2-16-16730/38 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Vallo Kariler

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.jaanuar 2018.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-16730

Tsiviilasi

XXX, XXX ja XXX hagi Taska Film OÜ vastu

audiovisuaalse

teose

„Sangarid”

avaldamisest,

levitamisest ja reklaamimisest hoidumiseks kohustamise

ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

78 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I: XXX (isikukood XXX)

Hageja II: XXX(isikukood XXX)

Hageja III: XXX (isikukood XXX)

Hageja II lepinguline esindaja: Allen-Illimar Putnik

Hageja I lepinguline esindaja: vandeadvokaat Enno

Heringson

Kostja: Taska Film OÜ (registrikood 10461854)

Kostja lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Kaido Uduste

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 27.04.2017, 07.09.2017 ja 05.12.2017.

RESOLUTSIOON

1. Jätta XXXi, XXX ja XXXi hagi Taska Film OÜ vastu audiovisuaalse teose

„Sangarid” avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest hoidumiseks kohustamise ja

mittevaralise kahju hüvitamise nõudes rahuldamata.

2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

2.1.

Jätta menetluskulud hagejate kanda.

2.2.

Rahuldada kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

osaliselt. Määrata kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks menetluskulud

summas 8 007,33 eurot.

2-16-16730

2 (22)

2.3.

Jätta kostja taotlus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks

rahuldamata summas 1 535,07 eurot.

2.4.

Mõista XXXilt, XXXlt ja XXXilt solidaarselt Taska Film OÜ kasuks välja

menetluskulu 8 007,33 eurot.

2.5.

Kohustada XXXi, XXXt ja XXXit solidaarselt tasuma Taska Film OÜ-le

resolutsiooni

punktis

2.4

väljamõistetud

menetluskuludelt

viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

3. Jätta kostja 14.12.2017 taotlus 05.12.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks

rahuldamata.

4. Tagastada otsuse jõustumisel kostjale asitõend – DVD-koopia mängufilmist

„Sangarid“.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse

lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot.

Hagejate nõuded ja seisukohad

1. XXX, XXX(endise nimega XXX) ja XXX (endise nimega XXX) (hagejad) esitasid

12.09.2016 Harju Maakohtule hagiavalduse Taska Film OÜ (kostja ) vastu audiovisuaalse

teose „Sangarid” avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest hoidumiseks kohustamise

nõudes.

2. 28.08.2017 esitasid hagejad kostja vastu täiendavalt mittevaralise kahju hüvitamise nõude

summas 60 000 eurot ja alusetust rikastumisest saadu väljaandmise nõude. Kohus ei

nõustunud 07.09.2017 toimunud kohtuistungil hagi muutmisega alusetu rikastumise nõude

osas.

3. 19.09.2017 suurendasid hagejad oma mittevaralise kahju hüvitamise nõuet 75 000 euroni.

4. Eeltoodust tulenevalt on menetluses järgmised hagejate nõuded:

•

Kohustada Taska Film OÜ-d (registrikood: 10461854, aadress: Tartu mnt 18-51,

Tallinna linn, Harju maakond, 10115) hoiduma audiovisuaalse teose pealkirjaga

„Sangarid“ (stsenarist Martin Algus, režissöör Jaak Kilmi, produtsent Taska Film OÜ,

registrikood 10461854) igasugusel viisil avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest

Eestis, Euroopa Liidus ja mujal XXX (i.k. XXX), XXX(i.k. XXX) ja XXX (endise

nimega XXX, i.k. XXX) eluaja jooksul ja 30 aastat pärast viimase teisi hagejaid

üleelanud hageja surma.

•

Mõista Taska Film OÜ-lt välja mittevaraline kahju iga hageja kohta summas 25 000

eurot, kokku 75 000 eurot.

5. Hagejate väitel on hagejate näol oli tegemist spordipoistega ja nn „Viru ärikatega“, kes ajasid

Viru hotellis äri Soome turistidega. On 1984 aasta. Käib Afganistani sõda ja kutseealisi Balti

maadest ähvardab saatmine sõtta. Hagejad hoiduvad sõjakomissariaadi haarangustest.

2-16-16730

3 (22)

1984.aastal tärkas hagejatel ja XXX soov põgeneda Nõukogude Eestist paadiga Soome ja sealt

edasi Rootsi. Hagejad ja XXX saavad enda valdusse kummipaadi, mis esialgu peidetakse.

19.mai 1984.a öösel toimub põgenemine Karepa lahest. NSVL piirivalve kätte sattumisest

päästis neid peamiselt hea õnn, aga ka tihe varahommikune udu ning ka see, et põgenike

kompass lakkas mingil hetkel töötamast ja põgenikud liikusid tükk aega mitte põhja, vaid ida

poole. Kasuks tuli ka, et teadaolevalt oli eelmisel päeval-õhtul toimunud peagi saabuva

piirivalvurite päeva tähistamine ning oletati, et piirivalvurid pole veel tähistamisest toibunud.

Pärast kurnavat põgenemist tegid läbimärjad ja külmunud põgenikud kaldale jõudes metsa

vahel pisikese uinaku, kuivatasid riided. Seejärel sõitsid Helsingisse ja sealt juba edasi rongiga

Rootsi poole. Ilma eriliste takistusteta Soome-Rootsi piiril saabusidki poisid Andre vanaisa

XXX’i juurde Rootsi, Uppsalasse. XXX vanaisa oli sealses ühiskonnas ja kogukonnas

lugupeetud mees ja see aitas esialgu ka kaasa poiste sulandumisse sealsesse ellu. Iseäranis

Rootsi eestlased võtsid kummipaadipõgenikeks ristitud XXX’i, XXXt, XXXi ja XXXd vastu

kui kangelasi. Poisid astusid üles Rootsi Eesti Majas ja rääkisid raskest eluolust Nõukogude

Eestis. Nad said oma hulljulge kummipaadipõgenemisega kuulsaks üle Põhjala. Olles saanud

uued dokumendid ja elamisload, jõudsid põgenikud Rootsis veidi aega ilma suuremate

probleemideta elada. Hagejad on kodumaal harjunud võitlema ohtudega iga päev nii, et

adrenaliini tase veres oli pidevalt üle normi. Kukkumine Rootsi argipäeva on valus, aga

vältimatu. Järgneb lühike enesega võitlemise periood, mil tuli valida, kas alustada vaevarikast

tõusu ühiskonna redeli alumiselt astmelt või jätta mõned astmed vahele ja valida otsetee.

1985. aasta mais röövivad XXX ja XXX Helsingis kahel päeval järjest Tillanderi kullassepaäri

ja ühe panga filiaali. Röövimise tagajärjel said XXX ja XXX saagiks ligi 1,7 miljoni Soome

marga eest juveele ja ca 100 000 marka sularaha.

Relvad ja raha leidis politsei poiste autost, kuid juveeliärist röövitud ehted ja kalliskivid on

tänaseni kadunud. XXX ja XXX mõisteti 8 aastaks vangi. Kuna neil varasem karistusregister

välismaal puudus, vabanesid mehed peale poolt ära kantud karistust vanglast. Ka vanglas

viibides olid kenad eesti poisid populaarsed. XXX sai tütarlastelt virnade viisi kirju.

6. Kostja on audiovisuaalse teose pealkirjaga „Sangarid“ tootjaks. Mängufilmi aluseks on

stsenaarium, mille on loonud Martin Algus tuginedes muuhulgas XXX'i poolt kirjeldatud ja

hagejate isikuandmeid sisaldavatele sündmustele.

7. Mängufilm „Sangarid“ esilinastus kinolevis 17.veebruaril 2017.a.

8. Hagejate arvates töötleb kostja seoses nimetatud teosega hagejate järgmisi isikuandmeid:

-

hagejate vanus (1984.aastal olid hagejad ligikaudu 20 aastased, filmis on tegelaskujude

vanus sama);

-

hagejate sugu (hagejad on meessoost, filmis on tegelaskujud samuti meessoost); -

hagejate eluloolised andmed: „Viru ärikateks“ olemine ja soomlastega Viru hotellis

äritsemine; jõutreeningu tegemine; kummipaadi varastamine; põgenemine Soome ja

sealt edasi Rootsi; asjaolu, et kõiki hagejaid võeti Rootsis alguses vastu kangelastena;

asjaolu, et kõik neli põgenenud isikut elasid üle kohanemisraskused; asjaolu, et hageja

II ja III panid toime juveeliäri röövi ja pangaröövi; asjaolu, et hageja II ja III kandsid

vanglakaristust; asjaolu, et vanglas olles sai hageja III tütarlastelt virnade viisi kirju.

9. Samuti on hagejad tuvastatavad järgmiste asjaolude kaudu - XXX vanaisa, kelle juures

Rootsis peatuti; Eestisse jäänud XXX lapse ema.

10. Hageja väitel käivad need andmed konkreetsete isikute, hagejate kohta. Nimetatud

andmed võimaldavad hagejaid eksimatult tuvastada. Hagejad on tuvastatavad oma vanuse,

2-16-16730

4 (22)

soo, elulooliste andmete ja konkreetse konteksti põhjal. Hagejad on tuvastatavad kogumis.

11. Hagejad leiavad, et hagejate põgenemine 1984.a Soome ja selle jätkusündmused ulatuses,

milles hageja neid hagiavalduses kirjeldab, saab lugeda üldtuntuks.

12. Samuti seostavad hagejaid mängufilmiga mitmed meediaväljaanded, mis on kajastanud

mängufilmi filmivõtteid ja muud mängufilmiga seotud informatsiooni. Hagejad ei nõustu

kostjaga, et hagejad on ise ennast püüdnud seostada filmiga. Antud juhul XXX ja XXX ei

ole meediaga suhelnud, ainult XXX.

13. Kostja

töötleb

hagejate

isikuandmeid audiovisuaalse

teose

pealkirjaga

„Sangarid“ loomise, tootmise, avalikkusele levitamise ja reklaamimisega.

Eesti Filmi Sihtasutus eraldas 3.12.2009 kostjale riigiabi mängufilmi „Põgenemine“

stsenaariumi kirjutamiseks. Eesti Filmi Instituut kodulehe andmetel on stsenaariumi

kirjutamiseks toetust saanud film „Põgenemine“ inspireeritud Eesti Olümpiakeskusest

varastatud mootorpaadiga 1984. aastal põgenenud nelja noore mehe (Aleksander XXX, XXX,

XXXj a XXX, kes põgenesid Kunda lähedalt 1984. aasta 19. mail Soome) kuulsast tõsiloost,

kus hetkeline kuulsus välismaal asendus üsna ruttu kuritegeliku reaalsusega. Nimetatud filmi

tootmisettevõtteks on nimetatud Taska Film, produtsendiks Kristian Taska, stsenaristiks Andres

Anvelt. Samuti eraldas Eesti Filmi Sihtasutus 16.04.2010 Taska Filmile mängufilmiprojekti

„Põgenemine“ arendamiseks raha.

Eesti Filmi Instituut (EFI) pressiteate kohaselt on 12. jaanuaril 2016. a. eraldanud tootmistoetust

Taska Film OÜ-le mängufilmi „Sangarid idast“ tootmiseks. EFI pressiteate järgi käsitleb

režissöör Jaak Kilmi seiklusfilm „Sangarid idast“ kompleksivabalt ja hoogsalt vabaduse ja

valikute erisusi Nõukogude Eestis ja läänes. Tõestisündinud loost inspireeritud stsenaarium

räägib eesti poistest, kes põgenesid kaheksakümnendatel aastatel Eestist Soome kaudu Rootsi.

Filmi stsenarist on Martin Algus ja produtsent Kristian Taska.

Hagejad leiavad, et Eesti Filmi Sihtasutus (alates 04.01.2013 Sihtasutus Eesti Filmi Instituut)

poolt 2009 ja 2010 aastal toetatud mängufilmiprojekt „Põgenemine“ (stsenaariumi autor Andres

Anvelt) ja EFI poolt 12.01.2016 riigiabi korras toetatud mängufilmiprojekt „Sangarid“

(tööpealkiri ka „Sangarid idast“, stsenarist Martin Algus) on ühe ja sama sündmuse

ekraniseering, mille loomise, levitamise, reklaami-ja meediategevuse käigus töödeldakse ja

avalikustatakse hagejate isikuandmed. Tegemist on sama filmiprojektiga, kuna toetuse saajaks

on kõikidel juhtudel kostja, OÜ Taska Film, mille produtsendiks on Kristian Taska. Samuti on

filmi süžee sama – Eestist pärit noormeeste põgenemine varastatud kummipaadiga 1980-ndate

keskel Soome, hilisemad kohanemise raskused ja röövide toimepanek.

14. Hagejate arvates töötleb kostja hagejate isikuandmeid õigusliku aluseta. Kostja ei ole

hagejatelt küsinud nõusolekut isikuandmete töötlemiseks. Isikuandmete töötlemisega rikub

kostja õigust ka hagejate eraelu puutumatusele.

15. Filmitööstuses kehtivad tavad näevad ette, et audiovisuaalse teose loomiseks ja

produtseerimiseks, tuleb hankida nende isikute nõusolek, keda teos puudutab. Nimetatud

tavad on kostjale tema pikajalise kogemuse tõttu teada.

16. Asjaolu, et ajakirjandus on varasemalt hagejate põgenemise lugu kajastanud, ei anna

kostjale õigust hagejate isikuandmeid nõusolekut küsimata töödelda. Hagejate nõusolekut

ei saa järeldada ka sellest, et XXX on andnud kostjale informatsiooni hagejate elulooliste

andmete kohta.

2-16-16730

5 (22)

17. Kostja ei töötle hagejate isikuandmeid mitte ajakirjanduslikul, vaid ärilisel eesmärgil.

Mängufilmi tootmine, selle hilisem avalikustamine ja levitamine ning sellega muuhulgas

kostja ärihuvides olevikus ja tulevikus esile kutsutavad allakirjutanute isikuandmete

ajakirjanduses avaldamised ei teeni mingilgi viisil avalikkuse kommunikatsioonivabadusest

tulenevat õigust saada tõest, ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva poliitilise ja

majandusliku võimu teostamise kohta.

18. Kostja on hagejatele tekitanud mittevaralist kahju. Kostja poolt hagejate isikuandmete

töötlemine mängufilmis „Sangarid“ ja selle filmi ülimalt intensiivsel viisil kommertsiaalsel

eesmärgil levitamisega väga erinevates meediumides (kino, Starman videolaenutus) ja

reklaamimisega on kostja hagejatele õigusvastaselt tekitanud kahju, mille tekitamises on

kostja süüdi. Kostja poolt hagejatele kahju tekitamine on kestev, kuna kostja jätkab

mängufilmi „Sangarid“ levitamist nii Eestis, Soomes, Lätis kui ka mujal.

19. Samuti paluvad hagejad arvestada mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmisel ja selle

suuruse määramisel ka VÕS § 134 lg-s 6 sätestatud preventsioonifunktsiooniga ehk

vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest, võttes seejuures

arvesse kahju tekitaja varalist seisundit. Hagejad paluvad arvestada, et kostjale eraldati filmi

tootmiseks riigiabi summas 589 085 eurot, kogu filmi eelarve oli ligi 1 100 000 eurot ning

seisuga 22.03.2017 oli vaidlusaluse filmi kogu kassatulu koos käibemaksuga 426 422 eurot.

Kuna kostja jätkab filmi levitamist ka pärast 22.03.2017, on kostja poolt filmilt teenitud

tulu suurenenud.

Kostja vastuväited

20. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.

21. Filmiprojekt „Põgenemine“ (stsenarist: Andres Anvelt, režissöör: Andres Puustusmaa) ning

filmiprojekt “Sangarid (idast)” (stsenarist: Martin Algus, režissöör: Jaak Kilmi) on täiesti

erinevad filmiprojektid. Esimene nendest ei ole seejuures kunagi tootmisse jõudnudki.

Hagejate nõue on mängufilmi „Sangarid“ põhjal, mitte stsenaariumite põhjal.

22. Kostja omandas mängufilmi „Sangarid“ stsenaariumi Martin Alguselt ja filmi loonud selle

stsenaariumi alusel. Kostja ei ole stsenaariumi ega mängufilmi autor.

23. Kostja ei ole hagejate isikuandmeid töödelnud. Hagejate poolt viidatu puhul ei ole tegemist

isikuandmetega. Nende põhjal ei ole võimalik ühtegi isikut identifitseerida. Isikuandmed

peavad olema selgelt seostatavad konkreetse isikuga, mitte mingi isikute grupiga.

Antud juhul omab tähtsust ka see, et hagejate poolt esile toodud sündmused, millega hagejad

püüavad meelevaldselt ennast mängufilmiga siduda, on seotud nelja isiku juhtumistega, samas

kui filmis on peategelasi vaid kolm. Kuivõrd XXX ei ole käesolevas menetluses hagejaks, siis

puudub hagejatel mistahes õigus esitada tema eest nõudeid ning XXXga väidetavalt seotud

isikuandmed ei ole ega saagi olla käesoleva vaidluse esemeks.

See, kuidas hagejad püüavad meelevaldselt väita, et nende isikud on filmi tegelastega

seostatavad läbi üksikute tunnuste nagu sugu, vanus, jõutreeningu tegemine, asukohariik vms,

ei võimalda neid kogumis ega veel vähem üksikuna kuidagi mõistlikult identifitseerida.

Mängufilmi puhul jälgitakse ja mõistetakse seda auditooriumi poolt ühe tervikliku loona. Seega

ei piisa mängufilmi analüüsimisel ainult sellest, et jälgitakse vaid mingit konkreetset lõiku.

Läbi isikuandmete väidetava kaitsmise püüavad hagejad teha nn ”nende omaks” väga palju

täiesti tavapäraseid olukordi nagu näiteks sõitmine Soomest-Rootsi, elamine Stockholmis,

poevargus, rööv, kinni võtmine, vangi mõistmine, vanglast vabanemine, Rootsis elav vanaisa,

2-16-16730

6 (22)

Eestis elav rase tüdruksõber jne. Mängufilmi tegelane Einar Kotkin on nende arvates seostatud

XXX iga (XXXga) ja seda läbi kulturismi ja jõutreeningute, röövis osalemise, kinni võtmise ja

vangi mõistmise ning vanglasse saadetud suure hulga kirjade.

Kostja sellega ei nõustu. Ülejäänud kahte hagejat ei ole aga mängufilmi tegelastega isegi mitte

püütud seostada.

24. Kostja ei nõustu sellega, et hagejate põgenemine 1984.a Soome ja selle jätkusündmused

ulatuses, milles hageja neid hagiavalduses kirjeldab, saab lugeda üldtuntud asjaoludeks.

25. Põhjendades seda isikuandmete kaitse vajadusega, vaidlustavad hagejad oma hagis

tegelikult nende kohta avaldatud lugudes ning mängufilmis “Sangarid” nende arvates

kattuvaid üksikuid sündmusi ja kokkulangevusi. Kostja arvates võib igaüks leida mistahes

mängufilmis üksikuid sündmusi või asjaolusid, mis võivad tema elukäiguga kattuda.

Paatidega põgenemine on olnud ajaloos süstemaatiline, samuti pole harukordsed eestlaste

poolt välismaal toimepandud röövid ja nende eest määratud karistused. Kostja ei ole

hagejatest filmi teinud. Tegemist on fiktsiooniga.

26. Filmimaailmas on üldteada tava, et filmide arendamise käigus kasutatakse filmi

tutvustamiseks kujundeid ning viiteid sellistele asjaoludele või sündmustele, mida

auditoorium juba teab. Selliste viidete eesmärgiks on anda ettekujutus filmi iseloomust.

Juba ainuüksi mängufilmi „Sangarid“ žanrist (seikluskomöödia) tulenevalt ei seosta (ega

saagi seostada) tavaline inimene filmi tõsieluga, nagu see võiks olla näiteks

dokumentaalfilmi puhul. Tavaline inimene vaatab komöödiat kui ühte naljakat

meelelahutuslikku lugu tervikuna ega keskendu mingitele konkreetsetele asjaoludele või

faktidele ega nende seostamisele konkreetsete isikutega. Filmis esitatul puudub seos

konkreetsete isikute ja sündmustega. Film on tehtud inspiratsioonina nendest sündmusest.

27. Kostja ei kontrolli meedia (ajakirjanike) poolt esitatavate väidete ja info avaldamist ega

sellest tulenevalt ka mistahes seoste tekitamist mängufilmiga „Sangarid“. Hagejad on ise

kasutanud meediat selleks, et luua meelevaldseid seoseid filmi ja hagejatega seotud

sündmuste vahel. Hagejad on avaldanud ise ajakirjanduses oma andmeid ja on ise oma

seiklused avalikkuse ette toonud.

28. Isegi kui oleks tegemist isikuandmete avalikustamisega, ei ole sellel hagejate jaoks mingit

kahjulikku mõju.

29. Hagejate nõue on vastuolus hea usu põhimõttega. Hagejad kasutavad oma nõuet kostja

survestamiseks selleks, et saada mängufilmilt tulu.

30. Hagejad ei ole stsenaariumi autorid, mistõttu ei saa nad nõuda teose kasutamise piiramist.

31. Avalikkusele ei räägi hagejad sisuliselt midagi nende isikuandmete lubamatust töötlemisest,

vaid keskenduvad pigem oma väidetavale loole. Juba ainuüksi nendel asjaoludel ei saa

hagejatele olla tekkinud mistahes mittevaralist kahju kui sellist.

32. Vaadates meediakajastust ja hageja XXX’i (XXX) poolt raamatu kirjutamist ja avaldamist

pärast filmi on selge, et hagejad on antud juhul kasutanud ära tekkinud olukorda ning ise

avaldanud oma väidetavaid isikuandmeid avalikkusele selleks, et oma tuntust tõsta ja selle

arvelt ka teenida. See aga tähendab, et tegelikult ei pea hagejad ise kahju tekitavaks nende

nn isikuandmete avalikustamist ja seostamist vaidlusaluse filmiga. Sellisel juhul ei saa ka

neile olla tekkinud mingit kahju. Suurendades ise oma tuntust vaidlusaluse filmiga seoses

on hagejad sellest tegelikult kasu lõiganud (nt hageja XXX’i raamatu propageerimine).

2-16-16730

7 (22)

33. Hagejate poolt esitatud põhjendused kahjuhüvitise võimaliku suuruse osas on arusaamatud

ja põhjendamatud. Hagejad eksitavad kohut juba sellega, et püüavad esitada kinode

kassatulu kostja tuluna (kasumina). Kostja selgitab, et vaidlusaluse filmiprojekti

tootjapoolne kasum on tegelikult alla 20 000 euro, mis sisaldab muuhulgas ka ettemakseid

kaabel-TV videolaenutuse, filmi TV3-s esitamise ja DVD levitamisõiguste eest. Seda

ettemaksu kasutati samuti filmi loomiseks. Kostja ei näe ka erilist võimalust mingi

märkimisväärse lisatulu saamiseks filmi kasutamisest. Oluline on ka see, et eelnimetatud

majanduslik tulem on seejuures olnud võimalik ainult tänu filmi loomiseks (tootmiseks)

antud erinevatele toetustele (vaidlusaluse filmi puhul on selliste toetuste summa üle 800

000 euro. Kõik sellised toetused antakse sihtotstarbelistena konkreetse filmi tootmiseks.

34. Isegi juhul, kui kohus leiaks, et kostja on vastutav hagejatele mittevaralise kahju tekitamise

eest, ei ole hagejate poolt nõutud summa kuidagi vastavuses ega proportsionaalne väidetava

rikkumise või selle reaalse tagajärjega.

KOHTU PÕHJENDUSED

35. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab

kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada

ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

Kohus hinnanud kõiki tõendeid kogumis leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

36. Vaidlust ei ole järgnevates asjas tähtsust omavates asjaoludes:

-

Kostja on audiovisuaalse teose pealkirjaga „Sangarid“ tootjaks; - Mängufilm

„Sangarid“ esilinastus kinolevis 17.veebruaril 2017.a.

37. Pooled vaidlevad järgmiste asjas oluliste asjaolude üle:

-

Kas hagejate põgenemine 1984.a Soome ja selle jätkusündmused ulatuses,

milles hageja neid hagiavalduses kirjeldab, saab lugeda üldtuntud asjaoludeks;

-

Kas hagejate vanus, hagejate sugu, hagejate eluloolised andmed: „Viru

ärikateks“ olemine ja soomlastega Viru hotellis äritsemine; jõutreeningu

tegemine; kummipaadi varastamine; põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi;

asjaolu, et kõiki hagejaid võeti Rootsis alguses vastu kangelastena; asjaolu, et

kõik neli põgenenud isikut elasid üle kohanemisraskused; asjaolu, et hageja II ja

III panid toime juveeliäri röövi ja pangaröövi; asjaolu, et hageja II ja III kandsid

vanglakaristust; asjaolu, et vanglas olles sai hageja III tütarlastelt virnade viisi

kirju, saavad olla isikuandmeteks;

-

Kas hagejad on loonud avalikkusele ise enda seose mängufilmiga „Sangarid“; -

Kas hagejatele on tekkinud isikuandmete töötlemisest mittevaraline

kahju.

I

Audiovisuaalse teose „Sangarid” avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest hoidumiseks

kohustamise nõue

38. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lg 1 kohaselt kui kahju õigusvastane tekitamine on

kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda

2-16-16730

8 (22)

ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. VÕS

§ 1055 lg 1 on rakendatav isikuõiguste rikkumise, isikuandmete õigustamatu avaldamise korral.

Seega saab kohtu hinnangul VÕS § 1055 lg 1 alusel kostjalt nõuda õigusvastaselt kahju tekitava

käitumise lõpetamist. VÕS § 1055 lg 1 nõude eelduseks on antud juhul vajalik tuvastada hageja

isiklike õiguste rikkumine.

VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati

seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Sama paragrahvi lg 3 järgi ei ole seadusest

tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte

eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise kahju eest. Riigikohus on selgitanud, et VÕS §

1045 lg 1 p 7 mõttes saavad kaitsenormideks olla ka isikuandmete kaitse seaduse

(IKS) sätted, mis reguleerivad isikuandmete töötlemise (sh avalikustamise) tingimusi ja korda

(vt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 13). IKS § 4 lg 1

kohaselt on isikuandmed mis tahes andmed tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta,

sõltumata sellest, millisel kujul või millises vormis need andmed on.

39. Kõigepealt peab kohus hindama, kas hagejate poolt viidatud asjaolusid saab lugeda

isikuandmeteks.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta (edaspidi direktiiv) on isikuandmete mõiste

sätestatud artiklis 2 järgmiselt: Isikuandmed – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava

füüsilise isiku (edaspidi "andmesubjekt") kohta.

Hagejad leiavad, et arvestada tuleb Euroopa sõltumatu nõuandeorgani andmekaitse ja eraelu

puutumatuse valdkonnas poolt antud arvamust 4/2007 isikuandmete mõiste kohta 01248/07/ET

WP 136 (edaspidi arvamus). Arvamus seisneb direktiivis toodud isikuandmete mõiste

sisustamises ja tõlgendamises. Kohus leiab, et antud arvamus on isikuandmete mõiste

sisustamise ja tõlgendamise seisukohast asjakohane. Arvamuse kohaselt hõlmab isikuandmete

mõiste andmeid, mis annavad mis tahes liiki teavet. Mõiste „isikuandmed” hõlmab teavet, mis

puudutab üksikisiku era- ja perekonnaelu kitsamas mõttes, kuid ka teavet üksikisiku mis tahes

tegevuse kohta, näiteks tema töösuhete või majandusliku või sotsiaalse käitumisega seotud

teavet.

(vt

http://ec.europa.eu/justice/policies/privacy/docs/wpdocs/2007/wp136_et.pdf,

arvamuse lk 6).

Euroopa Kohtu asjas Linqvist vs Rootsi C-101/01 tehtud 06.11.2003 otsuses märkis kohus, et

isikuandmete mõiste hõlmab isiku nime seostatuna tema telefoninumbri või informatsiooniga

tema töötingimuste või hobide kohta. (vt otsuse p 24). Seega pidas Euroopa Kohus silmas seda,

et informatsioon töötingimuste ja hobide kohta saab olla isikuandmeteks koos isiku nimega.

Riigikohus on leidnud, et isikuandmeteks IKS-i tähenduses võivad olla ka eraelulised seigad

isiku vaba aja sisustamise või suhete kohta kolmandate isikutega. (vt Riigikohtu 29.märtsi

2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 22). Samas on Riigikohus sellisele järeldusele

jõudnud samuti lähtudes viidatud Euroopa Kohtu lahendist ja ka Riigikohus on märkinud, et

„kohtud on leidnud, et ainsad hageja isikuandmed, mida kostja raamatus kasutas, on hageja

ees- ja perekonnanimi (ringkonnakohtu otsuse p 31). Kolleegium nõustub, et hageja ees- ja

perekonnanimi on IKS-i tähenduses hageja isikuandmed. Kohtud on aga IKS § 4 lg-t 1

tõlgendanud liiga kitsalt“. Riigikohus viitas, et Euroopa Kohus on IKS-i aluseks oleva Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel

ja selliste andmete vaba liikumise kohta tõlgendamisel leidnud, et terminiga „isikuandmed"

tähistatava mõiste alla kuulub kindlasti isiku nimi koos tema telefoninumbrite või teabega tema

töötingimuste või vaba aja harrastuste kohta ja et isikuandmetena on käsitatavad ka

2-16-16730

9 (22)

kriminaalmenetluses kogutavad andmed isiku käitumise kohta teatud ajal ja kohas, samuti

andmed tema suhete kohta kolmandate isikutega. (vt

Riigikohtu 29.märtsi 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 22). Seega leidis ka

Riigikohus, et muu teave isiku kohta saab olla isikuandmeks seostatuna tema identifitseerimist

võimaldavate andmetega nagu isiku nimi.

Arvamuse kohaselt käib teave üksikisiku „kohta”, kui see on seotud kõnealuse isikuga. Andmed

käivad üksikisiku kohta, kui need viitavad tema isikule, omadustele või käitumisele või kui

sellist teavet kasutatakse, et määrata või mõjutada seda, kuidas kõnealust isikut koheldakse või

hinnatakse. Teave käib isiku „kohta”, kui see on kõnealuse isikuga „seotud” (vt arvamuse lk 9-

10).

Seega saavad hagejate poolt esile toodud asjaolud - vanus, sugu, eluloolised andmed: „Viru

ärikateks“ olemine ja soomlastega Viru hotellis äritsemine; jõutreeningu tegemine;

kummipaadi varastamine; põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi; asjaolu, et kõiki hagejaid

võeti Rootsis alguses vastu kangelastena; asjaolu, et kõik neli põgenenud isikut elasid üle

kohanemisraskused; asjaolu, et hageja II ja III panid toime juveeliäri röövi ja pangaröövi;

asjaolu, et hageja II ja III kandsid vanglakaristust; asjaolu, et vanglas olles sai hageja III

tütarlastelt virnade viisi kirju, isikuandmeteks olla üksnes koos isiku nimega või muul viisil

isikut tuvastamist võimaldava teabega. Vaidlust pole selles, et mängufilmis

„Sangarid“ hagejad ise ei osalenud ja nende nimesid kasutatud ei ole.

40. Samuti saavad hagejate viidatud asjaolud olla isikuandmeteks juhul kui nendest saab

üheselt järeldada, et tegemist on hagejatega.

Direktiivi kohaselt peab teave olema seotud „tuvastatud või tuvastatava” füüsilise isikuga.

Arvamuse kohaselt võib üldjuhul füüsilist isikut pidada „tuvastatuks”, kui teda „eristatakse”

teistest isikute rühma liikmetest. Järelikult on veel tuvastamata füüsiline isik „tuvastatav”, kui

seda on võimalik teha. (vt arvamuse lk 12). Tuvastamine toimub tavaliselt konkreetse teabe

alusel, mida võib nimetada „tunnusteks” ja mis on konkreetse isikuga eriti tihedalt seotud.

Direktiivi artikli 2 kohaselt on tuvastatav isik isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada,

eelkõige isikukoodi põhjal või ühe või mitme tema füüsilisele, füsioloogilisele, vaimsele,

majanduslikule, kultuurilisele või sotsiaalsele identsusele omase joone põhjal. Isiku võib

tuvastada otseselt nime alusel või kaudselt telefoninumbri, auto registreerimisnumbri,

isikukoodi, passi numbri või oluliste kriteeriumite kombinatsiooni alusel, mis võimaldavad teda

ära tunda, piirates rühma, kuhu ta kuulub (vanus, amet, elukoht jne). Kaudne tuvastamine on

tavaliselt seotud nähtusega, mida nimetatakse „unikaalseks kombinatsiooniks” (vt arvamuse lk

12). Seega tuleb hinnata, kas hagejad on mängufilmis tuvastatavad hagejate poolt viidatud

asjaolude kaudu ehk et kas viidatud asjaoludest moodustub nn „unikaalne kombinatsioon“ ja

sellest saab järeldada, et tegemist on hagejatega.

41. Kõigepealt märgib kohus, et ekslik on hagejate arvamus, et kohus peaks hagejate

isikuandmete töötlemise tuvastamisel lähtuma ka mängufilmi „Sangarid“ stsenaariumist ja

sellele eelnevast mängufilmi „Sangarid Idast“ ja omakorda sellele eelnevast mängufilmi

„Põgenemine“ stsenaariumitest.

Hagejad nõuavad kostja kohustamist hoiduda audiovisuaalse teose pealkirjaga „Sangarid“

igasugusel viisil avaldamisest, levitamisest ja reklaamimisest Eestis, Euroopa

Liidus ja mujal hagejate eluaja jooksul ja 30 aastat pärast viimase teisi hagejaid üleelanud

hageja surma. Hagejate väitel töötleb kostja teoses (filmis) õigustamatult hagejate isikuandmeid

ja rikub hagejate eraelu puutumatust. Autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 33 lg 1 kohaselt loetakse

audiovisuaalseks teoseks mis tahes teost, mis koosneb korrapäraselt seotud kujutistest koos neid

saatvate helidega või ilma helideta, ja mis on ette nähtud näitamiseks vastavate tehniliste

2-16-16730

10 (22)

vahenditega (kinofilm, telefilm, videofilm jne). Kohus leiab, et AutÕS § 33 lg 1 tähenduses ei

loeta audiovisuaalse teose juurde kuuluvaks selle teose (filmi) stsenaariumit. Seda kinnitab ka

AutÕS § 4 lg 3 liigitus, mille p 5 kohaselt on teostena märgitud stsenaariumid ja stsenaariumi

plaanid, libretod ning p 9 kohaselt audiovisuaalsed teosed (§ 33). Hagejad on piirdunud oma

nõudes konkreetse audiovisuaalse teose, so filmiga ja soovivad selle avaldamisest ja

levitamisest keelamist. Hagejad ei ole nõuet esitanud stsenaariumi osas. Asjaolu, et AutÕS §

33 lg 2 kohaselt kuulub autoriõigus audiovisuaalsele teosele selle autorile või ühistele autoritele

– režissöörile, stsenaariumi autorile, dialoogi autorile, muusikateose autorile, kui see teos on

loodud spetsiaalselt selle audiovisuaalse teose jaoks, operaatorile ja kunstnikule, ei saa

tähendada seda, et stsenaariumi ja audiovisuaalse teose näol oleks tegemist ühe ja sama teosega.

Eeltoodust tulenevalt on audiovisuaalse teose pealkirjaga „Sangarid“ puhul tegemist iseseisva

teosega ja tulenevalt hagejate nõudest tuleb käesolevas asjas tuvastada, kas konkreetselt selles

teoses on kostja töödelnud hagejate isikuandmeid. Milliseid isikuandmeid töödeldi teistes

teostes (stsenaariumites) ei ole hagejate nõuete lahendamise seisukohalt oluline.

42. Hagejad väidavad, et nad on tuvastatud teatud sündmuste ja tegevuste kaudu, mis

toimusid 1984.aastal. Pooled vaidlevad seejuures selle üle, kas hagejate põgenemine

1984.aastal Soome ja selle jätkusündmused ulatuses, milles hageja neid hagiavalduses

kirjeldab, saab lugeda üldtuntud asjaoludeks.

TsMS § 231 lg 1 kohaselt ei ole tõendada vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks. Selle sätte

alusel võib kohus lugeda üldiselt teadaolevaks ka asjaolu, mis tegelikkuses ei ole kõigile teada,

kuid mis kohtu enda arvates võiks olla üldteada. (vt Riigikohtu 13.aprilli 2004.a otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-44-04, p 13). Seega ei päde antud juhul kostja seisukoht selles osas, et kostja

esindajale ei ole hagejate viidatud asjaolud teada. Kohus peab lähtuma sellest, kas asjaolud, et

hagejad põgenesid 1984.aastal Soome ja sealt edasi Rootsi, võeti seal alguses vastu

kangelastena, kuid hiljem panid toime röövimisi ning sattusid vanglasse, on üldiselt teada.

Üldtuntuks saab lugeda ainult faktilisi asjaolusid.

Kohus möönab, et üldtuntuks võiks lugeda ainult seda, et 1980.aastate alguses toimus paatidega

põgenemisi Eestist Soome ja/või Rootsi, kuid seda, et konkreetsed isikud (hagejad) põgenesid,

üldtuntuks lugeda ei saa. Samuti ei saa lugeda üldtuntuks hagejate edasisi sündmusi Soomes ja

Rootsis. Üldiselt loetakse ajaloosündmusi üldtuntuks, kuid igasugune varasemalt toimunud

sündmus ei saa tähendada, et tegemist oleks üldteada ajaloolise sündmusega. Vastasel korral

võiks igasugune inimeste varasem tegevus kuuluda tõendamisele mittekuuluvaks. Vahe

tegemine toimub selle alusel, millisest allikast on võimalik leida konkreetse sündmuse kohta

teavet ja kas seda allikat saab pidada usaldusväärseks. Hagejate paadipõgenemise kohta on

avaldatud teavet ajakirjandusväljaannetes. Ehkki ei saa väita, et ajakirjanduses avaldatu ei saaks

olla usaldusväärne, ei saa kohtu hinnangul ainuüksi ajakirjanduses avaldatu olla aluseks mingi

asjaolu üldtuntuks lugemisele.

43. Kohus leiab, et hagejate viidatud sündmused (põgenemine ning jätkusündmused

Soomes ja Rootsis) on käesolevas asjas tõendamist leidnud.

Tunnistaja XXX ütluste kohaselt oli ta põgenemisel koos XXX, XXX ja XXXiga ning

põgenemine toimus paadiga, mis oli 7,5 meetrit pikk.

„Tegemist oli Prantsuse kummipaadiga Zodiac, Johnson mootor 55 hobujõuga ning rooliga

juhitav. /…/ Tegelikkuses ei läinud meil kompass katki. Kuid me ei jõudnud Soome ilma

viperusteta. /…/ Kui Rootsi jõudsime, siis elasime 3 nädalat või veidi pikemalt minu vanaisa

juures. /…/ Me eraldusime ära seal. Me käisime mõlemad XXX koolis ja tegime tööd. Kolisime

ükshaaval ära Stockholmi. XXX oli algusest peale kohe eraldi, kolmekesi tegime trenni, käisime

koolis ja siis õnnestus Stockholmi saada korter ning sain autoremonditöökotta tööle. Sealt

2-16-16730

11 (22)

läksid meie elud laiali ja võib-olla mina ning XXX nägime kõige rohkem, XXX ja XXX käisid

omavahel läbi. Enne röövi ei teadnud ma röövist midagi, sest elasin oma elu. XXX oli samasse

korterisse sisse kirjutatud, kus mina elasin. Kui Soome politsei sai teada, siis mulle lendas

politsei peale, teda otsima. Politsei ei olnud teda kätte saanud./…/ Esimene osa filmis on kuni

Eesti majas vastuvõtmiseni seostatav tegelikkusega. Jah, päriselus toimusid ka pangaröövid

Helsingis.“ (II kd tl 118 pöördel – 119). Kohus leiab, et tunnistaja antud ütlustega on tõendatud,

et XXX, XXX, XXX ja XXX põgenesid kummipaadiga Soome ja läksid sealt edasi Rootsi ning

XXX ja XXX pandi toime röövid.

Kohus leiab, et koosmõjus tunnistaja poolt antud ütlustega annavad antud asjaolude

tegelikkusele vastavuse osas kinnitust ka kohtule esitatud ajaleheartiklite väljavõtted. Aadressilt

http://epl.delfi.ee tehtud Eesti Päevalehe 10.09.2016 artikli väljatrükist nähtub, et Kristian

Taska on ajakirjanikule vastanud, et mängufilm „Sangarid“ on saanud inspiratsiooni

1984.aastal Eestist kummipaadiga Soome ja sealt omakorda Rootsi põgenenud nelja mehe

elusaatusest (I kd tl 138-150). Väljatrükist 01.07.2016 ajakirja Kroonika artiklist „Skandaal!

XXX ja Kris Taska läksid tülli.“ nähtub, et selles on kirjutatud, et XXX,

XXX, XXX ja XXX põgenesid Soome Karepa rannast paadiga 1984.aasta 19.mail. Noormehed

kasutasid selleks Pirita purjespordikeskusest varastatud kummipaati. Nõukogude piirivalvele

vahelejäämisest päästis neid tihe udu ja asjaolu, et piirivalvuritel oli eelmisel päeval olnud

piirivalvurite päev. Pärast nelja pingsat tundi maabusid nad 20 kilomeetri kaugusel Porvoost.

Helsingist läksid nad Rootsi ja Uppsalas said peavarju XXX vanaisa juures. Rootsi eestlased

võtsid nad vastu kui kangelasi. XXX ja XXXkuulsus asendus kriminaalsega, kui nad naasid

Soome ja tühjendasid 1985.aasta mais Tillanderi kullasepaäri ja Aktsiapanga äärelinna filiaali.

XXX ja XXXmõisteti kaheksaks aastaks trellide taha. (II kd tl 22-26). Samuti on kostja poolt

kohtule esitatud Eesti Filmi Instituudi 26.06.2016 vastuses nr 1.2-1/74 märgitud, et filmi süžee

põhineb juba avalikustatud andmetel ja nelja noore mehe põgenemine ENSV-st on avalikkusele

teada fakt. Samuti on avalikkusele teada, kes olid need neli noort meest. (I kd tl 179).

Seega eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et hagejad koos XXXga põgenesid

1984.aastal Eestist kummipaadiga Soome, läksid sealt edasi Rootsi, kus võeti vastu kui

kangelasi, XXX sai kokku oma vanaisaga, Soomes pandi toime juveeliäri ja panga rööv, mille

järgselt võeti XXX ja XXX politsei poolt kinni ning kohus mõistis nad aastateks vangi.

44. Hagejate väitel on hagejad mängufilmis tuvastatavad järgmistes lõikudes: - Alates

1min:40sek - filmi üks peategelane Ralf Tambets (näitleja Märt Pius), ilmselt äratuntavalt

XXX, kes on muuhulgas tuvastatav järgmiste filmis toodud tunnuste kaudu: 10:10 min

tüdruksõber, kes ootas last ja jäi Eestisse, Rootsis elav vanaisa;

-

2min:25sek – stseen kirjeldab raudset eesriiet, Afganistani sõda (1979-1989) kirjeldab

ajastut, milles hagejad olid filmis kujutatud 20-ndates aastates mehed – hageja 1 oli

põgenemise ajal 1984. a 20 aastane, hageja 2 23 aastane ja hageja 3 21 aastane;

-

3min:05sek - kirjeldab Viru hotellis ja selle ümbruses tegutsenud kauplejaid, nn Viru

ärikaid, kelleks on peategelane Ralf Tambets (Märt Pius), tema sõber Mario Viik

(näitleja Karl-Andreas Kalmet) – hagejad tegelesid samuti 1980-ndate aastate esimesel

poolel, enne ENSV-st põgenemist Viru hotellis ja selle ümbruses hangeldamisega;

-

5min:30sek - kolmas peategelane kulturist Einar Kotkin (näitleja Veiko Porkanen), kelle

tunneb läbi filmi esineva kulturismi ja jõutreeningute ning muude asjaolude (näiteks

röövis osalemine) kaudu ära hageja 3, XXXi;

-

8min:50sek - põgenemine planeeriti läbi Soome Rootsi;

-

18min:30sek - NSVL piirivalve järgi luuramine enne põgenemist mais 1984;

2-16-16730

12 (22)

-

18min:50sek - mai kuu hilisõhtul kummipaadiga Põhja-Eesti rannikult põgenemine,

väidetav piirivalvurite päev;

-

22min:25sek - kummipaadi mootor seiskus ja paat triivis Soome rannikule, hilisemad

seiklused Soomes;

-

28min:10sek - sõit Soomest Rootsi;

-

31min:10sek - asüüli taotlemine Rootsis ja hilisem elu Stockholmis;

-

32min:10sek - ENSV-st pärit meeste põgenemise kajastamine Rootsi meedias

kangelastena;

-

32min:10sek - „kangelaste“ vastuvõtt Stockholmi Eesti majas, pressikonverents,

kohtumine XXX vanaisaga, hilisemad kohanemisraskused Rootsi ühiskonnas,

poevargused;

-

1h:5min:30sek - röövi planeerimine ja relvade muretsemine;

-

1h:08min - sõit Soome röövi eesmärgil;

-

1h:09min - juveelipoe rööv, 2 isikut, röövi erakordselt lihtsa õnnestumise tõttu

plaanitakse pangaröövi;

-

1h:12min - pangarööv, samad isikud, kes panid toime juveelipoe röövi;

-

1h:16min - XXX kinnivõtmine ja vangi mõistmine;

-

1h:19min - XXXle vanglasse saadetud suur hulk kirjasid;

-

1h:20min - peategelane vabanes vanglast pärast 4 aasta pärast süüdimõistmist.

Kostja väitel ei võimalda hagejate väited selle kohta, et nende isikud on filmi tegelastega

seostatavad läbi üksikute tunnuste nagu sugu, vanus, jõutreeningu tegemine, asukohariik vms,

neid kogumis ega veel vähem üksikuna kuidagi mõistlikult identifitseerida. Läbi isikuandmete

väidetava kaitsmise püüavad hagejad teha nn ”nende omaks” väga palju täiesti tavapäraseid

olukordi nagu näiteks sõitmine Soomest-Rootsi, elamine Stockholmis, poevargus, rööv, kinni

võtmine, vangi mõistmine, vanglast vabanemine, Rootsis elav vanaisa, Eestis elav rase

tüdruksõber jne.

Kohus, vaadelnud mängufilmi „Sangarid“ kui asitõendit hagejate poolt viidatud lõikudes leiab,

et hagejad ei ole eraldivõetuna nimetatud asjaolude alusel ega ka nende kogumis mängufilmis

„Sangarid“ tuvastatavad.

45. Vaidlust ei ole selles, et mängufilmis „Sangarid“ on kolm põhilist tegelaskuju – Ralf

Tambets (keda mängib näitleja Märt Pius), Mario Viik (keda mängib näitleja Karl-Andreas

Kalmet) ja Einar Kotkin (keda mängib näitleja Veiko Porkanen), kes põgenevad Eestis

kummipaadiga Soome, kuid tegelikkuses põgenes Eestist neli isikut.

Hagejate väitel on Ralf Tambetsi tegelaskuju näol tegemist XXXga, Mario Viik puhul tegemist

kuni Soomes toime pandud röövideni XXXiga ja alates röövidest XXXga (varasema nimega

XXXga) ning Einar Kotkini puhul on tegemist XXXiga (varasema nimega XXXga).

46. Hagejate väidete kohaselt on XXX mängufilmis „Sangarid“ ära tuntav järgmiste asjaolude

ja tunnuste järgi – meesterahvas; umbes 20.aastane; „Viru ärikaks“ olemine ja soomlastega

Viru hotellis äritsemine; kummipaadiga põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi minek;

kangelasena vastuvõtt Rootsis; kohanemisraskuste üleelamine.

Kohtu hinnangul ei sisaldu XXXi osas viidatud tunnustes ühtegi sellist tunnust, millest saaks

järeldada, et tegemist on XXXi kujutamisega filmis. Neid tunnuseid ei ole eraldivõetuna

viidatud asjaolude osas ega ka nende kogumis. Kohus ei kahtle selles, et 80.aastatel võis olla

teisigi 20.aastates mehi, kes tegelesid Viru hotelli ümbruses ja selle sees soomlastega äri

2-16-16730

13 (22)

ajamisega. Samuti ei saa kummipaadiga põgenemist pidada isikutunnuseks, mille järgi on isikut

võimalik tuvastada. Kohtu hinnangul ei saa järeldada ka seda, et ainuke

20.aastane Nõukogude Eestist pärit mees, kes oli nn „Viru ärikas“, kes põgenes 1984.aastal

Soome ja sealt edasi Rootsi, sai seal hea vastuvõtu osaliseks, kuid pidi taluma hiljem

kohanemisraskusi, peaks kindlasti olema XXX. Hagejate poolt viidatud tunnused ei ole

tunnusteks, mis moodustaksid sellise unikaalse kombinatsiooni, mille alusel eksimatult XXXi

filmis ära tunda saaks ning saaks järeldada, et film on tehtud XXX .

Tunnistaja XXX ütluste kohaselt võib Viru ärikate hotellitoa episoodis filmis ära tunda teda

ennast ja XXXit ja XXXi. Tunnistaja sõnul „põgenesime paadiga, mis oli 7,5 meetrit pikk.

Tegemist oli Prantsuse kummipaadiga Zodiac, Johnson mootor 55 hobujõuga ning rooliga

juhitav. Filmis oli analoogne paat ning näen selles sarnasust. Võib-olla alguses võiks olla

Kalmeti mängitud tegelaskujus XXXle iseloomulikke jooni, kui ta tegi Virus äri, aga pärast

muutus XXXiks üle. Kuni pangaröövini ei ole aru saada, kes see kolmas tegelane võis olla.“ (II

kd tl 118 pöördel – 119). Seega ei ole isegi sündmuses osalenud ja mängufilmi näinud

tunnistajal XXX endal täit selgust, keda mängis filmis näitleja Karl-Andreas Kalmet ja kes oli

filmis XXX.

47. Hagejate väidete kohaselt on XXX mängufilmis ära tuntav järgmiste asjaolude ja

tunnuste järgi – meesterahvas; umbes 20.aastane; juveeliäri röövi ja pangaröövi

toimepanemine.

Kohtu hinnangul ei sisaldu XXX osas viidatud tunnustes ühtegi sellist tunnust, millest saaks

järeldada, et tegemist on XXX kujutamisega. Neid tunnuseid ei ole eraldivõetuna viidatud

asjaolude osas ega ka nende kogumis. Kohtu hinnangul ei saa järeldada, et 20.aastane

Nõukogude Eestist pärit mees, kes pani toime Soomes röövimised peaks olema kindlasti XXX

ning saaks järeldada, et film on tehtud XXX.

Tunnistaja XXX ütluste kohaselt on kolmas isik ebamäärane, aga pangaröövi episoodi järgi

võiks see olla XXX. Tunnistaja sõnul „ülejäänud osas ei tunne XXXd filmist ära. Võib-olla

alguses võiks olla Kalmeti mängitud tegelaskujus XXXle iseloomulikke jooni, kui ta tegi Virus

äri, aga pärast muutus XXXiks üle. Kuni pangaröövini ei ole aru saada, kes see kolmas tegelane

võis olla.“ (II kd tl 118 pöördel – 119). Seega ei ole ka sündmuses osalenud ja mängufilmi

näinud tunnistajal XXX täit selgust, kes oli selles filmis XXX(endine XXX).

48. Hagejate väidete kohaselt on XXX mängufilmis ära tuntav järgmiste asjaolude ja

tunnuste järgi – meesterahvas; umbes 20.aastane; jõutreeningu tegemine; kummipaadiga

põgenemine Soome ja sealt edasi Rootsi minek; kangelasena vastuvõtt Rootsis;

kohanemisraskuste üleelamine; juveeliäri röövi ja pangaröövi toimepanemine; vanglakaristuse

kandmine; vanglas olles tütarlastelt virnade viisi kirjade saamine.

Kohtu hinnangul ei sisaldu XXXi osas viidatud tunnustes ühtegi sellist tunnust, millest saaks

järeldada, et tegemist on XXXi kujutamisega. Neid tunnuseid ei ole eraldivõetuna viidatud

asjaolude osas ega ka nende kogumis. Kohtu hinnangul ei saa järeldada, et 20.aastane

Nõukogude Eestist pärit mees, kes tegeleb jõutreeninguga, kes põgenes 1984.aastal Soome ja

sealt edasi Rootsi, sai seal hea vastuvõtu osaliseks, kuid pidi taluma hiljem kohanemisraskusi,

kes pani toime Soomes röövimised, kes kandis seejärel karistust ja sai vanglas olles tüdrukutelt

kirju, peaks kindlasti olema XXX ning saaks järeldada, et film on tehtud XXXist.

Tunnistaja XXX ütluste kohaselt tunneb ta filmis ära iseennast, kuid teiseks, keda võib ära

tunda, on XXX. Tunnistaja sõnul „XXX oli kulturist ja oli nõukogude ajal sellel spordialal

tuntud, juunioride meister ja tema võis selle järgi ära tunda. Ta oli jõumees. Teine osa, kust

võib XXXi ära tunda, on pangarööv.“ (II kd tl 118 pöördel – 119). Seega ainuke isik, kelle ta

2-16-16730

14 (22)

lisaks endale filmis ära tunneb, on XXX. Samas ei saa kohtu hinnangul XXX ütlustele, kellegi

ära tundmise osas ülemäära suurt tähtsust omistada, kuna ta on ise nendes sündmustes osaline

olnud. Kohus peab lähtuma keskmise vaataja arusaamast. XXX ei saa oma osaluse tõttu olla

keskmiseks vaatajaks, kelle arusaama võiks aluseks võtta.

49. Eeltoodud tunnuste puhul on tegemist liiga üldiste tunnustega, et neid oleks võimalik

pidada ühe konkreetse isiku tunnuseks. Tunnus peab selleks, et selle alusel isikut tuvastada,

olema konkreetne. Isikuandmeks olev tunnus peab olema selline, mis võimaldab isiku

kahtlematult ära tunda. Seejuures ei saa kohus lähtuda sellest, kas kohus nad ära tunneb või

mitte, vaid sellest, kas keskmine filmi vaataja seda teha saab. Nagu kohus märkis, ei saa

keskmise vaatajaga võrdsustada XXX. Kohtu hinnangul saaks keskmine vaataja seejuures olla

keskmiselt informeeritud inimene. Seetõttu ei saa kohtu arvates keskmise vaatajaga võrdustada

ka ajakirjandust ega ajakirjanikku, kes tavapäraselt loo kirjutamisel kogub enne artikli

avaldamist vajalikku informatsiooni.

Tunnistajana üle kuulatud XXX ütluste kohaselt on ta näinud mängufilmi „Sangarid“, kuid ta

ei ole kindel selles, et seal on kujutatud reaalselt eksisteerivaid inimesi. XXX selgitab, et „Sageli

on filmilood inspireeritud sündmusest aga lähevad tegelikest inimestest ja sündmustest

võrdlemisi kaugele. Teine reservatsioon on see, et tegemist on komöödiaga. Ja mul on kahtlus,

kas saab tõsiselt võetavalt kujutada reaalselt inimest ja temaga toimunud sündmust.“ Lisaks

selgitab XXX, et ta oli kursis sellega, et teatud isikud (nagu XXX) põgenesid Soome ja sealt

edasi Rootsi ning sellest oli juttu üheksakümnendate lõpul kui nad tagasi pöördusid. XXX

vastas küsimusele kui täpselt ta on kursis selle sündmusega, et teatud isikud (XXX) põgenesid

Soome ja sealt edasi Rootsi, et „Olid inimesed, kes lahkusid Eestist. Ja kõik see, mis on kuulda

olnud meedia vahendusel.“ (II kd tl

179 pöördel-180). Seega oli XXX mingil määral kursis põgenemise sündmustega tulenevalt

sellest, mida kajastati meedias.

Kohtule esitatud aadressilt www.ohtuleht.ee tehtud 18.05.2001 ajalehe artikli „Kummipaadiga

NSV Liidust pagemine tegi poistest sangarid“ väljatrükist nähtub, et artiklis kirjutatakse sellest,

et Rootsi eestlased võtsid kummipaadipõgenikke XXX, XXXt, XXXi ja XXXd vastu kui

kangelasi. „XXX tabati seitse kuud pärast paadipõgenemist Stockholmis Stockmanni

kaubamajas nahktagi varguselt. XXX läks koos XXX Soome röövretkele. 1985. aasta mais

röövib tiim XXX-XXX Helsingis kahel päeval järjest Tillanderi kullasepaäri ja Aktsiapanga

äärelinna filiaali. Paadipõgenikud olid relvastatud summutiga püstolkuulipilduja ja

parabellumiga. /…/ Poisid varjasid end XXX pruudi XXX juures Helsingi äärelinnas. Kolm

päeva pärast röövi sai politsei röövlitele jälile /…/.XXX ja XXX mõisteti 8 aastaks trellide

taha.“ (I kd tl 100-105).

Samas ei saa antud artikli pinnalt järeldada, et keskmine filmi vaataja peaks lähtuma niivõrd

detailsest informatsioonist ja sellest tulenevalt järeldama, et filmis ongi tegemist samade

kummipaadipõgenikega. Järeldada ei saa, et keskmine vaataja valdaks kogu informatsiooni, mis

meedias on avaldatud. Kohtu hinnangul võiks keskmine filmi vaataja omada teavet selle kohta,

et 1980-ndatel aastel toimus paadiga põgenemine Soome, selles osales 3 või 4 meest, kellest

osa panid toime röövimisi ning kandsid karistust. Sellised asjaolud ja tunnused ei saaksid aga

olla otseselt kohaldatavad ega omased hagejatele.

50. Hagejate väitel seostavad hagejaid mängufilmiga mitmed meediaväljaanded, mis on

kajastanud mängufilmi filmivõtteid ja muud mängufilmiga seotud informatsiooni. Kohus

hagejatega ei nõustu. Kohtu hinnangul ei saa ajakirjanduses filmi kohta avaldatust teha

2-16-16730

15 (22)

järeldust, et keskmine vaataja oleks nende artiklite põhjal sellisel tasemel informeeritud, et

peaks hagejaid filmiga seostama ja nad sealt ära tundma.

Aadressilt http://epl.delfi.ee tehtud Eesti Päevalehe 10.09.2016 artikli väljatrükis on märgitud,

et Kristian Taska on juba harjunud, et tema uut filmi seostatakse 1984.aastal Eestis

kummipaadiga Soome ja sealt edasi Rootsi põgenenud nelja mehe elusaatusega. „Tegelikult oli

see legendaarne lugu filmitegijatele ainult ajendiks ja inspiratsiooniks. /…/ Filmis on mõned

sarnased sümbolid, nagu paadiga põgenemine ja juveelirööv, aga ei ole ühtegi tollaste

põgenejatega sarnanevat karakterit ega detaili, mis klapiks pärislooga. /…/ Teadaolevalt läksid

ka 1984. aastal põgenenud XXX, XXX, XXX ja XXXpärast Soome saabumist XXX Rootsis elava

vanaisa juurde, ent ka see detail on juhuslik. „Igal eestlasel oli nõukogude ajal läänes mõni

oma inimene“ selgitab Taska.“ Veel kirjutatakse artiklis, et tegemist on tõsielust inspireeritud

looga. „1984. aasta udusel maiööl põgenesid XXX, XXX, XXX ja XXXvarastatud kummipaadiga

Eestist Soome. Soomes, Rootsis ja Kanadas tervitati neid kangelastena. /…/ Aasta hiljem, kui

nad olid kauplusi röövinud ja tühjendanud Soomes Tillanderi kullassepaäri, nimetati

vabadusvõitluse vapiloomad ümber räpaseks nelikuks. Kõik neli on nüüdseks oma karistuse

kandnud ja elavad legaalset elu. 2010. aastal ostis Taska Film sotsiaaldemokraat Andres

Anveltilt sellest põgenemisest rääkiva filmistsenaariumi, mille tööpealkiri oli „Põgenemine“.

Toonane stsenaarium ei läinud käiku oma liigse deatilitäpsuse ja krimilikkuse pärast.

Veebruaris linastuva filmi stsenaarium ei lähtu 1984.aasta sündmustest, küll aga on saanud

sellest tõuke ja ka inspiratsiooni /…/.“ (I kd tl 138-150).

19.10.2016 väljatrükist aadressilt http://uudised.tv3.ee nähtub foto neljast isikut, kelle näol on

hagejate väitel tegemist hagejate ja XXXga.(I kd tl 151-154).

Eesti Päevalehe (Estniska Dagbladet) 07.09.2016 väljaande artiklis pealkirjaga „Eestimaise

filmi võttegrupp käis Stockholmis“ kirjutatakse, et „Sangarid“ on hoogne komöödia, mis räägib

loo kolmest Eesti poisist, kes põgenevad 1980-ndatel Nõukogu Eestist Soome kaudu Rootsi. (I

kd tl 163).

Väljatrükist 01.07.2016 ajakirja Kroonika artiklist „Skandaal! XXX ja Kris Taska läksid tülli.“

nähtub, et selles artiklis on kirjutatud et, „esimene infokilluke sellest, et XXX, XXX, XXXi ja XXX

legendaarsest piiriületusest ja hilisemast saatusest on oodata filmi, ilmus 2010. aasta märtsis.

Siis avaldas postimees, et endine kriminaalpolitseinik Andres Anvelt kirjutab stsenaariumi

legendaarsetest lindpriidest, kes 1984. aastal Soome kaudu Rootsi põgenesid. Filmi

tööpealkirjaks oli siis „Põgenemine“ ja selle tutvustus seisis, et film on inspireeritud XXX, XXX,

XXX ja XXX põgenemisest soome – tõestisündinud loost, kus hetkeline kuulsus välismaal

asendus ruttu kuritegeliku reaalsusega … Tutvustus ütles sedagi, et „kõigi meeste lood oma

elsut on olnud erinevad, tõde on tuntav kuskil vahepeal“.“ Veel kirjutatakse artiklis, et XXX,

XXX, XXX ja XXXpõgenesid Soome Karepa rannast paadiga 1984.aasta 19.mail. Noormehed

kasutasid selleks Pirita purjespordikeskusest varastatud kummipaati. Nõukogude piirivalvele

vahelejäämisest päästis neid tihe udu ja asjaolu, et piirivalvuritel oli eelmisel päeval olnud

piirivalvurite päev. Pärast nelja pingsat tundi maabusid nad 20 kilomeetri kaugusel Porvoost.

Helsingist läksid nad Rootsi ja Uppsalas said peavarju XXX vanaisa juures. Rootsi eestlased

võtsid nad vastu kui kangelasi. XXX ja XXX kuulsus asendus kriminaalsega, kui nad naasid

Soome ja tühjendasid 1985.aasta mais Tillanderi kullasepaäri ja Aktsiapanga äärelinna filiaali.

XXX ja XXX mõisteti kaheksaks aastaks trellide taha. (II kd tl 22-26).

Kohtule esitatud artiklitest nähtub, et ajakirjandus on seostanud mängufilmiga „Sangarid“ mitte

otseselt hagejaid, vaid 1984. aastal toimunud sündmusi – tõestisündinud lugu põgenemisest ja

röövidest. Eesti Päevalehe 10.09.2016 artikli väljatrükis on märgitud, et „Toonane stsenaarium

2-16-16730

16 (22)

ei läinud käiku oma liigse detailitäpsuse ja krimilikkuse pärast. Veebruaris linastuva filmi

stsenaarium ei lähtu 1984.aasta sündmustest, küll aga on saanud sellest tõuke ja ka

inspiratsiooni“. Artiklis on seega toodud varasemad tegelikkuses aset leidnud sündmused

üksnes paralleelina või võrdlusena. 19.10.2016 väljatrükist aadressilt http://uudised.tv3.ee ei

saa teha järeldust, et avaldatud foto oleks olnud seostatud konkreetselt filmis kajastatuga.

Samuti ei saa sellist järeldust teha Eesti Päevalehe (Estniska Dagbladet)

07.09.2016 väljaande artiklist pealkirjaga „Eestimaise filmi võttegrupp käis Stockholmis“ ega

01.07.2016 ajakirja Kroonika artiklist „Skandaal! XXX ja Kris Taska läksid tülli.“ Viimases on

hagejate isikutele viidatud varasema stsenaariumiga seoses ning on märgitud, et hilisem

stsenaarium ja film on üksnes ajendatud hagejate loost.

51. Kostja väitel on hagejad ise kasutanud meediat selleks, et luua meelevaldseid seoseid

filmi ja hagejatega seotud sündmuste vahel ning hagejad on avaldanud ise ajakirjanduses oma

andmeid ja on ise oma seiklused avalikkuse ette toonud.

Kohus kostja sellekohase väitega ei nõustu. Kohtule esitatud 01.07.2016 ajakirja Kroonika

artiklist „Skandaal! XXX ja Kris Taska läksid tülli.“ (II kd tl 22-26), 23.12.2016 ajakirja

Kroonika artiklist „Kristian Taska peab kohtus aru andma!“ (II kd tl 27) ja aadressilt

http://menu.err.ee tehtud väljatrükist artiklist „XXX: produtsendist kelm läks meie looga raha

järele.“ (II kd tl 139) ei nähtu, et artiklites avaldatu oleks olnud XXX (XXX) algatus, mistõttu

ei saa järeldada, et ta on soovinud tahtlikult luua seoseid filmi ja enda vahel. Lisaks märgib

kohus, et antud artiklitest ei nähtu teiste hagejate osalus artiklite kirjutamisel üldse, artiklitest

ei nähtu, et neilt oleks ajakirjanike poolt arvamust üldse küsitud.

52. Antud juhul tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta lisaks eeltoodule ka seda, et tegemist

ei ole dokumentaalfilmiga, vaid mängufilmiga, milles kajastatu puhul ei saa üheselt järeldada,

et kindlasti peaks selle tegelaskujude näol tegemist olema konkreetsete isikutega ja nende

elukäigu kajastamisega. Dokumentaalfilm on film, mis dokumenteerib mõnd tegelikkuse tahku.

Mängufilmi puhul ei saa väita, et taotletaks alati ajalooliste sündmuste või teatud isikute

elukäikude detailset, faktipõhist käsitlemist, vaid selliste filmide omapäraks on suuremal või

vähemal määral loomingulisus ja faktiline liialdus, samuti sündmuste mugandamine tulenevalt

filmi kunstilisest eesmärgist. Seetõttu tuleb antud asja lahendamisel arvesse võtta, et

mängufilmis „Sangarid“ esineb väga palju tegelikest sündmustest kõrvalekaldeid, mille tõttu

on hagejate tuvastamine samuti võimatu.

Tunnistaja XXX kinnitab, et „tegelikkuses ei läinud meil kompass katki. Kuid me ei jõudnud

Soome ilma viperusteta. Kompass ei läinud katki, vaid XXX võttis selle oma kätte ja ei osanud

seda lugeda. Sõitsime tänu temale tund aega tagasi. Saime aru, et midagi on valesti ja võtsime

XXXi käest kompassi ära. Raiskasime sellega nii palju kütust, et ei jõudnud Soome randa välja.“

Samuti märgib tunnistaja, et „ei oska öelda, miks oli filmis 3 tegelast. Meid oli tegelikult 4.

Võib-olla alguses võiks olla Kalmeti mängitud tegelaskujus XXXle iseloomulikke jooni, kui ta

tegi Virus äri, aga pärast muutus XXXiks üle. Kuni pangaröövini ei ole aru saada, kes see

kolmas tegelane võis olla. /…/ Ütleme, et mingi osa filmist on minu elu põhjal tehtud, mingi

osa pole. See Rootsi osa on küllalt segane, ei langenud kokku tegelikkusega, ainult pangarööv

langeb kokku tegelikkusega Rootsi osast. /…/ Päriselus toimusid ka pangaröövid Helsingis. (II

kd tl 118 pöördel – 119). Seega kinnitab tunnistaja XXX, et filmis esineb mitmeid olulisi

kõrvalekaldeid tegelikkusest – tegelaskujude erinev arv, pangaröövi toimumine mitte Rootsis,

vaid Helsingis ning Rootsis toimunud sündmuste erinevus tegelikkusest.

Samuti on mängufilmis „Sangarid“ täheldatavad veel mitmed kõrvalekalded tegelikkusest.

Alates 1h:16min kuni filmi lõpuni võib aru saada, et filmis istus vanglas Märt Piusi poolt

2-16-16730

17 (22)

mängitud tegelaskuju (kes võis olla XXX) ja Veikko Porkaneni mängitud tegelaskuju

(väidetavalt XXX). Karl-Andreas Kalmeti mängitud tegelaskuju (väidetavalt XXX) põgenes.

Hagejate enda väitel aga kandis XXX ka vanglakaristust.

Lisaks esineb kõrvalekaldeid väiksemates detailides – kompassi katkiminek (tegelikkuses ei

osatud seda lugeda); XXX ütluste kohaselt käidi tegelikkuses sibulaid rohimas (II kd tl 118

pöördel-119), filmis aga on lõigus alates 32min:10sek nähtav, et toimus võilillede

väljajuurimine; aadressilt www.ohtuleht.ee tehtud 18.05.2001 ajalehe artikli „Kummipaadiga

NSV Liidust pagemine tegi poistest sangarid“ väljatrükist nähtub, et röövimisel oli kasutatud

sõiduautot BMW 740 (I kd tl 100-105), filmis nähtub lõigust alates 1h:05min:30sek – 1h:16min,

et röövimisel kasutati sõiduautot Pontiac Firebird; aadressilt www.ohtuleht.ee tehtud

18.05.2001 ajalehe artikli „Kummipaadiga NSV Liidust pagemine tegi poistest sangarid“

väljatrükist nähtub, et „Paadipõgenikud olid relvastatud summutiga püstolkuulipilduja ja

parabellumiga. /…/ Poisid varjasid end XXX pruudi XXX juures Helsingi äärelinnas.“(I kd tl

100-105), filmis nähtub lõigust alates 1h:05min:30sek –

1h:16min, et röövi toimepannud isikud olid varustatud jahipüssidega ja pärast juveeliäri röövi

läksid nad majja, kus viibis Märt Piusi poolt mängitud tegelaskuju.

Ehkki pealtnäha võib arvata, et tegemist on pelgalt detailide erinevusega, võivad tihtipeale

detailid ja eriti nende rohkus mõjutada kogu filmi sisu. Kohtu hinnangul pole tegelikult olnud

filmi loojate taotlus mitte kajastada filmis hagejate elu ja nende isikuid, vaid sündmust kui

sellist.

53. Samuti tekitab kohtu hinnangul olulist segadust hagejate isikute tuvastamisel asjaolu, et

üks tegelaskuju hõlmab väidetavalt kahte erinevat isikut. Hagejad ei ole eitanud, et kuni

pangaröövini oli Karl-Andreas Kalmeti poolt mängitud tegelaskuju näol tegemist XXXiga ja

alates pangaröövist XXXga. Selliselt mitme isiku elukäigu ühendamine ühte tegelaskujusse

tähendab kohtu hinnangul seda, et selline tegelaskuju on antud juhul välja mõeldud. Tuvastada

oleks võimalik isikut konkreetse tegelaskuju kaudu kui tegelaskuju poolt mängitu kattub

olulises osas konkreetse isiku elukäigu või tema tunnustega. Antud juhul ei näe kohus, et sellist

olulist osa XXXi või XXX puhul Karl-Andreas Kalmeti poolt mängitud tegelaskuju puhul

täheldada saaks. XXXi puhul märkis kohus eelnevalt, et teda tuleks mängufilmist tuvastada

üksnes selle järgi, et ta oli 20.aastane Nõukogude Eestist pärit mees, kes oli nn „Viru ärikas“,

kes põgenes 1984.aastal Soome ja sealt edasi Rootsi, sai seal hea vastuvõtu osaliseks, kuid pidi

taluma hiljem kohanemisraskusi ning XXXt selle järgi, et ta oli 20.aastane Nõukogude Eestist

pärit mees, kes pani toime Soomes röövimised. Nendest tunnustest jääb mõlema isiku eraldi

tuvastamiseks siiski väheks ja seda enam nimetatud tunnuste ühendamisel ühte tegelaskujusse.

Kohus on seisukohal, et ühe tegelaskuju erinevatest stseenidest ei saa isik otsida talle

meelepäraseid stseene ja tunnuseid ning väita, et selles kajastatu näol on tegemist ainuüksi

temale omase elukäigu või tunnusega ning nõuda õiguste rikkumise kõrvaldamist.

Vastupidisega nõustudes muutuks filmitegemine praktiliselt võimatuks, kuna mingi sündmuse

ainetel tehtud filmi puhul võiksid sellisel juhul sündmuses osalenud isikud alati hakata väitma,

et tegemist on nende õiguste rikkumisega.

54. Hagejate väitel on hagejad tuvastatavad järgmiste asjaolude kaudu - XXX vanaisa, kelle

juures Rootsis peatuti; Eestisse jäänud XXX lapse ema.

Kohus ei nõustu hagejatega, et hagejad on tuvastatavad ka XXX kaudu. Teise isiku kaudu on

võimalik parimal juhul tuvastada kellegi enda lugu, kuid mitte enda isikuandmeid. Seoste

loomine saab isikuandmete tuvastamisel toimuda konkreetsete isiku endaga seotud sündmuste

mitte teise isiku sündmuste kaudu.

2-16-16730

18 (22)

Lisaks jääb arusaamatuks, millise konkreetse XXXga seotud sündmuse või mängufilmis

väidetavalt tema järgi valitud tegelaskuju poolt mängitu osast millist hagejat tuvastada saab.

Kuidas saab Eestisse jäänud XXX lapse ema järgi olla näiteks tuvastatav XXX või XXX või

XXX.

55. Tegemist on kohtu hinnangul hagejatega aset leidnud tõsieluliste sündmuste ainetel

loodud, mitte nende isikuandmetel põhineva teosega. Mingi sündmuse ainetel teose loomist ei

saa seostada üheselt isikuandmete kasutamisega ega isikuandmetel põhineva looga.

Kuna tegemist ei ole hagejate isikuandmete töötlemisega, siis ei pea kohus hindama, kas on

tegemist õigustatud või lubatud isikuandmete kasutamisega.

56. Kohus nõustub kostjaga, et hageja II poolt kohtusse isikuandmete töötlemise lõpetamise

ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes hagi esitamine ei olnud ajendatud mitte sellest, et tema

isikuandeid kavatsetakse lubamatult kasutada, vaid tulenevalt soovist saada filmi produtsendilt

raha oma loo kasutamise eest. Kohtu hinnangul viitab sellele aadressilt http://menu.err.ee tehtud

väljatrükist artiklist „XXX: produtsendist kelm läks meie looga raha järele.“ nähtuv. Nimelt on

artiklis XXXlt küsitud, et miks ilmub tema raamat paadipõgenemisest alles nüüd, millele XXX

vastab, et see on seotud „Sangarite“ filmiga, mis mõjus katalüsaatorina raamatu ilmumisele.

XXX ütleb, et „produtsendist kelm läks meie looga raha järele“. (II kd tl 139). Ajakirja

Kroonika 08.09.2017 artiklis „Nõuavad veerand miljonit“ on XXX avaldanud järgmist: „Mul

ei ole midagi selle naljafilmi vastu. Rasketel aegadel, kui leiba kõigile ei jagu, tulebki rohkem

tsirkust pakkuda. See film pole Krisil aga Martin Alguse unenäost alguse saanud stsenaarium,

vaid ikka ühe konkreetse loo peal ratsutamine… Ja selle peale sai ta ka raha. Kui Kris arvab,

et meie arvelt saab reklaamiarveid optimeerida, siis ta eksib. Selles äris peab oskama ka

jagada.“ (II kd tl 140-141). Kohtu hinnangul nähtub viidatud artiklitest, et XXX tegelik soov

oli saada filmis kasutatud loost kasu (hageja II viide, et selles äris peab oskama ka jagada) ja

tema põhiline mure ei ole olnud selles, et tema isikuandmeid lubamatult kasutatakse.

57. Hagejate väitel on kostja rikkunud teosega ka nende eraelu puutumatust. Eraelu

puutumatuse õiguse rikkumisel on võimalik nõuda kahju tekitava tegevuse lõpetamist VÕS §

1055 lg 1 alusel. Seejuures tuleb hinnata, kas kostja on rikkunud hagejate isiklikke õigusi VÕS

§ 1045 lg 1 p 4 ja VÕS § 1046 lg 1 mõttes.

Nimetatud sätete kohaselt on isiklikuks õiguseks ka õigus eraelu puutumatusele ja sarnased

õigused, mille hulka saab kuuluda ka eraelu ja elulookirjeldus. Riigikohus on leidnud, et eraelu

kaitsega on hõlmatud ka isiku identifitseerimine ja isiksuse muud aspektid. (vt Riigikohtu 26.

juuni 2013.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 14). Isikul on üldjuhul õigus ise määrata, kas ja

millist informatsiooni ta oma eraelu kohta (mh reisimine, sõpruskond jms) avalikustab. (vt

Riigikohtu 29.märtsi 2017.a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16, p 34).

58. Kohus leiab, et hagejate eraelu ei ole mängufilmis „Sangarid“ kajastatud. Kohus leidis

eelnevalt, et hagejate tuvastamine filmi alusel on võimatu. Identifitseerimata isiku kohta

andmete kajastamisel ei saa järeldada selle isiku eraeluliste andmete kajastamist. Seega ei saa

kohtu hinnangul järeldada seda, et filmis oleks kajastatud hagejate eraelu. II

Mittevaralise kahju hüvitamise nõue

59. Hagejad esitasid kostja vastu mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille aluseks on

hagejate isikuandmete õigusvastane töötlemineja eraelu puutumatuse rikkumine.

VÕS § 134 lg 2 kohaselt tuleb isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest,

tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest,

2-16-16730

19 (22)

tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise

kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

Mittevaralise kahju hüvitamise aluseks saab olla isikuandmete lubamatu kasutamine VÕS §

1045 lg 1 p 7 ja IKS § 11 lg 1 ja lg 2 tähenduses, samuti eraelu puutumatuse rikkumine VÕS §

1046 lg 1 tähenduses.

60. Kuna kohus ei leia, et kostja oleks hagejate isikuandmeid töödelnud ega eraelu

puutumatust rikkunud, jätab kohus hagejate mittevaralise kahju hüvitamise nõude rahuldamata.

Seetõttu ei pea kohus vajalikuks hinnata hageja poolt kohtule mittevaralise kahju ulatuse

tõendamiseks esitatud tõendeid.

61. Kohus ei hinda tõendeid, mis on esitatud asjaolu tõendamiseks, mille üle vaidlust ei ole.

Samuti ei käsitle kohus asjasse puutumatuid tõendeid.

Asitõendi osas kohaldatavad meetmed

62. Kostja esitas kohtule asitõendina DVD-koopa mängufilmist „Sangarid“.

TsMS § 289 lg 1 kohaselt tagastatakse pärast menetlust lõpetava kohtulahendi jõustumist

asitõend isikule, kellelt see on saadud või kellele see kuulub, või antakse üle isikule, kelle õigust

sellele on kohus tunnistanud, kui kohus ei määra varasemat tagastamist.

Kohus tehes käesolevas asjas lõpplahendi, tagastab seoses sellega kostjale tema poolt esitatud

asitõendi. Asitõend tagastatakse otsuse jõustumisel.

Kostja taotlus 05.12.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks

63. Kostja esitas 14.12.2017 taotluse 05.12.2017 kohtuistungi protokollis järgmiste paranduste

tegemiseks:

-

protokolli lk 10 parandada alumise rea viimast lauset järgmiselt: „Ja selle põhjal nad

väidavadki, et nende andmeid on ebaseaduslikult kasutatud“.

-

protokolli lk 12 peale kostja esindaja poolt antud selgitust (read 10-11) istungi aja

arvestamise kohta kostja menetluskulude hulka palun lisada protokolli ka kohtu otsustus

võtta vastu ka kostja menetluskulude nimekiri;

-

protokolli lk 13 täiendada kostja esindaja sõnavõtus alt 9.real kajastatud lauset

järgmiselt: „Esiteks on see kaitse küll oluline aga see ei ole absoluutne õigus ja ei seisa

kõrgemal põhi- ja inimõigustest, näiteks sõnavabadusest, eneseväljendusvabadusest.“;

-

protokolli lk 14 parandada kostja esindaja sõnavõtus ülevalt 5.real kajastatud lauset

järgmiselt: „Arvestades seda, et nõue on esitatud filmi keelamiseks, siis selline nõue on

ebaproportsionaalne ja mitte kohane.“

64. Hagejad vaidlevad protokolli parandamisele vastu.

65. Kohus leiab, et 05.12.2017 kohtuistungi protokolli parandamiseks alust ei ole ja kohus jätab

kostja taotluse rahuldamata. Protokolli lk 10 alumise rea viimasest lausest on võimalik aru

saada, et tegemist on hagejate mitte kostja väitega. Protokolli lk 12 parandamise osas

märgib kohus, et kohus on menetluskulude nimekirjad vastu võtnud, sellekohase märke

lisamine protokolli ei ole hädavajalik. Protokolli lk 13 ei ole kostja esindaja sõnavõtus alt

9ndal real kajastatud lauset vajalik täiendada, kuna kohtuistungi protokoll ei ole

stenogramm. Protokolli lk 14 kostja esindaja sõnavõtus ülevalt 5.real asuvast lausest on

arusaadav, et see käib mittevaralise kahju nõude kohta. Kostja enda suva järgi lausete

kohandamine ei ole protokolli parandamise taotlusega võimalik.

2-16-16730

20 (22)

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

66. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

hagi jääb rahuldamata, jäävad kostja menetluskulud kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1 hagejate

kanda. Hagejate enda menetluskulud jäävad hagejate enda kanda.

67. TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel määrab kohus menetluskulud kindlaks käesolevas kohtuotsuses.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja

põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud

tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174 lg 1).

68. Kostja esitas menetluskuludena esindaja kulud summas 9542,40 eurot ilma käibemaksuta.

Samuti palub kostja hagejalt välja mõista menetluskulud 05.12.2017 kohtuistungi eest

vastavalt kohtuistungi toimumise ajale.

69. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud.

70. Kõigepealt kontrollib kohus kostja lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Kohus leiab, et kostja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindaja poolt teostatud

toimingud on osaliselt põhjendatud.

Kostja esitas 22.12.2016 teavituse selle kohta, et soovib olla tsiviilasjas ära kuulatud juhul kui

hagejad esitavad hagi tagamise avalduse. Kohus märgib, et kostja esitas teavituse omal

algatusel. Lisaks märgib kohus, et selleks puudus igasugune vajadus. Hagejad ei olnud hagi

tagamise avaldust veel esitanud. Kostja ei pidanud tegema järeldust ka selle kohta, et kohus

kostjat hagi tagamise avalduse esitamisel ära ei kuula. Igaks juhuks võib menetlusosaline

menetlusdokumendi esitada, kuid selle eest vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmist nõuda

ei saa. Seetõttu jätab kohus 22.12.2016 kuupäeva osas kostja menetlustoimingu, mis seisnes

teavituskirja koostamises ja olukorra õiguslikus analüüsis, arvestamata.

Samuti on põhjendamatu kostja poolt menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoiming

30.08.2017 teavituse koostamine kohtule seoses uue menetlustoiminguga. Nimelt andis kohus

13.07.2017 määrusega hagejatele tähtaja kostja 19.06.2017 menetlusdokumendis esitatud

taotlustele vastamiseks. Hagejad vastasid 28.08.2017. Kohus oli määranud kohtuistungi

07.09.2017. Kostja oleks saanud vastuväited ja lõppkokkuvõttes ka sai vastuväited esitada

istungil. Eraldi omal algatusel menetlusdokumendi esitamine ei olnud vajalik.

Ülejäänud kostja menetlustoimingud on kohtu hinnangul põhjendatud.

71. Järgnevalt hindab kohus kostja poolt menetlustoimingutele kulutatud aja põhjendatust.

Kohus ei pea põhjendatuks kostja lepingulise esindaja poolt hagi vastuse koostamiseks kokku

20,7 tunni kulutamist. Kohtu hinnangul on hagi vastuse enda koostamiseks kostja lepingulisel

esindajal kulunud 13,5 tundi ja erinevaks suhtluseks ning olukorra analüüsiks 7,2 tundi. Olles

eelnevalt selgitanud välja kostja positsiooni ja analüüsinud olukorda, pidi kostja lepingulisel

esindajal hagi vastuse enda koostamiseks kuluma puhtalt selle koostamise aeg. Tavapäraselt

kulub eelnevalt läbimõeldud teksti ühe lehekülje koostamiseks mitte rohkem kui pool tundi.

Kuivõrd kostja 16.01.2017 menetlusdokument koosneb 10-st leheküljest, oleks põhjendatud

aeg sellise dokumendi koostamiseks 5 tundi 13,5 tunni asemel.

2-16-16730

21 (22)

Kohtule jääb arusaamatuks, mida tähendab 16.12.2016 toiming - hagimaterjalide

identifitseerimine. Kohtumaterjalide saamisele e-toimikust ei tohiks kuluda üldse mingit aega,

kuna materjalide saamine eeldab sisenemist e-toimikusse ja materjalide saamine tähendab

materjalide vastuvõtmist, mis võib ajaliselt olla mõõdetav minuti või paariga. Seetõttu ei ole

kostja poolt märgitud ajakulu selles osas põhjendatud.

Lisaks leiab kohus, et kostja on oma 19.06.2017 menetlusdokumendi koostamist alustanud

19.05.2017 kui ta asus tutvuma hagejate kompromissettepanekuga. Kohus ei pea põhjendatuks

kostja lepingulise esindaja poolt 19.06.2017 menetlusdokumendi koostamiseks kokku 15,9

tunni kulutamist. 19.06.2017 menetlusdokumendi enda koostamiseks on kostja märkinud 10,8

tundi. Sellele eelnevatele menetlustoimingutele on kostja esindajal kulunud 5,1 tundi. Kohus

peab eelnevaid menetlustoiminguid ja selleks kulnud aega põhjendatuks. Samas arvestades neid

eelnevaid toiminguid, mis seisnesid kostja positsiooni selgitamises (vestlused ja kirjavahetused)

ja õiguslikus analüüsis, pidi kostja lepingulisel esindajal vastuse enda koostamiseks kuluma

puhtalt selle koostamise aeg. Kuivõrd kostja 19.06.2017 menetlusdokument koosneb 8-st

leheküljest, oleks põhjendatud aeg sellise dokumendi koostamiseks 4 tundi 10,8 tunni asemel.

72. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja menetluskulude nimekirjas märgitud menetlustoimingute

osas maha arvestada 18,4 tundi.

73. Kohus arvestab kostja menetluskuludena ka 05.12.2017 kohtuistungiks kulunud aega,

milleks on 5 tundi ja 10 minutit.

74. Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et

lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175

lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes

sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud.

Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja

tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Lisaks on

leidnud Riigikohus, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb

hinnata igas kohtuasjas eraldi ning tunnitasu vähendamise või selle keskmisest suurema

väljamõistmise eelduseks saab olla konkreetse asja keerukus.

Hageja on märkinud lepingulise esindaja tunnitasuks 116 eurot, ilma käibemaksuta. Kohus

leiab, et kostja lepingulise esindaja tunnistasu on käesolevas asjas põhjendatud.

75. Arvestades eeltoodut on kostja lepingulise esindaja põhjendatud menetluskuluks 8 007,33

eurot.

76. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus kostja menetluskuludena kindlaks 8 007,33 eurot.

77. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Antud juhul on kostja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude

kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb hagejal tasuda kostjale

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/ allkirjastatud digitaalselt /

2-16-16730

22 (22)

Vallo Kariler kohtunik