2-16-126697/12 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 08. jaanuaril 2018

tsiviilkantseleis Kentmanni 13 Tallinnas ja e-toimikus

Tsiviilasja number

2-16-126697

Kohtuasi

Krediidikaitse Grupp OÜ hagi OÜ Mikerson ja Sergei

Korentšuki

vastu

võlgnevuse

ja

viivise

solidaarselt

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

10 000 eurot

Menetlusosalised ja esindajad

Hageja: Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223,

asukoht Pärnu mnt 130-36 Tallinn 11317), lepinguline

esindaja Jaanus Silm

Kostja 1: Osaühing Mikerson (registrikood 10431132,

asukoht Helme 11a-20 10614, Tallinn) seaduslik esindaja

Sergei Korentšuk

Kostja 2: Sergei Korentšuk (isikukood 36305150338,

elukoht Helme 11a-20 10614 Tallinn)

Kostjate lepinguline esindaja Andrei Petrov

Kohtuistungi toimumise aeg

27. november 2017

Resolutsioon

1. Krediidikaitse Grupp OÜ hagi OÜ Mikerson ja Sergei

Korentšuki

vastu

võlgnevuse

ja

viivise

solidaarselt

väljamõistmiseks rahuldada osaliselt

2. Välja mõista OÜ-lt Mikerson ja Sergei Korentšukilt

solidaarselt põhivõlg 5000 (viis tuhat) eurot ja viivis 2500

(kaks tuhat viissada) eurot Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks

Menetluskulude jaotus

Hagimenetluse kulud jätta 75% ulatuses solidaarselt OÜ

Mikerson ja Sergei Korentšuki kanda ja 25% ulatuses

Krediidikaitse Grupp OÜ kanda

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie

kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Hageja nõuded

1. Krediidikaitse Grupp OÜ (edaspidi hageja) palus Osaühingu Mikerson (edaspidi kostja 1) ja

Sergei Korentšuki (edaspidi kostja 2) vastu esitatud hagis mõista kostjatelt solidaarselt välja

hageja kasuks Credit Invest OÜ (registrikood 11344270) ja kostja 1 vahel 21.09.2015

sõlmitud laenulepingust Ci201509276 tulenev põhivõlg 5000 eurot, intress 340 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivis 30.01.2017 seisuga 3645,50 eurot, kokku 8985,50 eurot ning

mõista kostjatelt solidaarselt välja hageja kasuks viivis 0,23% päevas tagastamata

põhinõudelt 5000 eurot alates 31.01.2017 kuni põhinõude tasumiseni aga mitte enam kui

1014,50 eurot arvestusega, et kostjate kohustuste summa ei ületaks käenduslepingu p. 1.2

kokkulepitud vastutuse piirsummat 10 000 eurot.

Hagiavalduse asjaolud

2. 15.09.2015 esitas kostja 1 Credit Invest OÜ-le (edaspidi laenuandja) kodulehe

http://www.ärilaen.ee kaudu elektroonilise laenutaotluse summale 10 000 eurot tähtajaga 12

kuud. Taotluse esitas kostja 2, kui laenutaotleja juhatuse liige, kostja 1 nimel. Credit Invest

OÜ tegi kostjale 1 laenupakkumuse vabalt valitava laenu tagasimaksega summale 5000,00

eurot, intressiga 7% kuus. 21.09.2015 sõlmisid laenuandja ja kostja 1 laenulepingu

Ci201509276 (edaspidi laenuleping), mille kohaselt andis laenuandja laenusaajale laenu

5000 euro ulatuses, intressiga 7% kuus, maksetähtajaga 30 päeva. Laen anti kostjale 1

laenulepingu p 3.2 kohaselt ettevõtte põhivara soetamiseks. Koos laenulepingu sõlmimisega

sõlmiti vastavalt laenulepingu p 3.10.1 eritingimustele ja kostja 2 avaldusele laenuandja ja

kostja 2 vahel 21.09.15 käendusleping CiK201509277 (edaspidi käendusleping), mille

kohaselt kostja 1 juhatuse liige võttis endale kohustuse tagada laenulepingust tulenevate

kõigi nõuete täielik täitmine ja laenu sissenõudmisega seotud kulutuste ja kahju hüvitamine

maksimumsummas 10 000 eurot.

3. Peale laenu- ja käenduslepingu allkirjastamist kandis laenuandja 22.09.16 maksekorralduse

T.201500092 alusel kostja 1 kontole 5000 eurot, millest oli maha arvestatud laenulepingu

tasu 100 eurot. Vastavalt laenulepingule oli kostja 1 kohustatud laenu koos 350 euro

intressiga laenuandjale tagastama 21.10.2015. Seejuures oli laenusaajal lepingu eritingimuste

p 3.10.2 kohaselt õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul piiramatu arv

kordi. Laenu tagastustähtaeg pikeneb automaatselt 30 päeva võrra kui laenuandja

arveldusarvele on laekunud enne laenu tagastustähtaja saabumist või samal päeval eelneva

perioodi intress. Laenusaaja laenu koos intressiga laenuandjale tähtpäevaks ei tagastanud,

vaid pikendas laenu tagasimakse tähtaega viiel korral, s.o 20.10.2015, 20.11.2015,

22.12.2015, 22.01.2016 ja 25.04.2016 iga kord 30-ne päeva võrra, tasudes ära intressi

eelneva 30 päeva eest. Kokku tasus kostja intressi 1760 eurot, millest 10 eurot läks kuuenda

intressi tasumise katteks. Lõplikuks laenu tagasimakse tähtajaks sai 19.03.2016.

4. Ülalnimetatud tähtajaks laenusaaja ega käendaja laenu koos kõrvalnõuetega laenuandjale ei

tasunud ega pikendanud ka laenu tagasimakse tähtaega. Laenuandja sõlmis hagejaga nõude

loovutamise lepingu 1017152INK, mille kohaselt laenuandja loovutas 17.10.2016 kostja 1 ja

laenuandja vahelisest tehingust tuleneva varalise nõude koos kõrvalnõuetega hagejale koos

õigusega pöörata nõudeõigus käendaja ehk kostja 2 vastu. 17.10.2016 saatis hageja kostjatele

võlateatise 1017152, millega andis täiendava tähtaja võlakohustuse täitmiseks hiljemalt

31.10.2016, mida kostjad ei täitnud. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjad hagejale

solidaarselt laenu- ja käenduslepingu alusel võlgu põhisumma 5000 eurot, osaliselt intressi

30 päeva eest (ajavahemik 19.02.2016 kuni 19.03.2016) 340,00 eurot ja viivise alates

20.03.2016 kuni 30.01.2017 0,23% päevas 3645,50 eurot, kokku 8985,50 eurot. Lisaks

eelnevale nõuab hageja kostjatelt TsMS § 367 järgi solidaarselt täiendava viivise tasumist

tähtajaks tasumata põhinõudelt 0,23% päevas alates 31.01.2017 kuni põhinõude tasumiseni

aga mitte enam kui 1014,50 eurot arvestusega, et kostjate kohustuste summa ei ületaks

käenduslepingu p 1.2 kokkulepitud vastutuse piirsummat 10 000.

Kostjate vastuväited

5. Kostjad tunnistavad hagi osaliselt, 3590 euro põhivõla osas ja viivise osas, mis on arvutatud

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatu järgi (0,022 % päevas). Muus osas vaidlevad kostjad

hagile vastu. Kostjad on seisukohal, et kostja 1 on tasunud põhivõla katteks 1410 eurot ja

intressi katteks 350 eurot, mistõttu hageja nõuded intressi osas on alusetud. Vastuse

põhjenduste kohaselt leppisid pooled lepingu p 3.4 kohaselt laenu tagastamise ajaks

21.10.2015. Perioodil 21.10.2015–25.04.2016 on kostja 1 tasunud raha arvete nr-d

L201501024, L201501438, L201600415 ja L201600949 alusel põhivõlgnevuse katteks.

Kostja 1 on kirjutanud 25.04.2016 maksekorralduse selgituses, et maksab raha põhivõla

katteks. Kostja 1 tasus intressi arve nr L201500649 alusel 20.10.2015.

6. Laenulepingu p-d 3.10.2 ja 12.2 on ebamõistlikult kahjustavad tüüptingimused ja tühised,

kuna laenusaajal on õigus laenu tagastustähtaega pikendada laenuandja nõusolekul piiramatu

arv kordi, millega antakse talle kohustuste täitmiseks ebamõistlikult pikk ning ebatäpselt

määratletud tähtaeg (pikeneb piiramatu arv kordi). Lepingu p 3.10.2 on vastuolus sama

lepingu p-ga 6.2, mille kohaselt on laenusaaja kohustatud tagastama laenu lepingu p 3.4.

tähtajaks. Intressi tasumisel ei saa põhivõlg kunagi sissenõutavaks muutuda ning nähakse

ette, et leping pikeneb tähtaja lõppedes automaatselt, kui ka kostja 1 seda ei taotle. Kostjad ei

ole pöördunud hageja poole laenu tagastamistähtaja pikendamise taotlusega lepingu p-de

12.4 ja 12.5 alusel. Seega ei ole laenu tagastamistähtaega pikendatud. VÕS § 44, § 42 lg 3 p

19 ja 27 koosmõjus tuleneb, et VÕS § 42 lg 3 p 19 ja 27 kohaldatakse ka kostjale 1, kes

sõlmis lepingu oma majandustegevuses. Hagejal ei ole õigust laenutingimusi ühepoolselt

muuta, mistõttu on lepingu p 12.2 tühine VÕS § 44, § 42 lg 3 p 14 alusel.

7. Hageja ei ole nõudnud viivist perioodi 20.03.2016 – 20.10.2016 eest 1 aasta ja 4 kuu jooksul,

seega on viivise nõue hea usu põhimõttega vastuolus ja lõppenud pikaajalise nõude sisse

nõudmata jätmise tõttu. Hageja on oma vastuolulise käitumisega jätnud kostjatele mulje, et ta

lepingujärgses ulatuses viivist ei nõuagi. Lepingu kohaselt on viivise määr 0,23% iga laenu

tagastamisega viivitatud päeva eest ehk 82,8% aastas, mis on kümne korda rohkem, kui

seadusjärgne viivisemäär. Laenulepingu p 3.9. järgne kokkulepe viivise tasumiseks on

ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusena tühine, viivisemäär on tüüptingimus ega ole

eraldi läbi räägitud. Kostjad taotlevad ka viivise vähendamist seaduses sätestatud viivise

määrani.

8. Hageja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, sest ta ei ole teinud laenu

andmisel põhivõlgnikule nõuetekohast riskianalüüsi ja ei ole veendunud tema võimes

lepingut täita. Lepingu sõlmimisel olid kostja 1 majandusaasta aruande kohaselt tulud

väiksed - 586 eurot aastas, kostjal 2 oli minimaalne töötasu. Seega oli tõenäoline, et kostjad

ei suuda laenu tagasi maksta 1 kuu pärast ning satuvad p 3.10.2 järgi „laenuorjusse“. Kostjad

taotlevad neile hageja poolt lepingueelse kohustuse rikkumisega tekitatud kahju summas

3645,50 eurot ja jooksva viivisega 0,23% päevas põhivõlalt 5000 eurot, tasaarvestamist

võlausaldaja krediidi tagastamise nõudega. Peale tasaarvestust on võla jääk 3590 eurot,

millele lisandub viivis seaduses sätestatud määras alates 21.02.2017.

9. Arvestades kostjate rasket varalist ja majanduslikku olukorda paluvad kostjad kohtul ajatada

kohtuotsuse täitmine maksegraafiku alusel, mille kohaselt tasuvad kostjad hagejale

põhivõlgnevuse 3590 eurot 100 euro kaupa kuus kuni põhivõlgnevuse tasumiseni iga kuu

22.-ks kuupäevaks.

Kohtuotsuse põhjendused

10. Pooltel ei ole vaidlust selles, et kostja 1 esitas 15.09.2015 laenuandjale Credit Invest OÜ

kodulehe http://www.ärilaen.ee kaudu elektroonilise laenutaotluse 10 000 eurole tähtajaga 12

kuud, et taotluse esitas kostja 2 laenutaotleja juhatuse liikmena, et Credit Invest OÜ tegi

kostjale 1 laenupakkumuse summale 5000 eurot, intressiga 7% kuus, maksetähtajaga 30

päeva, et laenuandja kandis 22.09.2016 kostja 1 arvelduskontole 5000 eurot, millest oli maha

arvestatud laenulepingu tasu 100 eurot, et 21.09.2015 sõlmiti laenuandja ja kostja 2 vahel

käendusleping CiK201509277, mille kohaselt võttis kostja 2 endale kohustuse tagada

laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui lepingust tulenevate laenusaaja

poolsete kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ja laenusaaja on jätnud oma kohustused

tähtajaks täitmata, et kostja 1 on hagejale tasunud kokku 1760 eurot, et Credit Invest OÜ

loovutas nõude kostjate vastu 17.10.2016 lepinguga 1017152INK hagejale.

11. Pooltel on vaidlus selles, millal laenuandja ja kostja 1 vahel sõlmitud laenuleping lõppes,

millised kostja 1 kohustused ja millises ulatuses on täidetud hageja ees, kas lepingu

punktides 3.10.2, 12.2 ja 3.9 sätestatu on tühine, kas kostjatel on kahjunõue hageja vastu.

12. VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele

isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi

maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.

VÕS § 397 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult

maksta intressi.

13. 15.09.2015 kostja 1 laenuandjale Credit Invest OÜ esitatud elektroonilisest laenutaotlusest ja

sellele järgnenud kirjavahetusest (lk 26-27, 122-124) nähtub, et kostja 1 taotles laenuandjalt

esmalt laenu 10 000 eurot tähtajaga 12 kuud, mida laenuandja ei rahuldanud, kuna kostja

sissetulek pangakontode väljavõtetel ei kajastunud. Seejärel taotles kostja 1 18.09.2015

taotluses laenu piiramatu tähtajaga (või 12-24 kuud) 10 000 eurot 400 eurose intressimääraga

või 5000 eurot 200 eurose intressimääraga. Kostja 1 kinnitas taotluses, et tal puuduvad

võlgnevused s.h laenuvõlgnevused ning viitas, et panga väljavõtetes kajastub tema käive ning

registris on majandusaasta aruanne ja andmed tulude kohta. Laenuandja pakkus 18.09.2015

kostjale 1 laenu 5000 eurot 350 eurose intressimääraga kuus, mille järgselt saatis kostja 1

laenuandjale lepingu sõlmimiseks vajalikud andmed ning sõlmis laenuandjaga 21.09.2015

laenulepingu Ci201509276. Lepingu p-st 3.4 nähtuvalt sõlmiti see tagastamistähtajaga

21.10.2015 (lk 28), mida kajastab ka laenulepingu lisaks 1 olev maksegraafik (lk 30 pöördel).

14. Lepingu eritingimuste p 3.10.2 kohaselt on laenusaajal õigus laenu tagastustähtaega

pikendada laenuandja nõusolekul piiramatu arv kordi. Tagastustähtaja pikendamiseks peab

laenusaaja tasuma eelneva perioodi intressi. Laenu tagastustähtaeg pikeneb automaatselt 30

päeva võrra kui laenuandja arveldusarvele lepingu p 1.7 on laekunud enne laenu

tagastustähtaja saabumist või samal päeval eelneva perioodi intress vt. lepingu p. 3.6. Juhul

kui laenusaaja teeb makse, milles ei ole näidatud makse selgituses laenuandja selge tahe

makse sooritamisel ning makse ei ole piisav, et katta kõiki sissenõutavaks muutunud

summasid s.h. põhinõuet, loetakse, et makse on tehtud intressi katteks laenu tagastamise

tähtaja pikendamise eesmärgil.

Lepingu p-st 3.5 nähtuvalt oli laenu tagastamistähtaja pikendamiseks intressi tasumise

kuupäev iga kuu 21.kuupäev.

15. Kostja 1 arvelduskonto väljavõttest (lk 37) nähtuvalt ta laenusummat koos intressiga

laenuandjale 21.10.2015 ei tagastanud, vaid tasus 20.10.2015 vastavalt arvele L201500649,

millel on kajastatud põhiosa makse 5000 eurot ja intress 350 eurot (lk 53), 350 eurot. Makse

selgitusse ei ole kostja 1 märkinud, et tegemist oleks laenu osalise tagasimaksega, mistõttu

on kohus seisukohal, et laenuandja luges makse kooskõlas lepingu p-ga 3.10.2 intressi

makseks eelneva kuu eest ja laenu tähtaja pikendamise taotluseks. Kohus on seisukohal, et

laenuandja luges kooskõlas lepingu p-ga 3.10.2 intressiks eelneva kuu eest ja laenu tähtaja

pikendamiseks ka 20.11.2015 vastavalt arvele L201501024 (lk 54) tehtud makse 350 eurot,

kuivõrd see on teostatud enne 21.11.2015.

16. Asjaolu, et kostja 1 tahteks oli pikendada laenu tähtaega ja ta pidas tehtud makseid

intressimakseteks tõendab ka kostja 1 2015.a majandusaasta aruanne, mille lisas 7 on

märgitud Credit Invest OÜ-le tagastamata laenusummaks 5000,00 eurot (lk 68 pöördel).

17. Kohus on seisukohal, et 22.12.2015 (teisipäev) teostatud 350 eurost makset ei saa lugeda

laenu tagasimakse tähtaja pikendamiseks, kuna see on tehtud päev pärast lepingu p-s 3.5

märgitud 21.-st kuupäeva. Kuivõrd laenulepingus teisi lepingu pikendamise ega lõppemise

aluseid ei ole ette nähtud, siis laenuleping ei pikenenud enam üheks kuuks, vaid lõppes

21.12.2015 (esmaspäev) ning laenu põhiosa 5000 eurot ja intress 350 eurot eelneva perioodi

eest muutusid sissenõutavaks. Seega tuleb 22.12.2015 tasutud 350 eurot, 22.01.2016 tasutud

350 eurot ja 25.04.2016 tasutud 360 eurot lugeda VÕS § 88 lg 8 ja lg 9 alusel tasutuks

intresside katteks. Järelikult tuleb lugeda tasutuks sissenõutavaks muutunud intress 350 eurot

ja ülejäänud maksed kokku 710 eurot lugeda tasutuks viivise (viivitusintress) katteks.

18. Kohus on seisukohal, et laenuandja ja kostja 1 kirjavahetusega (lk 26-27, 122-124) on

tõendatud, et laenulepingu pooled pidasid läbirääkimisi laenusumma suuruse ja tingimuste

üle ning laenuandja on hinnanud ka laenusaaja majandusnäitajaid, s.t hinnanud laenusaaja

krediidivõimet, sest ta ei pidanud kostja 1 esialgset laenutaotlust põhjendatuks. Hageja väitel

hindas ta kostjate pangakontode väljavõtteid, registris olevaid majandusaasta aruandeid,

taotleja poolt esitatud muid andmeid, jm avalikult kättesaadavat infot nt. maksehäireregistrite

info ning kostjad ei ole seda ümber lükanud. Hageja on esile toonud, et laenusaaja SEB Pank

AS avatud arveldusarve väljatrükist oli laenusaajal 15.09.2014 kuni 14.09.2015 sissetulekuid

arveldusarvele kokku 133 068,96 eurot ning Nordea Panga arveldusarvel 16.09.2014 kuni

15.09.2015 oli sissetulekuid 155 731,23 eurot (lk 126-148), millest nähtus laenusaaja

kontodel aasta enne laenu saamist arvestatav rahade liikumine. Laenusaaja 2014.a

majandusaasta aruande (lk 149-157) ja varasemate aruannete, mis oli avalikult kättesaadav

info äriühingu majandusseisu kohta nähtus, et äriühingul oli 31.12.2014 seisuga omakapital

kokku 8700 eurot ning müügitulu aastas 289 647 eurot. Eeltoodu põhjal saab kohus pidada

laenuandja poolt laenusaaja kohta tehtud taustauuringut, arvestades laenusummat, piisavaks

ning järeldada, et laenuandja hindas laenusaaja maksevõimet, käitus laenu andmisel

vastutustundlikult ning täitis VÕS § 14 lg-st 1 tulenevat kohustust. Seejuures ei ole hageja

krediidiasutus, kes peab lähtuma KAS-is sätestatust ning laenusaaja ei ole tarbija, kellega

tehingu tegemisel tuleks lähtuda VÕS § 4034 varasemas redaktsioonis § 4032.

19. VÕS § 35 lg 1 sätestab, et tüüptingimuseks loetakse lepingutingimust, mis on eelnevalt välja

töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi

rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise

lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu ja lg 2, et

eeldatakse, et tüüptingimust ei olnud eraldi läbi räägitud.

20. Eelnevatest sätetest tulenevalt ei ole ühe lepingupoole poolt eelnevalt tüüplepingutes

kasutamiseks välja töötatud lepingutingimus tingimata tüüptingimus. Kostjate viidatud

lepingu punkti 3.10.2 saab pidada küll hageja poolt eelnevalt väljatöötatud lepingutes

kasutatavaks tingimuseks, kuid antud juhul on kohus seisukohal, et punkt 3.10.2 ei ole

tüüptingimuseks seetõttu, et laenulepingu sõlmimisele eelnenud kirjavahetuse (lk 26-27, 122-

124) põhjal saab seda pidada poolte vahel läbiräägituks. Nii nähtub, et kostja 1 taotles kas

piiramatu tagasimakse tähtajaga või 12-24 kuulise tagasimakse tähtajaga lepingut ning valis

laenuandja pakutud võimaluse intressi tasumisel pikendada laenu tagastamise tähtaega.

Järelikult on tegemist poolte vahel läbiräägitud tingimusega mitte tüüptingimusega, mida

kinnitab ka viide lepingu punktis 3.10. „eritingimused“. Seega ei ole antud lepingupunkt

3.10.2 tühine kostja viidatud asjaoludel.

21. Eelnevast tulenevalt on põhjendamatud ning tõendamata hageja seisukoht, et laenuleping

lõppes 19.03.2016 ning kostjate seisukoht, et laenuleping lõppes 21.10.2015.

22. Lepingu punkti 12.2, mille kohaselt on laenuandjal õigus laenutingimusi ühepoolselt muuta,

teatades sellest eelnevalt laenusaajale tema poolt laenulepingus märgitud elektronposti või

postiaadressil, ei ole laenuandja hagiavalduse asjaoludest ja lisatud tõenditest nähtuvalt

kasutanud, mistõttu on kostjate tühisuse vastuväide selle lepingu punkti osas ainetu.

23. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus

loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule

õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on

ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja

kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata

võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse

täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS

§ 101 lg 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle

täitmist.

24. Kuna kohus tuvastas eelpool, et laenuleping lõppes 21.12.2015 ja sellele järgnevad maksed

on loetud sissenõutavaks muutunud intressi ja viivitusintresside katteks, siis on kostjatel

hageja ees põhivõlg 5000 eurot, intressi tasumise kohustus puudub ja viivised on vähenenud

710 euro võrra. Järelikult tuleb kostjalt 1 hageja kasuks välja mõista põhivõlg 5000 eurot ja

viivised.

25. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral

nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni

kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär

kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

26. Laenulepingu p-s 3.9 lepiti kokku, et viivis on 0,23% tähtaegselt tasumata summalt iga

maksmisega viivitatud kalendripäeva eest. Hageja on viivist hakanud arvestama alates

20.03.2016, seega on sissenõutavaks muutunud viivis kohtuotsuse avaldamise päeva

08.01.2018 seisuga 7590 eurot, millest tuleb maha arvata kostja 1 tasutud 710 eurot. Kuna

sissenõutavaks muutunud viivis koos põhivõlaga ületab ka sellisel juhul hageja nõuet 10 000

eurot, siis saaks sissenõutavaks muutunud viivise välja mõista mitte rohkem kui 5000 eurot

ning TsMS § 367 alusel esitatud taotlus sissenõutavaks mitte muutunud viivise

väljamõistmiseks tuleb jätta rahuldamata.

27. Kohus on seisukohal, et kostjate vastuväited ei anna alust viivisemäära 0,23%

vähendamiseks, kuna tegemist on kahe äriühingu vahel sõlmitud laenulepinguga, mitte

tarbijaga sõlmitud laenulepinguga, mistõttu on kostjate viited Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-25-

16 p-le 13 asjakohatud. Lepingu sõlmimisele eelnevalt on laenulepingu pooled pidanud

intressi määrade osas läbirääkimisi (kirjavahetust), lepingu sõlmimisel ei olnud kostjal 1

alluvussuhet laenuandjaga, tehingu osapooled on sõlminud lepingu oma majandus ja

kutsetegevuses, viivisemäära suurus 0,2 – 0,5% päevas on äriühingute vahel tehingute

tegemisel tavapärane ega kahjusta ettevõtlusvabadust. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-139-14

p-s 49 lugenud mõistlikuks viivisemääraks majandustegevuse raames sõlmitavate lepingute

puhul 0,2 % päevas isegi siis, kui tegemist on tüüptingimusega. Kuivõrd antud juhul ületab

lepingujärgne viivis suuruses 0,23% võlgnetavalt summalt päevas Riigikohtu poolt antud

hinnangust üksnes 0,03% võrra, siis ei pea kohus seda kostjat 1 kahjustavaks viivisemääraks.

28. Kostjad on asunud seisukohale, et hageja on minetanud viivise nõudeõiguse, kuna viivise

nõuet ei ole esitatud kostjatele pika aja jooksul. Kohus sellega ei nõustu, kuna rikkumine sai

alguse 21.12.2015 ning viivisenõue esitati kostjatele 17.10.2016 (lk 39), mida ei saa pidada

erakordselt pika aja jooksul viivise nõudmata jätmiseks.

29. Kohus tuvastas eelpool, et hageja ei ole rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet,

mistõttu ei ole kostjal 1 hageja vastu kahju hüvitamise nõuet, mida tasaarvestada hageja

nõudega.

30. VÕS § 113 lg 8 sätestab, et viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist

vastavalt VÕS § 162, mille lõige 1 järgi võib kohus leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada tasumisele kuuluvat leppetrahvi mõistliku suuruseni

arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit.

31. Kostjad esitasid kohtule taotluse viivise vähendamiseks paludes kohtul vähendada

lepingulise viivise määra 0,23% päevas kuni seadusliku määrani 0,022% päevas põhisumma

tasumiseni ning vähendada viivist 3645,50 eurot põhinõudelt 5000 eurot perioodi 20.03.2016

– 30.01.2017 eest kuni 348,70 euroni. Taotluse põhjenduste kohaselt on põhivõlgnevus väga

suur, intress on tasutud, viivis 3645,5 eurot ja jooksev viivis 0,23% päevas on ebamõistlikult

suur ja tühine. Samuti, et hageja õigustatud huvi peaks olema selles, et saada põhivõlgnevust

tagasi ning lepingupoolte majanduslikku seisundit ehk, et hageja on paremini varaliselt ja

rahaliselt kindlustatud, kuna hageja ei ole tasunud oma raha nõude saamiseks, vaid nõue oli

loovutatud. Kostjal 1 on majanduslangus, tulud on väikesed 586 eurot aastas. Kostjal 1 on

võlad teiste võlausaldajate ees (Krediidipanga ees on võlg 9534,74 eurot laenulepingu

nr.29604 alusel ning võlg 28 500 eurot laenulepingu nr.A-27704 alusel) kohtumenetlused

võla nõudes, tegevust ei ole. Kostjal 2 on raske varaline olukord, kostja 2 töötasu on

keskmiselt 650 eurot kuus. Kostjal 2 on võlad teiste võlausaldajate ees, kohtumenetlused

võla nõudes.

32. Hageja vastuväidete kohaselt ei ole kostjad viivise vähendamist põhistanud, põhivõlga

mitteületava viivise vähendamiseks ei ole piisavaks asjaoluks see, et võlgnikul puuduvad

viivise tasumiseks sissetulekud, kuid samas on olemas vara, mille arvelt kohustus täita.

Kostja 1 ei ole esitanud oma majandusseisu kajastavat infot nagu panga väljavõtted, bilanss

vms, millest saaks objektiivselt hinnata äriühingu majanduslikku seisu ja teha järeldusi tema

maksevõime osas. Viimasest registrile esitatud aastaaruandest nähtuvalt oli kostjal 1 olemas

rahalised vahendid summas 39 660 eurot.

33. Kohus on seisukohal, et kostjate viivise vähendamise taotlus tuleb rahuldada osaliselt ja

vähendada viivist 2500 euro võrra ning mõista hageja kasuks välja viivis 2500 eurot.

Seejuures võtab kohus arvesse, et hageja ei ole teinud kostjale 1 laenu andmisel kulutusi, sest

ta omandas nõude loovutamise tulemusena; et laenuandja luges lepingu kostjaga 1

põhjendamatult ja vastuolus lepingu punktiga 3.10.2 pikenenuks kuni 20.03.2016, viies

sellega kostja 1 eksimusse lepingu kehtivusest; et laenuandja ei esitanud kostjale 1 koheselt

viivisenõuet, millega võis võlgnikul tekkida arusaam, et laenuandja temalt viivist ei nõuagi;

et kostja 1 on esitatud tõendite kohaselt makseraskustes ja tal on muud sissenõutavaks

muutunud võlad; et käendajal, kostja 2, ettevõtlusest sissetulekut ei ole; et kostja 2 palk on

keskmiselt 650 eurot kuus; et kostja 2 pangakonto on arestitud, mistõttu on tal võimalik võtta

kontolt elatusmiinimumile vastav summa, millest 300 eurot kulub vältimatutele püsikuludele;

et kostjal 2 on muud sissenõutavaks muutunud võlad ning kostjale 2 kuuluv kinnisvara on

koormatud hüpoteekidega (lk 62-99, kinnistusregister).

34. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise

viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või

et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga.

35. Kostjad paluvad kohtul arvestades kostjate rasket varalist ja majanduslikku olukorda ajatada

kohtuotsuse täitmine maksegraafiku alusel, mille kohaselt tasuvad kostjad hagejale

põhivõlgnevuse summas 3590 eurot 100 euro kaupa kuus kuni põhivõlgnevuse tasumiseni

iga kuu 22.-ks kuupäevaks. Hageja vaidleb taotlusele vastu, kuna kostja 1 majandusseisu

osas puudub ülevaade ja kostjale 2 kuulub kinnisvara väärtuses 100 000 eurot, mis katab

eelduslikult tema võlad, mistõttu on ebamõistlikult pika maksegraafiku määramine kohtu poolt

põhjendamatu.

36. Kohus on seisukohal, et kostjate taotlus võla tasumiseks maksegraafiku, mille järgi maksaksid

kostjad hagejale võlga 100 euro kaupa kuus, alusel ei ole põhjendatud, kuna võlasummat

arvestades venitaks selline kohtuotsuse täitmise ajatamine võla tasumise ebamõistlikult pikale

perioodile ja kahjustaks selliselt põhjendamatult hagejat, mis ei ole TsMS § 445 lg 1

eesmärgiks.

37. VÕS § 65 lg 1 ja 2 kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt

(solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt

võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Solidaarkohustus tekib VÕS § 65 lg 2

kohaselt, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib

võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel.

38. VÕS 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgnik)

võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 ja 2

kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees

solidaarselt. Seejuures vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, s.h.

rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju

hüvitamise eest.

39. Koos laenulepingu sõlmimisega, vastavalt laenulepingu p 3.10.1 eritingimustele ja kostja 2

avaldusele (lk 34), sõlmiti samaaegselt laenuandja ja kostja 2 vahel käendusleping (lk 32-33),

mille kohaselt kostja 1 juhatuse liige kostja 2 võttis endale eraisikuna kohustuse tagada

laenulepingust tulenevate kõigi nõuete täielikku täitmist, kui lepingust tulenevate laenusaaja

poolsete kohustuste täitmise tähtaeg on saabunud ja laenusaaja on jätnud oma kohustused

tähtajaks täitma. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt kohustus kostja 2 vastutama laenusaaja poolt

tagastamata laenu summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete,

eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti laenusaajalt võlgnevuse sissenõudmisega

seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest, summas kuni 10 000 eurot. Seega tuleb kostja 1

vastu esitatud hagi rahuldada ka kostja 2 vastu ja välja mõista hageja kasuks põhivõlg 5000

eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 2500 eurot kostjatelt solidaarselt.

Menetluskulude jaotus

40. Hagimenetluse kulud tuleb TsMS § 163 lg 1 ja 165 lg 3 järgi jätta poolte kanda võrdeliselt

hagi rahuldamise ulatusega, s.o 75% ulatuses solidaarselt kostjate ja 25% ulatuses hageja

kanda. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 tuleb menetluskulude rahaline suuruse kindlaks määrata

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

/digitaalselt allkirjastatud/

Kohtunik