2-16-11125/37 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.jaanuar 2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-11125

Tsiviilasi

Aktsiaselts Ajakirjade Kirjastus hagi XXX ja Kirjastus

Paradiis OÜ vastu kahju hüvitamise, leppetrahvi ja

viivise nõudes

Tsiviilasja hind

30 461,93 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Aktsiaselts Ajakirjade Kirjastus (registrikood

10678996), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karmen

Turk

Kostja I: XXX (isikukood XXX), lepinguline esindaja

Tiia Raudmägi

Kostja II: Kirjastus Paradiis OÜ (registrikood

12930299), lepinguline esindaja Tiia Raudmägi

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 19.01.2017 ja 12.12.2017

RESOLUTSIOON

1. Jätta Aktsiaselts Ajakirjade Kirjastus hagi XXXi ja Kirjastus Paradiis OÜ vastu

rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Menetluskulud jätta hageja kanda.

2.2.

Rahuldada kostja I taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja määrata kostja I menetluskulude rahaliseks suuruseks

menetluskulud summas 2113,98 eurot.

2.3.

Rahuldada kostja II taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt ja määrata kostja II menetluskulude rahaliseks suuruseks

menetluskulud summas 746,65 eurot.

2.4.

Mõista Aktsiaseltsilt Ajakirjade Kirjastus XXXi kasuks välja menetluskulud

summas 2113,98 eurot.

2-16-11125

2 (14)

2.5.

Mõista Aktsiaseltsilt Ajakirjade Kirjastus Kirjastus Paradiis OÜ kasuks välja

menetluskulud summas 746,65 eurot.

2.6.

Kohustada

Aktsiaseltsi

Ajakirjade

Kirjastus

tasuma

punktis

2.4

väljamõistetud menetluskuludelt XXXi kasuks viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni.

2.7.

Kohustada

Aktsiaseltsi

Ajakirjade

Kirjastus

tasuma

punktis

2.5

väljamõistetud menetluskuludelt Kirjastus Paradiis OÜ kasuks viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hageja nõuded ja seisukohad

1. Aktsiaselts Ajakirjade Kirjastus (hageja) esitas hagi XXX (kostja I) ja Kirjastus Paradiis OÜ

(kostja II) vastu.

2. Hageja nõuab kostjalt I leppetrahvi summas 4500 eurot. Samuti nõuab hageja kostjalt I

hageja kasuks 23 692,44 euro väljamõistmist (alternatiivselt kostjalt I ja kostjalt II

solidaarselt hageja kasuks 23 692,44 eurot või alternatiivselt kostjalt II hageja kasuks 23

692,44 eurot.

3. Samuti nõuab hageja kostjalt I viivist põhinõudelt summas 28 192,44 eurot seaduses

sätestatud määras alates 21.07.2016 (alternatiivselt kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt viivist

põhinõudelt 23 692,44 eurot ning täiendavalt ja eraldi kostjalt I põhinõudelt 4500 eurot alates

21.07.2016).

4. Hageja esitas kostja I vastu leppetrahvi lepingulised nõuded: summas 1500 eurot tulenevalt

saladuse hoidmise kohustuse rikkumisest ning summas 3000 eurot tulenevalt

konkurentsipiirangu rikkumisest.

5. Hageja esitas kostja I ja kostja II vastu lepinguvälised nõuded:

(1) nõue kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 22 692,44 eurot

tulenevalt sellest, et hageja on jäänud ilma võimalusest majandustegevuses saada

ettenähtavat tulu raamatu väljaandmise kaudu;

(2) alternatiivselt on hagejal nõue rikkumise teel saadu hariliku väärtuse hüvitamiseks summas

22 692,44 eurot;

(3) nõue õigusabikulude hüvitamiseks summas 1000 eurot.

6.

05.05.2014 sõlmis kostja I hagejaga töölepingu ja tööleping lõppes 04.04.2016. Kostja

I töötas hageja juures raamatute projektijuhi ametikohal.

7. Töölepingu p 8.1 nägi ette tähtajatult peale töölepingu lõppemist kohustuse hoida

saladuses tööandja tootmis- ja ärisaladusi. Punkt 8.2 nägi ette saladuse hoidmise kohustuse

2-16-11125

3 (14)

muuhulgas klientide kohta käiva info osas, tegevusstrateegia ja äriplaani osas. Punkt 8.3 nägi

ette p 8.1 sätestatud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda leppetrahvi

summas 1500 eurot.

8. Kostja I on saladuse hoidmise kohustust rikkunud. Kostja I on enda osaühingule üle

andnud või isiklikul otstarbel kasutanud teavet hageja äripartneri kohta, siseprotseduuride ning

läbirääkimiste oleku osas raamatu kirjastamiseks. Kasutades ära teadmist, mille kostja I (olles

hageja töötajana selle tehingu kontaktisikuks) XXX sõlmitud eelneva lepingu kohta sai, oli tal

võimalus teha XXX sobiv pakkumine nii hinna kui muude tingimuste osas. Isegi see, et kostja

I teadis, millal pakkumist teha, tulenes teabest, mis kostjal I oli hageja juures töötamise tõttu

ning kuulus kohustuse alla seda mitte kasutada väljaspool töösuhet.

9. Töölepingu p 9.1 kohaselt oli töötajal keelatud töölepingu kehtivuse ajal töötada ilma

tööandjat informeerimata ja tema nõusolekuta tööandja konkurentide juures, tegutseda samal

majandus- või kutsealal või osutada muul viisil konkurentsi. Punkt 9.4 nägi ette p 9.1 sätestatud

kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda leppetrahvi summas 3000 eurot.

10. Juba töölepingu kehtivuse ajal osutas kostja I hagejale konkurentsi rikkudes sellega

lepingus võetud kohustust. Kostja I alustas hagejaga konkureeriva tegevusega juba enne

töölepingu lõpetamist: 26.01.2016 omandas kostja I osaühingu, mille nimetas Kirjastus Paradiis

OÜ-ks; kostja I tegi eeltööd XXX raamatu „XXX“ väljaandmiseks; kostja I pakkus XXX

raamatu kirjastamist hageja konkurendile; kostja I jättis paremad ideed raamatu väljaandmiseks

enda jaoks.

11. Nii kostja I kui kostja II on asunud hagejaga kõlvatult konkureerima. 21.04.2016 sõlmis

kostja II XXX lepingu raamatu „XXX“ välja andmiseks.

Kostja I on kasutanud konkurendi huvides ära hageja konfidentsiaalset teavet. Kostja I on

kasutanud ära hageja projektijuhina töötades talle teatavaks saanud teavet XXX varem sõlmitud

tehingu kohta selleks, et võimaldada samaaegselt ning hiljem konkurendil teha XXX sobiv

pakkumine XXXi uue raamatu väljaandmiseks.

Kostja II olles teadlik, et raamat „XXX“ baseerub hageja konfidentsiaalsel teabel ning selle on

osaühingu kasutusse andnud kostja I õigusvastaselt, asus vaatamata sellele tootma ja müüma

raamatut „XXX“ teenides sellega märts 2017 seisuga 25 188,8 eurot ning omades võimalust

teenida täiendavalt vähemalt 9 999,4 eurot eksemplaride kaudu, mis on välja lastud, kuid ei ole

veel müüdud.

12. Hageja leiab, et antud juhul on kõlvatu konkurentsiga tekitatud kahju suuruseks

vähemalt 24 192,44 eurot, mis seisneb hageja saamata jäänud tulus XXXi raamatu

väljaandmisel. Töölepingu p 8.3 järgi on hagejal saladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral

õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist ulatuses, mida leppetrahv ei kata. Seega tuleb kahju

hüvitisest maha arvutada leppetrahv summas 1500 eurot: 24 192,44 eurot – 1500 eurot = 22

692,44 eurot. 13. Hageja oli teinud kõik endast oleneva selleks, et anda välja XXXi auhinnatud

raamatu „XXX“ teine osa; selleks oli määratud projektijuht, kelle ülesandeks oli viia läbi

läbirääkimised ning sõlmida kokkulepped; hagejale oli ka teada, millist tulu on oodata raamatu

järjest tänu eelnenud esimese osa kirjastamisele. Ainus põhjus, miks hageja ei saanud enda

tegevusi viia eduka lõpptulemuseni kirjastada raamat oli kostja I ja kostja II ebaaus,

õigusvastane ning heade äritavadega vastuolus olev õigusvastane tegevus.

14. Alternatiivselt on hagejal kostjate vastu nõue rikkumise teel saadu hariliku väärtuse

hüvitamiseks ja rikkumise teel saadud tulu hüvitamiseks.

2-16-11125

4 (14)

Antud juhul teadis kostja I, et ta tegutses oma tööandja, hageja, huvide vastaselt. Kostja II oli

samuti teadlik, vähemalt alates hageja poolt esitatud nõudekirja saamisest, et kavatseb välja

anda raamatu, mille väljaandmiseks puudub tal õigustus.

Hariliku väärtuse osas on kostja II esitanud kohtule vajalikud arvnäitajad tunnustades, et on

teeninud märtsiks 2017 25 188,8 eurot ning omades võimalust teenida täiendavalt vähemalt 9

999,4 eurot eksemplaride kaudu, mis on välja lastud, kuid ei ole veel müüdud.

15. Kui kostja I ei oleks hageja õigusi rikkunud, ei oleks hageja olnud sunnitud pöörduma

Advokaadibüroo TRINITI poole ja kandma antud olukorras õigusabikulusid. Tegemist on

hageja otsese varalise kahjuga, mille kostjad on kohustatud hagejale hüvitama.

Õigusabikulude summa konkreetselt XXX ja Paradiis Kirjastus OÜ-le nõudekirja ja

hagihoiatuse koostamiseks; asjaolude kogumiseks ja analüüsiks on 1000 eurot (millele lisandus

käibemaks). Arve nr 1606034 on esitatud OÜ TRINITI Advokaadibüroo poolt AS-ile

Ajakirjade Kirjastus 30.06.2016 ning tasutud.

16. Tööandjal oli õigus tutvuda kostja e-kirjadega. Sellekohase õiguse andis hagejale

töölepingu p 9.5. Kostja I e-kirjad jõudsid hageja valdusesse kostja I töölt lahkumisel.

Hageja tutvus kostja I poolt virtuaalserveris varukoopia kettale salvestunud tööalaste e-

kirjadega saamaks informatsiooni hageja pooleliolevate ja kostja I poolt juhitud

raamatuprojektidega seotud informatsiooni (millist kostja I ei andnud hagejale töölepingu

lõppemisel) ning informatsiooni leidmaks vastuseid küsimustele, kas tõesti on kostja I

käitunud lepingutingimusi rikkudes.

17. Töösuhtes saadud teave võibki olla salajane. Väide, et see on konkurentsi piirang ei ole

õige. Töölepingu kehtivuse ajal saadud teave läbirääkimiste kohta on igal juhul saladus. See

kas see on tähtajatu või ei, polegi oluline. Rikkumine toimus töölepingu ajal, mitte hiljem.

Ebamõistlik tüüptingimus peab olema selline, et teisel poole ei ole võimalik sellest aru

saada, kes see konkurent on. Ei ole raske aru saada, et samal tegevusalal tegutsev ettevõte

on konkurent.

Kostjate vastuväited

18. Kostjad hagi ei tunnista ja paluvad jätta hagi rahuldamata.

19. Kostjad leiavad, et antud töölepingu p.8.1.-8.3. ja 9.1.-9.4. regulatsiooni osas on tegu

tüüptingimustega, neid temaga läbi ei räägitud ja ta ei saanud nende punktide sisu mõjutada.

Tegemist on ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimustega. Punkt 8.1. reguleerib nii

ärisaladuse hoidmist kui ka keeldu kasutada seda isiklikul otstabel. Ärisaladuse hoidmine

on tööandja mõistetav huvi ja tavapäraselt moodustabki ärisaladuse hoidmise sisu keeld

vastavat infot mitte avaldada kolmandatele isikutele. Samas ärisaladuse kui sellise teadmine

moodustab osa töötaja töökogemusest ja oma töökogemuse kasutamise piiramise puhul on

tegu juba konkurentsikeeluga. Seega on tööandja varjatult siia punkti sisse kirjutanud ka

konkurentsikeelu ja ette näinud selle kehtivuse tähtajatult.

Tööandja ei ole töölepingus ära määratlenud enda tegevusala ega konkurentide nimekirja,

samuti ei ole tööandja teinud teatavaks töötajale ühtegi korraldust konkurenti mõistega. Seega

leiab kostja, et konkurentsipiirang ei saa olla kehtiv, kuna konkurendi mõiste on sisustamata.

20. Hageja pole välja toonud, millist teavet, mille saladuse hoidmise kohustus kostjal I oli, on

kostja I avalikustanud.

Asjaolu, et XXX oli Ajakirjade Kirjastus AS klient, kuna ta oli koostöös Ajakirjade Kirjastus

AS-ga avaldanud oma raamatud „XXX I“ ja avaldas raamatus selgelt, et plaanib XXX

2-16-11125

5 (14)

raamatusarja triloogiana, on avalik info eelnevalt ilmunud „XXX I“ raamatus. Samuti ei ole

töötamise ajal klientidega tekkinud isiklikud suhted ärisaladuse osaks. Kostja I tööleping

Ajakirjade Kirjastus AS-ga lõppes 04.04.2016. Kostjal I oli õigus informeerida enda

lahkumisest ka kliente. Kostja I asus ümber korraldama talle kuuluva OÜ NumberTen tegevust,

võttes vastu uue põhikirja ja muutes ärinime, uueks ärinimeks sai NumberTen OÜ asemel

Kirjastus Paradiis OÜ. Vastava muudatuse kohta on tehtud kanne äriregistris 06.04.2016.

21. Konkurentsipiirangu rikkumine pole tõendatud. Kostja I nimetas omandatud äriühingu

Kirjastus Paradiis OÜ-ks alles 06.04.2016, s.o pärast töölepingu lõppemist. Kostjal I oli algselt

plaan teises valdkonnas tegutseda.

Läbirääkimised Kostja II poolt „XXX 2“ raamatu kirjastamiseks toimusid pärast Kostja I poolt

töölepingu lõppemist ning XXX esitas ise ettepanekud, millistel tingimustel on ta nõus

autorilepingu sõlmima, s.t. tingimused on autori poolt ja ei sisalda seega ärisaladuse kasutamist.

Kirjastus Paradiis OÜ-l on võimalik kohtuda autoriga, läbi rääkida kõik tingimused ja sõlmida

vastav leping ühe-kahe päeva jooksul. Kostja I on ka teiste autoritega sõlminud lepinguid

üksnes paari päevaga.

22. Asjaolu, et kostja I saatis XXX raamatu kirjastajale e-kirja sooviga anda välja raamatu eesti

keelne variant, ei tõenda samuti kuidagi hageja väidet, et kostja I on rikkunud

konkurentsipiirangut. Töösuhte ajal raamatute autoritele või kirjastajatele e-mailide

saatmine ja pakkumiste tegemine oli üks osa kostja I tööst hageja juures.

XXX raamatu eesti keelse variandi väljaandmise lepingut ei ole sõlmitud ka kostja II, mistõttu

on täiesti arusaamatu, kuidas kostja I poolt tööülesannete täitmine on hageja meelest

konkurentsipiirangu rikkumine. 23. E-kirjades on sõnaselgelt terminid “ teen ühel päeval“ ,

„mul on plaanis“, “mul on ideed“.

Kõik sellised sõnastused viitavad tulevikuplaanidele ja kostja I unistustele, mis ei ole

konkurentsipiirangu rikkumine.

24. Kostjad on seisukohal, et hageja on kostja I isiklikke e-kirju lugedes rikkunud kostja I

põhiõigusi, mistõttu ei ole hagi lisad 4, 5 ja 6 kohtumenetluses kasutatavad.

25. Hagejaga konkureerib üksnes kostja II, kuna kostja I ei tegele kirjastamisega ega ole

ettevõtjaks konkurentsiseaduse § 2 mõistes.

Kostja II ei ole avaldanud eksitavat teavet hageja kohta või teda halvustanud, samuti ei ole

Kirjastus Paradiis OÜ kuritarvitanud konfidentsiaalset teavet või ära kasutanud konkurendi

töötajat või esindajat. Olukorda, kus ilmunud raamatu järje kirjastab teine kirjastus, võib näha

tavalise äririskina. Hageja pole tõendanud, et XXX oleks kindlasti hagejaga lepingu sõlminud.

XXX ei soovinud hagejaga 2016.a alguses lepingut sõlmida.

26. Ühe raamatu müügiedu ei tähenda kindlasti ka sama suurt edu raamatu järjele. Raamatu

väljaandmisest saadav tulu sõltub paljudest konkreetse kokkuleppega kokkulepitud

tingimustest.

27. Kostjaid ei saa lugeda pahatahtlikuks rikkujaks, kellel puudus õigus raamatu välja

andmiseks. Autorilepingu sõlmis XXX osas kostja II. Kostjal II puudusid igasugused

lepingulised suhted hagejaga. Kostjal II oli õigus pidada läbirääkimisi XXX, sõlmida

autorileping ning selle alusel raamat välja anda.

KOHTU PÕHJENDUSED

2-16-11125

6 (14)

28. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

29. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et:

-

05.05.2014 sõlmis kostja I hagejaga töölepingu ja tööleping lõppes 04.04.2016.

-

Kostja I töötas hageja juures raamatute projektijuhi ametikohal.

-

Töölepingu p 8.1 nägi ette tähtajatult peale töölepingu lõppemist kohustuse hoida

saladuses tööandja tootmis- ja ärisaladusi. Punkt 8.2 nägi ette saladuse hoidmise

kohustuse muuhulgas klientide kohta käiva info osas, tegevusstrateegia ja äriplaani osas.

Punkt 8.3 nägi ette p 8.1 sätestatud saladuse hoidmise kohustuse rikkumise korral õiguse

nõuda leppetrahvi summas 1500 eurot.

-

Töölepingu p 9.1 kohaselt oli töötajal keelatud töölepingu kehtivuse ajal töötada ilma

tööandjat informeerimata ja tema nõusolekuta tööandja konkurentide juures, tegutseda

samal majandus- või kutsealal või osutada muul viisil konkurentsi. Punkt 9.4 nägi ette

p 9.1 sätestatud kohustuse rikkumise korral õiguse nõuda leppetrahvi summas 3000

eurot.

-

26.01.2016 omandas kostja I osaühingu, mille nimetas Kirjastus Paradiis OÜ-ks.

-

21.04.2016 sõlmis kostja II XXX lepingu raamatu „XXX“ avaldamiseks. Kostja II andis

välja raamatu „XXX“.

30. Pooled vaidlevad järgmiste asjas tähtsust omavate asjaolude üle:

-

Kas kostja I ja hageja vahel sõlmitud töölepingu punktid 8.1.-8.3. ja 9.1.-9.4. on tühised

tüüptingimused.

-

Kas kostja I on kasutanud hageja ärisaladust (teavet hageja äripartneri kohta, hageja

siseprotseduuride ning läbirääkimiste oleku osas raamatu „XXX“ kirjastamiseks).

-

Kas kostja I on rikkunud konkurentsikeeldu (alustas hagejaga konkureeriva tegevusega

juba enne töölepingu lõpetamist: 26.01.2016 omandas kostja I osaühingu, mille nimetas

Kirjastus Paradiis OÜ-ks; kostja I tegi eeltööd XXX raamatu „XXX“ väljaandmiseks;

kostja I pakkus XXX raamatu kirjastamist hageja konkurendile; kostja I jättis paremad

ideed raamatu väljaandmiseks enda jaoks).

-

Kas kostjad on kasutanud ära hageja konfidentsiaalset teavet ja saanud sellega

õigusvastaselt tulu.

-

Kas hagejal on õigust nõuda kostjatelt kahju hüvitamist õigusabiteenuse osutamise eest.

I

Leppetrahvi nõue kostja I vastu

31. Hageja leppetrahvi nõude lahendamine on võimalik lepinguõiguse alusel.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut

rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud

rahasumma.

Hageja peab seejuures tõendama, et kostja I rikkus ärisaladuse hoidmise kohustust ja

konkurentsi osutamise piirangut.

2-16-11125

7 (14)

32. Kõigepealt peab kohus lahendama küsimuse, kas töölepingus kasutatud tingimuste näol

on tegemist tühiste tüüptingimustega. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et töölepingu punktid

8.1.-8.3. ja 9.1.-9.4. on saanud töölepingu osaks ja tegemist on tüüptingimustega.

VÕS § 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse võlaõigusseaduse üldosas sätestatut kõikidele

võlaõigusseaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, mh töölepingule. VÕS § 42 lg

1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte

huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige

siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise

lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku kahjustamist eeldatakse, kui

tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest põhimõttest või kui tüüptingimus piirab

teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu

eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks. Tarbijaks VÕS § 42 lg 3 mõttes tuleb pidada ka

töötajat.

Pool, kes tugineb tüüptingimuse tühisusele, peab põhistama, et see tingimus võib olla talle

kahjulik. Seejärel on tingimuse kasutajal vajalik tõendada, et tegemist ei ole ebamõistlikult

kahjustava tingimusega.

33. Kohus ei nõustu kostjatega, et tööandja on varjatult töölepingu punkti 8.1. kuni 8.3. sisse

kirjutanud ka konkurentsikeelu ja ette näinud selle kehtivuse tähtajatult. Töölepingu punktis

8.1. on sätestatud töötaja kohustus hoida tähtajatult tööandja tootmis- ja ärisaladust, samuti

tööandja ettevõtte siseseks kasutamiseks mõeldud informatsiooni. Järgmises punktis 8.2. on

tööandja piiritlenud, mis on tööandja hinnangul eelkõige tööandja ärisaladus – tööandja

töötajate, klientide ja äripartnerite kohta käiv info; info tööandja finantstulemuste,

tegevusstrateegia, äriplaani ja eelarve kohta; tööandja ettevõtte sisemiseks kasutamiseks

mõeldud info, sh tööandja töökorralduse reeglid, otsused, siseväljaanded jms. (tl 10-13).

Nimetatud kohustusest ei ole võimalik kohtu hinnangul järeldada, et töötaja ei tohiks pärast

töösuhte lõppu töötada endise tööandjaga samal majandustegevuse alal ega kasutada oma

töökogemust. Töökogemust ei saa olla ärisaladuseks ja seda ei ole tööandja antud juhul kostjaga

I sõlmitud lepingus ka märkinud. Töökogemuse kasutamine on võimalik ka varasema tööandja

klientide, äripartnerite kohta käiva info kasutamiseta. Lisaks tuleb arvesse võtta, et antud juhul

ei ole hageja kostjale I heitnud ette seda, et kostja I osutas hagejale konkurentsi pärast töösuhte

lõppu, vaid et ta tegi seda töösuhte ajal. Pärast töösuhte lõppemist on hageja heitnud kostjale I

ette kõlvatu konkurentsi osutamist, mis on keelatud seadusest tulenevalt.

34. Kohus ei nõustu kostjatega ka selles, et töölepingu punktides 9.1. kuni 9.4. sätestatud

konkurentsipiirang ei saa olla kehtiv, kuna konkurendi mõiste on sisustamata. Punktis 9.2. on

tööandja piiritlenud tööandja konkurentidena tööandjaga samal või sarnasel tegevusalal

tegutsevat ettevõtjat. Vaidluse all ei ole see, et hageja majandustegevuseks oli töölepingu

kehtivuse ajal raamatute kirjastamine. Mõistlikult võttes on võimalik töölepingu punktidest

9.1. kuni 9.2. järeldada, et töötajal on keelatud töölepingu kehtivuse ajal töötada või tegutseda

alal, milleks on raamatute kirjastamine.

35. Seega eeltoodust tulenevalt ei ole töölepingu punktide 8.1.-8.3. ja 9.1.-9.4. näol tegemist

tühiste tüüptingimustega.

36. Hageja väitel kasutas kostja I teavet hageja äripartneri kohta, hageja siseprotseduuride

ning läbirääkimiste oleku osas raamatu „XXX“ kirjastamiseks. Hageja märgib, et kasutades ära

teadmist, mille kostja I (olles hageja töötajana selle tehingu kontaktisikuks) XXX sõlmitud

eelneva lepingu kohta sai, oli tal võimalus teha XXX sobiv pakkumine nii hinna kui muude

tingimuste osas.

2-16-11125

8 (14)

Töölepingu p 8.1 näeb ette töötaja kohustuse töölepingu kehtivuse ajal ja tähtajatult pärast

töölepingu lõppemist hoida saladuses ning ilma tööandja eelneva kirjaliku nõusolekuta mitte

avaldama kolmandatele isikutele ega kasutama isiklikul otstarbel talle töö tegemise käigus

teatavaks saanud tööandja tootmis- ja ärisaladusi. Töölepingu p 8.2. kohaselt on ärisaladuseks

eelkõige tööandja töötajate, klientide ja äripartnerite kohta käiv info; info tööandja

finantstulemuste, tegevusstrateegia, äriplaani ja eelarve kohta; tööandja ettevõtte sisemiseks

kasutamiseks mõeldud info, sh tööandja töökorralduse reeglid, otsused, siseväljaanded jms. (tl

10-13).

Konkurentsiseaduse (KonkS) § 63 lg 1 kohaselt loetakse ärisaladuseks niisugune teave ettevõtja

äritegevuse kohta, mille avaldamine teistele isikutele võib selle ettevõtja huve kahjustada,

eelkõige oskusteavet puudutav tehniline ja finantsteave ning teave kulude hindamise

metoodika, tootmissaladuste ja -protsesside, tarneallikate, ostu-müügi mahtude, turuosade,

klientide ja edasimüüjate, turundusplaanide, kulu- ja hinnastruktuuride ning müügistrateegia

kohta. Ärisaladus ei ole avalikustamisele kuuluv või avalikustatud teave, Konkurentsiameti

tehtud otsus ja ettekirjutus ning Konkurentsiameti peadirektori või

Konkurentsiameti muu ametniku koostatud dokument, millest on ärisaladused välja jäetud.

Intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide lepingu (TRIPS-lepingu) artikkel 39 punkti 2

kohaselt peab füüsilistel ja juriidilistel isikutel olema võimalus takistada nende seadusliku

kontrolli all oleva teabe avaldamist teistele või selle omandamist või kasutamist teiste poolt

ilma nende nõusolekuta viisil, mis on vastuolus ausate kaubandustavadega, tingimusel et: a)

selline teave on saladus selles tähenduses, et see ei ole kogumis või üksikosade täpses

paigutuses ja kokkupanus üldteada või kergesti kättesaadav isikutele ringkondades, kes

tavaliselt kõnesolevat laadi teabega tegelevad; b) sellel teabel on kaubanduslik väärtus tema

salajasuse tõttu; c) selle teabe üle seaduslikku kontrolli omav isik on asjaoludest lähtuvalt

võtnud vajalikke meetmeid, et hoida seda salajas.

Tulenevalt poolte vahel sõlmitud töölepingust, KonkS § 63 lg-st 1 ja TRIPS-lepingu artikkel 39

punktist 2 saab teave ettevõtte klientide, äripartnerite, ettevõtte siseste protseduuride ja

pooleliolevate läbirääkimiste kohta olla ettevõtte ärisaladuseks, kui ei ole tegemist

avalikustatud teabega.

Ärisaladuse avaldamiseks saab pidada selle kasutamist ärisaladuse hoidmise kohustust omava

isiku poolt teises endaga seotud äriühingus.

37. Hageja leiab, et XXX raamatu „XXX“ väljaandmisega on tõendatud, et kostja I on enda

osaühingule üle andnud või isiklikul otstarbel kasutanud teavet hageja äripartneri kohta,

siseprotseduuride ning läbirääkimiste oleku osas raamatu kirjastamiseks.

Kostjate väitel toimusid läbirääkimised kostja II poolt „XXX 2“ raamatu kirjastamiseks pärast

kostja I poolt töölepingu lõppemist ning XXX esitas ise ettepanekud, millistel tingimustel on ta

nõus autorilepingu sõlmima, s.t. tingimused on autori poolt ja ei sisalda seega ärisaladuse

kasutamist. Lisaks märgivad kostjad, et hageja pole välja toonud, millist teavet, mille saladuse

hoidmise kohustus kostjal I oli, on kostja I avalikustanud.

Kohus leiab, et pelgalt asjaolust, et raamatu „XXX“ välja andmiseks sõlmiti leping XXX kostja

II poolt, ei saa järeldada, et Kostja I oleks selleks avaldanud hageja ärisaladust. Teadmine

sellest, et XXX kavatseb kirjutada järge raamatule „XXX“ oli avalikult teada ja tegemist ei

olnud ärisaladusega. Seda asjaolu on kinnitanud ka hageja ise. Asjaolu, et XXX raamat „XXX“

anti välja hageja poolt, ei saa olla samuti ärisaladuseks. Seega teave selle kohta, et hageja

äripartneriks oli raamatu „XXX“ osas XXX, oli avalikult teada.

2-16-11125

9 (14)

38. Hageja esitas kohtule e-kirjavahetuse hageja töötaja XXX ja XXX vahel. kirjutab

03.03.2016 XXX, et ta on kuulnud, et XXX on kirjanduslikul pausil, mille peale XXX vastab

03.03.2016, et ta on inile lubanud, et teine osa näeb augustis ilmavalgust. (tl 15-16). XXX

järgmisest e-kirjast, mille ta saatis 21.04.2016 XXX nähtub, et XXX kirjutab, et „Tean, et in

leppis mitmes küsimuses juba kokku, k.a ilmumise kuu, aga ilmselt tasuks need korra üle

vaadata/arutada, et midagi ei jääks kahe silma vahele.“. XXX järgmisest e-kirjast, mille ta

saatis 22.04.2016 XXX nähtub, et selles on XXX kirjutanud, et „ …kas me räägime

sellestsamast inist, kes suhtles Ajakirjade Kirjastuse nimel, kes kinnitas, et Teiega kokkuleppel

tuleb teine osa, kes jaanuaris selle üksikasju täpsustades kuulis Teilt, et Pilgrim oli teinud Teile

pakkumise 5000 eurole ja meil tuleks üle pakkuda ja et Te sooviksite ka raha kohe kätte saada,

kuna Teil on seda lihtsalt vaja; siis aga selgus, et Te olete ära ja ei kirjuta hetkel edasi ja

arutelu peatub hetkeks, kindel on aga see, et raamat ilmub, in ei osanud vaid öelda, millal.“ (tl

15-16).

Kohus leiab, et mida konkreetselt kostja I hageja siseprotseduuridest või läbirääkimistest

kasutasid kostja I ja kostja II raamatu „XXX“ välja andmiseks XXX lepingu sõlmimiseks, ei

ole hageja esile toonud ning mis konkreetselt on käsitletav sellise saladusena, mida oleks kostja

I pidanud saladuses hoidma ja mille avaldamine oleks seotud kostja II poolt raamatu „XXX“

välja andmisega. Riigikohus on rõhutanud, et ärisaladuse õigustamatu avaldamise ja kasutamise

kindlakstegemiseks on vajalik võimalikult täpselt avada selle sisu. Vastasel korral võib olla

takistatud vaba ettevõtlus. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 09.12.2008 otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-103-08, p 21).

39. Hageja väitel kasutas kostja I ära talle teatavaks saanud andmeid selleks, et tekitada

XXXs tema vastu usaldus, mis aitas viia selleni, et XXX sõlmis lepingu kostjaga II. Nagu

kohus eelnevalt märkis, ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et

millistest hageja poolt tehtud eeltöödest üldse sõltus XXX lepingu sõlmimine või mis aitas

kaasa XXX kostja II poolt lepingu sõlmimisele. Lisaks ei ole hageja esile toonud ka seda kuidas

kostja I XXXs väidetava usalduse tema vastu tekitas ega tõendanud, et XXXl väidetav usaldus

tulenevalt kostja I hageja juures töötamisest võis tekkida.

40. Lisaks leiab hageja, et ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumise sisustamisel on oluline

ka kostja I 17.02.2016 e-kiri XXX raamatu kirjastajale. Kohtu hinnangul ei ole selles osas

hageja täpsustanud, millist konkreetset ärisaladust kostja I avaldas või kasutas.

41. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole tõendatud kostja I poolt

hageja ärisaladuse kasutamine, mistõttu jääb hagi 1500 euro suuruse leppetrahvi nõudes

rahuldamata.

42. Hageja väitel rikkus kostja I töölepingus sätestatud konkurentsikeeldu. Hageja leiab, et

kostja I alustas hagejaga konkureeriva tegevusega juba enne töölepingu lõpetamist: 26.01.2016

omandas kostja I osaühingu, mille nimetas Kirjastus Paradiis OÜ-ks; kostja I tegi eeltööd XXX

raamatu „XXX“ väljaandmiseks; kostja I pakkus XXX raamatu kirjastamist hageja

konkurendile; kostja I jättis paremad ideed raamatu väljaandmiseks enda jaoks.

Kostjate väitel nimetas kostja I omandatud äriühingu Kirjastus Paradiis OÜ-ks alles 06.04.2016,

s.o pärast töölepingu lõppemist.

Kohus leiab, et äriregistri teabesüsteemi väljatrükkidega on tõendatud asjaolu, et kostja I sai

äriühingu Kirjastus Paradiis OÜ (registrikoodiga 12930299, varasema ärinimega NumberTen

OÜ) osanikuks 21.01.2016. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükiga on tõendatud ka asjaolu, et

äriühingu tegevusalaks on märgitud spetsialiseerimata hulgikaubandus ja kanne uue ärinime

kohta tehti 06.04.2016. (tl 14 ja 52). Kohtu hinnangul ei saa äriühingu, mille tegevusalaks on

2-16-11125

10 (14)

märgitud spetsialiseerimata hulgikaubandus, osa omandamisest teha järeldust samal

majandusalal konkurentsi osutamise kohta. Kostja I muutis äriühingu ärinime, millest saaks

teha järelduse samal majandusalal tegutsemise kohta alles töösuhte lõppemise järgselt. Ühtegi

muud tõendit, et kostja I oleks osutanud hagejale konkurentsi alates 21.01.2016 kuni 06.04.2016

äriühingu NumberTen OÜ alt, ei ole kohtule esitatud.

43. Kohus leidis eelnevalt, et tuvastatud ei ole millist eeltööd (läbirääkimiste tulemused)

kostja I seoses XXX raamatu „XXX“ välja andmisega hageja juures töötades tegi, mis oli seoses

hiljem kostja II poolt XXX raamatu järje väljaandmisega. Seega ei saa kohtu hinnangul ka

järeldada, et eeltöö oleks seisnenud konkurentsi osutamises.

Kohtu hinnangul ei tõenda XXX ja XXX kirjavahetus kostja I poolt hagejale konkurentsi

osutamist. Sellest ei nähtu midagi sellist, mida kostja I oleks teinud mitte hageja huvides.

44. Hageja esitas oma väidete, et kostja I pakkus XXX raamatu kirjastamist hageja

konkurendile ning et kostja I jättis paremad ideed raamatu väljaandmiseks enda jaoks,

tõendamiseks kostja I poolt hageja virtuaalserveris varukoopia kettale salvestunud e-kirjad.

Kostjad on seisukohal, et hageja on kostja I isiklikke e-maile lugedes rikkunud kostja I

põhiõigusi.

TsMS § 238 lg 3 p 1 kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest ja selle tagastada või

keelduda tõendite kogumisest lisaks käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatule, kui

tegemist on kuriteoga või põhiõiguse õigusvastase rikkumisega saadud tõendiga.

Põhiseaduse § 26 sätestab igaühe õiguse perekonna- ja eraelu puutumatusele. PS § 43 sätestab,

et igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel

edastatavate sõnumite saladusele. Sõnumi avamisega, mis ei ole (veel) töötaja mõjusfääris,

riivatakse sõnumi sisu lugemisega sõnumisaladust. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selle üle, et

e-kirjad olid jõudnud kostja I mõjusfääri. Seetõttu on vajalik kaaluda, kas rikutud on kostja I

eraelu puutumatust. Töölepingu seaduse (TLS) § 28 lg 2 p 11 kohaselt on tööandja kohustatud

austama töötaja privaatsust ja kontrollima töökohustuste täitmist viisil, mis ei riku töötaja

põhiõigusi.

Isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 14 lg 1 p 4 kohaselt on isikuandmete töötlemine on lubatud

andmesubjekti nõusolekuta kui isikuandmeid töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu

täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks, välja arvatud delikaatsete isikuandmete töötlemine.

Säte on kohaldatav ka töölepingus kokku lepitud töötaja kohustuste täitmise kontrollimise

olukorras. Seejuures tuleb arvestada, kas kontrollimiseks valitud abinõu on vajalik ja sobiv

eesmärgi saavutamiseks.

Andmekaitse Inspektsioon on tulenevalt IKS § 6 p-st 2 seisukohal, et kui eesmärgiks on tööalase

kirjavahetuse säilitamine, ei või koopiaid hiljem kasutada selleks, et uurida töötaja poolt

kolleegile või kolmandatele isikutele saadetud eraviisilise sisuga kirju. (vt www.aki.ee,

Isikuandmete töötlemine töösuhetes p 1.5, lk 22). See ei tähenda kohtu hinnangul aga seda, et

tööandja ei võiks pärast töösuhte lõppu kontrollida töökohustuste rikkumise tuvastamise

eesmärgil töötaja poolt saadetud või talle saadetud tööalaseid kirju. Tööalased sõnumid ei ole

töötaja eraelu kaitsealas.

Kohus leiab, et olukorras, kus kostjal I oli kohustus hoida ärisaladust ja tema suhtes oli

kohaldatud konkurentsipiirangut, oli hagejal kui tööandjal kahtluse tekkimisel õigus tutvuda

kostja kasutuses olnud tööalase e-posti aadressile saabunud ja sealt saadetud tööalaste

kirjadega. Kohtu hinnangul võib tööandja eeldada, et tööülesannete kasutamiseks töötajale

võimaldatud e-posti aadressi kasutatakse tööalase kirjavahetuse jaoks. Isegi kui seda aadressi

kasutatakse erakirjade saatmiseks ja vastuvõtmiseks, ei välista see täielikult tööandja õigust ka

2-16-11125

11 (14)

nende kirjadega tutvuda. Seda juhul kui on tegemist piisava kahtlusega töökohustuste rikkumise

osas ja kirjavahetuse kontrollimine on vajalik ja sobiv sellise eesmärgi saavutamiseks. Piisava

kahtluse tekkimiseks andis kohtu hinnangul aluse XXXlt 21.04.2016 XXXle saadetud e-kiri,

milles XXX kinnitas, et oli lepingu raamatu „XXX“ väljaandmiseks sõlminud kostjaga II.

Samuti leiab kohus, et antud juhul ei olnud töökohustuste kontrollimiseks võimalik kasutada

muid abinõusid, kuna kostjaga I oli töösuhe lõppenud ning reeglina võib eeldada, et ärisaladuse

hoidmise kohustuse ja konkurentsipiirangu rikkumise kohta muude tõendite leidmine on

raskendatud või isegi võimatu.

Kohus märgib, et kostjate poolt viidatud Andmekaitse Inspektsiooni juhendi p 3.4.1.4. ei ole

antud juhul asjakohane, kuna see käsitleb töötaja e-posti avatuna hoidmist eesmärgil lugeda

sinna pärast töösuhte lõppu saabunud e-kirju.

45. Seega leiab kohus, et hageja poolt kohtule esitatud 17.02.2016 XXXi poolt aadressile

rights@idves.spb.ru saadetud e-kiri (tl 17), 05.03.2015 kirjavahetus XXX ja XXXi vahel (tl 18)

ning 28.03.2016 kirjavahetus XXXi ja XXX vahel (tl 19) on lubatud tõendid.

46. Kohus nõustub kostjatega, et töösuhte ajal raamatute autoritele või kirjastajatele e-

kirjade saatmine ja pakkumiste tegemine oli üks osa kostja I tööst hageja juures, mistõttu

17.02.2016 XXXi poolt aadressile rights@idves.spb.ru saadetud e-kiri (tl 17) ei tõenda kostja I

poolt konkurentsipiirangu rikkumist. Nimetatud e-kirja kohaselt on XXX kirjutanud, et me

oleme huvitatud XXX raamatu välja andmisest.

Kohtu hinnangul ei saa hageja väitest, et nimetatud raamatu väljaandmise projektist ei teadnud

hageja ettevõttes keegi midagi, seda et kostja I oleks osutanud hagejale töösuhte ajal

konkurentsi. Kohtule ei ole esitatud asjaolusid ka selle kohta, et nimetatud raamat oleks kostja

I tegevuse tulemusel välja antud hageja ettevõtte väliselt. Töölepingu p 9.1. nägi ette piirangu

mitte töötada ilma tööandjat informeerimata ja tema nõusolekuta tööandja konkurentide juures,

tegutseda samal majandus- või kutsealal või osutada muul viisil konkurentsi.

Konkurentsipiirangu rikkumisena ei saa olla seega käsitletav pakkumise tegemine, vaid

konkreetne tööandja majandushuve kahjustav tegevus.

47. Samuti ei ole tõenda kohtu hinnangul 05.03.2015 kirjavahetus XXX ja in

Kivirandi vahel (tl 18) ning 28.03.2016 kirjavahetus XXXi ja XXXvahel (tl 19) kostja I poolt

konkurentsipiirangu rikkumist.

05.03.2015 e-kirjas märgib XXX, et „oma kirjastuse teen ühel päeval kindlasti./…/ Praegu ongi

mul vahel dilemma, et mis head raamatu ideed endale jätta ja mida siin välja anda.“ (tl 18).

28.03.2016 e-kirjas kirjutab XXX, et „Jah, mul plaanis täitsa ise kirjastama hakata, ja on ka 3-

4 raamatu ideed juba, mida tahaks see aasta välja anda.“ (tl 19).

Kohus nõustub kostjatega, et tulevikuplaanid ja ideed ei ole käsitletavad konkurentsipiirangu

rikkumisena.

Kohtu hinnangul ei saa ka 17.02.2016 XXXi poolt aadressile rights@idves.spb.ru saadetud e-

kirjast (tl 17), 05.03.2015 kirjavahetusest XXX ja XXXi vahel (tl 18) ning 28.03.2016

kirjavahetusest XXXi ja XXXvahel (tl 19) teha järeldust, et nendest kirjadest tulenevalt on

tõendatud asjaolu, et kostja I plaanis juba oma hageja juures tööl oleku ajal enda loodava

ettevõtte alt välja anda XXX raamatu „XXX“. Ainuke järeldus, mida 05.03.2015 ja 28.03.2016

kirjavahetusest saab teha on see, et kostja I plaanis tulevikus luua oma ettevõtte, mis tegeleks

kirjastamisega.

48. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole tõendatud kostja I poolt

konkurentsipiirangu rikkumine, mistõttu jääb hagi 3000 euro suuruse leppetrahvi nõudes

rahuldamata.

2-16-11125

12 (14)

II

Kahju hüvitamise nõue kostjate vastu

49. Hageja väitel on kostja I kasutanud konkurendi huvides ära hageja konfidentsiaalset

teavet. Kostja I on kasutanud ära hageja projektijuhina töötades talle teatavaks saanud teavet

XXX varem sõlmitud tehingu kohta selleks, et võimaldada samaaegselt ning hiljem

konkurendil teha XXX sobiv pakkumine XXXi raamatu väljaandmiseks. Hageja väitel kostja

II, olles teadlik, et raamat „XXX“ baseerub hageja konfidentsiaalsel teabel ning selle on

osaühingu kasutusse andnud kostja I õigusvastaselt, asus vaatamata sellele tootma ja müüma

raamatut „XXX“.

Kõlvatu konkurentsi osutamisest tekkinud kahju hüvitamise nõude lahendamine on võimalik

VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 7 ja KonkS § 50 sätete alusel. KonkS § 50 lg 1 kohaselt on kõlvatu

konkurents ebaaus äritegevus, heade kommete ja tavadega vastuolus olevad teod, sealhulgas:

eksitava teabe avaldamine, avaldamiseks esitamine, tellimine, konkurendi või tema kauba

halvustamine; konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine, konkurendi töötaja või esindaja

ärakasutamine. KonkS § 50 lg 2 kohaselt on kõlvatu konkurents keelatud. KonkS § 52 lg 1

kohaselt on konfidentsiaalse teabe kuritarvitamine konkurendi konfidentsiaalse teabe

kasutamine, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt.

50. Kohus leidis eelnevalt, et tuvastatud ei ole kostja I poolt konkurentsipiirangu rikkumine

ehk konkurentsi osutamine hagejaga sõlmitud töölepingu kehtivuse ajal. Lisaks ei ole

tõendatud, et kostja I oleks avaldanud hageja ärisaladust.

Kohtu hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendatud ka see, et kostja I oleks pärast töösuhte lõppu

kasutanud ära hagejalt saadud konfidentsiaalset infot XXX lepingu sõlmimisel. Asjaolu, et

kostja II sõlmis XXX lepingu 21.04.2016, s.o 15 päeva pärast kostja I töösuhte lõppu hageja

juures, ei ole kohtu hinnangul määravaks järeldamaks seda, et kindlasti oli sellisel juhul lepingu

sõlmimine võimalik ainult konfidentsiaalset infot kasutades. Samuti ei saa järeldada, et kostja

II tegi XXX parema pakkumise, kuna käesolevas asjas esitatud tõenditest ei saa teha järeldust,

et hageja oleks XXX üldse raamatu „XXX“ osas mingit pakkumist teinud. Samuti ei saa

järeldada, et konfidentsiaalse teabe õigustamatu kasutamine saanuks seisneda selles, et kostja

II tegi parema pakkumise võrreldes varasema raamatu „XXX“ osas tehtud pakkumisega.

Tegemist on eraldiseisvate projektidega ja kohtu hinnangul ei saa ühe raamatu välja andmise

tingimused olla automaatselt kohaldatavad järgmisele. Kostjal I ei olnud töölepingu kohaselt

keelatud tegutseda peale töösuhte lõppu hageja konkurendina. Kohtu hinnangul oleks

põhjendamatu eeldada, et konkurendina tegutsedes toimuks igal juhul varasemalt saadud

konfidentsiaalse teabe ärakasutamine. Asjaolu, et XXX plaanib kirjutada oma raamatule järge,

oli avalikult teada. Kohus nõustub kostjatega, et olukorras, kus ilmunud raamatu järje kirjastab

teine kirjastus, võib tegemist olla tavalise äririskina.

51. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas ei ole tõendatud, et XXX raamatu

„XXX“ välja andmine sai võimalikuks kas osaliselt või täielikult hageja konfidentsiaalse teabe

abil. Seega ei ole kõlvatu konkurentsi osutamine kostjate poolt tõendatud, mistõttu jääb hagi ka

selles osas rahuldamata.

52. Kuna hageja õiguste rikkumine ei ole käesolevas asjas tuvastatud, ei ole võimalik hageja

nõuet rahuldada ka VÕS § 1037 ja 1039 alusel rikkumise teel saadu hariliku väärtuse

hüvitamiseks ja rikkumise teel saadud tulu hüvitamiseks.

53. Hageja esitas hagi kostjate vastu ka kohtumenetluse eelselt kantud õigusabikulude

hüvitamiseks summas 1000 eurot. Kohus leiab, et olukorras, kus tõendatud ei ole hageja õiguste

2-16-11125

13 (14)

rikkumine, ei ole võimalik hageja nõuet õigusabikulude hüvitamiseks rahuldada, mistõttu jääb

hagi ka selles osas rahuldamata.

54. Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus vajalikuks hinnata tõendeid, mis on esitatud kahju

suuruse tõendamiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

55. Kuna hagi jääb tervikuna rahuldamata, jäävad kostjate menetluskulud hageja kanda

kooskõlas TsMS § 162 lg 1. Hageja enda menetluskulud jäävad hageja enda kanda.

56. Kostja I esitas menetluskuludena õigusabikulud summas 2436 eurot (koos

käibemaksuga). Kostja II esitas menetluskuludena õigusabikulud summas 1015 eurot

(käibemaksuta).

57. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas

kohtuotsuses. Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus

ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised

ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja

või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

58. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja

kohtuvälised kulud. TsMS § 144 lg 1 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste

esindajate ja nõustajate kulud.

Kohus leiab, et kostja I poolt 21.12.2017 menetluskulude nimekirjas osundatud

menetlustoimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud. Samuti leiab kohus, et kostja II poolt

21.12.2017 menetluskulude nimekirjas osundatud menetlustoimingud on olnud vajalikud ja

põhjendatud.

59. Küll aga leiab kohus, et osaliselt ei ole põhjendatud nende toimingute tegemiseks

kulutatud aeg.

Kostjatel on ühine esindaja. Lisaks on kostja II seaduslik esindaja ühtlasi ka kostja I. Kostjate

poolt kohtule esitatud seisukohad on ühtivad. Seega vaatleb kohus kostjate poolt märgitud

12.12.2017 menetlustoiminguid ja kohtukõne teeside koostamist ühiste toimingutena. Kohus ei

pea seega põhjendatuks 12.12.2017 kohtuistungi ettevalmistamiseks kokku 3 tunni kulutamist,

vaid 2 tunni kulutamist. Samuti ei pea kohus põhjendatuks 12.12.2017 kohtuistungil osalemist

4 tunni ulatuses, kuna kohtuistung tegelikult kestis 2 tundi ja 20 minutit. Samuti ei pea kohus

põhjendatuks kõne teeside koostamist kokku 10 tunni ulatuses, kuna tegemist on seitsme

leheküljelise dokumendiga, mis kokkuvõtlikult käsitleb juba varasemalt esitatud seisukohti.

Kohus leiab, et teeside osas on mõistlikuks ajakuluks 5 tundi.

TsMS § 162 lg 2 kohaselt hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas

kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega saavad kostjad nõuda

hagejalt üksnes vajalike kulude hüvitamist. VÕS § 69 lg 1 valguses saab sellisteks vajalikeks

kuludeks pidada üksnes kaaskostjate vahel võrdselt jaotunud kulu.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul menetluskulu 12.12.2017 menetlustoimingute ja kohtukõne

teeside koostamise osas jaotada kostjate vahel võrdselt ja selliselt need hagejalt välja mõista.

60. Menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel tuleb arvestada mh sellega,

milliseid kulutusi sai isik ette näha (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23.11.2011 määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-112-11). Kohus leiab, et kostjate märgitud menetlustoimingud on olnud sellised,

millega vastaspool saab arvestada ja mis on tavapäraselt teisele menetluspoolele ette nähtav.

2-16-11125

14 (14)

61. Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja

põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku

hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas

lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja

tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu

vähendamise või selle keskmisest suurema väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja

keerukus.

Kostjate lepinguline esindaja on märkinud tunnitasu suuruseks 70 eurot (ilma käibemaksuta).

Kohus leiab, et kostjate lepingulise esindaja märgitud tunnitasu suurust 70 eurot võib pidada

põhjendatuks ja mõistlikuks tunnitasu suuruseks.

62. Kostja I osas moodustab menetluskulu 12.12.2017 menetlustoimingute ja kohtukõne

teeside koostamise osas eelnevalt märgitud ajakulu arvestades 391,98 euro suuruse summa

(arvestades ka käibemaksu lisandumist) ja kostja II osas 326,65 euro suuruse summa.

63. Eeltoodu põhjal määrab kohus kostja I menetluskuludena kindlaks 2113,98 eurot

(1722+391,98) ja kostja II menetluskuludena kindlaks 746,65 eurot (420+326,65), mistõttu

tuleb hagejalt välja mõista kostja I menetluskulude katteks 2113,98 eurot ja kostja II

menetluskulude katteks 746,65 eurot.

64. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Käesolevas asjas on kostjad vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni

tuleb

hagejal

tasuda

kostjatele

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vallo Kariler kohtunik