2-17-112144/8 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

2-17-112144

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Tambet Grauberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

09. jaanuar 2018.a, Pärnu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-17-112144

Tsiviilasi

B2 Kapital SIA hagi R.M. vastu 91,39 euro nõudes

Tsiviilasja hind

138,47 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: B2 KAPITAL SIA, registrikood 40103645131;

asukoht: Läti, Riga maakond, Riga, LV-1013, Skanstes

iela 50

Hageja lepinguline esindaja: Triin Reinmaa, Creditreform

Eesti OÜ; asukoht: Pirita tee 20, 10127 Tallinn; e-post:

triin@creditreform.ee

Kostja:

R.M.,

isikukood

xxxxxxxxxxx;

elukoht:

Xxxxxxxxxxx; tegelik elukoht teadmata

Menetluse staatus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt R.M.ilt (M.) hageja B2 Kapital SIA kasuks, Tele2 Eesti AS ja

kostja vahel 04.11.2016.a sõlmitud liitumislepingust nr 30169019 tuleneva nõude

alusel 90,36 eurot, millest põhivõlgnevus 51,41 eurot, võlgnevuse sissenõudmise kulu

34,99 eurot, viivis perioodil 19.11.2016.a kuni 30.10.2017.a 3,24 eurot, viivis perioodil

31.10.2017.a kuni 08.01.2018.a 0,72 eurot.

3. Välja mõista R.M.ilt hageja B2 Kapital SIA kasuks viivis põhinõudelt (51,41 eurolt)

alates 11.01.2018.a kuni põhinõude täitmiseni 0,02% päevas.

4. Tunnistada otsus tagatisena viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada kostjale R.M.ile käesolev kohtuotsus kätte TsMS § 317 lg 1 ja 3 alusel

kohtuotsuse resolutiivosa avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded ja lugeda

kohtuotsus kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte

väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

6. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus

1. Jätta menetluskulud hageja kanda 32,04% ulatuses ja kostja kanda 67,96% ulatuses.

2. Välja mõista kostjalt R.M.ilt hageja B2 Kapital SIA kasuks menetluskulu summas

115,53 eurot, s.o 67,96% menetluskuludelt summas 170 eurot, millest hagiavalduselt tasutud

riigilõiv 75 eurot, hageja esindaja kulu 95 eurot.

2-17-112144

3. Menetluskuludelt tuleb kostjal R.M.il tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1

ettenähtud ulatuses (s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele

kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas; enne 1. jaanuarit 2017 oli see 0,00%, millele lisandub 8% aastas).

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva

põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt.

Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul otsuse teinud

kohtule. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul

alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s 416. Kajalt tuleb tasuda

kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte

rohkem kui 1500 eurot.

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Kohtu põhjendused

Pärnu maakohus võttis 06.11.2017.a menetlusse B2 Kapital SIA hagiavalduse R.M.i vastu

ning kohustas kostjat esitama vastuse hagiavaldusele 14 päeva jooksul hagiavalduse

kättesaamisest. R.M.ile toimetati hagiavaldus ja 06.11.2017.a kohtumäärus kätte avalikult,

vastavasisulise teate avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 08.12.2017.a.

TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse dokument avalikult kättetoimetatuks 15 päeva

möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kohus loeb

menetlusdokumendid

R.M.ile

kättetoimetatuks

22.12.2017.a

dokumentide

kättetoimetamisega avalikult Ametlike Teadaannete kaudu. R.M. kohustus vastama

hagiavaldusele hiljemalt 08.01.2018.a. Kostja hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud.

Hageja on 30.10.2017.a hagiavalduses taotlenud tagaseljaotsuse tegemist juhul kui kostja ei

vasta kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas

tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

TsMS § 436 lg-st 7 tulenevalt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike

väidetega. Riigikohus on leidnud, et kui pooled ise ei ole tehingu tühisuse alustele tuginenud,

peab kohus omal algatusel arvestama tehingu tühisuse alustega ( RKTKo nr 3-2-1-122-08,

p 19; RKTKo nr 3-2-1-116-10, p 40; RKTKo 3-2-1-106-13, p 24; RKTKo 3-2-1-32-06, p

2-17-112144

14). Kohtul on seega kohustus kontrollida tehingu tühisuse aluseid sõltumata sellest, kas

kostja on tehingu tühisusele tuginenud või mitte, sh tagaseljaotsuse tegemisel.

Hageja on hagiavalduses märkinud, et hageja arvestab viiviseid vastavalt lepingu

lahutamatuks osaks olevates üldtingimustes kokkulepitud viivisemäärale 0,15% päevas.

Kohtule esitatud liitumislepingute lisatingimuste kohaselt maksete mittetähtaegsel tasumisel

arvestatakse viivist arvele märgitud maksetähtajale järgnevast kuupäevast 0,15%

võlasummast iga viivitatud päeva eest. Kohtu hinnangul Tele2 Eesti AS ja kostja vahel

sõlmitud lepingu tingimused on tüüptingimused võlaõigusseaduse (VÕS) § 35 lg 1 kohaselt,

sest eelduslikult kostjaga ei ole lepingutingimusi eraldi läbiräägitud. Hagiavaldusest ei

nähtu, et kostja oleks sõlminud lepingu oma majandus- või kutsetegevuse raames võib

füüsilise isiku puhul eeldada, et ta sõlmis lepingu tarbijana lepingu sõlmimise ajal kehtinud

VÕS § 34 ja kehtiva VÕS § 1 lg 5 tähenduses.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Ebamõistlikku

kahjustamist eeldatakse, kui tüüptingimusega kaldutakse kõrvale seaduse olulisest

põhimõttest või kui tüüptingimus piirab teise lepingupoole lepingu olemusest tulenevaid

õiguseid ja kohustusi selliselt, et lepingu eesmärgi saavutamine muutub küsitavaks.

Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja

seisuga. Ebamõistlikult kahjustavate tüüptingimuste näidisloetelu tarbija jaoks on sätestatud

VÕS § 42 lg-s 3. VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus,

millega: nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma

tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus

tõendada tegeliku kahju suurust. VÕS § 42 lg 1 kohaselt on selline tüüptingimus tühine.

Kuigi VÕS § 42 lg-s 3 ei ole sõnaselgelt nimetatud, et ebamõistlikult kahjustav oleks

tüüptingimustes ebamõistlikult kõrges määras viivise ettenägemine, on tüüptingimustes

sisalduva viivisekokkuleppe ebamõistliku suuruse korral võimalik järeldada selle

kahjustavat iseloomu VÕS § 42 lg 3 p 5 lauseosa „ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud

suuruses [---] muud hüvitist" alusel (vt Riigikohtu 18. detsembri 2014. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-139-14, p 11).

Riigikohtu

tsiviilkolleegium

tsiviilasjas

3-2-1-25-16

on

leidnud

10.05.2016.a

kohtumääruses, et selgelt ülemäärast ja tarbijat ebamõistlikult kahjustavat viivisemäära saab

pidada tühiseks. Riigikohus on asunud seisukohale, et eelduslikult tuleb hinnata VÕS § 42

lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus

kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Kolleegiumi

hinnangul kajastab sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär kohast proportsiooni

seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi, kahjustamata tarbijat

ebamõistlikult (vt Riigikohtu 10. mai 2016.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13).

VÕS § 41 järgi, kui tüüptingimus on tühine või kui seda ei loeta lepingu osaks, kehtib leping

muus osas, kui tingimuse kasutaja ei tõenda, et ta ei oleks lepingut ilma tühise või lepingu

osaks mitteloetud tüüptingimuseta sõlminud. Sellise tingimuse asemel kohaldatakse

seaduses

seda

liiki

lepingu

kohta

sätestatut.

Kolleegium

on

selgitanud,

et

ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

ja eeldustel (vt Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24).

2-17-112144

Poolte vahel sõlmitud lepingu järgi oli kokkulepitud viivisemäär 0,15% päevas. Lepingu

sõlmimise aja seisuga ning käesoleva kohtuotsuse tegemise seisuga on seaduses sätestatud

viivisemääraks 0,02% päevas. Seega ületas lepingust tulenev viivisemäär 7,5 korda seaduses

sätestatud viivisemäära (0,15/0,02=7,5).

Tulenevalt asjaolust, et Tele2 Eesti AS-i ja kostja vahel sõlmitud lepingu tüüptingimus

viivisemäära osas on tühine, rahuldab kohus osaliselt hageja nõude, s.o mõistab välja kostjalt

põhinõude ning seadusest tulenevalt viivise.

Hageja põhinõue kostja vastu on 51,41 eurot, mis tuleneb Tele2 Eesti AS ja kostja vahel

04.11.2016.a sõlmitud liitumislepingust ja järelmaksulepingust nr 30169019 tulenevate

kohustuste täitmata jätmisest. Kostja ei ole tasunud Tele2 Eesti AS-ile viimase esitatud

igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest. Vastavalt esitatud arvetele kohustus kostja

tasuma igakuiselt kindlaks kuupäevaks kokkulepitud summa Tele2 Eesti AS-ile. Kostja on

nimetatud arvete tasumata jätmisega jätnud võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata VÕS §

100 mõttes. Kuna kohtule esitatud asjaoludest lähtuvalt on võlgnik kohustust rikkunud võib

võlausaldaja tulenevalt VÕS § 101 lg-st p 1 ja 6 nõuda kohustuse täitmist ja rahalise

kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg-le 1

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni.

Hageja on arvestanud viiviseid alates viimase arve maksetähtajale järgnevast kuupäevast

kuni hagiavalduse koostamise päevani, s.o alates 19.11.2016.a kuni 30.10.2017.a. Kostja on

arve nr 51629785 alusel tekkinud kohustuse täitmisega olnud viivituses 346 päeva.

Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 1,09 eurot

(15,77*346*0,02%=1,09). Kostja on arve nr 51905708 alusel tekkinud kohustuse täitmisega

olnud viivituses 316 päeva. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste

tasumist summas 1,54 eurot (24,43*316*0,02%=1,54). Kostja on arve nr 52192630 alusel

tekkinud kohustuse täitmisega olnud viivituses 285 päeva. Eelnevast tulenevalt on hagejal

õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 0,34 eurot (5,99*285*0,02%=0,34). Kostja

on arve nr 52576585 alusel tekkinud kohustuse täitmisega olnud viivituses 254 päeva.

Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viiviste tasumist summas 0,27 eurot

(5,22*254*0,02%=0,27). Kokku on kostja kohustatud tasuma hageja nõude alusel,

arvestades seaduses sätestatud viivisemäära, viivist 3,24 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lg 3 alusel teeb kohus käesolevas tsiviilasjas

tagaseljaotsuse ilma kirjeldava ja põhjendava osata.

Menetluskulud

Pärnu Maakohtule 28.11.2017.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt palub hageja

kostjalt R.M.ilt välja mõista hageja B2 Kapital SIA kasuks menetluskulud - tasutud riigilõiv

75 eurot ja esindaja kulud summas 95 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt menetluskulude

suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni menetluskuludelt viivise

tasumist VÕS § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses.

TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu

tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena

menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus.

2-17-112144

Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest

peab kandma.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning

asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 75 eurot.

TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate

kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja

või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise

kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja.

Käesolevas tsiviilasjas on hageja volitanud ennast esindama Creditreform Eesti OÜ-d ning

hageja esindamise eest on hageja esindaja kulud 95 eurot.

Arvestades hagi osalist rahuldamist jätab kohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

hageja kanda 32,04% ulatuses ja kostja kanda 67,96% ulatuses. Hageja menetluskuluks on

riigilõiv 75 eurot ning esindaja kulu 95 eurot. TsMS § 174 lg-st 2 ja menetluskulude jaotusest

lähtudes määrab kohus kostja poolt hagejale hüvitavate menetluskulude rahaliseks suuruseks

170 eurot, millest kostja peab hagejale hüvitama 115,53 eurot.

TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud

isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

Hageja on kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas taotlenud menetluskuludelt viivise

väljamõistmist VÕS § 113 lõike 1 ettenähtud ulatuses. Seega tuleb kostjal tasuda

menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tambet Grauberg

kohtunik