3-16-643/14 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Oliver Kask ja Kaire

Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

11. jaanuar 2018, Tallinn

Haldusasja number

3-16-643

Haldusasi

XX kaebus Eesti Töötukassa kohustamiseks maksta

välja

töötukassas

konsultandi

vastuvõtul/konsultatsioonidel käimiste eest sõidutoetus;

maksta

välja

stipendium

18.02.2016

proovitööl

osalemise eest; Eesti Töötukassa 08.09.2016 otsuse

tühistamiseks; Eesti Töötukassa kohustamiseks vaadata

uuesti läbi kaebaja taotlus koolituste võimaldamiseks

ning Eesti Töökassalt mittevaralise kahju eest hüvitise

väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindaja Raido

Rink

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2017. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda koos apellatsioonkaebusega ja selle täiendusega esitatud tõendite (II kd tl

73‒222, III kd tl 1‒76 ja 85‒112) vastuvõtmisest ja tagastada need apellandile.

2. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 22. märtsi 2017.

a otsus haldusasjas nr 3-16-643 muutmata.

3. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.02.2018, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

3-16-643

2(11)

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas 01.04.2016 (hiljem korduvalt täpsustatud) halduskohtule kaebuse, mille

lõplikeks nõueteks jäid Eesti Töötukassa kohustamine maksta välja töötukassas konsultandi

vastuvõtul/konsultatsioonidel käimiste eest sõidutoetus (22.01.2016 kohtumine konsultandiga;

04.02.2016 kohtumine konsultandiga; 09.02.2016 kohtumine konsultandiga; 15.02.2016

karjäärinõustamine;

04.03.2016

kohtumine

konsultandiga;

18.03.2016

kohtumine

konsultandiga) ja stipendium 18.02.2016 proovitööl osalemise eest; Eesti Töötukassa

08.09.2016 otsuse tühistamine; Eesti Töötukassa kohustamine vaadata uuesti läbi kaebaja

taotlus koolituste võimaldamiseks ning Eesti Töökassalt mittevaralise kahju eest hüvitise

väljamõistmine.

Kaebaja võeti 20.01.2016 töötuna arvele. Kaebaja kohtus 22.01.2016 töötukassa

konsultandiga ja avaldas kohtumisel soovi töötukassa koolituskaardi raames saada järgmisi

koolitusi: korstnapühkija õpet Tallinna Kopli Ametikoolis, B-kategooria juhilubade õpet

Kadrioru Autokoolis ning ettevõtluskoolitust Projektiteenus OÜ kaudu Sigrid Salla õpetusel.

Tegemist on töötukassa partneritega. Kaebaja vahetas iseseisvalt infot kõigi õppimise

pakkujatega ja sai positiivset tagasisidet – õppimiseks oli vaja töötukassa luba. Kaebaja

haridus on Tallinna Kopli Ametikoolis õppimiseks nõuetekohane. Kaebaja esitas töötukassale

CV ja motivatsioonikirja/taotluse.

Kaebaja vajas töötukassalt konkreetseid tööturuteenuseid ja abi nende elluviimisel, mida talle

aga ei pakutud. Kaebajale tekitati tema abistamise asemel mittevaralist kahju kaebaja

inimväärikuse alandamisega. Töötukassas hakati kaebaja soove ja tahet koheselt alla suruma

ning teda püüti endas kahtlema panna. Kaebajat püüti igakülgselt mõjutada, et ta oma otsusest

loobuks ja enese huvide vastaselt tegutseks. Koostööle sundides peteti kaebajalt välja

allkirjastatud kokkuleppeid, mille jaoks kaebaja sisulist tarvidust ei näinud. Ligi 2 kuud

kestnud menetluse käigus on töötukassa loonud kaebajast kuvandi kui enesega mitte hakkama

saavast inimesest, kelle vaimne ja füüsiline tervis on kahtluse alla seatud.

Kaebaja on töö kaotamise tõttu väga haavatavas olukorras ja sõltuv töötukassast. Töötukassa

tegevus on mõjutanud kaebaja keskendumisvõimet ning tekitanud talle stressi ja korrapäratuid

unehäireid. Kaebaja eraelulisi plaane, töid, eneseusku on oluliselt häiritud. Kaebajat

diskrimineeritakse tema eelneva töökoha tõttu (öövalvur). Töötukassa tegevuses on korduvalt

viiteid tahtlikule kaebaja kiusamisele. Kaebaja arvamusi on avalikult alavääristatud ja teda on

3-16-643

3(11)

ähvardatud füüsilise jõuga (turvameestega). Töötukassa on kaebajat ärritumise eest püüdnud

karistada (näiteks nõuded psühholoogi külastamiseks).

Kaebajale saadeti kiri koolituse mittevõimaldamisest ligi 8 kuud pärast taotluse esitamist,

rikkudes sellega vastamiseks antud tähtaega. Vastustajal on kohustus arvestada kaebaja

arvamusega ja iseseisvalt tehtud tööga ning püstitatud eesmärkidega. Vastustajal ei ole õigust

kaebajale öelda, millisele tööle ta kõlbab. Kaebaja on pika perioodi vältel vastustajalt küsinud,

millise seaduse alusel kaebaja füüsilises ja vaimses tervises kaheldakse, kuid koolitamisest

keeldumise otsuses ei ole vastustaja endiselt HAMET testi tegemise nõuet seadusega

põhjendanud. Vastustaja varjab otsuses olulist infot, et HAMET test on erivajadustega

inimestele. Kaebaja ei ole avaldanud soovi oma töövõime hindamiseks ega ole allkirjastanud

vastavaid dokumente. Ilma nõuetekohase taotluseta pole võimalik mitte kedagi HAMET

testile suunata (töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 6 lg 1). Kaebajat on tema tahte vastaselt

korduvalt sunnitud osalema HAMET testil ja teda on ähvardatud, et allumatuse korral jäetakse

kaebaja soovitud koolitustest ilma.

Vastustaja nõue, et kaebaja läheks proovitööle, on ebaseaduslik. Proovitöö on töövahendus.

Vabariigi

Valitsuse

17.09.2015

määrusega

nr

(määrus

nr

93)

kehtestatud

tööhõiveprogramm 2016–2017 ning tööturuteenuste ja –toetuste seaduse (TTTS) § 12 lg 1

määratlevad konkreetselt, et töövahendus on sobiva töökoha või töötaja leidmiseks. TTTS §

12 lg 3 p 3 kohaselt on proovitöö tegemiseks nõutav vastav haridus, eriala ja varasem

töökogemus. Töötukassa ei arvestanud kaebaja tehtud tööd, eelnevaid elulisi kogemusi ja

isikuomadusi ning rikkus tahtlikult õigeaegse õppima asumise.

Töötukassa ei algatanud kaebaja suhtes toime pandud rikkumiste osas õigel ajal uurimist ja on

osad võimalikud tõendusmaterjalid hävitanud (kõnede salvestused).

2. Eesti Töötukassa palus jätta kaebuse rahuldamata. TTTS § 36 sätestab üheselt, kellel on

õigus saada sõidu- ja majutustoetust ning lisaks reguleerib sõidu- ja majutustoetuse maksmist

tööhõiveprogramm 2016‒2017. TTTS § 36 ega tööhõiveprogramm ei näe ette sõidutoetuse

maksmist

töötukassasse

pöördumiste

eest.

Kaebajale

on

makstud

15.02.2016

karjäärinõustamisel osalemise eest sõidutoetust 1,40 eurot ning 18.02.2016 proovitööl

osalemise eest sõidu- ja majutustoetust 8 eurot (väljamakse 08.03.2016).

TTTS ega tööhõiveprogramm ei näe ette stipendiumi maksmist proovitööl osalejale.

Proovitööl osalejal on õigus saada üksnes sõidu- ja majutustoetust.

Kliendi vajadus konkreetse tööturuteenuse järgi selgub tööotsingute ja individuaalse

tööotsimiskava koostamise käigus kliendi ja konsultandi vahelise vestluse tulemusel.

Vastustaja on tulenevalt TTTS § 9 lg-st 4 kohustatud arvestama isiku koolitusele suunamisel

isiku eriala, töökogemust, vajadust, võimalusi ning tööturu olukorda. Töötukassal ei ole õigust

ega kohustust kõiki töötuna arvel olevaid isikuid nende soovitud koolitusele suunata. Pärast

asjaolude kaalumist teeb vastustaja otsuse isiku koolitusele suunamise või mitte suunamise

kohta igal juhul eraldi.

Proovipäevale, karjäärinõustamisele ja HAMET testile suunamine ei olnud mitte kaebaja

kiusamiseks ega väärkohtlemiseks, vaid selleks, et vastustajal tekiks kindlus, et koolitusele

suunamine oleks põhjendatud, sh, et koolitused täidaksid eesmärki ja korstnapühkija töö oleks

kaebajale sobiv. Karjäärinõustamisele suunamine oli kaebaja jaoks vajalik, kuna kaebaja

soovis eriala muuta ja seetõttu oli vaja selgeks teha, kas uus eriala (korstnapühkija) oleks talle

sobiv. Samuti oli vajadus laiemalt kaardistada kaebaja võimalusi tööturul, arvestades

isikuomadusi ja tööalaseid valikuid, ning saada selgust koolituse valikuks. TTTS § 31 lg 1 p 1

sätestab töötu kohustuse osaleda individuaalse tööotsimiskava koostamisel ja seda täita.

3-16-643

4(11)

Kaebaja on 17.02.2016 allkirjastanud individuaalse tööotsimiskava proovitööl osalemiseks.

Proovitöö eesmärk on välja selgitada isiku sobivus konkreetsele tööle ning see, et isik näeks,

kas töö vastab tema ettekujutusele ja on ka tema enda hinnangul sobiv. Ühepäevane proovitöö

ei too välja kõiki tööotsija tugevusi ja nõrkusi antud töö sobivuse või mittesobivuse kohta,

mistõttu ei ole koolitusvajaduse hindamisel proovitöö tulemus ainuke otsustav kriteerium.

Seetõttu soovis vastustaja, et kaebaja osaleks Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuses

kutsesobivuse katsetel (HAMET testis), et aru saada just tema võimetest. Kaebaja sellest

keeldus.

Kaebajat ei ole ähvardatud füüsilise jõuga ega survestatud töötukassast lahkuma. Kaebaja

tegevus 18.03.2016 toimunud vastuvõtul põhjustas olukorra, kus konsultandil tekkis vajadus

kutsuda kaebajale turvamehed. Konsultatsiooni käigus tegi kaebaja töötukassale ettekirjutusi,

ei nõustunud konsultandi ettepanekutega ega soovinud uut pöördumise aega kokku leppida.

Selle tõttu venis konsultatsiooni aeg pikaks ja väljus määratud ajaraamidest, kuid kaebaja

keeldus lahkumast. Kuna järgmised kliendid ootasid, siis oli konsultant sunnitud kutsuma

turvamehed. Kaebaja lahkus seepeale ning kuna turvamehed ei saabunud kohe, siis kohtus

kaebaja nendega väljas. Turvamehed fikseerisid olukorra ja lahkusid.

Vastustaja täitis seadusest tulenevat ülesannet, pakkudes kaebajale erinevaid teenuseid, mis

aitaksid tööotsingutel. Vastustajal oli soov kaebajat toetada, mida konsultant on kaebajale ka

pöördumistel selgitanud. Vastustaja tegevus oli TTTS-ga kooskõlas ja õiguspärane.

Kahju hüvitamise nõue on põhjendamata, kuna kaebaja ei ole väidetavalt tekkinud kahju

olemasolu ja selle suurust tõendatud, puudub põhjuslik seos väidetavalt tekkinud kahju ja

vastustaja tegevuse vahel ning arusaamatuks jääb taotletava kahjunõude suuruse kujunemine.

Nõue vastustaja 08.09.2016 otsuse tühistamiseks on alusetu. Vaidlustatud otsuses on toodud

kaalutlused ja põhjendused, miks kaebaja koolitustele suunamine ei ole põhjendatud, samuti

õiguslikud alused. TTTS ega muu õigusakt ei sätesta tähtaega, millal tuleb otsus teenusele

suunamise kohta anda. Enne otsuse tegemist pidi vastustaja veenduma koolituse

põhjendatuses, kaaludes poolt- ja vastuargumente, mistõttu ei saanud teha otsust koheselt

pärast

taotluse

esitamist.

Koolitusvajaduse

väljaselgitamiseks

toimusid

töökesksed

nõustamised, kohtumine karjäärinõustajaga, proovipäev ning töötukassa soovis suunata

kaebaja HAMET testile, millest kaebaja keeldus.

Vastustaja otsus koolitusele suunamise kohta on kaalutlusotsus ning vastustaja lähtub iga isiku

koolitusvajadusest individuaalselt, arvestades isiku töötuna arveloleku kestust, haridust,

töösoove jm asjaolusid. Vastustaja on kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid järginud.

Vastustaja on tulenevalt TTTS § 9 lg-st 4 arvestanud isiku koolitusele suunamisel isiku eriala,

töökogemust (töökogemus ainult valvurina, kus puudus vajadus klientidega otseselt tihedalt

suhelda), vajadust, võimalusi ning tööturu olukorda (tööturul on kaebajale sobivad

tööpakkumisi), kaebaja suhtlemisoskust. Töökeskse nõustamise käigus nähtus, et kaebaja

suhtlemisoskus jätab soovida ja meeleolu on kõikuv. Kaebaja ei ole varasemalt töötanud

töökohal, kus oleks olnud vajalik otsene suhtlemine klientidega, ning vastustajal puudub

kindlus, kas kaebaja korstnapühkijana tegutsedes saab klientidega probleemideta suhelda.

HAMET testil oleks selgunud lisaks kaebaja isikuomadused, sh suhtlemisoskus. Arvestades,

et tööturul vajatakse tööjõudu (liinitööline, tootmistööline, valvur jt), kelle kvalifikatsioonile

ei ole esitatud nõudeid, ei ole vältimatult vajalik kaebajale tema poolt soovitud

tööturukoolituse võimaldamine. Kaebaja muud tööd ei otsinud, töökuulutusi ei jälginud.

Kaebaja keeldus kaalumast muud tööd, nt haljastuses, pottsepa abina jne. Kaebaja ei ole

esitanud põhjendusi, miks ta keeldub otsimast sobivat tööd peale korstnapühkija ameti. Töötul

on õigus tööturukoolitusele, kui see on vältimatult vajalik ja kui tööotsingute käigus selgub, et

3-16-643

5(11)

koolituse läbimine on tööle saamiseks vältimatult vajalik. Antud juhul sellise olukorraga

tegemist ei olnud. Töötukassa on kaebaja koolitusele suunamise küsimuse lahendamisel

lähtunud TTTS § 9 lg-test 2, 3 ja 4 ning § 13 lg-st 1 ning õiguspäraselt kaebaja koolitusele

suunamisest keeldunud, sest koolitusvajadus puudus.

3. Tallinna Halduskohus jättis 22.03.2017 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

poolte endi kanda.

Määruse nr 93 § lg 2 p 2 kohaselt on peale TTTS § 36 p-des 1–3 nimetatud isikute sõidu- ja

majutustoetust õigus saada töötul, kes osaleb sama määruse § 5 p-des 2 ja 4–7 nimetatud

tööturuteenusel ja § 16 lg-s 1 nimetatud proovitööl. TTTS § 36 p 4 viitab konkreetselt

määrusele nr 93 ja selles sätestatud tööturuteenustele (määruse nr 93 § 5). Lihtsalt töötukassa

konsultandi vastuvõtul käimist (ka töötu omal initsiatiivil) ei saa liigitada ühegi määruse nr 93

§-s 5 nimetatud konkreetse tööturuteenuse alla (täpsemalt lahti kirjutatud määruse nr 93 §-des

9‒151). Järelikult ei ole kaebaja nõue töötukassas konsultandi vastuvõttudel käimise eest

sõidutoetuse maksmiseks põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Kaebaja ei ole osalenud töövahenduse korras proovitööl, kuivõrd töövahendus on töötule ja

tööotsijale sobiva töö ning tööandjale sobiva töötaja leidmine. Samuti on proovitööl osalemise

aluseks töötukassale vahendamiseks edastatud vaba töökoht. Praegusel juhul sellise

olukorraga tegemist ei olnud ning kaebaja osalemist proovitööl ei saa käsitada

töövahendusena, millisel juhul võiks kuuluda kohaldamisele TTTS § 34 p 4 ning määruse nr

93 § 6 p-d 1 ja 16. Kaebajal paluti sooritada proovitöö, selgitamaks välja kaebaja

koolitusvajadust. Kaebaja nõue vastustaja kohustamiseks stipendiumi maksmiseks tuleb jätta

rahuldamata.

TTTS ega ükski muu õigusakt ei sätesta täpset tähtaega, millal tuleb töötukassal teha otsus

teenusele suunamise kohta, arvates taotluse esitamisest. Sellest tulenevalt ei ole otsus

õigusvastane põhjusel, et otsuse andmiseni kulus ligi 8 kuud taotluse esitamisest. Enne

08.09.2016 otsuse tegemist pidi vastustaja veenduma koolituse põhjendatuses, kaaludes poolt-

ja vastuargumente, mistõttu ei saanud teha otsust koheselt pärast taotluse esitamist. Esitatud

tõenditest ei nähtu, et otsuse langetamiseks kulunud võrdlemisi pikk aeg oleks olnud selgelt

õigusvastane. Osaliselt põhjustas selle aja pikkuse ka kaebaja, kes esitas mitmesuguseid

nõudeid ja kellele tuli korduvalt selgitada otsuse langetamiseks vajalikke asjaolusid.

Vaidlustatud otsus on antud kehtiva õiguse alusel. Vale on kaebaja seisukoht, et tegemist oli

ametnike omavoliga otsuse langetamisel. Vaidlusalune otsus vastab haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 4 lg-s 2 sätestatud nõuetele. Seadusest ei tulene kohustust töötule tööturukoolitust

tingimata võimaldada, vaid TTTS § 13 lg 1 ja TTTS § 9 lg-te 2, 3 ja 4 alusel tuleb langetada

kaalutlusotsus. Kaebaja taotlus osaleda korstnapühkija koolitusel ja B-kategooria juhilubade

koolitusel on lahendatud kaalutlusnormiga antud volituste piires. Põhjendatud võis olla

vastustaja seisukoht, et kaebaja suunamine korstnapühkija koolitusele ei ole põhjendatud,

kuna pikas perspektiivis ei pruugi see tagada kaebajale töökohta, arvestades kaebaja eelnevaid

kogemusi ja omadusi, mis ei toeta kaebaja antud erialal tööle rakendumist. Asjaolu, et kaebaja

keeldus HAMET testi tegemisest, toetab eeltoodut veelgi.

Kaebaja viited, nagu ei oleks teda tohtinud suunata HAMET testi tegema, kuna tegemist on

erivajadustega isikutele mõeldud testiga, on asjakohatud. Sellist keeldu kaebaja poolt viidatud

regulatsioonist ei tulene. Vastustajal tuli haldusmenetluses välja selgitada kõik asjas tähtust

omavad asjaolud ning vastustajal oli õigus koguda otsuse tegemiseks vajalikke täiendavaid

tõendeid ning muu hulgas suunata kaebaja HAMET testi tegema. Samuti oli kaebajal õigus

sellest keelduda, mida kaebaja ka kasutas. Selle tulemusena sai vastustaja aga lähtuda otsuse

3-16-643

6(11)

tegemisel üksnes tal olemasolevatest andmetest. Kaebaja ei ole välja toonud, et otsuse

tegemisel oleks rikutud proportsionaalsuse, võrdse kohtlemise ja õiguskindluse põhimõtteid.

Koolitusvajaduse väljaselgitamiseks toimusid töökesksed nõustamised, koostati individuaalne

tööotsimiskava, toimusid kaebaja kohtumine karjäärinõustajaga, proovipäev ning töötukassa

soovis suunata kaebaja HAMET testile. Kuigi kaebaja ei pidanud vähemalt osaliselt eelpool

nimetatud toiminguid vajalikuks, ei tähenda see, et vastavad toimingud oleks olnud

õigusvastased ning kaebaja õigusi oleks haldusmenetluses rikutud. TTTS § 9 lg 4 esimesest

lausest tulenevalt tuli tööturuteenuseid osutades lähtuda isiku erialast, töökogemusest,

vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd valida ning tööandja vajadustest ja õigusest

vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu olukorrast. Vaidlustatud otsusest nähtub, et kõiki

viidatud asjaolusid on arvestatud. Arvestatud on kaebaja varasema töökogemusega (valvur)

ning vestlustel ilmnenud asjaoludega, kaebaja isikuomadustega (sh kaebaja keeldumisega

HAMET testi tegemisest).

Kaebajal puudub subjektiivne õigus saada konkreetselt tema taotletud või soovitud koolitust,

kui vastaval koolitusel osalemine ei ole vältimatult vajalik kaebaja tööle saamiseks. Kaebajal

oli võimalik kandideerida teistele töökohtadele, millele vastustaja on viidanud, taotletavat

koolitust läbimata. Koolitusele suunamise otsustamisel tuleb arvestada lisaks isiku soovidele

seda, milliseid spetsialiste tööturul hetkel vajatakse. Kaebajal ei ole subjektiivset õigust saada

riigi rahaliste vahendite arvel koolitust ainult tööotsimisvõimaluste laiendamiseks, kui seda

tegelikult isiku töölesaamiseks vaja ei ole. Töölesaamise soodustamiseks on tõenäoliselt hea

ennast täiendada (sh õppida uus eriala), kuid see ei tekita isikule subjektiivset õigust nõuda

konkreetse koolituse võimaldamist riigi poolt. TTTS eesmärk ei ole leida isikule kõige

meeldivam töö ning arvestada üksnes isiku soovidega, vaid viia tööturu vajadustest lähtudes

kokku vastavate oskustega töötajad ja tööandjad (TTTS § 1 lg 1, § 2 p 1). Seejuures on töötul

kohustus vastu võtta sobiv töö ja kohe tööle asuda (TTTS § 31 lg 1 p 3). Tööturuteenuse,

milleks on ka tööturukoolitus, andmise otsustamisel tuleb arvestada seaduse eesmärki ning

seaduses sätestatud põhimõtetega. Antud juhul on seda Eesti Töötukassa 08.09.2016 otsuses

tehtud. Kuivõrd kaebuse esitaja tühistamiskaebus jääb rahuldamata, puudub alus

kohustamiskaebuse rahuldamiseks.

Kaebaja taotluse menetlemise käigus tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue on alusetu,

kuna puudub vastustaja õigusvastane tegevus, mis on esmaseks mittevaralise kahju hüvitamise

eelduseks.

Kõik

kaebaja

poolt

välja

toodud

asjaolud

(vastuvõtud

töötukassas,

karjäärinõustamine, HAMET testile suunamine, proovipäeva sooritamise nõue) taotluse

menetlemisel olid õiguspärased. Kaebaja poolt välja toodud negatiivset suhtumist kaebajasse

ei saa käsitada sellise vastustaja õigusvastase tegevusena, mis võiks tuua kaasa kaebaja

väidetud mittevaralise kahju hüvitamise rahas. Isegi kui eeldada kaebaja väidete õigsust

temasse suhtumise küsimuses, siis on tegemist eelkõige eetika valdkonda puudutava teemaga.

Väärikust alandavaks tuleb lugeda üksnes sellist toimingut, mis kahjustab isiku olukorda

ebaproportsionaalselt, võrreldes taotletava legitiimse eesmärgiga või mis toob kaasa isiku

põhiõiguste moonutamise. Igasugused kannatused ja ebameeldivused ei tähenda veel

automaatset inimväärikuse rikkumist, vaid need peavad ületama teatud raskusastme, mida

tuleb üldjuhul hinnata juhtumi põhiselt. Esitatud tõenditest (kirjavahetusest kaebaja ja

töötukassa vahel ning telefonikõnedest kaebaja ja töötukassa vahel) ei saa teha järeldust, et

antud juhul oleks selline raskusaste ületatud ning kaebaja inimväärikust oleks süüliselt

alandatud. Ka see, et kaebajale kutsuti turvamehed, kui ta ei lahkunud kohtumiselt, kui selleks

määratud aeg sai läbi, ei ole seadusega vastuolus. Kaebaja takistas tekkinud olukorras

riigiasutuse tööd ja keeldus lahkumast, teostades sisuliselt õigusvastaselt oma ekslikult

kujutletavat õigust. Kaebajat ei ole sihipäraselt grupiviisiliselt kiusatud ja tema inimväärikust

teadlikult alandatud.

3-16-643

7(11)

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. XX palub 20.04.2017 apellatsioonkaebuses ja täiendavates seisukohtades tühistada

Tallinna Halduskohtu 22.03.2017 otsus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda. Kaebaja

loobub apellatsioonkaebuses stipendiumi nõudest proovitööl osalemise eest ja suurendab

mittevaralise kahju hüvitamise nõuet 555 555 eurolt 777 777 eurole.

Halduskohus määras 19.12.2016 määrusega otsuse tegemise ajaks 22.03.2017 kell 16.00, kuid

on tegelikkuses allkirjastanud otsuse kell 22.33. Kohus ei ole menetlustähtaega seejuures

pikendanud. Halduskohtu otsuses eiratakse kaebaja esitatud tõendeid: kirjavahetus,

helisalvestused, dokumendid, viited konkreetsetele seadustele. Halduskohus on otsuse

tegemisel olnud kallutatud ning tegelenud vastustaja ja kolmandate isikute kaitsmisega. Kohus

on tuginenud vastustaja subjektiivsele arvamusele ja mitte faktidele, asunud kaebajat

süüdistama ja mõistnud kaebaja toimunus süüdi.

Halduskohtu seisukoht, et kaebaja konsultatsioonidel käimise eest ei ole töötukassale nõuet

esitanud, on arusaamatu. Kaebaja on töötukassa konsultandile esitanud suulise ja kirjaliku

teavituse, et soovib konsultatsioonidel käimise eest sõidukulu hüvitamist ning esitanud

vastavad tõendid ka kohtule.

Proovitööd saab määrata üksnes töövahenduse korras. Vastustaja sundis kaebajat proovitööle

ebaseaduslikult manipuleerimiste ja ähvarduste kaudu. Kaebaja soovis vastustajalt

vormikohaseid dokumente ja tema tegevuse aluseks olevatele seadustele viitamist, kuid

vastustaja ignoreeris kaebaja soove.

Seadused määravad vaiete ja otsuste menetlemiseks konkreetsed tähtajad. Halduskohtu

vastupidine seisukoht tugineb subjektiivsele hinnangule. Vastustaja on kaebaja vaideid

ignoreerinud ja jätkanud omavoliliselt kaebajale ebaseaduslike korralduste andmist.

Vastustaja on seadnud kahtluse alla kaebaja füüsilise ja vaimse tervise ning isiksuse

omadused, igakülgse hakkamasaamise ja otsustusvõime. Vastustaja on asunud omavoliliselt

menetlema kaebaja teovõimet ja koguma endale sobivaid tõendeid. Halduskohus süüdistab

kaebajat selles, et kaebaja on vastustajale nõudeid esitanud ja seeläbi menetlust pikendanud.

Uurimise käigus on selgunud, et töötukassa Tähesaju büroos ei ole 2015. a-l teostatud

riiklikku haldusjärelevalvet ja teenistuslikku järelevalvet. Oktoobri lõpu seisuga puudus

järelevalve ka 2016. a-l. Kaebaja esitas selle info ka halduskohtule, kuid halduskohus ei

võtnud dokumente vastu ja tagastas need kaebajale. Kaebaja esitab need uuesti. Tõendites on

viited sellele, et töötukassas on kaebajaga ebaseaduslikult dokumente allkirjastanud eraisikud.

Tööotsimiskavas leppisid kaebaja ja vastustaja kokku konkreetse töösoovi ja ameti

(korstnapühkija). Kaebaja ei leppinud kokku selles, et ta soovib teha muid „abistavaid“

tegevusi või kaaluda muid töökohti. Kaebajat sunniti osalema karjäärinõustamisel, milleks

sisuline vajadus puudus. Samuti sunniti kaebajat osalema proovitööl. Manipuleerimiste ja

ähvarduste tõttu allkirjastas kaebaja karjäärinõustamisel ja proovitööl osalemise. Vastustajal

on kohustus arvestada kaebaja tahtega. Vastustaja saab ainult kaaluda kaebaja antud valikute

vahel – sobiva töökoha aluseks on kaebaja tahteavaldus. Töötukassa on ennast

ebaproportsionaalselt kehtestades ületanud volituse piire.

Vastustajal ei ole õigust kaebaja võimetes kahelda ja teda HAMET testile suunata.

Halduskohus tunnistab, et kaebaja osas ei kohaldu TVTS, kuid jätab tähelepanuta, et ainult

TVTS alusel on töötukassal võimalik asuda kaebaja töövõimet hindama ning vaimseid ja

füüsilisi võimeid tuvastama. HAMET test on erivajadustega inimestele. Kaebajale määrati

konkreetne HAMET testi tegemise koht ja aeg ning anti käsk minna testi tegema. Vastustaja

3-16-643

8(11)

ei andnud teavet testi tegemise eesmärkidest ega küsinud selleks kaebaja nõusolekut.

Vastustaja on kaebajat puudutavat infot töödelnud ebaseaduslikul viisil ja kaebaja kahjuks

kallutatult.

Vastustaja on kaebajat diskrimineerinud valvurina töötamise pärast. Vastustaja vaatleb

kaebaja isikut kui valvurit ning eeldab, et valvurina ei saa füüsiliselt ja vaimselt terve inimene

tööd teha. Samal ajal vastustaja ignoreerib kaebaja muid töökogemusi – seda, et kaebaja on

läbinud sõjaväeteenistuse ning on iseseisvalt ehitanud maja ja vormistanud selle

dokumentatsiooni. Halduskohus on otsuses vältinud teemat, et vastustaja nõudis pika perioodi

jooksul, et kaebaja läheks psühholoogi vastuvõtule ning pani ilma kaebaja loata vastuvõtule

aja kirja.

Vastustaja ja halduskohus ignoreerivad fakti, et enne kaebaja korstnapühkijaks õppimise soovi

muudeti TuOS-st ning seetõttu kasvas korstnapühkijate nõudlus. Kaebaja teavitas vastustajat,

et oluline on võimalikult kiire õppima asumine. Vastustaja rikkus tahtlikult kaebaja turule

sisenemise eelise. Kuna kaebaja töösooviks on korstnapühkija töö ja sellele tohib asuda ainult

läbi korstnapühkija koolituse, siis on koolitus põhjendatud. Riik ei saa teha kodanikele

ettekirjutusi, millisele tööle nad peavad asuma.

Vastustaja diskrimineeris avalikult enda ruumides teiste töötajate ja külastajate

juuresviibimisel kaebaja isikut seoses tema vanuse ja vaimsete võimetega. Vastustaja küsis

kaebajalt, miks kaebajal tema vanuses veel autojuhiluba ei ole ja millisest kohas ta endale auto

saab. Tegemist on eraeluliste ja suunavate küsimustega, millega antakse hinnanguid kaebaja

füüsilistele ja vaimsetele võimetele. Vastustaja viivitus haldusmenetluse läbiviimisel kujutab

endast iseseisvat õiguste rikkumist sõltumata menetluse lõpptulemusest. Ebamõistlikult pikk

menetlusaeg on põhjustanud kaebajale ülemääraseid kulutusi, kannatusi, piina jne.

Vastustaja on kaebaja suhtes jätkanud agressiivset vägivaldset tegevust. Nii on vastustaja

koostanud kaebaja kahjuks dokumendi (haldusasi nr 3-17-1476), mille on koostanud

volitusteta isik. Riigivõimu tohib vahendada vaid isik, kes on andnud vande. Suvaline töötaja

ei tohi dokumente allkirjastada.

5. Eesti Töötukassa palub 01.06.2017 kirjalikus vastuses ja täiendavas seisukohas jätta

apellatsioonkaebus rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.

Vastustaja jääb varem esitatud seisukohtade juurde. Kaebaja täiendavates seisukohtades

esitatu ei ole praeguse vaidluse esemeks, vaid seondub haldusasjaga nr 3-17-1476. Kaebaja

27.12.2017 seisukoht sisaldab uusi asjaolusid ja tõendeid, mis ei olnud aluseks halduskohtu

otsuse tegemisel ning tuleb jätta tähelepanuta.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus lahendab esmalt apellandi taotluse täiendavate tõendite juurdevõtmiseks

haldusasjale (I), seejärel lahendab apellatsioonkaebuse (II) ning lõpuks jagab menetluskulud

(III).

I

7. Apellant on koos apellatsioonkaebusega ja selle täiendusega esitanud hulganisti tõendeid,

mis on esitatud korduvalt või pole praeguse haldusasja lahendamisel asjakohased. II kd tl

73‒133 esitatud tõendid on juba halduskohtu menetluses toimikusse esitatud ja nende

dubleerimisel ei ole mõtet. Seetõttu tuleb nende vastuvõtmisest keelduda ja tagastada need

3-16-643

9(11)

apellandile. II kd tl 134‒222 ja III kd tl 1‒76 ning 85‒112 esitatud tõendid on aga praeguse

vaidluse lahendamisel asjakohatud. II kd tl 134‒222 ja III kd tl 1‒76 esitatud tõendid on

ringkonnakohtule esitatud korduvalt ning halduskohus on need kaebajale juba tagastanud

19.12.2016 määrusega. HKMS § 198 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus

halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul,

kui halduskohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta või

asjaolule või tõendile ei saanud halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi

rikkumise tõttu. Viidatud tõendid on halduskohus kaebajale õigesti tagastanud, kuna

küsimused sellest, kas Eesti Töötukassa Tähesaju büroos on 2015. või 2016. a-l viidud läbi

teenistuslikku või riiklikku järelevalvet või kas seda peaks tegema, ei ole praeguse vaidluse

ese. Niisiis ei saa neile tõenditele tugineda ka apellatsioonimenetluses. III kd tl 85‒112

esitatud tõendid näitavad aga, et 2016. ja 2017. a-l on inimesed osalenud töötukassa

suunamisel korstnapühkija koolitusel. Asjaolust, et osadele inimestele on töötukassa

võimaldanud osaleda korstnapühkija koolitusel, ei järeldu, et seda oleks tulnud võimaldada ka

kaebajale. Niisiis on tegemist asjakohatute tõenditega, sest need ei aita lahendada töötukassa

08.09.2016 otsuse õiguspärasuse või õigusvastasuse küsimust, ning nende vastuvõtmisest

tuleb keelduda (HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg 3).

II

8. HKMS § 41 lg 1 kohaselt määravad vaidluse eseme halduskohtumenetluses kindlaks

kaebuse nõue vastavalt HKMS §-le 37 ja kaebuse alus. Kohus ei või teha otsust nõude ega

aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Vastavalt HKMS § 197 lg-

le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras halduskohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud ulatuses. Arvestades halduskohtus

menetlusse võetud kaebuse nõudeid ja asjaolu, et apellant ei vaidlusta halduskohtu otsust osas,

mis puudutab stipendiumi väljamaksmise nõuet seonduvalt 18.02.2016 proovitööl

osalemisega (II kd tl 72 p 2), kontrollib ringkonnakohus halduskohtu otsuse seaduslikkust ja

põhjendatust järgmiste kaebuse nõuete raames: kohustada Eesti Töötukassat maksma välja

töötukassas konsultandi vastuvõtul/konsultatsioonidel käimiste eest sõidutoetus; tühistada

Eesti Töötukassa 08.09.2016 otsus; kohustada Eesti Töötukassat vaatama uuesti läbi kaebaja

taotlus koolituste võimaldamiseks ning hüvitada Eesti Töökassa poolt kaebajale tekitatud

mittevaraline kahju summas 777 777 eurot. Kõik apellandi arutlused, mis väljuvad esitatud

nõuete piiridest ja kaebuse esemest, jätab ringkonnakohus tähelepanuta, sh apellandi väited

seonduvalt haldusasjaga nr 3-17-1476.

9. On tõsi, et halduskohtu 19.12.2016 määruse resolutsiooni p 8 kohaselt tuli halduskohtu

otsus teha asjas teatavaks 22.03.2017 kell 16.00, kuid asja lahendav kohtunik allkirjastas

kohtuotsuse alles 22.03.2016 kell 22.33. Vastavalt HKMS § 173 lg-le 2 oleks olnud korrektne

teavitada menetlusosalisi otsuse avalikult teatavakstegemise aja muutmisest, kuid otsuse

teatavakstegemise tähtaja ületamine ei ole iseenesest otsuse tühistamise aluseks (HKMS § 173

lg 3). Kohtute seaduse § 6 lg 1 kohaselt korraldab kohtunik oma tööaja iseseisvalt.

10. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega osas, mis puudutab nõuet

kohustada töötukassat maksma välja kaebajale töötukassas konsultandi vastuvõtul käimiste

eest sõidutoetus (halduskohtu otsuse p 9), ega pea vajalikuks neid põhjendusi üle korrata

(HKMS § 201 lg 4). TTTS ega määruse nr 93 regulatsioon ei näe ette töötukassa konsultandi

vastuvõtul käimise eest sõidutoetuse maksmist (tegemist ei ole tööturuteenusega) ning

kaebajal puudub seega subjektiivne õigus vastavat toetust nõuda.

11. Kaebaja peab õigusvastaselt pikaks menetlusaega, mil otsustati tema taotluse üle saada

tööturukoolitust (korstnapühkija koolitus ja B-kategooria juhilubade õpe), mis vältas ligi 8

3-16-643

10(11)

kuud ning lõppes töötukassa 08.09.2016 keelduva otsusega. Iseenesest õige on halduskohtu

otsuse p-s 14 märgitu, et TTTS ega ükski muu õigusakt ei sätesta täpset tähtaega, millal tuleb

töötukassal teha otsus teenusele suunamise kohta, arvates taotluse esitamisest. Samas kehtib

ka töötukassa menetluse puhul HMS § 5 lg 2 (TTTS § 1 lg 3), mille kohaselt viiakse

haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt,

vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Kaebaja peab õigusvastaseks,

mõttetuks ja menetlust venitavaks temaga läbiviidud karjäärinõustamist ja proovitööpäeva

ning psühholoogi vastuvõtule ja HAMET testile suunamist. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja

taotluse menetlemise käigus töötukassa poolt tehtud menetlustoimingute üle teostatav

kohtulik kontroll on piiratud, kuna menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse

üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lg 1) ning otsuse tegemisel

ei hinda kohus eraldivõetuna kaalutlusotsuse otstarbekust ega teosta haldusakti või toimingu

õiguspärasust kontrollides kaalutlusõigust haldusorgani eest (HKMS § 158 lg 3). Asjas

esitatud tõendeid ja seisukohti hinnates saab ringkonnakohus siiski asuda seisukohale, et

töötukassa poolt kaebajale pakutud karjäärinõustamine ja proovitööpäev ning soovitatud

psühholoogi konsultatsioon ja HAMET test pole olnud eesmärgipäratud, arvestades TTTS § 9

lg-tes 3 ja 4 sätestatut ning neist sätetest tulenevat töötukassa avarat diskretsiooni. Viidatud

sätete kohaselt peab tööturuteenuste osutamine soodustama isiku töölerakendumist ja

töötamise jätkamist ning tööandjal sobiva tööjõu saamist. Tööturuteenuseid osutades

lähtutakse isiku erialast, töökogemusest, vajadustest, võimalustest ja õigusest vabalt tööd

valida ning tööandja vajadustest ja õigusest vabalt valida endale tööjõudu ning tööturu

olukorrast. Otsuse tööturuteenuse osutamise kohta teeb Eesti Töötukassa. Eeltoodule lisandub

HMS §-st 6 tulenev uurimiskohustus ning TTTS § 9 lg-st 6 tulenev õigus kaasata

tööturuteenuse vajaduse hindamisse, tööturuteenuse osutamisse ja tööturuteenuse osutamise

korraldamisse eksperte. Olukorras, kus isik on pikaajaliselt ja üksnes teinud valvuritööd, tal

puudub õpitud eriala ning ta on suhtluses töötukassaga üles näidanud selget konfliktset

käitumist, ei saa pidada isiku suunamist karjäärinõustamisele, proovitööpäevale, psühholoogi

nõustamisele ega HAMET testile otstarbetuks ega õigusvastaseks. Tähele tuleb panna, et kõik

nimetatud tegevused on kaebajale olnud vabatahtlikud. Kaebajal on õigus valida elukutset ja

end vabalt koolitada enda rahaliste vahendite arvelt, kuid töötukassa suunamisel koolitust

taotledes tuleb arvestada seda reguleeriva õigusraamistikuga. Seega ei leia ringkonnakohus, et

töötukassa oleks kaebaja taotluse menetlemisel viinud läbi asjakohatuid menetlustoiminguid

ning sellega menetlust õigusvastaselt venitanud. Asja menetlusest nähtub pigem, et töötukassa

on püüdnud kaebaja kõigile rohkearvulistele pöördumistele vastata ning selgitada, miks üks

või teine toiming oleks kaebajale endale kasulik. Kaebaja taotluse menetlemine on olnud

pidev, kirjavahetus ja suhtlemine poolte vahel vaidluste tõttu kestev, ning ringkonnakohtule ei

nähtu töötukassa õigusvastast viivitust (HMS § 5 lg 2).

12. Töötukassa 08.09.2016 otsusest (I kd tl 143) nähtuvalt keeldus töötukassa kaebajat

korstnapühkija koolitusele ja seda toetavatele koolitustele suunamast põhjusel, et pikas

perspektiivis ei taga korstnapühkija koolitus kaebajale töökohta, kuna tema eelnevad

kogemused ja omadused ei toeta sellel erialal tööle rakendumist. Otsusest arusaadavalt viisid

töötukassa sellisele järeldusele asjaolu, et 15.02.2016 karjäärinõustamisel ei olnud kaebaja

nõus arutama muid võimalikke tuleviku karjääriplaane peale korstnapühkija elukutse ning

kaebaja keeldus HAMET testist, mille tulemusel ei olnud töötukassal võimalik välja selgitada

tööotsija tugevusi ja nõrkusi, et otsustada erialakoolituse sobivuse üle. Nagu ringkonnakohtu

otsuse eelmises punktis selgitatud, on tööturukoolituse vajaduse üle otsustamise puhul

tegemist töötukassa laia diskretsiooniga, mille õiguspärasuse kontroll on HKMS § 158 lg 3

alusel piiratud kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude kaalutlusreeglite järgimise

kontrolliga. Ringkonnakohtule ei nähtu, et töötukassa oleks otsuse langetamisel lähtunud

meelevaldsetest või asjakohatutest kaalutlustest või läinud vastuollu kaalutlusõiguse

3-16-643

11(11)

teostamise eesmärkidega, milleks konkreetsel juhul tuleb pidada TTTS § 1 lg-s 1 sätestatud

eesmärke, s.o tööealise elanikkonna võimalikult kõrge tööhõive saavutamine ning pikaajalise

töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine tööturuteenuste osutamise ja tööturutoetuste

maksmise kaudu. Selle eesmärgi saavutamisel peab töötukassa silmas pidama, et iga tööotsija

leiaks just talle objektiivselt sobiva tööturuteenuse, ning mitte tingimata lähtuma tööotsija

enda kindlast (kuid subjektiivsest) siseveendumusest, et mingi eriala talle sobib. Nimetatud

eesmärk hõlmab ka riigi rahaliste vahendite ratsionaalse ja eesmärgipärase kasutamise

tagamise. Nagu ringkonnakohus juba eelnevalt otsuse p-s 7 märkis, ei järeldu asjaolust, et

mingitele isikutele on võimaldatud korstnapühkija koolitusel osaleda, see, et töötukassal

lasuks kohustus võimaldada vastavat koolitust ka kaebajale, kui vastav koolitusvajadus on

töötukassale jäänud ebaselgeks. Et töötukassa 08.09.2016 otsus on õiguspärane, jääb

rahuldamata selle tühistamise nõue ning kaebaja taotluse uueks läbivaatamiseks kohustamise

nõue. Kuna kohus ei ole tuvastanud töötukassa tegevuses õigusvastasust, jääb rahuldamata ka

mittevaralise kahju hüvitamise nõue.

III

13. Eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et apellatsioonkaebus on alusetu ja

tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata HKMS § 200 p 1 alusel. HKMS §

108 lg 1 ja § 109 lg 1 alusel jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud nende

endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)