kriminaalmenetluse kulud 48 eest.

I.U kuulise tähtaja jooksul alates kohtumääruse tasuda kaitsjatasu 48 eurot 12- jõustumise tähtajast Maksuja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 LUMINOR BANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber ning selgitusse märkida 99916700086623 süüdimõistetu eesperekonnanimi, kriminaalasja nr, menetluskulud. ja Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Määruse peale o õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 1 päeva jooksul alates päevast, n 5 mil isik sa vaidlu i statavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused

Viru Vangla esitas 04.01.2018 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava suhtes I.U karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

I.U on süüdi § tunnistatud Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega KarS

121 lg 2 p 2, 3, § 199 lg 2 p 7, 9, § 266 lg 2 p 1, § 422 lg 1 ja § 423¹ järgi ning karistatud § 64 1 alusel lg vangistusega 2 aastat

. Kohtuotsus jõustus 20.12.2016. Karistuse kandmise algus 08.03.2016 j .2018. a lõpp 08.03

Kinnipidamisasutuses teda on 6-l korral I.U kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kriminaalkorras karistatud ning vanglas kannab karistust viiendat korda. Isikul puuduvad distsiplinaarkaristused vangistuse jooksul. Kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammides Eluviisitreening ja Õige Hetk. Kinnipeetav on käinud kahel korral lühiajalisel väljasõidul eesmärgiga hoida ja säilitada positiivseid peresuhteid. Kinnipeetav on olnud vangistuses hõivatud majandustöödel koristajana ja läbinud ITK järgse tegevuse teemal: alkoholisõltuvusega seotud riskide maandamine. Alates 07.08.2017 on kinnipeetav hõivatud tööga välj AS. 20.11.2017 seisuga ei ole kinnipeetav enam tööga hõivatud. aspool vanglat xxx Väidetavalt kinnipeetaval elukoht vabanemisel puudub. Kinnipeetava ennetähtaegse vabanemise menetluse käigus oleks kinnipeetav elama asunud ema juurde xxx. Kinnipeetav on omandanud haridust 8 klassi. Isikul puudub pikaajaline töökogemus. Töökohti on olnud mitmeid ja töötamise ajad on lühiajalised. Sooritatud vargused on seotud rahaliste vahendite puudumisega. TÄITISe andmetel omab isik tasumata rahalisi kohustusi 21220,59 eurot. Alates 15.03.2017 on vanglas hõivatud majandustöödel koristajana ja alates 07.08.2017 on hõivatud tööga väljaspool vanglat. Seoses isiku paigutamisega kinnisesse osakonda katkes töösuhe. Kinnipeetava lähivõrgustiku moodustavad tema ema ja õde. Kinnipeetava ja ema vahelised suhted on käesoleval hetkel head. Suhted isaga on katkenud. Isikud kellega kinnipeetav suhtles enne vangistust elavad jätkuvalt Tapa linnas, kes on kriminaalkorras karistatud ning kinnipeetav jätkab nendega suhtlemist. Enamus kuriteod on sooritatud alkoholijoobes ja grupis. Kinnipeetaval on diagnoositud alkoholisõltuvus. Isik ise sõltuvust ja selle seost kuritegudele ei tunnista. Isiku sõnul on ta proovinud paljusid narkootilisi aineid, viimati 2015. a. ecstasyt. Kuritarvitamist eitab ja vanglal puuduvad ka vastupidised andmed. Kroonilisi haigusi diagnoositud ei ole seotud tervisliku ja emotsionaalse seisundiga. On sooritanud kaks füüsilise vägivallaga kuritegu. Tunnistab, et tavaliselt enne tegutseb ja siis al iivsetele les mõtleb, keskendub ainult lühiajalistele ning posit tagajärgedele, jättes mõtlemata pikaajalistele ja negatiivsetele tagajärgedele. Isikut on korduvalt karistatud nii kriminaalkorras kui ka väärteokorras. On rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid ning toimepandud kuritegu ning karistus pöörati täitmisele. Korduv väärteokorras karistatus, kriminaalhoolduse nõuete rikkumine viitab, et isik ei väärtusta ühiskonnas kehtivaid

reegleid ja norme. Avavanglaosakonnas viibides oli negatiivselt meelestatud ametnike suhtes, kes teostasid kontrollreideide töö juurde, koju. üüsili vägivalla kasutamises ja alkoh Oht seisneb f se olijoobes olles auto juhtimises ja võimalikus autoavarii põhjustamises. Ohu ilmnemise tõenäosus on kõige suurem kuritarvitamist, on majanduslikult raske olukord ning juhul kui isik jätkab alkoholi jätkab käitumist. Üldise korduva kuriteo suhtlemist isikutega kes aktsepteerivad kuritegelikku

toime panemise tõenäosus 2 aasta jo Vägivaldse kuriteo toime panemise tõenäosus 2 oksul 70 %.

aasta jooksul 60%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust I.U järgset käitumis , vangla toetab kinnipeetav kinnipidamis kontrolli.

Kriminaalhooldaja abaduses ma arvamuse kohaselt on I.U lähedasteks isikuteks v

te ema E P K P ja õde . Ema sõnul on nad kinnipeetavaga vangistuse ajal kontaktis olnud ja nende suhted on pigem head. I.U on sooritanud kuritegusid grupis, omab vabaduses tutvusi negatiivset mõju avaldavate isikutega.

ht. Ema sõnul I.U puudub vabaduses kindel eluko pole nad enam I.U-ga

arutanud seda, et poeg tema juurde elama asuks. Seoses võimaliku

3 puuduva eluaseme probleemiga, tu xxx-ga, et saaks vajadusel hakata leks isikul ühendust võtta seoses elukohaga lahendusi leidma. I.U puudub vabaduses töökoht, tal tuleks end arvele võtta Eesti Töötukassas, et tagatud oleksid riigipoolsed toetused tööturuametis pakutavate teenuste näol (nõustamine, töö kuulutused, haigekassa, koolitused jne). Varasem tingimuslik karistus oma eesmärki ei täitnud, isik jätkas katseajal uute süütegude toimepanemist. Kriminaalhoolduse seisukohalt on oluline, et kinnipeetav muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega ning teadvustaks tingimisi ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama seaduskuulekat elu. Ka ei ole olemasolevatel andmetel I.U

nõus, et talle määratakse karistusjärgne käitumiskontroll. Olemasolevatel andmetel on isikul vangistuses diagnoositud alkoholisõltuvus. Oluline on, kas suudab hoiduda alkoholi tarvitamisest.

Prokurör oli seisukohal, et isiku suhtes võib kohaldada käitumiskontrolli, kohustades teda elada näiteks ema elukohas

I.U selgitas kohtuistungil, et tal ei ole kindlat elukohta ja vabanemisel soovib ta vajadusel eestist lahkuda ja otsida endale tööd mijal. Ema juurde ta elama ei lähe, emal on oma elukaaslane ja ruumi ei ole palju.

Kaitsja andis arvamuse, et kuna isikul puudub hetkel kindel elukoht, et ole käitumiskontrolli kohaldamine võimali ja palus jätta vanbgla taotlus rahuldamata.

Kohtu põhjendused

Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et I.U suhtes ei ole kohaldamine

karistusjärgse käitumiskontrolli põhjendatud.

KrMS § 426 1

teine lause sätestab, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks arvestab kohus karistusseadustiku §-s 871 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid ning isiku käitumist karistuse kandmise ajal.

KarS § 87 1 lg 1 kohaselt kohus kohaldada isiku suh võib tes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku § s 75 sätestatule, kui: -

1) isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses; 2) teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega ja 3) arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid.

KarS § 871 lg 2 kohaselt, kui isikut on karistatud karistusseadustiku 9. peatüki 1., 2., 6. ja 7. jaos, 11. peatüki 2. jaos või 22. peatüki 1. ja 4. jaos sätestatud tahtliku kuriteo eest või muus peatükis sätestatud tahtliku kuriteo eest, mille koosseisutunnus on vägivalla kasutamine, vähemalt kaheaastase vangistusega, ei eelda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 sätestatud eelnevat karistatust.

I.U on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 02.12.2016 otsusega KarS § 121 lg 2 p 2,

3, § 199 lg 2 p 7, 9, § 266 lg 2 p 1, § 422 lg 1 ja § 423¹ järgi ning karistatud § 64 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat. Karistuse kandmise algus 08.03.2016 ja lõpp 08.03.2018. Karistusandmetest nähtub, et isik on viimase kohtuotsusega karistatud tahtliku kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat.

4

Enne käesolevat otsust oli isik süü otsusega KarS § di tunnistatud Viru Maakohtu 10.10.2013

199 lg 2 p 7, 8, 9 215 lg 2 p 1, 2 2 aastat 4 kuud. ; § järgi ja karistatud vangistusega

Seega on isik, kelle puh I.U ul on täidetud KarS § 87 1 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud eeltingimused.

Kinnipeetavale karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal. Samuti süüdimõistetu elutingimusi ja asjaolusid, kas isik võib toime panna uusi kuritegusid. isikut Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki I.U iseloomustavad andmed ud ajal, sellel ajal – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnen ning sellele järgnenud perioodil.

Kinnipeetav on vangistuses osalenud sotsiaalprogrammide Eluviisitreening , ja Õige Hetk osalenud majapidamistöödel, läbinud ITK järgse tegevuse teemal: alkoholisõltuvusega seotud

riskide maandamine, käinud kahel korral lühiajalisel väljasõidul eesmärgiga hoida ja säilitada positiivseid peresuhteid xxx -s. , töötanud väljaspool vanglat AS

I.U kriminaalkaristust. Käesolevat karistust kannab isik on 3 kehtivat kehalise väärkohtlemise; varg toime pandud grupi poolt ja süstemaatiliselt, omavolilise use, mis on

sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest; sõidukijuhi poolt liiklusnõuete ja sõid

uki käitusnõuete rikkumise, kui sellega on ettevaatamatusest tekitatud inimesele raske tervisekahjustus või põhjustatud inimese surm, ning sõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest. Isik on süstemaatiliselt pannud toime varavastaseid kuritegusid. Praeguse kuriteoga lisandus kehaline väärkohtlemine ja alkoholijoobes olles autoavarii põhjustamine. Kuritegude dünaamika on muutunud raskemaks. Soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine.

Kehtivaid väärteokaristusi on I.U 7 ja need on mõistetud: LS § 227 lg 2, LS § 201 lg 1, KarS § 218 lg 1, KarS § 262 lg 1 järgi.

Eeltoodu

põhjal võib järeldada, et I.U puhul on olemas tõenäoline kõrge

käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada.

Samas tuleb positiivseks lugeda, et isik on vangistuses olnud hõivatud majandustöödel, osalenud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja . Õige Hetk

Kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused.

Vabanemisjärgne elukoht isikul puudub. b kinnipeetaval vabanemisjärgselt Samuti puudu garanteeritud töökoht.

Kohus leiab, et arvestades varasemat eluviisi ja toimepandud kuritegusid, pole I.U karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine isiku suhtes otstarbekas. Isik on olles kriminaalhooldusel jätkanud al uute süütegude toimepanemist ning tema tingimuslik katseaj karistu , toimepandud kuritegu ning s on pööratud täitmisele. Korduv väärteokorras karistatus kriminaalhoolduse nõuete rikkumine viitab, et isik ei ole motiveeritud õiguskuulekalt käituma

. Isik on varasemast kriminaalhooldusest hoolimata jätkanud süütegude toimepanemist. Isik pani viimase kuriteo toime katseajal, seega tema suhtes ei andnud kriminaalhooldus positiivset mõju.

Samuti arvestab kohus asjaolu, et

süüdimõistetul puudub kindel elukoht, mis on kontrollnõudena KarS § 75 lg 1 mõistes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üheks eelduseks.

5

Riigikohus on lahendis 3-1-1-45- umiskontrolli kohaldamisel 16 öelnud, et „karistusjärgse käit pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. KarS § 87¹ lg 1 lubab kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli vastavalt KarS § s 75 sätestatule ning KarS § 75 lg 1 p 1 -

kohaselt on ud alalises elukohas. süüdlane kohustatud käitumiskontrolli ajal elama kohtu määrat Eelnevast nähtuvalt tuleb karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel näidata kohtumääruses ära süüdimõistetu elama peab. Täiendavalt selgitab kolleegium, et vangistusseaduse § koht, kus 76 lg 6 teise lause

kohaselt valmistab karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise üle otsustamiseks vajalikud materjalid ette vangla. Juhul, kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb järelikult riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamis süüdimõistetule elukoht leida. e materjalide kohtusse saatmist

“

Käesoleval juhul ei ole kinnipeetaval kindlat vabanemisjärgset elukohta ja vangla ei ole isikule ka ise vabanemis elukohta otsinud. Seega ei esine järgset I.U puhul KarS § 87 1 lg 1 p 1 sätestatud karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise aluseid.

Eeltoodust lähtudes jätab kohus I.U karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata suhtes

.

/ /

Inna Kirsipuu kohtunik