1-09-10487/3 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

Ärakiri

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30.07.2009.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8, Rakvere Kriminaalasja number 1-09-10487 (08240104155)

Kohtunik Heli Väinaste Kriminaalasi L.S-i süüdistus KarS § 344 lg 1 ja § 201 lg 2 p 1 järgi käskmenetluses

Süüdistatav

L.S , isikukood xxx , elukoht

xxxx, ei tööta, varem kriminaalkorras karistatud: 1) 30.06.2003 Lääne-Viru Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7, 8

järgi 4 k vangistusega tingimisi 1 a 6 k katseajaga, 2)

25.05.2006 Viru Maakohtu poolt KarS § 263 p 1,4 järgi

rahalise karistusega 2000 krooni, 3) 19.11.2008 Pärnu Maakohtu poolt KarS § 424 järgi 8 k vangistusega tingimisi 18

k katseajaga ühes mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmisega 6 k, 4) 28.11.2008 Viru Maakohtu poolt KarS §

266 lg 2 p 1,3; 121 järgi 1 a 6 k vangistusega, millest eelvangistusaja mahaarvamisega kuulus ärakandmisele 1 a 5 k

8 p vangistust, milline karistus asendatud KarS § 69 alusel

üldkasuliku tööga 1046 tundi tähtajaga 2 a, halduskorras ja

väärtegude toimepanemise eest karistatud 15-l korral, tõkend elukohast lahkumise keeld,- Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku § 251 lg-st 1, § 253 p-st 1, § 254, kohtunik

otsustas:

Süüdi tunnistada L.S KarS § 344 lg 1 järgi ja karistada teda rahalise karistusega 50 (viiskümmend) miinimumpäevamäära, s.o. 2500 (kaks tuhat viissada) krooni. Süüdi tunnistada L.S KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja karistada teda rahalise

karistusega 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o. 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

2

KarS § 64 lg 1 alusel mõista L.S-i liitkaristuseks, lugedes mõistetud

üksikkaristustest kergema kaetuks raskemaga, rahalise karistuse 90 (üheksakümmend) miinimumpäevamäära, s.o. 4500 (neli tuhat viissada) krooni.

Tõkend - elukohast lahkumise keeld L.S-i suhtes tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

Rahaline karistus tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS`s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank märkides ära viitenumbri 4100065064 ning selgituse. Rahaline karistus tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest

arvates. Kui rahaline karistus pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Välja mõista L.S-ilt 52 000 (viiskümmend kaks tuhat) krooni T T’i (elukoht xxxx) kasuks tsiviilhagi katteks.

KrMS § 175 lg 1 p 9, 179 lg 1 p 2 alusel välja mõista L.S-ilt menetluskuluna sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni riigituludesse.

KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel välja mõista L.S-ilt menetluskuluna ekspertiisitasud 3060 (kolm tuhat kuuskümmend) krooni.

KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista L.S-ilt menetluskuluna kaitsjatasu

495.60 (nelisada üheksakümmend viis krooni ja 60 senti) krooni riigituludesse v.-adv. abi Anti Aasmaa poolt osutatud õigusabi eest.

Asitõend – sõiduki xxxx reg nr xxxx müügilepingu originaal ja võrdlusmaterjal (käe-ja

allkirja eksperimentaalproovid), millised asuvad eraldi pitseeritud ümbrikes kriminaalasja juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034800017 AS’s SEB Pank või nr 221023778606 AS`s Swedbank, märkides ära viitenumbri 2800049900

ning selgituse. Otsuse vabatahtliku täitmise korral tasuda riigituludesse makstavad

menetluskulud 30 päeva jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Eelnimetatud tähtajaks menetluskulude tasumata jätmise korral pööratakse kohtuotsus menetluskulude osas sundtäitmisele. Sundtäitmisega kaasnevad täitemenetluse kulud.

Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates kümne päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub.

I Kuriteo asjaolud Alates jaanuarist 2007.a. oli T T`i ja L.S-i vahel suuline leping selle kohta, et L.S ostab T T`ilt sõiduauto XXXX registreerimismärgiga xxxx. T T vormistas ARK-is L.S-i sõiduki kasutajaks registreerimistunnistusel xxxxx. Kokkuleppe

kohaselt oli sõiduki hinnaks 100 000 krooni, mille katteks T T pidi igas kuus 3000 krooni kinni pidama tema juures töötava L.S-i kuupalgast. 2008.a. juunis lahkus L.S

töölt T T’i juurest. Sõiduauto XXXX oli sel ajal L.S-i valduses,

sõidukit hoidis ta xxxx. Mõne aja pärast sai T T enda kätte xxxx dokumendid, sest soovis

3

sõiduki xxxx külast ära tuua enda valdusse. Auto hind ei olnud selleks hetkeks lõpuni makstud. Juulis 2008 tasus L.S veel 6000 krooni, misjärel jäi auto eest tasuda

52 000 krooni. Samal ajal küsis L.S

xxxx dokumendid (registreerimistunnistuse, kindlustuspoliisi) uuesti enda kätte, väites, et tahab autot remontida

ning ülevaatust teha. Selleks ajaks oli temal juba kokkulepe E Õ`a ja K M`ga, et ta müüb

xxxx neile. E Õ ja K M teadsid, et xxxx on L.S-i oma, teadsid ka, et mingi summa ca 7000 krooni on ta veel võlgu T T’ile. Osapooled leppisid kokku, et K M vahetab

tema nimel oleva sõiduki xxxx L.S-i sõiduki xxxx vastu ning maksab peale 10 000 krooni. Saadud rahast pidi L.S maksma viimase osamakse T T’ile. Põhiliselt ajas xxxx ostu asju E Õ, kuigi auto pidi vormistatama K M nimele. E Õkorraldas sõiduki äraveo xxxx külast xxxx vallast. Kokkulepped sõiduki müügiks K M’le toimusid T

T’i teadmata. Tema sai alles augustis-septembris kolmandate isikute kaudu teada, et BMW registreerimismärgiga 170 TFP on ARK-is vormistatud K M nimele. Sõiduki 24. juuli 2008.a. müügilepingul olev müüja T T’i allkiri ei ole tema poolt kirjutatud,

tema ei ole K M’ga lepingut sõlminud. Elmet Õun’a, K M ja L.S-i ütluste kohaselt lepiti kokku, et L.S võtab sõiduki MBW 525TDS reg numbriga 170

TFP müügilepingule sõiduki müüja, omaniku T T’i allkirja. L.S ei käinud T

T’ilt müügilepingule allkirja võtmas, vaid kirjutas ise tema nimelt allkirja, viibides sel ajal Järvamaal Ambla vallas Rava külas. Seal andis ta T T’i nimelt allkirjastatud lepingu blanketi

Elmet Õun’a kätte. Ülejäänud teksti BMW 24. juuli 2008.a. müügilepingule kirjutas Elmet

Õun, K M allkirjastas lepingu ostjana ning 14. augustil 2008.a. vormistas Rakvere ARK-is sõiduki enda nimele.

Elmet Õun’a suhtes on kriminaalmenetlus lõpetatud seoses tema käitumises kriminaalmenetluse aluse puudumisega.

II Süüdistuse sisu L.S-i süüdistatakse selles, et tema 24. juulil 2008 võltsis sõiduauto BMW 525 TDS registreerimismärgiga 170 TFP müügilepingul sõiduki müüja, omaniku T T’i nimel tema allkirja, eesmärgiga omaniku teadmata maha müüa auto.

Seega L.S , võltsides dokumenti, mille alusel on võimalik omandada õigusi, pani toime KarS § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

L.S-i süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem toime pannud varguse, juuli kuus 2008.a. Xxxx külas Xxxx vallas Lääne-Virumaal pööras tema valduses oleva sõiduauto XXXX registreerimismärgiga xxxx, mille kasutajaks tema oli vormistatud sõiduki registreerimistunnistusel, kolmanda isiku K M kasuks, millega tekitas varalist kahju 52 000 krooni sõiduki omanikule T T’ile.

Seega L.S isikuna, kes on varem toime pannud varguse, valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult kolmanda isiku kasuks pööramisega, pani toime KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

III Prokuröri ettepanek

Viru Ringkonnaprokuratuuri Rakvere osakonna prokuröri abi Enn Pustak taotleb L.S-i

süüditunnistamist käskmenetluses ning tema karistamist KarS § 344 lg 1 järgi rahalise karistusega 50 päevamäära, s.o. 2500 krooni ja tema karistamist KarS § 201 lg 2 p 1

järgi rahalise karistusega 90 päevamäära, s.o. 4500 krooni. KarS § 64 lg 1 alusel mõista

liitkaristuseks rahaline karistus 90 päevamäära, s.o. 4500 krooni, lugedes mõistetud üksikaristustest kergeim karistus kaetuks raskeimaga.

4

IV Kohtu põhjendused

Kohtunik nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis süüdistuste tõendatuse ning karistuste määra kohta. Tegemist on teise astme kuritegudega. Tõendamiseseme asjaolud on selged ning vastavalt prokuröri taotlusele on põhjendatud asja lahendamine käskmenetluses KrMS § 251 alusel.

Kohus L.S-i käitumises õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid ei tuvastanud ja asub seisukohale, et süüdistatav pani toime KarS § 344 lg 1 järgi ja KarS § 201 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod.

KarS § 344 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. KarS § 201 lg 2 p 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestab kohus

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Süüdistatava L.S-i käitumises KarS § 57 sätestatud karistust kergendavaid ja KarS § 58 sätestatud karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Kohus leiab, et karistuse eesmärgid on süüdistatava L.S-i puhul saavutatavad rahalise karistuse mõistmisega.

V Tsiviilhagi

KrMS § 310 kohaselt kui kohus teeb süüdimõistva kohtuotsuse, rahuldab ta tsiviilhagi

täielikult või osaliselt või jätab selle rahuldamata või läbi vaatamata. Kriminaalasjas on

kannatanu T T’i poolt esitatud tsiviilhagi summas 52 000 krooni. Tuvastatud on, et kannatanule põhjustatud kahju on põhjuslikus seoses süüdistatava käitumisega. Seega on põhjendatud tsiviilhagi väljamõistmine esitatud ulatuses süüdistatavalt VÕS § 127, 130, 1043 ja KrMS § 310 lg 1 alusel.

VI Kohtu seisukoht menetluskulude osas

Käesolevas asjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva

kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 1,5 palga alammäära, st

6525 krooni, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi

tegemisega tekkinud kulud ja KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu.

KrMS § 180 kohaselt hüvitab eelnimetatud kulud süüdimõistetu. Kaitsjatasu ja sundraha kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse.

Kohtunik

/allkiri/

Heli Väinaste

Ärakiri õige

№oremreferent

Merle Kaegas

Kohtuotsus jõustus

02.oktoobril 2009.a

№oremreferent

Merle Kaegas