2-17-18166/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
Legislator summary
AI generatedJätta menetlusse võtmata T. A. hagi A. G. vastu poole tasutud laenu väljamõistmiseks ja kostja kohustamiseks tasuda korteriühistu ees võlgnevus. Tagastada avaldus esitajale.
Legislator headnote
AI generated2-17-18166/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Jätta menetlusse võtmata T. A. hagi A. G. vastu poole tasutud laenu väljamõistmiseks ja kostja kohustamiseks tasuda korteriühistu ees võlgnevus. Tagastada avaldus esitajale.
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja
Kohtunik
Heli Käpp
Kohtujurist
Terje Vahemäe
Määruse tegemise aeg ja koht
10. jaanuar 2018, Pärnu
Tsiviilasja number
2-17-18166
Tsiviilasi
T. A. hagi A. G. vastu poole tasutud laenu
väljamõistmiseks ja kostja kohustamiseks tasuda
korteriühistu ees võlgnevus
Menetlustoiming
Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik
menetlus
Menetlusosalised ja nende
esindajad
Hageja: T. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x,
xxxxx xxxxx e-post xxxx)
Kostja: A. G. (isikukood xxxxxxxxxxx)
RESOLUTSIOON
1. Jätta menetlusse võtmata T. A. hagi A. G. vastu poole tasutud laenu väljamõistmiseks ja
kostja kohustamiseks tasuda korteriühistu ees võlgnevus. Tagastada avaldus esitajale.
2. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata.
3. Toimetada määrus hagejale kätte.
Edasikaebamise kord
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu
kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED
1. T. A. esitas Pärnu Maakohtule avalduse, millest võib järeldada, et T. A. soovib välja mõista A.
G.ilt pool makstud laenust ning kohustada A. G.it tasuma võlg korteriühistu ees.
2. Kohus leiab, et avalduses on selle menetlemist takistavad puudused, mida ei ole võimalik
kõrvaldada avalduse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise teel. T. A.
avaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 ja § 363 lg-s 1 hagiavaldusele
sätestatud nõuetele ning tasumata on riigilõiv. Kuna T. A. hagiavalduse puudused on sedavõrd
ulatuslikud, et nende kõrvaldamine eeldab uue hagiavalduse vormistamist ning asjaolude ja
nõuete olulist täiendamist, peab kohus võimalikuks ja otstarbekaks hagiavalduse menetlusse
võtmisest keelduda, ilma hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks eelnevalt hagejale tähtaega
tähtpäeva määramata. Kuna avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tuleb tasutud riigilõiv
TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastada, siis kohus ei nõua enne avalduse menetlusse võtmisest
keeldumise vormistamist ka riigilõivu tasumist.
Tsiviilasi nr 2-17-18166
2 (2)
3. TsMS § 372 lg 4 kohaselt kohus märgib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise
määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjused. Avaldus on järgmiste vormiliste ja sisuliste
vigadega.
3.1. Avaldus on käsikirjaline. TsMS § 334 lg 1 näeb ette, et avaldused, taotlused, vastuväited ja
kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Soovitav on
avalduse vormistamiseks pöörduda õigusabiteenuse osutaja poole. Samuti on T. A.l seaduses
ettenähtud korras ja alustel võimalik taotleda riigi õigusabi.
3.2. T. A. on märkinud menetlusosaliseks üksnes enda. Võlga saab välja nõuda hagiavaldusega
hagimenetluses. Hagimenetluse menetlusosalised on hageja ja kostja. Hageja on isik, kes on
esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. TsMS § 338 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt
tuleb hagiavalduses märkida kõikide menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja
aadressid ning sidevahendite andmed, samuti füüsilise isiku kohta tuleb menetlusdokumendis
märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. T. A. avalduses need andmed puuduvad.
3.3. TsMS § 363 lg 1 punktide 1 - 3 järgi tuleb hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide
muudele andmetele märkida: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks
olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid
asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.
Hageja nõue ei ole selge. Avalduses on selgelt välja toomata ka nõude aluseks olevad asjaolud
ning avaldus on põhistamata. Märkimata on tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid
asjaolusid. Nii ei selgu avaldusest, millal on sõlmitud avalduses nimetatud laenuleping, kes on
lepingupooled, kas ka A. G. on laenusaaja, millises summas on hageja tasunud pangalaenu ning
kas hageja on tasunud ka kostja laenukohustust. Ei selgu, millist korterit ja korteriühistut hageja
üldse silmas peab, avaldusest jääb ebaselgeks, kellel ja millises summas ning millise
korteriühistu ees võlgnevus on. Küsitav on T. A. õigus nõuda kostja kohustamist tasuda võlga
korteriühistu ees – hageja ei saa esitada nõuet korteriühistu huvides. T. A.l tuleb hagi uuesti
esitamisel puuduste kõrvaldamiseks täpsustada A. G.il hageja ees võlgnevuse tekkimise
asjaolusid ning võla summat.
3.4. Hagiavalduse esitamisel tuleb TsMS § 139 lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 kohaselt tasuda
riigilõivu vastavalt tsiviilasja hinnale või kindlas summas. TsMS § 147 lg 1 kohaselt avaldaja
maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi
kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Tsiviilasja
hinna peab hagiavalduses ära näitama hageja. Vastavalt TsMS § 124 lg-le 1 raha maksmisele
suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Kuna hagiavalduses puuduvad
hagi aluseks olevad konkreetsed asjaolud, ei ole kohtul võimalik määrata ka hagihinda ega
nõutava riigilõivu suurust.
4. Kõike eeltoodut arvestades ja TsMS § 371 lg 1 punktide 9 ja 10 alusel kohus keeldub avalduse
menetlusse võtmisest ja TsMS § 372 lg 4 alusel tagastab avalduse selle esitajale.
TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle
määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega
avaldaja võib puuduste kõrvaldamise järel uuesti kohtu poole pöörduda.
5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumise määruses
menetluskulude jaotuse. Kuna kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, siis jäävad
menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel T. A. kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas tekkinud
kulusid, mille hüvitamist avaldajalt nõuda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei
määra. T. A. kanda jäävad tema enda võimalikud menetluskulud.
Kohtunik Heli Käpp /allkirjastatud digitaalselt/