1-17-11381/5 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U D.H S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus (V kohtumaja) õru D.H tegemise aeg ja koht

9. jaanuar 2018, Võru Kriminaalasja number 1-17-11381 (kohtueelse menetluse nr 17261000747) Kohtukoosseis kohtunik Erkki Hirsnik Kohtuistungi

sekretär Kristel Toots Kriminaalasi D.H süüdistuses KarS § 423

1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör a

biprokurör Meelis Juursoo Süüdistatav D.H . Isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxxx; alaline töökoht puudub; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel eesti keel; p karistatud: õhiharidusega; varem kriminaalkorras viimati Tartu Maakohtu 18. juuli 2016 otsusega KarS § 4231 järgi 5-kuulise vangistusega, millele liideti eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistus kokku mõisteti 11 kuud 25 ( päeva ; tõkendit ei vangistust) ole RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p st 5 ja § - -dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas:

1. Tunnistada D.H süüdi karistusseadustiku (KarS) § 423

1 järgi mootorsõiduki süstemaatilises juhtimisõiguseta ja karistada teda 12 (kaheteistkümne) kuulise juhtimises vangistusega.

2. Jätta KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui D.H - ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §

-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. D.H peab:

1) elama xxxxxxxxxxxx;

kohtu määratud alalises elukohas: 2) ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

3. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 9. jaanuarist 2018.

Käitumiskontroll algab otsuse jõustumisel.

4. Arvata menetluskulude hulka sundraha 750 (seitsesada viis ) eurot, riigi

kümmend õigusabi tasu 97 (üheksakümmend seitse) eurot 68 senti (sh käibemaks) ja joobeseisundi uuringu kulu 71 (seitsek 916,68 eurot ümmend üks) eurot, kokku . Mõista sundraha 705 euro ulatuses ja riigi õigusabi tasu ning joobeseisundi uuringu kulu täies mahus ehk kokku

873 (kaheksasada seitsekümmend kolm) eurot ja 68 (kuuskümmend kaheksa) senti eurot välja D.H-lt. Ülejäänud osa sundrahast –

– jätta riigi kanda.

45 eurot Menetluskulud tuleb D.H-l tasuda ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest hiljemalt iga kuu viimaseks kuupäevaks kohtuotsusele lisatud makseinfolehel näidatud kontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses.

5. -plaat D.H kinnipidamise salvestistega kriminaalasja materjalide hulka. Jätta CD

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 9. jaanuarist 2018. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

Süüdistus

Kokkuleppe järgi süüdistatakse D.H selles, et tema isikuna, keda on eelnevalt Tartu Maakohtu 18. juuni 2016 otsusega karistatud mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisõiguseta juhtimise eest, juhtis 25. oktoobril 2017 kella 03.18 ajal Võru linnas Jüri tänaval sõiduautot Lexus xxxxxx registreerimismärgiga ilma juhtimisõiguseta. D.H rikkus liiklusseaduse § 90 lg 1 nõuet, mille järgi ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Mootorsõiduki süstemaatilise juhtimisega juhtimisõiguseta isiku poolt pani D.H toime KarS § 423 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kokkuleppe sisu

Süüdistatava D.H, tema kaitsja Anu Pärteli ja abiprokurör Meelis Juursoo vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on D.H-le mõistetavaks karistuseks KarS § 423

1 järgi 12 kuud vangistust. KarS § 74 lg te 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täitmisele pööramata, kui - D.H ei pane 2 (kahe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu -s 75 lg-s 1 p-des 1- ja täidab KarS §

6 sätestatud kontrollnõudeid.

Kohtu seisukoht

Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde.

Kohtuliku arutamise põhjal sõlmides on süüdistatav väljendanud leiab kohus, et kokkulepet

oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.

Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb D.H KarS § 423

1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus.

Vastavalt KrMS § 245 lg 1 p le 12 tuleb kokkuleppes märkida menetluskulud, mida ongi praegu - tehtud. Nimelt on k olevas kriminaalasjas menetluskuludeks äes kokkuleppe kohaselt määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses, uuringutasu ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Kaitsjatasu ja uuringutasu tuleb D.H-l KrMS § 180 lg 1 alusel riigile hüvitada ja seda Sundraha täiel määral. on kokkuleppe kohaselt 705 eurot. Kokkuleppe sõlmimise hetkel oli sundraha teise astme kuriteo puhul tulenevalt KrMS § 179 lg 1 p-st 2 ja Vabariigi Valitsuse

18. detsembri 2015 määruse nr 139 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 lg st 1 tõepoolest -

705 eurot. Tänasel päeval on aga sundraha 750 eurot. Kohus peab tulenevalt KrMS § 3 lg-st 2 lähtuma otsust tehes kehtivast, mitte aga varasemast menetlusõigusest – seda isegi juhul, kui kehtetuks tunnistatud reeglistik on süüdistatava jaoks – soodsam (vt nt Kergandberg KrMS. Kommentaar, § 3/5). Niisiis peab kohus juhinduma sellest, et sundraha suurus on 750 eurot. Kuivõrd kohus ei saa kokkulepet muuta (vt nt RKKKm 3 16, p 5.3), tuleb kõigepealt -1-1-7- kõne alla ö kinnitamisest ke kokkuleppe neldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kohus aga leiab, et võimalik on seadusest kinni pidamine ka ilma kokkulepet muutmata. Nimelt on seaduses ette nähtud võimalus jätta osa menetluskulusid riigi kanda: vt KrMS § 180 lg 3 ls 2 korras seda teha tulebki ja seda sõltumata süüdistatava . Praeguses olu majanduslikust olukorrast. Siiski võimaldab jätta osa menetluskulu riigi kanda ka D.H majanduslik olukord: süüdistatav on töötu ja seega majanduslikult halval järjel. Tulenevalt kokkuleppest ja -st 3 tuleb D.H-l tasuda menetluskulud (kokku lähtuvalt KrMS § 180 lg 873,68

eurot) ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tu ega jätta leb CD-plaat D.H kinnipidamise salvestist kriminaalasja materjalide juurde.

/allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Erkki Hirsnik