Legislator Case Law & Legislation
3-17-2884/4 AI generated

3-17-2884/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja

Case Number 3-17-2884/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Viru Vangla kinnipeetava Alvar Valdre esitas 21.12.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses 14.11.2017 toimunud läbiotsimise käigus hügieenitarvete äravõtmisega (akt tl 13, ettekanne tl 12). Muude esemete seas hügieenitarvete äravõtmise põhjuseks oli, et need ei olnud soetatud vangla vahendusel (vastus kaebaja märgukirjale, tl 14).

Legislator headnote

AI generated

3-17-2884/4 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: Kaebaja väitel oli tegemist hügieenitarvetega, mis olid tal olemas vanglasse saabumisel ning mis lubati tal võtta endaga kaasa eluosakonda. Kaebaja on esemete äravõtmisega seoses esitanud Viru Vanglale märgukirja (tl 15) ning leiab, et vastuses märgukirjale ei ole vangla andnud rahuldavat vastust. Samuti viitab ta vastuolule vastuses märgitud Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.1. ja 7.1.2 vahel.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2018, Tartu Haldusasjas number 3-17-2884 Kohtuasi Alvar Valdre kaebus Viru Vangla tegevuse peale (hügieenitarvete äravõtmine läbiotsimisel) Menetlustoiming Kaebuse tagastamine

RESOLUTSIOON

Tagastada Alvar Valdre kaebus.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib kaebaja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. Viru Vangla kinnipeetava Alvar Valdre esitas 21.12.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse seoses 14.11.2017 toimunud läbiotsimise käigus hügieenitarvete äravõtmisega (akt tl 13, ettekanne tl 12). Muude esemete seas hügieenitarvete äravõtmise põhjuseks oli, et need ei olnud soetatud vangla vahendusel (vastus kaebaja märgukirjale, tl 14).

Kaebaja väitel oli tegemist hügieenitarvetega, mis olid tal olemas vanglasse saabumisel ning mis lubati tal võtta endaga kaasa eluosakonda. Kaebaja on esemete äravõtmisega seoses esitanud Viru Vanglale märgukirja (tl 15) ning leiab, et vastuses märgukirjale ei ole vangla andnud rahuldavat vastust. Samuti viitab ta vastuolule vastuses märgitud Viru Vangla kodukorra punktide 7.1.1. ja 7.1.2 vahel.

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 38 lg 1 p 5 kohaselt tuleb halduskohtule esitatud kaebuses märkida kaebuse nõue vastavalt sama seadustiku §-le 37. Kaebaja ei ole kaebuses ühtegi selles sättes nimetatud nõuet selgesõnaliselt välja toonud. Kohus leiab aga kaebuse teksti põhjal, tuginedes HKMS § 2 lg 4 ls-le 2, et kaebaja soovib vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamist esemete äravõtmisel. Nimelt on kaebaja seisukohal, et hügieenitarvete äravõtmine oli väär, kuna need esemed olid tal olemas juba vanglasse saabudes.

Kaebaja arvates on ebaselge, millise õigusnormi alusel esemed ära võeti ning ta leiab, et Viru Vangla ametnikud on ületanud võimupiire.

3. HKMS § 45 lg-s 2 sätestatud kaebeõiguse piirangu kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Õigusvastasuse tuvastamise nõue ei saaks viia kaebajat sihile, sest ka niisuguse nõude rahuldamise korral ei saaks kaebaja väidetavalt õigusvastaselt ära võetud esemeid tagasi. Senine kohtupraktika on aktsepteerinud preventiivset huvi tuvastamiskaebuse esitamise põhjusena, et vältida vastustaja õigusvastse tegevuse jätkumist edaspidi. Isikul peab olema aga põhjust arvata, et täitevvõimu asutus asub rikkuma tema õigusi, ning õiguste rikkumise kõrvaldamine või heastamine tavapärase järelkontrolli vormis on võimatu või ebamõistlikult raske (Riigikohtu 25.10.2017 määrus haldusasjas nr 3-17-749, p 11). Kohtu hinnangul ei ole vaidlusalune olukord selline, mille kordumist saaks eeldada. Vaidlus on selles, kas tegemist oli kaebaja vanglasse saabumisel kaasas olnud esemetega. Seega ei ole samasuguse situatsiooni kordumine tõenäoline ning tuvastamiskaebus preventiivse huvi tõttu ei ole lubatav. Kaebaja ei ole märkinud, et talle oleks tekitatud kahju. Alates 01.01.2018 kehtiva HKMS § 45 lg 2 järgi ei annaks ka üksnes hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks.

4. Esemete äravõtmise väidetava õigusvastasuse korral on tõhusaks õiguskaitsevahendiks kas kohustamisnõue esemete tagastamiseks või kahju hüvitamise nõue. Mõlema nõude esitamine eeldab aga kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist vastavalt vangistusseaduse §

11 lg-tele 5 ja 8. Viru Vangla 04.01.2018 vastusest kohtunõudele (tl 11) ja selle lisadest ilmneb, et kaebaja ei ole esitanud seoses esemete äravõtmisega vanglale nõudeid esemete tagastamiseks ega vaideid kohustamisnõudega, samuti mitte kahju hüvitamise nõudeid. Seega ei ole kaebaja läbinud kohtusse kohustamisvõi hüvitamiskaebuse esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust (HKMS § 47 lg 1, § 121 lg 1 p 4) ning kohtul ei ole seetõttu võimalik käesoleva kohtumenetluse raames suunata kaebajat ka eesmärgipärase nõude esitamisele.

5. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Kuna kohtu hinnangul ei ole tegemist keeruka õigusliku küsimusega, mis eeldaks kaebuse menetlusse võtmist ning selle küsimuse täiendavat analüüsimist, siis tagastab kohus kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.

6. Kaebajal on võimalik esitada tema õiguste kaitseks eesmärgipäraseid nõudeid esmalt vanglale ning kohtueelse menetluse läbimise järel pöörduda kohtusse. HKMS § 43 lg-st 2 tulenevalt ei võta kaebuse tagastamine ära õigust pöörduda uuesti seaduse nõuetele vastava kaebusega kohtusse.

7. Kuna kohus tagastab kaebuse, puudub vajadus kaebaja esitatud menetlusabi taotluse lahendamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Sirje Kaljumäe kohtunik