Legislator Case Law & Legislation
2-17-18166/2 AI generated

2-17-18166/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

Case Number 2-17-18166/2
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta menetlusse võtmata T. A. hagi A. G. vastu poole tasutud laenu väljamõistmiseks ja kostja kohustamiseks tasuda korteriühistu ees võlgnevus. Tagastada avaldus esitajale.

Legislator headnote

AI generated

2-17-18166/2 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval: Jätta menetlusse võtmata T. A. hagi A. G. vastu poole tasutud laenu väljamõistmiseks ja kostja kohustamiseks tasuda korteriühistu ees võlgnevus. Tagastada avaldus esitajale.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Määruse tegemise aeg ja koht

10. jaanuar 2018, Pärnu

Tsiviilasja number

2-17-18166

Tsiviilasi

T. A. hagi A. G. vastu poole tasutud laenu

väljamõistmiseks ja kostja kohustamiseks tasuda

korteriühistu ees võlgnevus

Menetlustoiming

Avalduse menetlusse võtmisest keeldumine, kirjalik

menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T. A. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx xx-x,

xxxxx xxxxx e-post xxxx)

Kostja: A. G. (isikukood xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

1. Jätta menetlusse võtmata T. A. hagi A. G. vastu poole tasutud laenu väljamõistmiseks ja

kostja kohustamiseks tasuda korteriühistu ees võlgnevus. Tagastada avaldus esitajale.

2. Menetluskulud jäävad hageja kanda. Jätta menetluskulude suurus kindlaks määramata.

3. Toimetada määrus hagejale kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu

kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.

MENETLUSE KÄIK JA MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. T. A. esitas Pärnu Maakohtule avalduse, millest võib järeldada, et T. A. soovib välja mõista A.

G.ilt pool makstud laenust ning kohustada A. G.it tasuma võlg korteriühistu ees.

2. Kohus leiab, et avalduses on selle menetlemist takistavad puudused, mida ei ole võimalik

kõrvaldada avalduse käiguta jätmise ja puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramise teel. T. A.

avaldus ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 338 ja § 363 lg-s 1 hagiavaldusele

sätestatud nõuetele ning tasumata on riigilõiv. Kuna T. A. hagiavalduse puudused on sedavõrd

ulatuslikud, et nende kõrvaldamine eeldab uue hagiavalduse vormistamist ning asjaolude ja

nõuete olulist täiendamist, peab kohus võimalikuks ja otstarbekaks hagiavalduse menetlusse

võtmisest keelduda, ilma hagiavalduse puuduste kõrvaldamiseks eelnevalt hagejale tähtaega

tähtpäeva määramata. Kuna avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel tuleb tasutud riigilõiv

TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastada, siis kohus ei nõua enne avalduse menetlusse võtmisest

keeldumise vormistamist ka riigilõivu tasumist.

Tsiviilasi nr 2-17-18166

2 (2)

3. TsMS § 372 lg 4 kohaselt kohus märgib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise

määruses menetlusse võtmisest keeldumise põhjused. Avaldus on järgmiste vormiliste ja sisuliste

vigadega.

3.1. Avaldus on käsikirjaline. TsMS § 334 lg 1 näeb ette, et avaldused, taotlused, vastuväited ja

kaebused esitatakse kohtule selgesti loetavas masina- või arvutikirjas A4 formaadis. Soovitav on

avalduse vormistamiseks pöörduda õigusabiteenuse osutaja poole. Samuti on T. A.l seaduses

ettenähtud korras ja alustel võimalik taotleda riigi õigusabi.

3.2. T. A. on märkinud menetlusosaliseks üksnes enda. Võlga saab välja nõuda hagiavaldusega

hagimenetluses. Hagimenetluse menetlusosalised on hageja ja kostja. Hageja on isik, kes on

esitanud hagi. Kostja on isik, kelle vastu on hagi esitatud. TsMS § 338 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt

tuleb hagiavalduses märkida kõikide menetlusosaliste ning nende võimalike esindajate nimed ja

aadressid ning sidevahendite andmed, samuti füüsilise isiku kohta tuleb menetlusdokumendis

märkida ka tema isikukood, selle puudumisel sünniaeg. T. A. avalduses need andmed puuduvad.

3.3. TsMS § 363 lg 1 punktide 1 - 3 järgi tuleb hagiavalduses lisaks menetlusdokumentide

muudele andmetele märkida: 1) hageja selgelt väljendatud nõue (hagi ese); 2) hagi aluseks

olevad faktilised asjaolud (hagi alus) ja 3) tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid

asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse.

Hageja nõue ei ole selge. Avalduses on selgelt välja toomata ka nõude aluseks olevad asjaolud

ning avaldus on põhistamata. Märkimata on tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid

asjaolusid. Nii ei selgu avaldusest, millal on sõlmitud avalduses nimetatud laenuleping, kes on

lepingupooled, kas ka A. G. on laenusaaja, millises summas on hageja tasunud pangalaenu ning

kas hageja on tasunud ka kostja laenukohustust. Ei selgu, millist korterit ja korteriühistut hageja

üldse silmas peab, avaldusest jääb ebaselgeks, kellel ja millises summas ning millise

korteriühistu ees võlgnevus on. Küsitav on T. A. õigus nõuda kostja kohustamist tasuda võlga

korteriühistu ees – hageja ei saa esitada nõuet korteriühistu huvides. T. A.l tuleb hagi uuesti

esitamisel puuduste kõrvaldamiseks täpsustada A. G.il hageja ees võlgnevuse tekkimise

asjaolusid ning võla summat.

3.4. Hagiavalduse esitamisel tuleb TsMS § 139 lg 2 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 1 kohaselt tasuda

riigilõivu vastavalt tsiviilasja hinnale või kindlas summas. TsMS § 147 lg 1 kohaselt avaldaja

maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi

kostjale kätte ega tehta muid lõivustatud toimingust tulenevaid menetlustoiminguid. Tsiviilasja

hinna peab hagiavalduses ära näitama hageja. Vastavalt TsMS § 124 lg-le 1 raha maksmisele

suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Kuna hagiavalduses puuduvad

hagi aluseks olevad konkreetsed asjaolud, ei ole kohtul võimalik määrata ka hagihinda ega

nõutava riigilõivu suurust.

4. Kõike eeltoodut arvestades ja TsMS § 371 lg 1 punktide 9 ja 10 alusel kohus keeldub avalduse

menetlusse võtmisest ja TsMS § 372 lg 4 alusel tagastab avalduse selle esitajale.

TsMS § 372 lg 6 sätestab, et kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle

määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Seega

avaldaja võib puuduste kõrvaldamise järel uuesti kohtu poole pöörduda.

5. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib menetlusse võtmisest keeldumise määruses

menetluskulude jaotuse. Kuna kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast, siis jäävad

menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel T. A. kanda. Kohtule teadaolevalt ei ole asjas tekkinud

kulusid, mille hüvitamist avaldajalt nõuda, mistõttu kohus menetluskulude suurust kindlaks ei

määra. T. A. kanda jäävad tema enda võimalikud menetluskulud.

Kohtunik Heli Käpp /allkirjastatud digitaalselt/