3-18-12/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U M Ä Ä R U S
Legislator headnote
AI generated3-18-12/5 · Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja: K O H T U M Ä Ä R U S
Full text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Sirje Kaljumäe Määruse tegemise aeg ja koht 04. jaanuar 2018, Tartu Haldusasja number 3-18-12 Haldusasi Menetlusosalised A.B. kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamiseks (hambaravi) Kaebaja – A.B. Vastustaja – Viru Vangla Menetlustoiming Kaebuse tagastamine
RESOLUTSIOON 1. Tagastada A.B.i kaebus.
2. Tõlkida kohtumäärus kaebajale vene keelde.
Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale saab esitada Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT 1. Viru Vangla kinnipeetav A.B. esitas 27.12.2017 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta taotleb Viru Vanglalt kahju hüvitamist 600 euro ulatuses. Kaebuse kohaselt viibis kaebaja 23.11.2017 hambaarsti vastuvõtul, kelle juurde kutsumist hammaste eemaldamiseks ta oli väidetavalt oodanud üle kahe kuu. Kaebaja väitel keeldus arst pärast lühikest läbivaatamist haigeid hambaid eemaldamast, so enda kui arsti kohustust täitmast. Kaebaja kurdab teravat hambavalu ja leiab, et haigete hammaste eemaldamine oli vajalik, kuid nüüd tuleb pidevalt võtta valuvaigistavaid vahendeid, mis samuti mõjuvad tervisele, ning suure valu tõttu hammastes sööb ta halvasti. Kaebaja leiab, et arsti tegevus oli vastutustundetu, lohakas ja sihilik, tekitades oma tegevusega ohu kaebaja tervisele. 2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Kaebuse tagastamisel selgitab kohus võimaluse korral, kuhu ja millises korras on kaebajal võimalik asja lahendamiseks pöörduda (HKMS § 121 lg 3).
2 3. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on üldreeglina halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette muud menetluskorda. 4. Vangistusseaduse (VangS) 49 lg 1 kohaselt on tervishoid vanglas riigi tervishoiusüsteemi osa. Tervishoidu vanglas korraldatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse alusel. VangS § 52 lg 1 kohaselt osutab tervishoiuteenuseid vanglas tervishoiutöötaja vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse eriarstiabi osutamist reguleerivatele sätetele. Arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid (VangS § 52 lg 2). Vanglas osutatavate tervishoiuteenuste hulka kuulub ka hambaravi vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2003 määrusele nr 330 „"Vangistusseaduse" alusel osutatavate tervishoiuteenuste ning nende osutamiseks vajalike ravimite ja meditsiiniliste abivahendite soetamise riigieelarvest rahastamise maht, tingimused ja kord“ (lisas 1 loetletud teenused). 5. Kohtupraktikas on kujunenud järjekindel seisukoht, et tervishoiuteenuse osutamine vanglas ja sellega kaasnevad meditsiinilised otsused, ravivõtted jms ei erine olemuslikult tervishoiuteenuse osutamisest mujal ning tervishoiuteenuse osutamisel tekib vangla ja kinnipeetava vahel eraõiguslik lepinguline suhe (vt Riigikohtu erikogu 25.09. 2017 määrus asjas nr 3-17-1076, p 8 ja seal viidatud praktika). Kui kaebajal on etteheiteid talle osutatava tervishoiuteenuse osas, ei ole tegemist halduskohtu pädevusse kuuluva kohtuasjaga. VangS § 52 lg-le 2 tuginedes tuvastab tervishoiuteenuse vajaduse arst ning tegemist on meditsiinilise otsustusega eraõiguslikus suhtes, mitte aga haldusotsusega. 6. Ka tervishoiuteenuse osutamise või sellest keeldumisega tekitatud kahju hüvitamine on võlaõiguslik suhe, mida reguleerivad võlaõigusseadus (41. peatükk) ja valdkondlikud seadused. Tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine kuulub samuti maakohtu pädevusse (Riigikohtu halduskolleegiumi 21.12.2010 otsus haldusasjas nr 3-3-1-69-10, p 9). Käesoleval juhul on kaebaja pöördunud halduskohtu poole vaidluse lahendamiseks, mis olemuslikult tekib vangla ja kinnipeetava vahel kujunenud eraõiguslikust suhtest. Vaidlus, mis tuleneb eraõigussuhtest, lahendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 1 ja § 9 lg 1 alusel maakohtus. 7. Eelnevat arvestades tuleb kaebus HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel tagastada. Tervishoiuteenuse osutamise üle toimuva vaidluse lahendamiseks (sh vastava kahju hüvitamise nõude esitamiseks) tuleb kaebajal pöörduda Viru Maakohtusse. Maakohtusse pöördumisel ei pea kinnipeetaval olema eelnevalt läbitud VangS § 11 lg-tes 5 ja 8 ette nähtud kohustuslik kohtueelne menetlus.
(allkirjastatud digitaalselt)
Sirje Kaljumäe kohtunik