2-17-120736/10 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

11.01.2018, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-120736

Tsiviilasi

Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Xxxvastu võla

ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1509,18 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Era Liisingu Inkassoteenused AS (registrikood

10625474, Tartu mnt 24 - 15, 10115 Tallinn)

Hageja esindaja: Kristjan Vahar (Tallinna Õigusbüroo

OÜ, asukoht Tartu mnt 24-20, 10115 Tallinn, e-post:

kristjan@tallinnlaw.ee)

Kostja: Xxx(isikukood xxx registreeritud elukoht xxx

tegelik elu- või viibimiskoht teadmata)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt Xxxhageja Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks kostja ja

Creditstar Estonia AS vahel 09.02.2016 sõlmitud lepingust nr 344163 tulenev põhivõlg

856 eurot, laenu intress summas 521,34 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

summas 51,97 eurot ja sissenõudmiskulud summas 5 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Xxxhageja Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks välja alates

25.11.2017 kuni põhinõude (856 eurot) täitmiseni viivis protsendina põhinõudelt (856

eurot) võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras, kuid mitte enam,

kui 804,03 euro ulatuses.

4. Jätta hagi rahuldamata võla sissenõudmise kulude 6,39 euro nõudes.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1 Jätta menetluskulud kostja Xxxkanda.

5.2 Mõista kostjalt Xxxhageja Era Liisingu Inkassoteenused AS kasuks välja

menetluskulud 325 eurot, sealhulgas riigilõiv 225 eurot ja õigusabikulud 100 eurot.

5.3 Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (325 eurot) xxx tasuda Era Liisingu

Inkassoteenused AS-le käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

6. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

2-17-120736

2 (3)

7. Toimetada tagaseljaotsus kostjale Xxxavalikult kätte. Lahend loetakse avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel tagaseljaotsuse väljavõtte väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE513300333522160001

Danske Bank A/S Eesti filiaal või nr EE221700017003510302 Nordea Bank AB Eesti filiaal.

Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Kohtu selgitused

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3). ). Siiski peab kohus vajalikuks märkida, et TsMS § 407 lg 6 kohaselt, kui hageja

on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja

asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Seega on kohtul õigus jätta hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldamata, kui hagi ei ole

õiguslikult põhjendatud. Kohus leiab, et hagi ei ole õiguslikult põhjendatud ja kohus jätab

hagi osaliselt rahuldmata võla sissenõudmise kulude 6,39 euro nõudes. Hageja nõuab

kostjalt võla sissenõudmise kulude hüvitamist summas 11,39 eurot põhjendusega, et

2-17-120736

3 (3)

esialgne võlausaldaja on saatnud kostjale VÕS § 1132 lg 1 kohaseid tasulisi võlateateid

kirja teel. Kohus märgib, et VÕS § 1132 lg 1 näeb tarbijalt sissenõudmiskulude hüvitise

ülempiirina lepingu kehtivusajal saadetud meeldetuletuskirjade eest ette 5 eurot. Seega ei

saa hageja kostjalt nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist suuremas summas kui 5 eurot.

Hageja ise ei ole kostjaga sissenõudmiskulude hüvitamiseks lepingut sõlminud ja seega ei

saa hageja kostjalt nõuda täiendavate sissenõudmiskulude hüvitamist ka VÕS § 1132 lg 2

alusel.

 Rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel tuleb põhivõlast suuremat viivisenõuet

põhjendada võlausaldajal, st võlausaldaja peab tõendama suurema kahju olemasolu (vt ka

Riigikohtu 26.10.2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-10, p 12). Hageja ei ole vastavat

kahju tõendanud, seega mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhivõlgnevuse

ulatuses, st mitte üle põhivõla summa.

 Kuna kohus hagi valdavas osas rahuldab, peab kohus õigeks jätta menetluskulud kostja

kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus

menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja kohtutoimiku materjalide

põhjal. Hageja on taotlenud riigilõivu kokku summas 225 (tl 56) euro ja õigusabikulu 100

euro (tl 64 pöördel) väljamõistmist, kokku summas 325 eurot. Hageja on esitanud

menetluskulusid tõendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ja TsMS § 139 lg-st 2

lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna käesolevas asjas tasutud riigilõiv summas

225 eurot. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja

nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et käesolevas asjas on põhjendatud hageja

õigusabikulud summas 100 eurot. Kokku on kohtu hinnangul põhjendatud menetluskulu

(225+100) 325 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 325

eurot ning menetluskuludelt (325 eurot) viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses otsuse jõustumisest alates kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.

 Kohus selgitab, et TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust saab

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik