2-16-14147/27 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TÄIENDAV OTSUS

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

05. jaanuar 2018.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-16-14147

Tsiviilasi

Xxxhagi Xxxvastu kahju hüvitise nõudes

Tsiviilasja hind

130 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Xxx(isikukood xxx; elukoht: xxx; e-post: xxx)

Kostja: Xxx(endine Xxx) (isikukood xxx

Kostja lepinguline esindaja: Indrek Põder (e-post:

info@asisconsult.ee)

Menetluse liik

RESOLUTSIOON

lihtmenetlus

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Xxxhageja Xxxkasuks kahju hüvitis 130 eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja Xxxkanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on

antud loa edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30

päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse

koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja põhjendused

Hagiavalduse kohaselt 17.07.2015a. kell 15:45 Tallinn xxx juures kostja lõi kolm korda käega

vastu hagejale kuuluva xxx auto klaasi. Esiklaasivahetus läks maksma 130 eurot. Avaldus

politseisse sündmuse kohta oli esitatud. Väärteomenetlus on lõpetatud. Hageja ei saanud

kasutada sõiduautot purustatud esiklaasiga ning hageja palub kostjal hüvitada tekkinud kahju,

mis tekkis seoses uue autoklaasi paigaldamisega. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja

mõista kahju hüvitis 130 eurot, mis seisneb autoklaasi vahetamise kuludes.

Kostja vastuväited

Kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu.

Kostja vastuväidete kohaselt 17.07.2015 toimus liiklusõnnetus aadressil xxx Tallinn. Antud

juhtum registreeriti politsei ühtses infosüsteemis nr 3110150128821 LÕ 1677 all. 23.03.2016

lõpetas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse väärteomenetleja xxx väärteomenetluse väärteoasjas nr 230215012376

väärteo kvalifikatsiooniga LS § 223 lg 1. Kogutud materjalide põhjal on kohtuväline menetleja

tuvastanud, et liiklusõnnetuses osalenud isikute ütlused on vastuolulised, seega ei saa teha

üheseid järeldusi liiklusõnnetuse põhjuste kohta. Samuti ei ole antud situatsiooni

videosalvestustelt näha. Kohtuväline menetleja on asunud seisukohale, et sündmuses osalenud

isikute tegudes puuduvad väärteo tunnused. 24.03.2016 esitas kostja kaebuse kohtuvälise

menetleja 23.03.2016 koostatud väärteomenetluse lõpetamise määruse peale. 29.03.2016 jättis

Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse

liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Margus Trees kaebuse lahendamise määrusega

Xxxkaebuse rahuldamata. Kaebuse lahendamise määruses on kohtuväline menetleja asunud

seisukohale, et talle ei ole teada täiendavaid tunnistajaid, kes võiksid anda erapooletuid ütluseid

juhtunu asjaolude kohta. Seega leiab kohtuväline menetleja juht, et võimalused täiendavate

tõendite kogumiseks on ammendunud.

Hageja on kohtule esitanud Politsei- ja Piirivalveameti 29.09.2015 teatise nr 3.1-1.1/22047-2.

Teatisest on näha, et hageja on esitanud 17.07.2015 avalduse, mille alusel on alustatud

väärteomenetlus nr 2317,15,007399 KarS § 218 lg 1 alusel, mis lõpetati 29.09.2015 vastavalt

VTMS § 29 lg 1 alusel, so väärteotunnuste puudumise tõttu. KarS § 218 lg 1 sätestab

varavastase süüteo väheväärtusliku asja ja varalise õiguse vastu. Hageja poolt kostjale

etteheidetav tegu kvalifitseeruks KarS § 218 lg 1 alusel. Kohtuväline menetleja on asunud

seisukohale, et sündmuses osalenud isikute tegudes puuduvad väärteo tunnused. Seega ei ole ka

kostja tegevuses väärteo tunnuseid KarS § 218 lg 1 järgi kohtuväline menetleja tuvastanud.

Kohtuväline menetleja on viinud läbi kaks erinevat väärteomenetlust eelpoolnimetatud

vahejuhtumi osas ning mõlemad väärteomenetlused on lõpetatud tuvastamata osapoolte

tegevuses väärteo tunnuseid sh kahju tekitamist ühe osapoole poolt teisele.

Kostja on asunud seisukohale, et hageja tegevus on vastuolus VÕS § 6 ja TsÜS § 138 tuleneva

hea usu põhimõttega ning hageja eesmärgiks on kahju tekitamine kostjale.

Kostja ei tunnista hagi, st ei tunnista, et tema oleks tekitanud kahju hagejale 17.07.2015 kell

15.45 toimunud vahejuhtumi ajal aadressil xxx, Tallinn. Kostja on seiskohal, et vaatamata

väärteoasja nr 230215012376 lõpetamisele kohtuvälise menetleja poolt toimus osapoolte vahel

liiklusõnnetus, milles oli kannatanuks kostja.

Menetluse käik

TsMS § 444 lg 4 alusel jättis kohus 21.11.2017 avaldatud otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa. Käesoleval juhul täiendab kohus otsust TsMS § 448 lõikes 4ˡ sätestatu

kohaselt, sest kostja teatas kümne päeva jooksul (24.11.2017) otsuse kättetoimetamisest arvates

kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei

pea

põhjendama.

Otsuse

täiendamine

lahendatakse

kirjalikus

menetluses.

Teisele

menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga

hakkab

apellatsioonkaebuse

esitamise

tähtaeg

uuesti

kulgema

täiendava

otsuse

kättetoimetamisest arvates.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid kogumis

leiab, et hagi tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi

menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama

paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2

järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt 17.07.2015 kell 15:45 xxx juures kostja lõi kolm korda

käega vastu hagejale kuuluva sõiduauto xxx registreerimisnumbriga xxx esiklaasi, mille

tulemusena klaas purunes. Kostja on seisukohal, et 17.07.2016 toimus liiklusõnnetus aadressil

xxx, milles kannatanuks oli kostja ja kostja ei ole hagejale kahju tekitanud. Seega on poolte

vahel vaidlus selle üle, millistel asjaoludele on tekkinud 17.07.2015 hagejale kuuluva sõiduauto

Ford Mondeo registreerimisnumbriga xxx esiklaasi kahjustused ja kas kostja vastutab hagejale

tekkinud kahju eest.

Kohus peab esmalt vajalikuks mä rkida jä rgmist seoses asjaoluga, et hageja ei ole oma nõuet

kvalifitseerinud. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-106-13 p-s 18 ö elnud, et hageja nõude

kvalifitseerimine ja õige seaduse kohaldamine on kohtu ülesanne. Nimelt ei ole kohus

tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 436 lg-st 7 seotud hageja poolt

õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles enne

tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud (Riigikohtu otsused nr 3-2-1-69-12 p 13, 3-2-1-62-09

p 13, nr 3-2-1-147-08 p 11, nr 3-2-1-57-13 p 10).

Antud juhul on hageja esitanud asjaolud, mille pinnalt on kohtul võimalik tuvastada, et hageja

nõue on kvalifitseeritav kahju hü vitamise nõudena võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 ja VÕS §

1045 lg 1 p 5 alusel. Nimelt hageja väidab, et kostja lõi kolm korda käega vastu hagejale

kuuluva sõiduauto Ford Mondeo registreerimisnumbriga xxxesiklaasi, mille tulemusena klaas

purunes.

VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju

tekitaja) peab kahju hü vitama, kui ta on kahju tekitamises sü ü di või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane siis, kui

see tekitati kannatanu omandi või selle sarnase õiguse või valduse rikkumisega. Riigikohus on

lahendi nr 3-2-1-80-13 p-s 15 mä rkinud, et VÕS § 1043 alusel nõude rahuldamise ü ldise

eeldusena peab hageja tõendama esmalt kostja kä itumise õigusvastasuse, endal kahju tekkimise

ning põhjusliku seose teo ja tagajä rje vahel. Nende eelduste tõendamisel vabaneb kostja VÕS §

1050 lg 1 jä rgi vastutusest, kui ta tõendab, et ei esine ü htegi seaduses sä testatud (eelkõige VÕS

§ 1045 lg 2 p-des 1–4) õigusvastasust vä listavat asjaolu või et ta ei ole kahju tekitamises sü ü di.

Kohtuistungil on tunnistaja Xxxandnud järgmisi ütluseid: “Sellel päeval sõitsin mööda Sütiste

tee ja Retke tee ristmikult Tammsaare poole. Mööda sõites ma vaatan alati selle garaaži poole

ja kaugelt nägin, et seal on konfliktne olukord, pargitud kostja auto ja hageja auto. Mööda

sõites nägin, kuidas kostja lõi parema käe rusikaga vastu hageja Fordi esiklaasi. Ei hakanud

peatuma, kuna ma kiirustasin kohtumisele (tlk 157 pöördel).

Kohtule esitatud väärteomenetluse nr 2317,15,007399 raames 17.07.2015 koostatud tunnistaja

xxx ülekuulamise protokolli kohaselt 17.07.2015 a kell 16.00 Xxxsulges sõidutee

garaažiühistust xxx ning kutsus välja munitsipaalpolitsei. Pärast helistas kuskile. 5 minuti

pärast vabastas sõidutee, mina otsustasin välja sõita ja sulgeda väravad. Järsku hakkas

Xxxlõhkuma minu autot esiklaasi reisija poolt. Lõhkus klaasi ära. Mina kutsusin politsei umbes

16:20. Politsei tuli kohale ja tegi fotod, muud auto osad ei ole vigastatud, kahju eksperdi

hinnangul. Xxxon garaažiühistu xxx liige, kõik Xxxandmed on politseipatrullil olemas. Mulle

kuulub auto Ford, registreerimisnumberxxx, ligikaudne kahju 300 eurot (tlk 59-60, tõlge tlk

134). Kohtule esitatud väärteomenetluse nr 2317,15,007399 raames 23.07.2015 koostatud

tunnistaja Xxxülekuulamise protokolli kohaselt järsku, seistes seljaga garaaži väravate poole,

kuulsin mootori müra ja hakkasin ringi keerama, kui sain xxx auto kapotilt löögi. Mind paiskas

õhku ja ma kukkusin auto esiklaasile, mille tagajärjel see purunes. Pärast seda sõitis xxx koha

ära. Mina helistasin numbril 112. Mõne aja pärast sõitis xxx tagasi, keeras autoga ringi ja jäi

politseid ootama. Politseile teatas, et mina lõin rusikatega tema esiklaasi katki, mis ei ole tõsi

(tlk 61-62, tõlge 139).

Kohtule esitatud Xxxpoolt 17.07.2015 kell 16.15 PPA Põhja Prefektuurile esitatud avalduse

kohaselt 17.07.2015 kell 16.15 olin xxx ees oleval parklal. Samal ajal Xxxväravatest väljus hall

Ford Mondeo (xxx). Juht meelega suunas auto minu poole, vaadates mulle otsa ja sõitis enda

parema esiotsaga mulle vastu paremat põlve. Mina lendasin löögist pea parema osaga auto

esiklaasi ja hüppasin autost eemale. Fordi juht ei peatanud autot, vaid sõitis minema. Aga

natuke üle minuti aega hiljem tuli autoga tagasi ja parkis sinna, kus ta mulle otsa sõitis.

Kutsusin politsei ja kiirabi. Minul oli tuvastatud pea- ja jäsemete põrutus, kontasioon. Politsei

ja kiirabi käis kohal. Politsei ei alustanud menetlust videosalvestuse mittekättesaamise tõttu (tlk

72-73). Kohtule esitatud Xxx20.07.2015 Põhja Politseiprefektuurile esitatud avalduse kohaselt

niipea, kui Vassili auto esirattad läksid koridori betooni pealt õueasfaldile, ta andis kõvasti

gaasi ja sõitis mulle otsa enda auto parema esiotsaga. Ma olin šokis, sest nägin, et ta vaatas

mulle otse silmadesse ja tal oli täitsa “kättemaksu” nägu, ta naeris. Löök tuli mulle parema

põlve sisse, jalad lendasid kohe eemale ja ma lõin enda parema peaosaga vastu tema auto

esiklaasi ja seejärel grupeerisin oma jäsemed ja hüppasid jalgadele püsti tema autost paremale.

xxx ei peatanud autot, vaid sõitis edasi, rahulikult vahetas käiku olles juba Retke tee sõiduteel

ja sõitis minema (tlk 74 pöördel). Kohtule esitatud 15.08.2015 Xxxtunnistaja ülekuulamise

protokolli kohaselt jääb Xxxoma ütluste juurde, mis on antud avalduses. Xxxsõitis mulle otsa,

enda auto parema esistange otsaga vastu minu paremat põlve. Kukkusin kapotile ja oma pea

parema poolega lõin vastu auto tuuleklaasi. Siis grupeerisin ja hüppasin autost paremal,

jalgadele. Kiirabi käis kohal, aga haiglasse minu soovil mind ei viidud (tlk 85-86).

Kohtule esitatud 17.07.2015 kiirabikaardist nähtuvalt Xxxkaebuste kohaselt temale sõidetud

autoga otsa, löök oli vastu paremat külge, lõi pea auto esiklaasi (esiklaasis mõra). Auto sõitis

10 km/h. Väidab, et sõideti meelega otsa. Tunneb valu parema jala välimises küljes, paremas

puusas, õrn peavalu, teadvust ei kaotanud. Valu paremas käes. Kiirabi on tuvastanud, et

patsiendil teadvus on selge, hingamine normis, hingamisteed hoiab lahti, pupillid normis,

silmade avanemine spontaanne, sõnaline kontakt orienteeritud, motoorika täidab käsklusi.

Lokaalne leid: luud terved, deformatsiooni kusagil ei näe, hematoome hetkel ei ole. Turset

haavu ei näe. Ägeda neur. leiuta, tasukaaluhäireta, ninast/kõrvast eritisi ei ole (tlk 76). Kohtule

esitatud fototabelist nähtuvalt on sõiduautol Ford Mondeo reg. märgiga xxx mõrad esiklaasi

paremas küljes (tlk 79-81).

Kohus on kostja taotlusel tunnistajana üle kuulanud xxx ja xxx, kuid nimetatud isikud jõudsid

Xxxgaraažide juurde alles hiljem ning nimetatud tunnistajad ei ole ise vahetult vaidlusalust

sündmust pealt näinud ning seetõttu ei saanud anda tunnistajad xxx ja xxx ütluseid

vaidlusaluse sündmuse asjaolude kohta.

Kohtule esitatud tõendeid kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et tõendamist on leidnud,

et kostja lõi 17.07.2015 rusikaga korduvalt hagejale kuuluva sõiduauto Ford Mondeo

registrimärgiga xxxesiklaasi, mille tulemusena tekkisid esiklaasi mõrad. Nimetatud asjaolu on

tõendatud kohtuistungil üle kuulatud tunnistaja xxx ütlustega, väärteomenetluse nr

2317,15,007399 raames 17.07.2015 koostatud tunnistaja xxx ülekuulamise protokolliga ja

fototabeliga sõiduautost Ford Mondeo reg. märgiga xxx, millest nähtuvad mõrad esiklaasi

paremas küljes.

Kohus leiab, et ei ole leidnud tõendamist kostja väited, et hageja sõiduauto Ford Mondeo

esiklaasile tekkinud kahjustused (mõra) tekkisid seoses sellega, et hageja poolt kostjale

otsasõidu tulemusena kostja kukkus hageja sõiduauto kapotile ja lõi oma peaga hageja

sõiduauto esiklaasi mõra. Kuna kostja poolt väärteomenetluste raames antud ütlused on

omavahel vastuolus ja on ka vastuolus teiste asjas kogutud tõenditega, siis jätab kohus need

TsMS § 238 lg 5 alusel arvestamata. Kostja poolt 17.07.2015 PPA Põhjaprefektuurile esitatud

avalduse kohaselt juht (hageja) meelega suunas auto minu poole, vaadates mulle otsa ja sõitis

enda parema esiotsaga mulle vastu paremat põlve. Kostja poolt 20.07.2015 Põhja

Politseiprefektuurile esitatud avalduse kohaselt niipea, kui Vassili auto esirattad läksid koridori

betooni pealt õueasfaldile, ta andis kõvasti gaasi ja sõitis mulle otsa enda auto parema

esiotsaga. Ma olin šokis, sest nägin, et ta vaatas mulle otse silmadesse ja tal oli täitsa

“kättemaksu” nägu, ta naeris. 23.07.2015 kostja poolt väärteomenetluse raames tunnistajana

antud ütlustel kohaselt järsku, seistes seljaga garaaži väravate poole, kuulsin mootori müra ja

hakkasin ringi keerama, kui sain xxx auto kapotilt löögi. Seega 17.07.2015 ja 20.07.2015

politseile esitatud avalduste kohaselt seisis kostja näoga hageja poolt juhitava auto suunas ja

hageja vaatas kostjale otsa. Samas 23.07.2015 ülekuulamise protokolli kohaselt seisis kostja

hageja poolt juhitava auto suunas seljaga ja hakkas ennast ringi keerama, kui sai hageja poolt

juhitavalt autolt löögi. Seega on vastuolulised kostja selgitused selle kohta, kas ta seisis hageja

poolt juhitava sõiduauto poolt näoga või seljaga. Olukorras, kus kostja seisis väidetavalt

hageja poolt juhitava auto suunas seljaga, ei saanud hageja kuidagi kostjale otsa vaadata ning

kostja ei saanud kuidagi näha hageja „kättemaksu“ nägu, sest kostja oli hageja poole seljaga.

Kostja kiirabikaardist nähtuvalt kostja väidete kohaselt oli hageja sõiduauto sõitmise kiirus 10

km/ tunnis. Kohus leiab, et olukorras, kus auto peaks sõitma kiirusega 10 km/tunnis jalakäijale

otsa, siis inimene, kes saab autolt löögi mitte ei kuku auto kapoti peale, vaid kukub hoopis

maha auto kõrvale. Selleks, et auto poolt jalakäijale otsasõidul korral jalakäija paiskuks oma

kehaga auto kapoti peale ja peaga vastu auto esiklaasi, peab auto kiirus olema märgatavalt

suurem kui 10 km/tunnis. Kuna aga hageja sõitis välja xxx garaažist ning kohtule esitatud

fototabeli kohaselt seisab hagejale kuuluv sõiduauto 2-3 m kaugusel garaaži uksest, siis ei

saanud olla hageja sõiduauto kiirus kuigi suur. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt olid

kahjustused (mõra) üksnes auto esiklaasil ja puudusid kahjustused auto kapotil. Kohus leiab, et

kui tõele vastaks kostja käsitlus 17.07.2015 aset leidnud sündmustest, siis seoses kostja poolt

hageja kapoti peale kukkumisega oleksid pidanud analoogselt esiklaasiga olema kahjustused

(mõlgid) ka auto kapotil. Mingeid kahjustusi hagejale kuuluva auto kapotil ei ole tuvastatud.

Juhul kui kostja oleks kukkunud peaga vastu hageja auto esiklaasi nii suure jõuga, et auto

esiklaasi oleks tekkinud mõra, siis oleks pidanud kostja peas olema ka mingid väliselt

tuvastatavad kahjustused. Kohtule esitatud kiirabikaardist nähtuvalt kostjal deformatsioone,

turseid, hematoome kusagil näha ei ole. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul

tõendamist leidnud, et hageja auto esiklaasile tekkinud kahjustused tekkisid liiklusõnnetuse

raames, milles kostja oli kannatanuks.

Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kostja tekitaks kahjustusi hageja

sõiduautole Ford Mondeo lüües rusikaga vastu selle esiklaasi, mille tulemusena tekkis esiklaasi

mõra.

VÕS § 127 lg 4, mille kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema

vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu

tagajärg. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tõendatud kahju tekkimine ning põhjusliku seose

olemasolu rikkumise ja kahju vahel. Juhul kui kostja ei oleks löönud vastu hageja sõiduauto

esiklaasi, siis ei oleks tekkinud sellesse mõra. Kuna kostja tegevuse tulemusena on kahjustatud

hagejale kuuluvat sõiduautot, siis on kahju tekitamine saabunud tagajärge arvestades

õigusvastane.

Kui hageja on tõendanud, et kostja põhjustas kahju õigusvastaselt, vabaneb kostja vastutusest

juhul kui ta tõendab mõne õigusvastasust välistava asjaolu esinemise või süü puudumise

(riigikohtu 12.01.2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-127-08, p15), 20.04.2011 otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-19-11. p 12. Kostja ei ole tuginenud ühelegi VÕS § 1045 lg 2 toodud õigusvastasust

välistavale asjaolule, mistõttu antud asjas kostja vastutust välistavad asjaolud puuduvad.

VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ta ei

ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et ta

ei ole hagejale kahju tekitamises süüdi.

VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis

on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse

aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju

olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja

saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks,

muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS

§ 132 lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja

parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on

asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva

paragrahvi lõikele 1.

Hageja palub kostjalt varalise kahju hüvitisena välja mõista 130 eurot, mis seisneb autoklaasi

vahetamise kuludes. Kohus leiab, et kahju tekkimine on tõendantud kohtule esitatud

fototabeliga, millest nähtuvalt esinevad mõrad hagejale kuuluva sõiduauto esiklaasil (tlk 74-

81). Kahju suurus on tõendatud Autospetsialist Profi OÜ arvega, millest nähtuvalt on hageja

tasunud autoklaasi vahetamise eest 130 eurot (tlk 144).

Juhindudes VÕS § 128 lg 1, 2 ja § 132 lg 3 sätestatust ning tsiviilasjas esitatud tõenditest asub

kohus seisukohale, et tõendatud on hagejale kahju tekkimine 130 euro ulatuses. Eeltoodu alusel

kuulub hagi rahuldamisele.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse

korral

määrab

kohus

kindlaks

menetluskulude

proportsionaalse

jaotuse

menetlusosaliste vahel.

TsMS § 162 lg 1 järgi kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub

rahuldamisele, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest

alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik