Legislator Case Law & Legislation
1-12-5975/143 AI generated

1-12-5975/143 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

Case Number 1-12-5975/143
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Tartu Maakohtu 21. novembri 2017. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta Tartu Maakohtu 13. veebruari 2014. a otsusega tunnistati Veljo Lind süüdi karistusseadustiku

Legislator headnote

AI generated

1-12-5975/143 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Jätta Tartu Maakohtu 21. novembri 2017. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta Tartu Maakohtu 13. veebruari 2014. a otsusega tunnistati Veljo Lind süüdi karistusseadustiku

Keywords

AI generated
communication with defense counsel withdrawal of criminal complaint withdrawal of legal aid dismissal of fraud charges borderline personality disorder right to legal counsel
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

8. jaanuar 2018

Kohtuasja number

1-12-5975

Kohtukoosseis

Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas

Kohtuasi

Veljo Linnu (isikukood 35901046011) vangistusest tingimisi

enne tähtaega vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 21. novembri 2017. a

määrus

Määruskaebuse esitaja

Veljo Lind

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Prokuratuur,

esindaja

Lõuna

Ringkonnaprokuratuuri

abiprokurör Külli Zimm

Asja läbivaatamise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 21. novembri 2017. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta

kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt on Veljo Linnu poolt

uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 15% ning vägivalla- ja

seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 23–40%.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada

määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast

kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 13. veebruari 2014. a otsusega tunnistati Veljo Lind süüdi karistusseadustiku

(KarS) § 142 lg 2 p 1 järgi (sama tegu on praegu karistatav KarS § 141 lg 2 p 1 järgi) ja talle

mõisteti karistuseks 6 aastat ning 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses

viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaja alguseks luges kohus 22. mai 2012. Vangistuse

lõpptähtpäev on 22. november 2018.

2. 1. novembril 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Linnu tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud V. Linnu

ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

3. Tartu Maakohtu 21. novembri 2017. a määrusega jäeti V. Lind karistuse kandmiselt tingimisi enne

tähtaega vabastamata.

2(4)

Kohus märkis, et formaalsed eeldused V. Linnu KarS § 76 lg 2 p 2 alusel vangistusest

ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. V. Lind on ära kandnud enam kui kaks kolmandikku

talle mõistetud karistusest.

Positiivsete asjaoludena tõi kohus välja, et V. Lind on täitnud individuaalset täitmiskava, osalenud

vangla majandustöödel ja viibib avavanglas. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et V. Linnu suhtes

on läbi viidud distsiplinaarmenetlus ning tuvastatud rikkumine – kinnipeetav omas keelatud

esemeid. Samuti ei ole kindlalt teada, kuhu V. Linnul on pärast vanglast vabanemist võimalik

elama asuda. Korter, kuhu V. Lind soovib elama asuda, kuulub Suure-Jaani vallale ning vald ei

ole omanikuna nõus teda sellesse korterisse sisse kirjutama. V. Linnu tütred ei näe võimalust võtta

isa enda juurde elama. V. Lind on avaldanud soovi hakata vabanemisjärgselt tegelema

mesindusega, kuid kindel töökoht V. Linnul puudub. Töö- ja elukoha otsimisel võib saada

takistuseks kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumine. V. Lind on kriminaalkorras karistatud

kahel korral ning vanglas kannab ta karistust teist korda. Mõlemal korral on V. Lindu karistatud

seksuaalkuriteo eest. Kuriteo ajendiks on olnud sõltuvusprobleemid ning seksuaalne motiiv.

Prokurör ega kinnipidamisasutus ei toeta V. Linnu ennetähtaegset vangistusest vabastamist.

Kohus nõustus nendega ja leidis, et süüdimõistetu puhul ei kaalu positiivsed asjaolud negatiivseid

üles. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on järgneva kahe aasta jooksul uue üldise korduva

kuriteo toimepanemise tõenäosus 15%. Uue seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise

tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 23–40%. V. Lindu iseloomustavad negatiivsed asjaolud

annavad alust uskuda, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud. V. Linnu puhul ei ole võimalik

piisava kindlusega eeldada, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu.

MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD

4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Lind, kes palub maakohtu määruse

tühistada.

V. Lind ei nõustu sellega, et kahe aasta jooksul on korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus

tõusnud kahe protsendipunkti võrra. Tal ei ole vahepealsel ajal olnud karistusi, konflikte

vanglatöötajate ega kaaskinnipeetavatega. Kõik ettenähtud programmid on V. Lind läbinud ning

ta on osalenud ka majandusabitöödel. Samuti võttis V. Lind osa huviringi tööst. Alates

30. septembrist 2017 viibib V. Lind avavaglas ning vangla on andnud positiivse iseloomustuse.

Vabanemisjärgse elukoha puudumise kohta märgib V. Lind, et tal on vabanemisfondis raha ning

ta üürib endale vabanedes korteri. Seniks kuni ta saab korteri üürida soovib V. Lind olla mõned

päevad oma ema juures. Vanemad lubasid korteri leidmisega aidata ning V. Lindu toetada.

Töökohta on vanglast võimatu otsida, kuid vabanedes soovib V. Lind hakata tegelema

mesindusega. Isikut tõendava dokumendi puudumine ei ole vabastamisel takistuseks, kuna

esimese asjana ajab ta dokumendid korda. V. Lind on nõus täitma kõiki kriminaalhooldaja

ettekirjutusi – mitte tarvitama alkoholi, osalema sotsiaalprogrammis, otsima töökoha või võtma

end töötukassas arvele. Määruskaebusele lisas V. Lind Tartu Vangla 18. augusti 2017. a otsuse

tema kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamise kohta tulenevalt karistusaja lõpu

lähenemisest.

5. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks alust ei ole, kuid

määruse põhiosa tuleb muuta.

3(4)

7. V. Lind on ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusajast. Seega on täidetud

KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega

vangistusest vabastamiseks.

8. Samas on nõuetekohaselt täitmata teine ennetähtaegse vabastamise formaalne eeldus –

vabanemisjärgse elukoha olemasolu. Ringkonnakohus märgib, et vangistusest tingimisi enne

tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega.

KarS § 76 lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile.

Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud

alalises elukohas. Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli

kohaldamise vältimatu eeldus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2016. a määrus asjas

nr 3-1-1-45-16, p 7).

9. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on V. Lind avaldanud soovi asuda mõneks päevaks elama

oma ema juurde. V. Linnu ema elab koos elukaaslasega Suure-Jaani vallale kuuluvas kahetoalises

korteris. Suure-Jaani vallavalitsus on Tartu Vanglale teatanud, et V. Lind ei saa vanglast

vabanedes sellesse korterisse elama asuda (KoTo, tl 164). Määruskaebusest ega kohtuasja

materjalidest ei nähtu ka ühtegi teist eluruumi, kus V. Linnul oleks võimalik eelduslikult katseaja

lõpuni elada ja mille kohus saaks KarS § 76 lg 5 ls 2 ja § 75 lg 1 p 1 alusel määrata tema alaliseks

elukohaks. Seega ei ole käitumiskontrolli kohaldamine V. Linnu puhul võimalik ja järelikult ei

saa teda ka tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada.

10. Kuigi V. Linnul on soov otsida endale pärast vanglast vabanemist üürikorter, ei ole

määruskaebuses ega kohtuasja materjalides konkreetseid andmeid, mis viitaksid usutavalt

arvestatavale tõenäosusele, et V. Lind leiab juba lähiajal alalise elukoha. Varem on V. Lind elanud

juhututtavate ja sõprade juures, suvel ka looduses ning talvel paari päeva kaupa erinevates

kohtades (KoTo, tl 158). Seetõttu ei ole usutav, et V. Lind suudaks leida endale enne vangistusaja

lõppemist (22. novembril 2018) alalise elukoha ning seega ei ole põhjendatud kohustada vanglat

vangistusseaduse § 76 lg 4 alusel esitama lühendatud tähtaja jooksul kohtule uuesti materjalid

V. Linnu enne tähtaega tingimusliku vabastamise otsustamiseks.

11. Sõltumata eeltoodust leiab kolleegium maakohtuga nõustuvalt, et isegi, kui V. Linnul oleks

vabanemisjärgne elukoht, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, kuna

selleks on täitmata KarS § 76 lg-st 4 tulenevad eeldused.

12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine

õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas

nr 3-1-1-12-17, p 20). V. Lindu on kriminaalkorras karistatud kahel korral seksuaalkuritegude

eest, viimase kuriteo pani ta toime 6-aastase lapse suhtes. Kuritegude toimepanemise ajendiks on

olnud sõltuvusprobleemid (alkoholi tarvitamine) ja seksuaalne motiiv. Nähtuvalt vangla

iseloomustusest vähendab V. Lind enda süü suurust, ei tunnista täiel määral toimepandud kuritegu

ja vähendab kannatanule tekitatud kahju, väites, et sellest ei olnud midagi ning ta katsus alaealist

poissi vaid riiete pealt (KoTo, tl 159). V. Lind tarvitas enda sõnul vabaduses viibides alkoholi

igapäevaselt, keskmiselt liiter kanget õlut päevas. Alkoholiprobleem seisnes V. Linnu hinnangul

selles, et tal puudus töökoht ja seetõttu tarvitas ta alkoholi (KoTo, tl 158). V. Linnul ei ole

viimased kümme aastat olnud ametlikku töökohta (KoTo, tl 158), mistõttu ei ole kohtul

veendumust, et V. Lind leiaks vabanemisjärgselt sissetulekuallika. Töökoha puudumine

suurendab veelgi riski, et V. Lind asub taas alkoholi tarvitama, mis V. Linnu seksuaalkäitumise

eripära arvestades võib omakorda viia uute alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegudeni. Samuti

on V. Linnuga olnud varem probleeme kriminaalhooldusel, kuna ta on otsinud põhjuseid, et mitte

registreerimistel käia, lisaks on ta tarvitanud kriminaalhooldusel olles alkoholi (KoTo, tl 159). Ka

4(4)

vangistuses ei ole V. Lind käitunud eeskujulikult – talle on 10. jaanuaril 2017 määratud

distsiplinaarkaristus keelatud esemete omamise eest.

13. Maakohus ei jätnud tähelepanuta V. Lindu positiivselt iseloomustavaid asjaolusid: V. Lind on

vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ja töötanud majandusabitöödel. Nähtuvalt V. Linnu

määruskaebuse lisast on Tartu Vangla koostanud 18. augustil 2017 otsuse V. Linnu

ümberpaigutamiseks avavanglasse. Samas on maakohus leidnud, et positiivsed asjaolud ei kaalu

üles eelnevalt käsitletud riskitegureid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sellisele

järeldusele jõudes teinud sellist kaalutlusviga, mis annaks alust maakohtu lõppjäreldust muuta.

14. Esimese astme kohus tugines muu hulgas V. Linnu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele,

mille vangla on kinnipeetava iseloomustuses protsentidena välja toonud. V. Linnu arvates on

vangla iseloomustuses toodud riskiprotsendid liialt kõrged, samuti ei ole arusaadav, miks on

eelmise ennetähtaegse vabastamise menetluse järgselt riskiprotsendid tõusnud vangla

iseloomustuses 2 protsendipunkt võrra, kuigi V. Lind ei ole rikkunud korda, sattunud konflikti

vanglatöötajate ega kaaskinnipeetavatega. Ringkonnakohus leiab, et vangla kõnealust

riskihinnangut ei saa V. Linnu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda

seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on

kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud.

Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille

pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. (Vt ka nt Tartu

Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 1-11-14170, p 23.) Seetõttu jätab

ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 3 alusel maakohtu määruse põhiosast välja

põhjenduse, mille kohaselt „V. Linnu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe

aasta jooksul on 15% ja vägivalla- ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 23–40%.“

15. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsendile rajatud argumendi väljajätmine kohtumääruse

põhiosast ei muuda aga seda, et V. Linnu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on täitmata

nii formaalsed tingimused (vabanemisjärgne elukoht) kui ka materiaalsed eeldused (liiga kõrge

retsidiivsusrisk).

16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu

Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21. novembri 2017. a määruse sisuliselt muutmata, kuid

muudab vaidlustatud määruse põhiosa. V. Linnu määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.

/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas