4-17-5750/30 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

4-17-5750

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2017, Narva kohtumaja Väärteoasja number 4-17-5750 (930017001117) Kohtunik Innokenti Menšikov Kohtuistungi sekretär Marjet Metskaev Tõlk Svetlana Hamaza Kaebuse esitaja N.R Elukoht xxx, isikukood XXX, töökoht puudub Kaebuse esitaja kaitsja Stella Einla

Stella Einla Õigusbüroo OÜ, Endla 4, III korrus, korpus B, ruum 5, 10142 Tallinn

Kohtuväline menetleja Maksuja Tolliamet asukoht Lõõtsa 8a, 15176 Tallinn

Väärteoasi N.R-i kaebus Maksuja Tolliameti Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti peainspektori Milvi Välja

17.10.2017 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr 930017001117. Istungil osalenud isikud Kaebuse esitaja: N.R Kaebuse esitaja kaitsja: Stella Einla

Kohtuvälise menetleja esindaja: Maksuja Tolliameti jurist Tiia Pukk Tunnistajad: Xx, Xx ja Xx Kohtuistungite toimumise ajad 14.12.2017, 15.12.2017

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135 ja § 155-156 kohtunik : otsustas

Jätta N.R-i kaebus rahuldamata.

Määrata N.R-ile KarS § 66 lg 2 ja 3 alusel rahatrahvi summas 700 eurot tasumine ositi 1 (ühe) aasta jooksul võrdsetes osades igakuiselt alates kohtuotsuse

4-17-5750

jõustumisest.

Muus osas jätta Maksuja Tolliameti Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti peainspektori Milvi Välja 17.10.2017 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 930017001117 muutmata.

Rahatrahv tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

Pangas, arveldusarvele nr EE522200221013264447 Swedbank pangas, arveldusarvele nr

EE873300333499990003 Danske Bank pangas, või arveldusarvele nr EE401700017002872300 Luminor Bank pangas, viitenumber 003190631179.

Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis alates 08.01.2018.

MAAKOHUS TUVASTAS

N.R-i kaitsja Stella Einla esitas 20.10.2017 Viru Maakohtule kaebuse Maksuja Tolliameti Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti peainspektori Milvi Välja 17.10.2017 üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 930017001117 peale, millega karistati N.R karistusseadustiku § 279 lg 1 alusel rahatrahviga 175 trahviühiku ulatuses, s.o 700 (seitsesada) eurot.

Kaebus on motiveeritud sellega, et N.R-i teos puudub väärteo koosseis ja tekkinud olukord oli põhjustatud vaid tolliametniku ebakohastest tegevustest. N.R ei kuulnud tolliametniku käsklust peatuda ja tulla tollikontrolli. Samuti kohtuvälise menetleja poolt uuritud videosalvestisest on näha, et N.R-i jalakäijate terminali läbimise hetkel kontrollis tolliametnik, kes väidetavalt andis menetlusalusele käsklust peatuda, teist isikut, mistõttu ei saanud ta anda N.R-ile selget ja arusaadavat korraldust peatuda. N.R läks ametnikust mööda ja suundus välisukse poole. Tol hetkel, millal tolliametnikul oli võimalus anda Kuzntsovile arusaadav ja kuuldav korraldus peatuda, tolliametnik seda teinud ei olnud. Samuti kaebuses on märgitud, et

Kuzntsov tihti käib läbi Narva piiripunkti jalakäijate terminali. Tolliametnikud ei kontrolli igat piiriületajat, ja kuna N.R ei kuulnud ega näinud tolliametniku korraldust peatuda, ja tolliametnik kontrollis teist isikut, oli N.R põhjendatult veendunud, et tolliametnik ei kavatsenud teda tookord kontrollima.

Väärteootsuses oleva väärteo kirjelduse kohaselt 04.09.2017 kell 19:35 Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminalis aadressil Peterburi mnt 1, Narva linnas, kaebuse esitaja saabus

4-17-5750

Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki läbi Narva piiripunkti jalakäijate terminali rohelise koridori liiklusriba reisija N.R, kes valides rohelise koridori liiklusriba andis mõista, et tal ei ole kaasas kaupa, mis kuulub deklareerimisele ega ületa õigusaktidega lubatud piirnorme. Isikul oli seljas rohekat värvi seljakott. Peale rohelise koridori läbimist andis tolliametnik reisijale korralduse suunduda tolliläbivaatuse läbiviimiseks jalakäijate terminalis asuva tolliläbivaatuse laua juurde. Isik eiras tolliametniku korraldust ning astus kiirel sammul terminali saali ukse nr 143 poole.

Tolliametnik blokeeris terminali välisukse ja järgnes isikule. Koridori alguses andis tolliametnik isikule veelkord suulise korralduse peatuda tollikontrolliks, kuid isik ei täitnud ka seda tolliametniku korraldust, jätkas liikumist, avas jõuga tolli poolt blokeeritud välisukse ning põgenes joostes üle Peetri platsi 12. korruselise maja poole Narva linnas. Peale juhtumit oli Politseija Piirivalveameti piiriületuste andmebaasi abil tuvastatud, et tegemist oli N.R-iga (ik XXX, Vene Föderatsiooni pass nr xxx).

I Kohtuistung

Kohtuistungil palus Maksuja Tolliameti esindaja jätta kaebus rahuldamata ja otsus N.R-i suhtes muutmata.

Kohtuistungil ei tunnistanud kaebuse esitaja N.R ennast ülalnimetatud väärteo toimepanemises süüdi ning selgitas, et ülalkirjeldatud õigusrikkumist ta toime ei pannud ning tekkis arusaamatus, kuna ta ei saanud tolliametnikust aru ja nad ei saanud temast aru. Ta ei ole kuulnud, et tolliametnik tegi talle korralduse peatumiseks, kui ta läbis piirikontrolli, siis läks ta juba tolliametnikest mööda, kes oli istudes midagi kontrollimas. N.R samuti selgitas, et tal oli kiire, kuna kodus olid lapsed üksi, seetõttu ta jooksuga kiirustas koju.

N.R-i kaitsja jäi esitatud kaebuse juurde ja leidis, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb tühistada ja lõpetada väärteomenetlus. Kaitsja arvamusel N.R-i tegevuses puudub väärteo koosseis ning tegemist oli tollametniku ebaõige käitumisega. Tolliametnik ei andnud selgelt ja korralikult piiriületajale korraldust peatuda. Videosalvestisest nähtub, et kohal oli kaks isikut ning ei ole arusaadav, kellele oli suunatud tolliametniku käsklus. Kaitsja arvamusel on N.R-ile määratud rahatrahv liiga suur.

Seega palus kaitsja kohtult tühistada kohtuvälise menetleja otsus N.R-i suhtes, kuna väärteo toimepanemine ei ole tõendatud.

Tunnistaja Xx selgitas kohtus, et 04.09.2017 päeva teisel poolel teostas ta koos inspektor Xxiga tollikontrolli jalakäija terminalis. Videojälgimise süsteemi järgi nägi ta, et passikontrollis oli N.R

. Nad otsustasid N.R kontrollida. Xx läks rohelise kordori juurde aga kuna passikontrollis oli väike järjekord. xx võttis ühe isiku pagasi kontrolliks. Sel momendil mööda rohelist koridori läks N.R. Xx pööras oma pea rohelise koridori poole ja andis korralduse

„mees pidage kinni“. Tol hetkel viibis ta ametiruumis 5 m kaugusel ja ametiruumiaken oli sel momendil lahti. N.R läks edasi ja ta blokeeris ukse ära. Ta nägi, et Xx läks N.R-ile järele. Tema läks ka ja väljus õues läbi teise ukse. Kui ta oli õues, nägi juba 10 m või

20 m kaugusel jooksmas N.R, kellel oli kaasas musta värvi seljakott.

Tunnistaja Xx selgitas kohtus, et 04.09.2017 olles Narva piiripunktil nägi ta videojälgimis süsteemist vaadates, et jalakäijate terminali Ida tollipunkti Narva piiripunkti saabus N.R seljakotiga. Ta läks rohelise koridori lõppu, et kontrollida antud isikut, kuid antud isik, läbides passikontrolli jõudis rohelise koridori lõppu, andis isikule korralduse seisma jääda. Kuid N.R ei reageerinud ja kiire sammuga astus esimesest uksest välja. Ta jõudis veel kõva häälega anda

4-17-5750

korralduse tulla tollikontrolli, kuid isik läbides esimest koridori, jätkas liikumist teise koridori. Ta sai aru, et isik püüab põgeneda, hoides tollikontrollist kõrvale ja vajutas rohelise koridori lõpus seinal olevat uste blokeerimis nuppu. Kuna ta ei olnud kindel, et see nupp töötab, siis andis korralduse inspektor Xxle, et ta blokeeriks uksed videoruumist. Pärast ta järgnes isikule välisukse poole. Esimeses koridoris kuulis ta lööki vastu ust. Kui jõudis välisukse juurde nägi ta, et antud isik jookseb 12 maja poole.

Päev enne seda saabus N.R Venemaalt koos teise isikuga, kellel oli sama perekonnanimi.

Mõlemal isikul oli kaup. Tolliametnikud nõudsid maksude tasumist kauba eest. Isikud keeldusid maksmast ja palusid toimetada kaup tagasi Venemaale. See oli põhjus, miks nad tahtsid kontrollida N.R järgmisel päeval.

Tunnistaja Xx selgitas kohtus, et 04.09.2017 jalakäijate terminalis vaatas teda tolliametnik üle ja sel ajal oli möödumas N.R. Siis ütles tolliametnik midagi. Ta mõtles, et talle öeldi, kuid mida tolliametnik ütles, ta ei mäleta. Tolliametnik oli sel hetkel tema kõrval ning ametniku asendit ta ei mäleta. Pärast seda tolliametnik läks eemale ja ta jäi ootama. Samuti ta selgitas, et ta ei näinud, et keegi oleks jooksnud koridoris.

Kohus avaldas ka asja materjalid:

lk 2-4 – kaebus; lk 5 - kaebuse juurde lisatud J. N.R-i kontoväljavõte; lk 6 - N.R-i kontoväljavõte; lk 7 - D. N.R-i sünnitunnistuse koopia; lk 8 - C. N.R-i sünnitunnistuse koopia; lk 14 - Tallinna Tehnikaülikooli tunnistus Stella Einla nimele; lk 15-16 volikiri; lk 20-21 - päring Maksuja Tolliametile; lk 23 - Maksuja Tolliameti vastus; lk 27 - xx ettekanne; lk 34-35 - asitõendi vaatlusprotokoll; lk 36-38 - väljatrükk N.R-i piiriületuste kohta, viimane piiri ületus toimus isegi pärast seda juhtumit; lk 40-44 väärteoprotokoll; lk 45-49 kohtuvälise menetleja otsus, kutsed, kirjavahetus; lk 72-79 kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht, kaebusele lisatud piiriületuste väljatrükk, ümbrik lk 80 - CD-plaat videosalvestisega.

Videosalvestis koosneb 5 failist.

Failist nimega „04.09.2017 19_35_17 (UTC+03_00)“ nähtub, et tolliametnik Xx alustab tunnistaja

Xx tollikontrolli ja nende mööda läheb N.R seljakotiga, kes kiire sammuga suundub ukse juurde. Nähtav, et xx ütleb N.R-ile midagi siis, kui nende vahel on umbes 1 meeter. Cheberja kohe läheb N.R-i järele, nende järele läheb ka Xx. Salvestises puudub heli.

Failist nimega „04.09.2017 19_35_35“ nähtub, et tolliterminaalist jookseb kiiresti tänavale ära N.R, tema järele jookseb Xx ja siis lahkub terminaalist Cheberya. Salvestises puudub heli.

Failist nimega „Kaamera 178“ nähtub, et koridoris liigub N.R, tema järele liigub Cheberya ja nende järele liigub Xx. Salvestises puudub heli.

Failist nimega „Kaamera 180“ nähtub, et terminaalist lähevad ära läbi automaatvälisukse tänavale tavalise sammuga kokku neli isikut, uks avaneb automaatselt ja ilma tõrgeteta. Siis ilmub ukse juurde N.R, ta liigub kiire sammuga, avab suletud ukse jõuga ja kohe hakkab ära jooksma. Umbes kahe sekundi pärast ilmuvad ukse juurde ka Cheberja ja Xx. Salvestises puudub heli.

Failist nimega „Kaamera 209“ nähtub, et tolliametnik Xx alustab tunnistaja Xx tollikontrolli ja nende mööda läheb N.R, kes kiire sammuga suundub ukse juurde. On kuulda, et Xx ütleb midagi (sõnad ei ole arusaadavad heli halva kvaliteedi tõttu) ja siis ütleb kõva häälega korduvalt

4-17-5750

vene keeles „mees, mees“ (paremini kuuldav) ja siis pöörab kaamera poole ja ütleb „blokeeri ukse“. II Kohtu seisukoht väärteo tõendatuse osas

2.1 KarS § 2 lg 2 kohaselt karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Kuulanud ära menetlusaluse isiku, kohtuvälise menetleja esindaja, tunnistajad, uurinud väärteoasja materjalides kogutud tõendid ning hinnanud neid kogumis, jõudis kohus järeldusele, et N.R-i tegevus on väärteoprotokollis kvalifitseeritud õigesti ning karistusseadustiku (edaspidi KarS) §-s 279 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemine tema poolt on leidnud tõendamist.

N.R-i süü on tõendatud väärteoprotokolli, videosalvestise ning tunnistajate Xx ja Xxi ütlustega.

Ülalnimetatud tõenditega on N.R-i väide selle kohta, et ta ei saanud midagi aru ning ei ole korraldusi kuulnud, ümber lükatud.

Väärteoprotokolli kohaselt, 04.09.2017 kell 19:35 Ida tollipunkti Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminalis aadressil Peterburi mnt 1, Narva linnas kaebuse esitaja ei peatunud piiriületusel Vene

Föderatsioonist Eestisse tolliametniku korraldusel Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminalis tollikontrolli teostamiseks, ei näidanud tollile ette oma seljakotti ning lahkus omavoliliselt jalakäijate terminalist ilma tolliametniku loata olles eelnevalt jõuga avanud tolli poolt blokeeritud välisukse. Oma sellise käitumisega isik takistas riikliku järelevalve teostamist ja häiritud oli tolli tavapärane töö Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti jalakäijate terminalis. N.R pani toime teo, mis on kvalifitseeritav väärteona KarS § 279 lg 1 alusel s.o riikliku järelevalve takistamine sellisel kujul mis ei võimaldanud järelevalve teostamist. Nagu nähtub tunnistajate xx ja Xxi ütlustest tolliametnik Xx andis N.R-ile mitmeid korraldusi, mida N.R eiras, läks automaatse välisukse juurde, avas ukse jõuga ja jooksis ära. Ka videosalvestise sisuga on tõendatud, et tolliametnik andis N.R-ile mitmeid korraldusi, mida N.R ei saanud mitte kuulda kuna tol hetkel tema ja tolliametniku vahel oli vahemaa lühike.

N.R-i käitumine (tahtlikult eirab tolliametniku korraldusi, liigub kiire sammuga välisukse juurde, avaneb ukse jõuga ja kohe hakkab ära jooksma) viitab sellele, et N.R takistas riikliku järelevalve teostamist tahtlikult. Videosalvestisest on hästi nähtav, et tol hetkel toimis automaatvälisuks korralikult ja puudus igasugune vajadus ukse avamiseks jõuga. Tolliametnik pöördus N.R-i poole vene keeles (st N.R-i emakeeles), millega seoses N.R-i väide, et ta ei saanud tolliametnikust aru, ei ole asjakohane ega eluliselt usutav.

Kohus asub seisukohale, et N.R-i ütlused selles osas ei ole usaldusväärsed kuna nad ei ole kooskõlas kohtuistungil tuvastatud asjaoludega.

N.R-i väited selle kohta, et ta kiirustas koju kuna kodus olid lapsed üksi, ei anna alust kaebuse rahuldamiseks.

Ka tunnistaja Cheberya ütlused ei anna alust väärteomenetluse lõpetamiseks. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et antud tunnistaja ütlused ei ole olulises osas usaldusväärsed. Nii, väitis Cheberya kohtus, et pärast N.R-i möödumist läks tolliametnik eemale ja ta jäi ootama. Samal ajal videosalvestisest on väga hästi nähtav, et tunnistaja ootama ei jäänud, aga hakkas kohe liikuma N.R-i järele, isegi tolliametniku eespool.

4-17-5750

2.2 Vastavalt Tolliseaduse (TS) § 4 tollialaste õigusaktide rakendamisel on Maksuja Tolliameti ülesanne kaitsta ühiskonda ja majandust maksupettuste ja salakaubaveo tõkestamisega, koguda kauba importimisel tasumisele kuuluvaid makse ning hõlbustada Eesti ja liiduväliste riikide vahelist seaduslikku kaubandust.

TS § 60 sätestab, et riiklikku järelevalvet tollialaste õigusaktide täitmise üle teostab Maksuja Tolliamet.

TS § 64 lg-te 1 ja 3 kohaselt tolliametnik võib läbi vaadata Eesti ja liiduvälise riigi vahelist piiri ületava reisija pagasi ning kontrollitav isik peab tolliametnikule oma pagasi ette näitama ja lahti pakkima.

TS § 65 lg-te 1 ja 2 kohaselt enne reisija läbivaatust võib temaga samast soost tolliametnik reisijat ja tema riideid väliselt kombata ning tema riided läbi valgustada, et teha kindlaks deklareerimisele kuuluva, kuid tollile esitamata, samuti keeldude või piirangutega seotud kauba olemasolu ja tolliametnik võib reisija läbi vaadata korrakaitseseaduse §-s 48 sätestatud alusel ja korras.

Olles rikkunud ülalnimetatud liiklusseaduse sätet, pani N.R toime riikliku järelevalve takistamine sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist, st KarS § 279 lg 1 ettenähtud väärteo. Kohus asub seisukohale, et N.R pani süüteo toime otsese tahtlusega.

KarS § 16 lg 3 kohaselt isik paneb teo otsese tahtlusega kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus leiab, et menetlusalune isik N.R lahkudes omavoliliselt terminalist ilma tolliametniku loata olles eelnevalt jõuga avanud tolli poolt blokeeritud välisukse, teadis, et takistas riikliku järelevalve teostamist ja tahtis või vähemalt möönis seda.

Kohus on seisukohal, et antud juhul ei esine VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud ning väärteomenetlus VTMS § 29 alusel lõpetamisele ei kuulu.

Seega, N.R on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Ülaltoodu alusel ei kuulu N.R-i kaebus rahuldamisele. III Kohtu seisukoht karistuse määramise osas

Karistusseadustiku § 279 lg 1 kohaselt riikliku järelevalve takistamise eest sellisel kujul, mis ei võimaldanud järelevalve teostamist karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.

Menetlusalusele isikule KarS § 279 lg 1 alusel määratud rahatrahv 175 trahviühiku ulatuses on veidi üle keskmise määra, aga kohus on seisukohal, et N.R, olles põgenenud tolliametniku eest, on rikkunud seadust nii jõhkralt ja väljakutsuvalt, et üle keskmise määra karistuse kohaldamine on antud juhul igati põhjendatud ning N.R-ile määratud karistus vähendamisele ei kuulu, seda enam, et menetlusaluse isiku karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad.

4-17-5750

Kohus asub seisukohale, et kohtuväline menetleja on karistuse määramisel õigesti rakendanud Väärteomenetluse seadustiku, tolliseaduse ja karistusseadustiku sätteid. N.R-ile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, karistuse mõistmine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Samal ajal, arvestades määratud trahvi suurust, on võimalik ja otstarbekohane anda menetlusalusele isikule võimaluse tasuda trahvi ositi. Otsuse tegemisel lähtub kohus eeltoodust ning juhindub väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p-st 1 ja §-dest 108-111

Innokenti Menšikov Kohtunik