1-17-11292/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus (V kohtumaja) õru Otsuse tegemise aeg ja koht 9. jaanuar 2018, Võru Kriminaalasja number 1-17-11292 (kohtueelse menetluse nr 16286000200) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi

sekretär Kristel Toots Kriminaalasi S.D süüdistuses KarS § 25 lg 2 – § 199 lg 2 p 9 järgi

kokkuleppemenetluses Prokurör a

biprokurör Meelis Juursoo Süüdistatav S.D .

Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx%; Eesti Vabariigi ; kodanik; emake eesti keel; keskeriharidusega; varem el kriminaalkorras karistatud: viimati Tartu Maakohtu 29. jaanuari 2013 otsusega KarS §-de 424 ja 199 lg 1 – 25 lg 2 järgi 4-kuulise vangistusega, mille kandmisest vabastati tingimisi 3- aastase katseajaga; kehtiv tõkend puudub RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p st 5 ja § - -dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Tunnistada S.D süüdi karistusseadustiku (KarS) § 25 lg 2 – § 199 lg 2 p 9 järgi

süstemaatilise varguse katses ja karistada teda 5 (viie) kuulise vangistusega. 2. - Jätta KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui S.D ei pane 1 (ühe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle KarS § s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudei - d ja kohustusi. S.D peab: 1.1. elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxxxxxx-xxxxxxxx ; 1.2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 1.3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid

oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 1.4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1.5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 1.6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 9. jaanuarist 2018.

Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel. 4. Arvata menetluskulude hulka sundraha 750 eurot ja riigi õigusabi tasu 99,12 eurot, kokku 849,12 eurot. Mõista sundraha 352,50 euro ulatuses ja riigi õigusabi tasu täies

mahus ehk kokku 451 62 (nelisada viiskümmend üks) eurot ja (kuuskümmend kaks) senti välja S.D-lt . Ülejäänud osa sundrahast – – jätta riigi kanda. 397,5 eurot

Menetluskulud tuleb S.D-l tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

5. Jätta 2 CD-plaati kaupluse turvakaamera salvestistega kriminaalasja materjalide hulka. Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 9. jaanuarist 2018. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. PÕHIOSA

Süüdistus

Kokkuleppe järgi süüdistatakse S.D selles, et tema: - kella 13.01 ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva xxxxxxx kaupluse 22. märtsil 2016 võttis xxxxxxxxxxxxxxxx müügisaalist süstemaatilise ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks šokolaadi Milleenium (1,26 eurot tk) väärtusega 2,52 eurot, kaks pakki juustu Pik-Nik (2,99 eurot tk) väärtusega 5,98 eurot ja vorsti Saaremaa väärtusega 3,45 eurot, so kaupu väärtusega 11,95 eurot. Ta möödus kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas tema kinni, kui ta möödus kassast ja tahtis kauplusest väljuda; - xxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuva xxxxxxx kaupluse 29. mail 2016 kella 21.10 ajal võttis xxxxxxxxxxx müügisaalist süstemaatilise ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära kaks küünalt väärtusega 5,20 eurot. Ta möödus kassast kauba eest tasumata. Kuritegu jäi tema tahtest sõltumata lõpule viimata, sest turvatöötaja pidas tema kinni, kui ta möödus kassast ja tahtis

kauplusest väljuda. Ta on varem 1. veebruaril 2016 ja 9. märtsil 2016 toime pannud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava varavastase kuriteo.

Seega pani S.D toime võõra vallasasja süstemaatilise äravõtmise katse selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil s.o KarS § 25 lg 2 – § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava

kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava S.D , tema kaitsja Rainer Objarteli ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel

sõlmitud kokkuleppe järgi on S.D-le mõistetavaks karistuseks KarS § 25 lg 2 – § 199 lg

2 p 9 järgi 5 kuud vangistust. KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele - pööramata, kui S.D ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § –6 sätestatud kontrollnõudeid. -s 75 lg-s 1 p-des 1

Kohtu seisukoht

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb S.D KarS § 25 lg 2 § 199 - lg 2 p 9 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.

Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundrah ammäära a 1,5 palga al suuruses summas, s.o 705 eurot ja määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 99,12 eurot (kokku 804,12 eurot). Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus pool sundrahast s.o 375 eurot riigi kanda, sest S.D saab väikest töövõimetuspensioni, tal on alaealine laps ja tal on varalised kohustused.

Ülejäänud summa s.o 451,62 eurot mõistab kohus aga vastavalt kokkuleppele ja KrMS § le 1 välja süüdistatavalt. Kokkuleppe järgi ja KrMS § 180 -le 180 lglg 3 lates kohtuotsuse alusel tuleb menetluskulud tasuda süüdistataval ositi 12 kuu jooksul a jõustumisest.

Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p-le 12 tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu tehtud. Nimelt on käesolevas kriminaalasjas menetluskuludeks kokkuleppe kohaselt määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kaitsjatasu tuleb S.D-l KrMS § 180 lg 1 alusel riigile hüvitada ja seda täiel määral. Sundraha on kokkuleppe kohaselt 705 eurot. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p-st 2 ja Vabariigi Valitsuse 18. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg st 1 tõepoolest 705 eurot. Tänasel - päeval on aga sundraha 750 eurot. Kohus peab tulenevalt KrMS § 3 lg st 2 lähtuma otsust tehes - kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks soodsam (vt nt Kergandberg – KrMS. Kommentaar, § 3/5).

Niisiis peab kohus juhinduma sellest, et sundraha suurus on 750 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-7- - 16, p 5.3), tuleb kõigepealt kõne alla kokkuleppe n ö kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 ls 2. Praeguses olukorras seda teha tulebki ja seda sõltumata süüdistatava majanduslikust olukorrast. Siiski võimaldab jätta osa menetluskulu riigi kanda ka majanduslik olukord: süüdistatav S.D on töövõimetuspensionär a majanduslikult halval järjel. Kokkuleppes ongi sellest ja seeg lähtuvalt leitud, et S.D peab sundrahast tasuma vaid 352,50 eurot. Kohus kinnitab

kokkuleppe ka selles osas. Tulenevalt kokkuleppest ja lähtuvalt KrMS § 180 lg-st 3 tuleb S.D-l tasuda menetluskulud (kokku 451,62 eurot) ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb 2 CD-plaati kaupluse turvakaamera salvestistega jätta kriminaalasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik