2-17-14457/5 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kohtujurist

Marget Henriksen

Kaia Hälvin

Otsuse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2018. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-14457

Tsiviilasi

Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Xxxx vastu võlgnevuse

nõudes

Tsiviilasja hind

2 255,12 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rävala Õigusbüroo OÜ (reg.kood: 14042462);

lepinguline

esindaja:

Alla

Žulinskaja

(e-post:

info@ravalaburoo.ee);

Kostja: Xxxx(IKxxxx).

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rävala Õigusbüroo OÜ hagi Xxxxvastu osaliselt.

2. Välja mõista XxxxRävala Õigusbüroo OÜ kasuks 1 271,12 eurot, millest

843,81 eurot on põhinõue, 317,09 eurot intress, 42,72 eurot 28.09.2017 seisuga

sissenõutavaks muutunud viivised.

3. Välja mõista XxxxRävala Õigusbüroo OÜ kasuks viivis põhinõudelt (843,81

eurot) alates 29.09.2017.a kuni põhinõude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

4. Jätta hagi suuremas ulatuses põhinõude, intressi ja viivise osas rahuldamata.

5. Jätta menetluskulud kostja kanda 56 % ulatuses ja hageja kanda 44 %

ulatuses.

6. Välja mõista XxxxRävala Õigusbüroo OÜ kasuks menetluskulu 252 eurot.

7. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude

suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

(Pärnu mnt 7, Tallinn, menetlusposti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus sõltub

tsiviilasja hinnast. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks

Harju

Maakohtule

(Kentmanni

13,

Tallinn,

menetlusposti

aadress

hmkkentmanni.menetlus@kohus.ee)

päeva

jooksul

alates

tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest

põhjustest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise

puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega või elektrooniliselt, kui kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli

kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu

üleandmisega või kohtuistungil või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajale

tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon

summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr

EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is, nr

EE513300333522160001 Danske Bank A/S Eesti filiaalis või nr EE221700017003510302

Nordea Bank AB Eesti filiaalis. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos

kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja menetluse käik

28.09.2017.a esitas Rävala Õigusbüroo OÜ kohtule hagiavalduse, milles palub kostjalt hageja

kasuks välja mõista võlgnevuse summas 1 746,88 eurot, millest 1 016,48 eurot on laenu

põhiosa, 360,90 eurot laenu intress, 369,50 eurot viivis ning viivise alates 29.09.2017 kuni

põhivõlgnevuse tasumiseni 0,14 % päevas.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid XxxxAS ja kostja interneti vahendusel 03.07.2015.a. lepingu

nr xxxx. 03.07.2015 kanti kostja kontole 900 eurot. Kostja kohustus tagastama laenu 900

eurot

ja

intressid

42,12

eurot

02.08.2015.

03.08.2015

leppisid

pooled

kokku

lepingutingimuste muudatuses. Laenulepingut pikendati kuni 01.09.2015 ja kostja maksis

laenulepingu pikendamise tasu, kostja kohustus tasuma tähtajaks põhiosa 900 eurot ja intressi

42,12 eurot. Pooled sõlmisid uue laenulepingu pikendamise kokkuleppe 10.11.2015, mille

kohaselt loeti uueks laenusummaks 1 051,48 eurot ja uueks intressimääraks loeti 50 % aastas.

Kostja on sooritanud laenu põhiosa tagastamiseks ühe makse kogusummas 100 eurot

07.04.2016. XxxxAS ütles lepingu 09.02.2017 üles. XxxxAS loovutas nõude Rävala

Õigusbüroo OÜ-le 10.05.2017.

Kohtu põhjendused

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõikele 1 võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kostjale toimetatud kätte AETi kaudu 21.11.2017.

Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud.

Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada

osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407

lõikele 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus

tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

Tulenevalt TsMS § 438 lõikest 1 ja § 436 lõikest 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude

lahendamisel kohustus kontrollida nõude õiguslikku alust sõltumata sellest, kas tarbija ise on

nõudele vastuväiteid esitanud või mitte.

Hagi tekstist nähtub, et kostja poolt 07.04.2016 tagasimakstud rahast 100 eurot loeti

hüvitatuks 65 euro ulatuses sissenõudmiskulud ja 35 euro ulatuses põhivõlg.

VÕS § 1132 lg 1 järgi lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev

võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud

kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Eelmises

lauses nimetatud sissenõudmiskulude hüvitis suureneb iga solidaarvõlgniku või tagatise andja

kohta 5 euro võrra. Käesolevas lõikes nimetatud hüvitist on võlausaldajal õigus nõuda ainult

juhul, kui ta on saatnud tarbijale enne vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

Antud juhul ei nähtu hagiavaldusest, et oleks saadetud esimesena tasuta meeldetuletus,

mistõttu ei ole võlausaldajal õigus küsida lepingu kehtivusaja eest sissenõudmiskulusid

summas 40 eurot.

Vastavalt VÕS § 1132 lg 2 p 3 pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses

tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga

solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50

eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni

25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle

1000 euro. Hageja on arvestanud ülesütlemisteate ja loovutamisteate eest hüvitiseks 25 eurot.

Kuna 2 teadet – lepingu ülesütlemine ja loovutus - saadeti alles 2017.a., aga makse tehti

2016.a., mistõttu tulnuks need vastavalt laenulepingu üldtingimuste punktile 4.8. lugeda

tähtajaks tasumata intressi ja põhivõla katteks. Kuna hageja ei ole eraldi sissenõudmiskulude

hüvitise nõuet esitanud, ei pea kohus võimalikuks neid välja mõista.

10.11.2015 sõlmisid pooled lepingu muudatuse, mille kohaselt (ja arvestades hagi 16.10.2017

esitatud täpsustust) loeti laenusummaks 1 051,48 eurot (koosnes põhiosast 900 eurot,

intressist 42,12 eurot, sissenõudmiskuludest 10 eurot ja viivisest 99,36 eurot).

Kohus loeb nimetatud summa 43,81 euro ulatuses intressi ja 56,19 euro ulatuses põhivõla

katteks, nagu seda on teinud hageja algselt (tl 20). Kohtu arvates on see õiglane, kuna võlgnik

võib olla sellega juba arvestanud, siis ei ole põhjendatud hagis hakata muutma arvestust.

Seega on põhisumma jääk 843,81 eurot (900-56,19) alates 07.04.2016.

Kohus leiab, et 10.11.2015 poolt vahel sõlmitud kokkulepe lugeda põhilaenuks 1 051,48 eurot

900 euro asemel, ilma et tarbijale oleks laenatud raha juurde, ebamõistlikult tarbijat

kahjustavaks ja seetõttu tühine, mistõttu ei saa maksegraafikut arvestada.

Hageja on arvestanud viivist määraga 0,14 % päevas. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436

lg-st 7 on kohtul tarbija vastu esitatud nõude lahendamisel kohustus kontrollida

tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.

Riigikohus on 10.05.2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16 p-s 13 märkinud, et

eelduslikult tuleks VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi hinnata tühiseks vähemalt selline

tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära. Riigikohtu hinnangul kajastab sellises suuruses lepinguline

viivisemäär kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult. Seega ületab laenulepingu järgne viivisemäär

seadusjärgset viivisemäära enam kui kolm korda ning arvestades Riigikohtu eelviidatud

seisukohta, on üldtingimustes sisalduv viivisekokkulepe VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses

seda liiki lepingu kohta sätestatut. Tüüptingimustes sisalduva viivisekokkuleppe tühisuse

korral on hagejal õigus nõuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Viivis alates peale lepingu ülesütlemist, so alates 10.02.2017 kuni 28.09.2017 summalt

843,81

eurot

on

42,72

eurot

(viivisearvestus

on

tehtud

viivisekalkulaatorit

(www.viivisekalkulaator.ee) kasutades). Viivist osamaksetega viivitamise eest ei saa

arvestada, sest maksegraafik on tühine eelpool mainitud põhjusel.

Intress oli 03.07.2015 lepingu järgi 42,12 eurot ja 03.08.2015 lepingu muudatuse/pikendamise

järgi 42,12 eurot kuni 01.09.2015.

10.11.2015 sõlmisid pooled lepingu muudatuse, mille kohaselt (ja arvestades hagi 16.10.2017

esitatud täpsustust) loeti laenusummaks 1 051,48 eurot (koosnes põhiosast 900 eurot,

intressist 42,12 eurot, sissenõudmiskuludest 10 eurot ja viivisest 99,36 eurot.

Alates 10.11.2015 loeti uueks intressiks 50 % aastas. Kuna 10.11.2015 maksegraafik rikub

ebamõistlikult tarbija õigusi (raha juurde laenamata loetakse uueks laenusummaks 1 051,48

eurot, mis sisaldab ka intressi ja vaadates maksegraafikut arvestatakse sellelt summalt

omakorda ka intressi) ja on see tõttu tühine, siis sellest lähtuda ei saa.

Intress alates 11.11.2015-09.02.2017 on järgmine:

-

Intress perioodilt 11.11.2015-06.04.2016 summalt 900 eurot (määr 50 % aastas) on

182,14 eurot,

-

Intress perioodilt 07.04.2016-09.02.2017 summalt 843,81 eurot (määr 50 % aastas)

on 356,32 eurot.

Intress kokku oleks seega 538,46 eurot. Kuna lähtuda tuleb hageja nõudest ja hageja nõuab

intressi summas 360,90 eurot, siis mõistab kohus välja intressi nimetatud summas, millest

lahutab juba tasutud intressi summas 43,81 eurot. Kohus mõistab intressi välja summas

317,09 eurot.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Arvestades hagi osalist rahuldamist tuleb menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel jätta kostja

kanda 56 % ulatuses ja hageja kanda 44 % ulatuses.

Vastavalt TsMS § 174 lõigetele 1 ja 2 määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise

suuruse.

Hageja menetluskulu on riigilõiv 250 eurot ning lepingulise esindaja kulu 360 eurot. Hageja

on tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. Kohus leiab, et tegemist ei olnud keerulise

hagiga ja õigusabikulud üle 200 euro ei ole vajalikud. Kohus mõistab kulud välja 56 %

ulatuses summas 252 eurot.

Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik