1-12-5975/143 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Tartu Maakohtu 21. novembri 2017. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta Tartu Maakohtu 13. veebruari 2014. a otsusega tunnistati Veljo Lind süüdi karistusseadustiku
Legislator headnote
AI generated1-12-5975/143 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium: Jätta Tartu Maakohtu 21. novembri 2017. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta Tartu Maakohtu 13. veebruari 2014. a otsusega tunnistati Veljo Lind süüdi karistusseadustiku
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Määruse kuupäev
8. jaanuar 2018
Kohtuasja number
1-12-5975
Kohtukoosseis
Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas
Kohtuasi
Veljo Linnu (isikukood 35901046011) vangistusest tingimisi
enne tähtaega vabastamine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) 21. novembri 2017. a
määrus
Määruskaebuse esitaja
Veljo Lind
Teised määruskaebemenetluse
pooled
Prokuratuur,
esindaja
Lõuna
Ringkonnaprokuratuuri
abiprokurör Külli Zimm
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Tartu Maakohtu 21. novembri 2017. a määruse resolutiivosa muutmata, kuid muuta
kohtumääruse põhiosa, jättes sellest välja põhjenduse, mille kohaselt on Veljo Linnu poolt
uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 15% ning vägivalla- ja
seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 23–40%.
2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada
määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast
kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Tartu Maakohtu 13. veebruari 2014. a otsusega tunnistati Veljo Lind süüdi karistusseadustiku
(KarS) § 142 lg 2 p 1 järgi (sama tegu on praegu karistatav KarS § 141 lg 2 p 1 järgi) ja talle
mõisteti karistuseks 6 aastat ning 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses
viibitud aeg karistusaja hulka. Karistusaja alguseks luges kohus 22. mai 2012. Vangistuse
lõpptähtpäev on 22. november 2018.
2. 1. novembril 2017 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid V. Linnu tingimisi enne
tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ega prokuratuur ei toetanud V. Linnu
ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
3. Tartu Maakohtu 21. novembri 2017. a määrusega jäeti V. Lind karistuse kandmiselt tingimisi enne
tähtaega vabastamata.
2(4)
Kohus märkis, et formaalsed eeldused V. Linnu KarS § 76 lg 2 p 2 alusel vangistusest
ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. V. Lind on ära kandnud enam kui kaks kolmandikku
talle mõistetud karistusest.
Positiivsete asjaoludena tõi kohus välja, et V. Lind on täitnud individuaalset täitmiskava, osalenud
vangla majandustöödel ja viibib avavanglas. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et V. Linnu suhtes
on läbi viidud distsiplinaarmenetlus ning tuvastatud rikkumine – kinnipeetav omas keelatud
esemeid. Samuti ei ole kindlalt teada, kuhu V. Linnul on pärast vanglast vabanemist võimalik
elama asuda. Korter, kuhu V. Lind soovib elama asuda, kuulub Suure-Jaani vallale ning vald ei
ole omanikuna nõus teda sellesse korterisse sisse kirjutama. V. Linnu tütred ei näe võimalust võtta
isa enda juurde elama. V. Lind on avaldanud soovi hakata vabanemisjärgselt tegelema
mesindusega, kuid kindel töökoht V. Linnul puudub. Töö- ja elukoha otsimisel võib saada
takistuseks kehtiva isikut tõendava dokumendi puudumine. V. Lind on kriminaalkorras karistatud
kahel korral ning vanglas kannab ta karistust teist korda. Mõlemal korral on V. Lindu karistatud
seksuaalkuriteo eest. Kuriteo ajendiks on olnud sõltuvusprobleemid ning seksuaalne motiiv.
Prokurör ega kinnipidamisasutus ei toeta V. Linnu ennetähtaegset vangistusest vabastamist.
Kohus nõustus nendega ja leidis, et süüdimõistetu puhul ei kaalu positiivsed asjaolud negatiivseid
üles. Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on järgneva kahe aasta jooksul uue üldise korduva
kuriteo toimepanemise tõenäosus 15%. Uue seksuaal- ja vägivallakuriteo toimepanemise
tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 23–40%. V. Lindu iseloomustavad negatiivsed asjaolud
annavad alust uskuda, et karistuse eesmärgid ei ole täidetud. V. Linnu puhul ei ole võimalik
piisava kindlusega eeldada, et ta ei pane vabaduses toime uut kuritegu.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
4. Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Lind, kes palub maakohtu määruse
tühistada.
V. Lind ei nõustu sellega, et kahe aasta jooksul on korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus
tõusnud kahe protsendipunkti võrra. Tal ei ole vahepealsel ajal olnud karistusi, konflikte
vanglatöötajate ega kaaskinnipeetavatega. Kõik ettenähtud programmid on V. Lind läbinud ning
ta on osalenud ka majandusabitöödel. Samuti võttis V. Lind osa huviringi tööst. Alates
30. septembrist 2017 viibib V. Lind avavaglas ning vangla on andnud positiivse iseloomustuse.
Vabanemisjärgse elukoha puudumise kohta märgib V. Lind, et tal on vabanemisfondis raha ning
ta üürib endale vabanedes korteri. Seniks kuni ta saab korteri üürida soovib V. Lind olla mõned
päevad oma ema juures. Vanemad lubasid korteri leidmisega aidata ning V. Lindu toetada.
Töökohta on vanglast võimatu otsida, kuid vabanedes soovib V. Lind hakata tegelema
mesindusega. Isikut tõendava dokumendi puudumine ei ole vabastamisel takistuseks, kuna
esimese asjana ajab ta dokumendid korda. V. Lind on nõus täitma kõiki kriminaalhooldaja
ettekirjutusi – mitte tarvitama alkoholi, osalema sotsiaalprogrammis, otsima töökoha või võtma
end töötukassas arvele. Määruskaebusele lisas V. Lind Tartu Vangla 18. augusti 2017. a otsuse
tema kinnisest vanglast avavanglasse ümberpaigutamise kohta tulenevalt karistusaja lõpu
lähenemisest.
5. Prokuratuur määruskaebusele ei vastanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu vaidlustatud määruse tühistamiseks alust ei ole, kuid
määruse põhiosa tuleb muuta.
3(4)
7. V. Lind on ära kandnud üle kahe kolmandiku mõistetud karistusajast. Seega on täidetud
KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega
vangistusest vabastamiseks.
8. Samas on nõuetekohaselt täitmata teine ennetähtaegse vabastamise formaalne eeldus –
vabanemisjärgse elukoha olemasolu. Ringkonnakohus märgib, et vangistusest tingimisi enne
tähtaega vabastamine on KarS § 76 lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega.
KarS § 76 lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile.
Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane KarS § 75 lg 1 p-s 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud
alalises elukohas. Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli
kohaldamise vältimatu eeldus (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. mai 2016. a määrus asjas
nr 3-1-1-45-16, p 7).
9. Kohtule esitatud materjalide kohaselt on V. Lind avaldanud soovi asuda mõneks päevaks elama
oma ema juurde. V. Linnu ema elab koos elukaaslasega Suure-Jaani vallale kuuluvas kahetoalises
korteris. Suure-Jaani vallavalitsus on Tartu Vanglale teatanud, et V. Lind ei saa vanglast
vabanedes sellesse korterisse elama asuda (KoTo, tl 164). Määruskaebusest ega kohtuasja
materjalidest ei nähtu ka ühtegi teist eluruumi, kus V. Linnul oleks võimalik eelduslikult katseaja
lõpuni elada ja mille kohus saaks KarS § 76 lg 5 ls 2 ja § 75 lg 1 p 1 alusel määrata tema alaliseks
elukohaks. Seega ei ole käitumiskontrolli kohaldamine V. Linnu puhul võimalik ja järelikult ei
saa teda ka tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastada.
10. Kuigi V. Linnul on soov otsida endale pärast vanglast vabanemist üürikorter, ei ole
määruskaebuses ega kohtuasja materjalides konkreetseid andmeid, mis viitaksid usutavalt
arvestatavale tõenäosusele, et V. Lind leiab juba lähiajal alalise elukoha. Varem on V. Lind elanud
juhututtavate ja sõprade juures, suvel ka looduses ning talvel paari päeva kaupa erinevates
kohtades (KoTo, tl 158). Seetõttu ei ole usutav, et V. Lind suudaks leida endale enne vangistusaja
lõppemist (22. novembril 2018) alalise elukoha ning seega ei ole põhjendatud kohustada vanglat
vangistusseaduse § 76 lg 4 alusel esitama lühendatud tähtaja jooksul kohtule uuesti materjalid
V. Linnu enne tähtaega tingimusliku vabastamise otsustamiseks.
11. Sõltumata eeltoodust leiab kolleegium maakohtuga nõustuvalt, et isegi, kui V. Linnul oleks
vabanemisjärgne elukoht, ei ole tema ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud, kuna
selleks on täitmata KarS § 76 lg-st 4 tulenevad eeldused.
12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine
õiguskuulekas käitumine (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. a määrus asjas
nr 3-1-1-12-17, p 20). V. Lindu on kriminaalkorras karistatud kahel korral seksuaalkuritegude
eest, viimase kuriteo pani ta toime 6-aastase lapse suhtes. Kuritegude toimepanemise ajendiks on
olnud sõltuvusprobleemid (alkoholi tarvitamine) ja seksuaalne motiiv. Nähtuvalt vangla
iseloomustusest vähendab V. Lind enda süü suurust, ei tunnista täiel määral toimepandud kuritegu
ja vähendab kannatanule tekitatud kahju, väites, et sellest ei olnud midagi ning ta katsus alaealist
poissi vaid riiete pealt (KoTo, tl 159). V. Lind tarvitas enda sõnul vabaduses viibides alkoholi
igapäevaselt, keskmiselt liiter kanget õlut päevas. Alkoholiprobleem seisnes V. Linnu hinnangul
selles, et tal puudus töökoht ja seetõttu tarvitas ta alkoholi (KoTo, tl 158). V. Linnul ei ole
viimased kümme aastat olnud ametlikku töökohta (KoTo, tl 158), mistõttu ei ole kohtul
veendumust, et V. Lind leiaks vabanemisjärgselt sissetulekuallika. Töökoha puudumine
suurendab veelgi riski, et V. Lind asub taas alkoholi tarvitama, mis V. Linnu seksuaalkäitumise
eripära arvestades võib omakorda viia uute alaealiste vastu suunatud seksuaalkuritegudeni. Samuti
on V. Linnuga olnud varem probleeme kriminaalhooldusel, kuna ta on otsinud põhjuseid, et mitte
registreerimistel käia, lisaks on ta tarvitanud kriminaalhooldusel olles alkoholi (KoTo, tl 159). Ka
4(4)
vangistuses ei ole V. Lind käitunud eeskujulikult – talle on 10. jaanuaril 2017 määratud
distsiplinaarkaristus keelatud esemete omamise eest.
13. Maakohus ei jätnud tähelepanuta V. Lindu positiivselt iseloomustavaid asjaolusid: V. Lind on
vangistuses läbinud sotsiaalprogramme ja töötanud majandusabitöödel. Nähtuvalt V. Linnu
määruskaebuse lisast on Tartu Vangla koostanud 18. augustil 2017 otsuse V. Linnu
ümberpaigutamiseks avavanglasse. Samas on maakohus leidnud, et positiivsed asjaolud ei kaalu
üles eelnevalt käsitletud riskitegureid. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus sellisele
järeldusele jõudes teinud sellist kaalutlusviga, mis annaks alust maakohtu lõppjäreldust muuta.
14. Esimese astme kohus tugines muu hulgas V. Linnu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosusele,
mille vangla on kinnipeetava iseloomustuses protsentidena välja toonud. V. Linnu arvates on
vangla iseloomustuses toodud riskiprotsendid liialt kõrged, samuti ei ole arusaadav, miks on
eelmise ennetähtaegse vabastamise menetluse järgselt riskiprotsendid tõusnud vangla
iseloomustuses 2 protsendipunkt võrra, kuigi V. Lind ei ole rikkunud korda, sattunud konflikti
vanglatöötajate ega kaaskinnipeetavatega. Ringkonnakohus leiab, et vangla kõnealust
riskihinnangut ei saa V. Linnu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel arvestada. Seda
seetõttu, et vangla materjalidest ei nähtu, millise metoodika ja milliste andmete alusel on
kinnipeetava iseloomustuses kajastuv uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsent leitud.
Vangla riskihinnang on täielikult põhistamata ega ole seega kontrollitav: puuduvad andmed, mille
pinnalt jälgida tõenäosusarvutuse käiku ja uurida selle teaduslikku põhjendatust. (Vt ka nt Tartu
Ringkonnakohtu 23. oktoobri 2017. a määrus asjas nr 1-11-14170, p 23.) Seetõttu jätab
ringkonnakohus KrMS § 390 lg 1 ja § 337 lg 1 p 3 alusel maakohtu määruse põhiosast välja
põhjenduse, mille kohaselt „V. Linnu poolt uue kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe
aasta jooksul on 15% ja vägivalla- ja seksuaalkuriteo toimepanemise tõenäosus 23–40%.“
15. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosusprotsendile rajatud argumendi väljajätmine kohtumääruse
põhiosast ei muuda aga seda, et V. Linnu ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks on täitmata
nii formaalsed tingimused (vabanemisjärgne elukoht) kui ka materiaalsed eeldused (liiga kõrge
retsidiivsusrisk).
16. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 3, jätab Tartu
Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21. novembri 2017. a määruse sisuliselt muutmata, kuid
muudab vaidlustatud määruse põhiosa. V. Linnu määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt.
/allkiri/ /allkiri/ /allkiri/
Juhan Sarv
Maarika Kuusk
Aarne Sarjas