1-17-11521/5 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

08. jaanuar 2018, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-17-11521 (17284000360) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Marita Kalamees Kriminaalasi K.K süüdistuses KarS § 424 järgi

lg 2

kokkuleppemenetluses Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav

K.K (isikukood: XXX; elukoht:

xxxxx x-x xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx)

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada

( lg 2

K.K süüdi karistusseadustiku KarS) § 424 järgi ja mõista talle karistuse

vangistust. ks 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud

KarS § 06.11.2017, s.o 2 (kaks) päeva

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 05.- mõistetud K.K ära karistusaja hulka ja lugeda

kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus aasta 5 (viis)

1 (üks) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva.

KarS § ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust, ei pöörata osaliselt

74 lg 1, 2 täitmisele. K.K-le ärakandmisele 5 (viis) päeva Karistusest kuulub kohesele vangistust ning ülejäänud karistus 1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva vangistust äärata K.K-le jätta tingimisi kohaldamata. M katseaeg 2

(kaks) aastat tust ning mõistetud vangis

1 (üks) aasta 5 (viis) kuud 23 (kakskümmend kolm) päeva ei pöörata täitmisele, kui K.K ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS §

1 sätestatud käitumiskontrolli nõude

75 lg-s i

d:

1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxx x-x xxxxxxx xxxx xxxxxx xxxxx xxxxxxxxxxx;

2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M

75 lg 2 p 8 kontrolli ajal äärata K.K-le katseajaks KarS § alusel käitumis kohustusena osaleda kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammi s.

KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta K.K-lt karistusena ära mootorsõiduki lisa juhtimis kuuks. e õigus 10 (kümneks)

Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus K.K-le kohtuotsuse jõustumisel teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. KrMS § 414 lg 2 kohaselt loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg. Määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse süüdimõistetu suhtes sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3 või vahistatakse vangla taotlusel lähtudes KrMS § 429.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista K.K-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha 750 (seitsesada viiskümmend riigi õigusabi tasu kümmend ) eurot ja

48 (neli

kaheksa) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 798 (seitsesada üheksakümmend eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates kaheksa)

2018.a. veebruarikuust igakuise menetluskulu osa 66 ) eurot 50 (kuuskümmend kuus

senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud 25.

menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

K.K-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu

64,80 eurot (s.h käibemaks) jätta riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Tartu Ring - konna-

kohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

Kui isiku suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, on isik kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile (LS § 127); kui isik ei ole LS § s 127 kehtestatud tähtaja - jooksul juhiluba loovutanud, koostab Maanteeamet isikule ettekirjutuse juhiloa loovutamiseks, andes isikule juhiloa loovutamiseks tähtaja, mis ei ole lühem kui viis tööpäeva ega pikem kui 14 päeva ning ettekirjutus jõustub selle kättetoimetamisest (LS § 128 lg 1). ttekirjutuse täitmata E

jätmise korral võib Maanteeamet rakendada sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras ning sunniraha ülemmäär on 640 eurot (LS § 128 lg 2). juhtimisõigus Kui isiku

on peatatud kuueks kuuks või kauemaks või temalt on mootorsõiduki juhtimisõigus ära võetud kauemaks kui kuueks kuuks ning isik ei ole LS § 128 lg s 2 nimetatud ettekirjutust tähtaegselt - täitnud, on Maanteeametil õigus juhiluba kehtetuks tunnistada (LS 128 lg 3).

K naalhooldaja kriminaalhooldusäitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal e ettekande alusel määrata hooldusametniku sellekohas täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramise süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt ks ei saadeta, kui

tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka e toimiku süsteemi vahendusel - .

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE

PÕHJENDUSED

Süüdistus

Süüdistusest nähtuvalt on K.K mootorsõiduki juhtimise toime pannud kuriteona joobeseisundis, mis oli toime pandud korduvalt lg 2 seisnes selles, et tema, KarS § 424 järgi, mis olles varem toime pannud mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, juhtis 05.11.2017 kella 06:30 paiku Viljandimaal Karksi-Nuia linnas Viljandi mnt 2 juures mootorsõidukit Hyundai Terracan registreerimismärgiga tõendusliku alkomeetri Dräger Alcotest 7110 XXX XXX joobeseisundis - EST ARDM- ,83 mg/l 0074 näit lõpliku mõõtetulemusena 0 ning keda vastavalt Liiklusseaduse §

69 lg 2 p 1 loetakse alkoholijoobes olevaks isikuks.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe

Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses.

Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja mõista karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS §

424 lg 2

68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka K.K kahtlustatavana kinnipidamise aeg 05.- 06.11.2017, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda vangistus 1 aasta 5 kuud ja 28 päeva. KarS § 74 alusel jätta mõistetud karistus osaliselt täitmisele pööramata.

KarS § 74 lg 1, 2 ja 3 alusel määrata K.K-le koheselt ärakandmisele 5 päeva vangistust ning ülejäänud karistus s.o 1 aasta 5 kuud 23 päeva vangistust täitmisele mitte pöörata, määrata K.K-le katseaeg 2 aastat koos allutamisega KarS § 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 75 lg 1 K.K kohustatud täitma

kohaselt on

talle sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi:

1. elada kohtu määratud alalises elukohas;

2. ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3. alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;

4. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks;

5. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- - ; , töö või õppimiskoha vahetamiseks

6. saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Tulenevalt KarS § 75 lg 2 p 8 on K.K ohustatud käitumiskontrolli ajal osalema k kriminaalhoolduse poolt organiseeritud sotsiaalprogrammis. KarS § 50 lg 1 kohaselt võtta mootorsõiduki juhtimise õigus ära p 1

10 kuuks.

Põhjendused süüdimõistmises

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises.

Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepp sja menetlemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaala on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul

kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud

kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt

KrMS § 248 lg 1 p le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis - eseme asjaolud selged, vastavuses õiguslik siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista u kvalifikat vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

P tmisel õhjendused karistuse mõis

KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 äesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: kohaselt k

1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha.

Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse määrusest

21. detsembri 2017 nr 189, millega on kehtestatud alates 01.01.2018

500 eurot kuus. lg 1 kohaselt on töötasu alammääraks KrMS § 179 sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Süüdistatava K.K esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud kaitsja hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 112,80 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 sätestatu kohaselt peab kohus K.K-lt väljamõistetavaks menetluskuluks osutatud õigusabi eest põhjendatud ja vajalikus ulatuses 48 eurot (s.h käibemaks). K.K-le õigusabi osutamisega seonduv advokaadi sõidukulu 64,80 eurot

(s.h käibemaks) tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul riigi õigusabi andva advokaadi määramine selliselt, et advokaadi sõiduga seonduvad kulutused, millised lisanduvad sisulise le

õigusabi osutamise kulud , on süüdistatavat ülemääraselt ja asja ele kohatult koormav ning õigusabi saajale ei ole selline õigusabi andmise korraldamine mõistlik.

KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtu menetluse kulude hüvitamine otsus eelses menetluses kriminaal -

tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse

kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § 180 lg 1 süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud kohaselt

süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid KrMS § 180 lg 3 - .

kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

Kriminaalmenetluses on s

798 eurot: üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 750 eurot ja riigi õigusabi tasu 48 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks.

Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus

K.K on kahtlustatavana kinni peetud 05.-06.11.2017, seega on

K.K

viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kus vangistus juures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

KrMS § 414 kohaselt kui süüdimõistetut ei ole võetud kohtumenetluse ajaks vahi alla, saadab kohus süüdimõistetule teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma; sel juhul loetakse vangistuse kandmise alguseks süüdimõistetu vanglasse saabumise aeg.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik