2-17-117118/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht 09.01.2018, Tallinn

Tsiviilasja number 2-17-117118

Tsiviilasi AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) hagi JM vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend Pärnu Maakohtu 24.11.2017 otsus ja 22.12.2017 täiendav otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik JM apellatsioonkaebus Apellatsioonkaebuse hind 763,72 eurot Menetlusosalised, nende esindajad Hageja (vastustaja): AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu; registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314 Tallinn), lepinguline esindaja Kadri Ojamaa Kostja (apellant): JM (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX; viibimiskoht XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1. Keelduda JM apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ning tagastada pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist apellatsioonkaebus selle esitajale.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmata jätmisest kõigile menetlusosalistele käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta apellandi kanda.

4. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

Asjaolud ja menetluse käik

1. AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) esitas 14.08.2017 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse JM-lt võlgnevuse saamiseks. Kohus tegi 24.08.2017 võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas 31.08.2017 vastuväite. 11.09.2017 määrusega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning anti nõue lahendamiseks üle Pärnu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. AB “Lietuvos draudimas“ (Eesti filiaali kaudu) esitas 21.09.2017 Pärnu Maakohtule hagiavalduse JM vastu, milles palus kostjalt välja mõista kahjuhüvitise summas 691,42 eurot, viivise seisuga 21.09.2017 summas 17,03 eurot ja viivise põhinõudelt alates 22.09.2017 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt toimus 06.12.2016 liiklusõnnetus, kus kostja poolt juhitud Ford Escort tagurdas otsa pargitud sõidukile Opel Meriva. Politsei tuvastas kostjal alkoholijoobe ning Pärnu Maakohtu 06.02.2017 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-191 mõisteti kostja süüdi liiklusõnnetuse põhjustamises joobeseisundis. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli sõiduk Ford Escort kindlustatud hageja juures (tl 22). Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk Opel Meriva kahjustada ning hageja hüvitas sõiduki remondimaksumuse summas 646,42 eurot ning nõuab tulenevalt liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 53 lg 1 p-st 4 selle summa tasumist kostjalt. Lisaks esitas hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale 15.05.2017 kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (tl 27-28) millega seoses palub hageja kostjalt välja mõista ka kahju hüvitamise nõude esitamisega seotud kulu summas 45 eurot (VÕS § 128 lg 3). Hageja palub kostjalt välja mõista perioodi 02.06.2017 – 21.09.2017 eest ka viivise VÕS § 113 lg 1 alusel summas 17,03 eurot (põhinõue 691,42 eurot x viivituses oldud päevade arv 112 x viivise määr aastas 8 %).

3. Kostja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja nõue on ülepaisutatud. Sõiduki Opel Meriva remont ei ole väärt seda summat, mida nõuab hageja. Vastava liiklusõnnetuse toimumise eest on kostjat juba karistatud.

4. Pärnu Maakohtu 24.11.2017 otsusega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja AB „Lietuvos draudimas“ (registrikood 110051834; AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kaudu, registrikood 12831829) kasuks välja kahjuhüvitis 691,42 eurot, viivis perioodi 02.06.2017 - 24.11.2017 eest 26,67 eurot ning viivis põhinõudelt (691,42 eurolt) alates 25.11.2017 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Maakohus jättis hageja menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu 425 eurot, s.o hageja poolt tasutud riigilõiv summas 175 eurot ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 250 eurot. Maakohus määras, et väljamõistetud menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg-s 1 ettenähtud ulatuses. Maakohus selgitas, et kui kindlustusandja on kannatanud isikule kahju hüvitanud, siis on kindlustusandjal LKindlS § 53 lg 1 p 4 alusel tagasinõue sõidukijuhi (kostja) vastu, seega on tegemist nõude üleminekuga seaduse alusel (VÕS § 173 lg 3 p 4) kannatanult kindlustusandjale. Seega on OPEL MERIVA omaniku kahju hüvitamise nõue läinud seaduse alusel üle hagejale. Liiklusõnnetuse tulemusena sai sõiduk OPEL MERIVA kahjustada. Sõiduki OPEL MERIVA remontis Auto Stock OÜ ning esitas hagejale remondiarve summas 646,42 eurot (tl 25). Hageja hüvitas Auto Stock OÜ-le sõiduki OPEL MERIVA remondimaksumuse summas 646,42 eurot (tl 26). Hageja poolt hagiavaldusele lisanud fotodelt nähtuvad selgelt sõiduki OPEL MERIVA kahjustused. Remonttööde käigus oli vaja vahetada vasak esitiib ja logar, remontida tuli vasak esiuks ning värvida vasak esitiib ja vasak esiuks, mis nähtub Auto Stock OÜ remonditööde kalkulatsioonidest (tl 52-59). Seega on kahju suurus asjas tõendatud. Hageja nimel esitas hageja koostööpartner 4PS OÜ kostjale kohtuvälise kahju hüvitamise nõude (tl 27). Tagasinõude esitamise kulu hagejale oli

45 eurot (tl 29). Kuna hageja oli kohustatud 45 eurot hüvitama 4PS OÜ-le seoses kahju põhjustanud isiku suhtes nõude esitamisega, siis on hageja omakorda õigustatud selle kulu hüvitamist kostjalt nõudma (VÕS § 128 lg 3).

5. 29.12.2017 saabus Tallinna Ringkonnakohtusse kostja apellatsioonkaebus, milles kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uuesti läbi vaadata hageja nõude. Kostjale jääb arusaamatuks, milline äriühing on nõude esitanud, kas AB „Lietuvos draudimas“, mis on Leedu äriühing või AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal, mis on Eesti äriühing. Kostja hinnangul on kahju tekkinud Leedu äriühingul AB „Lietuvos draudimas“, kuid nõude on esitanud hoopis AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal. Viimasena nimetatud äriühingul ei ole alust nõude esitamiseks.

Ringkonnakohtu põhjendused

6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 638 lg-ga 1 tuleb apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest TsMS § 637 lg 2¹ alusel keelduda. TsMS §

405 lg 1 esimese lause kohaselt menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole. Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis põhivõlgnevuse 691,42 euro ja viivise 17,03 euro tasumist. Kuna hageja põhinõue ei ületa 2000 eurot, samuti ei ületa hageja põhinõue koos kõrvalnõuetega 4000 eurot, siis oli tegemist lihtmenetluse asjaga TsMS § 405 lg 1 tähenduses.

7. TsMS § 637 lg 2¹ sätestab, et sama seadustiku § 405 lg-s 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole otsuses kooskõlas TsMS § 442 lg-ga 10 märkinud, et annab loa otsuse edasikaebamiseks. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel.

8. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vaidlusaluses asjas maakohus otsuse tegemisel selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust või selgelt rikkunud menetlusõigust või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud, seega ei kerki küsimust taoliste rikkumiste mõjust lahendile. Seega puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus. Asjaolu, et kostja maakohtu otsusega ei nõustu, ei anna vastupidise väitmiseks alust. Kostjalt on välja mõistetud kahjuhüvitis AB „Lietuvos draudimas“ kui iseseisva juriidilise isiku kasuks AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal kaudu. Äriseadustiku § 384 lg 1 sätestab, et kui välismaa äriühing tahab oma nimel Eestis püsivalt pakkuda kaupu või teenuseid, peab ta äriregistrisse kandma filiaali ja lg 2 kohaselt ei ole filiaal juriidiline isik.

9. Kuivõrd ringkonnakohus ei võta apellatsioonkaebust menetlusse, ei ole alust muuta maakohtu poolt määratud maakohtu menetluskulude jaotust. Kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad ringkonnakohtu menetluskulud kaebuse esitaja kanda (TsMS § 168 lg 1).

10. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS §

638 lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. TsMS § 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm Kaija Kaijanen Margo Klaar