4-17-5937/13 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

1

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. jaanuaril 2018 kohtumajas Jõhvi Väärteoasja number 4-17-5937 (244017007611) Kohtunik Inna Kirsipuu, kirjalikus menetluses Väärteoasi kaebemenetluses

N.H LS § 227 lg 2 järgi

kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, milles N.H tunnistati

süüdi jä LS 227 lg 2 rgi kiirmenetluses ja karistati rahatrahviga 25 100 trahviühiku ulatuses, s.o summas eurot. Menetlusalune isik

N.H , isikukood , Eesti Vabariigi XXX

kodanik, koht puudub, elukoht xxx, e-post

töö

xxx RESOLUTSIOON

VTMS 1 -135 kohus, kohus § 132 p , § 133

OTSUSTAS:

N.H kaebus kiirmenetluse otsuse peale patrullpolitseinik Keejo Jõemetsa 03.11.2017 väärteoasjas nr. 244017007611 jätta rahuldamata.

KarS § 66 lg 2 alusel määrata rahatrahvi summas 100 eurot tasumine ositi 5 (viie) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

Rahatrahvi esimene osa ( osa määr on menetlusaluse isiku valikul) tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011

SEB pangas, EE932200221023778606 Swedbank pangas, EE403300333416110002 Danske pangas või EE701700017001577198 Nordea pangas, kohustuslik viitenumber 10220152690604.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 alates päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest.

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule

kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest.

2 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kohtuotsuse terviktekst 09.01.2018 on kohtu kantseleis kättesaadav

Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest ( menetlusaluse isiku puhul

alates kohtuotsuse kättesaamisest) päevase tä möödumisel juhul kui ükski menetlusepool 30- htaja ei ole kassatsiooni esitanud.

MENETLUSE KÄIK

Patrullpolitseinik Keejo Jõemets koostas 03.11.2017 väärteoasjas nr otsuse kiirmenetlus

es

244017007611 menetlusaluse isiku N.H suhtes selle fakti kohta, et 03.11.2017 kell

01.13 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn-Narva maantee 151 kilomeetril

juhtis mootorsõidukit

asulavälisel teel kiirusega 115 +/- 4 km/h, kus lu

N.H batud kiirus oli 90 km/h. Seega ületas

lubatud km/h. Nimetatud tegevusega rikkus sõidukiirust mitte vähem kui 21

menetlusalune isik

. N.H tegu kvalifitseeriti

LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid LS § 227 lg 2

järgi, mille ee trahviühiku ulatuses, s.o st teda karistati rahatrahviga 25 summas 100 eurot. (tl 7- 8).

N.H esitas 07.11.2017 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus 03.11.2017 tühistada

üldmenetluse otsuse väärteoasjas nr 17007611 ja lõpetada väärteoasja menetlust. Samas 2440 on

kaebuses märgitud, et ta tegelikult vaidlustab karistuse määra. Tal puudub töökoht ja sellest

tulenevalt on talle määratud rahatrahv 100 eurot liiga karm karistus. Ta oli väsinud ja kiirustas koju, pani toime rikkumise. Ta palub kergendada karistust.

Kaebuse sisu alusel arvestab kohus, et menetlusalune isik ei vaidlusta rikkumist ehk kiiruse ületamise fakti.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebuse esitaja oma kaebuses ei vaidlustanud ,

süüdistuses toodud asjaolusid tunnistas end süüdi

ja kohapeal nõustus rikkumisega. Oma kaebuses rikkumisega, kuid on menetlusalune isik nõus

palub kergendada rahatrahvi. N.H o kirjaliku n nõus väärteoasja lahendamisega s menetluses (tl 21).

Kohtuväline menetleja nõustub äärteoasja esitas kirjaliku seisukoha 08.01.2018, milles v lahendamisega kirjalikus menetluses ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ning kaebus rahuldamata.

Kohtuväline menetleja leiab, et karistus on isikule määratud õiglaselt. Isik ei ole varasemalt karistatud samalaadse rikkumise eest, kuid tal on kehtivad kriminaalja väärteokaristuse otsused.

Karistuse määra valimisel arvestati KarS § 56 sätestatut, et karistus peab vastama eesmärkidele.

Karistus ongi määratud tund misest määrast, maksimummäär on 100 uvalt alla sanktsiooni kesk trahviühikut ehk 400 eurot. ( tlk 26-29).

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

Sõltumata kohtule esitatud kaebuse sisust ja mahust lähtub kohus VTMS § 123 lg 2 sättest, mille

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses sõltumata esitatud kaebu

, se piiridest,

kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

3

Käesolevas asjas on menetlusalusele isikule esitatud süüdistus, mis on kvalifitseeritud vastavalt

LS § 227 lg 2 ootorsõidukijuhi poolt rima sõidukiiruse ületamine – (m lubatud suu 21 40

kilomeetrit tunnis

) järgi.

Väärteo toimepanemise asjaoludes ei ole poolte vahel vaidlust.

Patrullpolitseinik poolt koostatud kiirmenetluse otsusest 03.11.2017 Keejo Jõemetsa nähtub, et

kell 01.13 Ida-Virumaal Kohtla vallas Tallinn-Narva maantee 151 km juhtis N.H

mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega 115 +/

- 4 km/h, kus lubatud kiirus oli 90 km/h. Menetlusalune isik on s andnud kiirmenetluse otsusele ütlusi, et ta oli väsinud ja seetõttu ületa kiirust. (tl 7-8). Seega tunnistas isik tegu ka kohapeal.

07.11.2017 kohtule esitatud kaebuses ei vaidlusta N.H väärteo toimepanemise fakti või asjaolusid. Menetlusalune isik palub kergendada rahatrahvi.

Nimetatu alusel järeldab kohus, et kaebuse esitaja tunnistab teo toimepanemist ning kaebus on

esitatud ainult osas. karistuse määra

Eeltoodut arvestades ei tekkinud kohtul kahtlust, et tegu on toime pandud ja toimepanija on menetlusalune isik.

N.H-le heidetakse ette, et tema rikk d ning seega pani toime us LS § 15 lg 1 p 1 sättei

LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo.

LS § 15 uurim lubatud sõi asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis lg 1 p 1 kohaselt on s dukiirus .

LS § 227 lg 2 ootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise – kohaselt m eest 21

40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

N.H poolt väärteootsuses toodud ajal ja kohas mootorsõiduki juhtimist ning seejuures suurima lubatud sõidukiiruse ületamist kinnitavad järgmised tõendid: - (tl 8); menetlusaluse isiku enda ütlused, kus ta tunnistab lubatud sõidukiiruse ületamist

- liiklusjärelvalve käigus kiirusemõõteseadme kasutamise protokoll, millest nähtub, et

menetlusaluse isiku pool kell 01.13 Tallinn-Narva mnt t juhitud sõiduki kiirus 03.11.2017 151 kilomeetril oli vähemalt 111 km/h (tl 10);

Eeltoodu alusel on kohtulikul uurimisel leidnud kinnitust, et N.H rikkus

liiklusnõudeid, mis on ettenähtud LS § lg 1 p 1 järgi. Is 15 ik juhtis 03.11.2017 kell 01.13 Ida-

Virumaal Kohtla vallas Tallinn-Narva maantee 151

km mootorsõidukit asulavälisel teel kiirusega

115 +/- 4 km/h, kus lubatud kiirus oli 90 km/h. Seega on N.H oma

teoga täitnud

väärteo LS § 227 järgi objekt lg 2 iivse koosseisu.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et

N.H e koo

t. täitis objektiivs sseisu Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi tahtlikul KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtlus kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus.

KarS § 16 lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteo koosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda.

N.H irusega teadis, et ta juhib sõidukit lubatud sõidukiirusest suurema ki . Jätkates

autoga liikumist kuni politsei ilmumiseni, mööniski ehk soostus mootorsõiduki N.H

juhtimisega . lubatud sõidukiirusest suurema kiirusega Ta andis ütlusi, et oli väsinud ja kiirustas

koju. Seega tuleb järeldada, et väärteo toimepanemine oli N.H gati tahtlik ja teadlik

4

valik, mille puhul ta sai aru ka oma teo karistatavusest, kuid otsustas siiski rikkumise toime

panna. Seega pani N.H

käesoleva väärteo toime otsese tahtlusega.

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige

karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvali eritud Liiklusseaduse § 227 lg fitse

2

järgi.

Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 2. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

N.H süüd välistavaid asjaolusid KarS 2. peatüki 3. jao mõttes ei ole kohus tuvastanud.

Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja liiklusalastes väärtegudes.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtuvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või

määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid,

võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-1-

58-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi

sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust

kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

N.H tab v

on toime pannud süüteo, mis vas äärteokoosseisule (LS § 227 lg 2 ).

LS § 227 lg 2 näeb karistusena ette

rahatrahvi kuni 1

00 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

Menetlusaluse isiku puhul arvestab kohus, et isik on toime pannud ühe teoga ühe rikkumise. Ainukese rikkumise toimepanemise puhul on isiku süü väiksem, kus see oleks mitme rikkumiste puhul

KarS § 57 tulenevaks karistust kergendavaks asjaoluks käesolevas väärteoasjas

on teo tunnistamine menetlusaluse isiku poolt. Nimetatud kergendav asjaolu oligi arvestatud kohtuvälise menetleja poolt karistuse määramisel ( tlk 8).

KarS § 58 tulenevaid karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

N.H sega 115 +/- 4 km/h, kus lubatud juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel kiiru

kiirus oli 90 km/h. Sellise käitumise tulemusel keegi kannatada ei saanud ning kahju kellelegi ei

tekitatud. Seega, toimepandud teoga ei kaasnenud õigusvastaseid tagajärgi. Ta ületas kiirust 21

5

km/h võrra. äesolevat vastutust ette nägevas sättes toodud kiirusevahemiku Tegemist oli k alammäära lähedale jääva kiirusega ( 21-40 km/h).

Eeltoodut arvestades hindab kohus N.H

süüd teos keskmisest väiksemal määral.

Lisaks isiku süüle, tuleb KarS § 56 kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri

- ja

üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.3-1-1-52-13 p.19).

Eripreventiivselt arvestab kohus seda, et karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on isikul 1 kehtiv

väärteokaristus, tegemist ei olnud liiklusrikkumisega. Kriminaalkorras ei ole isik karistatud ( lkaristus on tegelikult kustunud, kuigi on endiselt kohtuvälise menetleja poolt mainitud kriminaa karistusregistris kehtiv). Sellest tulenevalt leiab maakohus, et tegemist on pigem juhusliku laadi liiklusrikkumisega isiku elus. Isikut iseloomustab praegu pigem seadusekuulekas eluviis.

Varasemas kohtupraktikas (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr.3-1-1-99-06) on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. N.H ei vaja kohtu arvates ranget karistust.

Järelikult tuleb karistuse mõistmisel arvestada, et isiku süü on keskmisest väiksem, ta tunduvalt

tunnistas tegu ja väljendas kahetsus ühel t, mis on kergendav asjaolu, ning varasemalt on isik

korral karistatud muu rikkumise e

est väärteokorras rahatrahviga 200 eurot, trahv on tasutud.

Võttes arvesse eeltoodut, on kohtuvälise menetleja kohus seisukohal, et N.H-le poolt

määratud karistus trahviühiku ulatuses määras rahatrahv 25 ehk sanktsiooni keskmisest t

tunduvalt alla poole, s.o summas 100 eurot, on õiglane ja põhjendatud Kuigi isiku süü on .

keskmisest väiksem ja ta tunnistab tegu, tuleb arvestada tegude eest ettenähtud proportsioone.

Nimelt LS § 2271 lg 1 näeb kiiruse ületamise eest kuni 20 km rahatrahvi kuni 30 trahviühikut

ehk summas 120 eurot. Isik ületas kiirus 21 km/h võrra ja talle on määratud rahatrahv 25 trahviühikut summas 100 eurot, mis on arvestades isiku tegu ja teda iseloomustavaid asjaolusid, on põhjendatud.

Rahatrahv summas 100 eurot ei ole arvestades riigis kehtestatud miinimumpalka ( alates

01.01.2018 500 eurot) kuidagi ebamõistlikult suur ja ei saa väita, et selline karistus tekitaks

isikule ebaproportsionaalseid kannatusi või kitsendaks tema majanduslikku toimetulekut liiga intensiivselt.

Samas peab maakohus võimalikuks ja mõistlikuks lubada isikule tasuda rahatrahv ositi viie kuu

jooksul . , arvestades, et isikul puudub hetkel töökoht ja seega sissetulekud.

KOHTU MEETMED

N.H kaebus ot patrullpolitseinik Keejo Jõemetsa 03.11.2017 suse peale väärteoasjas

nr. 244017007611, millega N.H lg 2 tunnistati süüdi LS § 227 järgi ja karistati

rahatrahviga 25 100 eurot tuleb trahviühikut, s.o jätta sisuliselt rahuldamata ja nimetatud otsus

muutmata. Lubada tasuda rahatrahv summas 100 eurot ositi viie kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Trahvi esimene osa ( osa määr on menetlusaluse isiku valikul) peab olema tasutud

6

edasikaebamise tähtaja jooksul ehk 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast. Inna Kirsipuu kohtunik