1-06-3924/11 · Viru Maakohus Kohtla-Järve kohtumaja

1 1-06-3924

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 29.juulil 2009 Kohtla-Järve kohtumajas

Kohtuasja nr

1-06-3924

Kohtunik

Inna Kirsipuu

Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Inga Kaljus

Prokurör

prokuröri abi Natalja Firsova

Kaitsja vandeadvokaat Artur Umuršadjants

Kohtuasi tingimisi enne Viru Vangla esitatud materjalid L.O tähtaega vangistusest vabastamiseks

Süüdimõistetu L.O, isikukood: xxx, viibib Viru Vanglas

RESOLUTSIOON

Jätta L.O talle mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud

Viru Vangla esitas 28.04.2009 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava L.O tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks.

L.O on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 06.12.2006 kohtuotsusega KarS § 200 lg 2 p 4,7, § 263 p 1,4 järgi ja karistuseks mõisteti KarS § 63 lg 2 alusel 4 aastat vangistust.

Karistuse kandmise algus 30.11.2005 ja lõpp 29.11.2009.

2 Viimati arutati L.O ennetähtaegse vabanemise küsimust Viru Maakohtus 03.10.2008. Mainitud määrusega keelduti ennetähtaegsest vabastamisest. Määrus jõustus 20.10.2008. Seega, ennetähtaegse vabanemise võimaluse taasavanemine 20.04.2009.

L.O kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat on

vangistuse ajal 6 korral distsiplinaarkorras karistatud. Murru Vanglas õppis keevitaja eriala, mille

katkestas. Samas vanglas osales sotsiaalprogrammis „Sotsiaalsete oskuste treening“. Tallinna

Vanglas osales sotsiaalprogrammis „Paarisuhete hoidmine ja taastamine“. Viru Vanglas osales

filmiteraapias probleemide lahendamise oskuse parandamiseks. Käesoleval hetkel osaleb Viru

Vanglas vabanemiseelse programmi raames tööturukoolitusel. Viru Vanglas on pakutud

kinnipeetavale tööd, millest ta keeldus. Vabanemisel asub elama isa ja vanaema juurde aadresil xxx, kus elas ka enne vangistust. Omab põhiharidust, kindlat eriala ei oma. Vabanemisel asub tööle firmas xxx OÜ xxx ja hilisem võimalus minna tööle ema juurde Soome (ehitusele). Käesoleval

hetkel osaleb vabanemiseelse programmi raames tööturukoolitusel. Kuriteod on sooritatud

alkoholijoobes. Vägivallatsemine on on seotud alkoholi tarvitamisega. Probleeme on narkootikumide tarbimisega, kuidi isik seda ise eitab. Ta võib ärrituda konfliktses olukorras ja on

probleeme alternatiivsete ja rahumeelsete lahendusvariantide nägemises. Võib tegutseda

läbimõeldamatult. Õigustab oma tegusid. Ametiisikutesse ja kriminaalhooldusesse suhtub vastavalt omakasule. Väidab, et on nõus täitma kõiki kriminaalhoolduse nõudmisi. Iisku sõnul on

ta motiveeritud edaspidi elama seadusekuulekalt ja loobuma kuritegelikust käitumisest. Kinnipeetav kannab kolmandat korda vanglakaristust ja on viiel korral kriminaalkorras karistatud. Praegune kuritegu on materiaalse kasu saamise eesmärgil vägivalla kasutamine grupis. Kuritegude

dünaamika on muutunud raskemaks. Samas isik tunnistab ennast süüdi ja kahetseb ning hindab oma käitumist halvaks. Riski tõenäosust suurendab alkoholi ja narkootikumide kasutamine, kuna

kuriteod on sooritatud joobes, millega kaasneb vägivalla oht. Uue kuriteo toimepanemine on tõenäoline, kui kinnipeetav ei asu legaalselt tööle, ei maksa regulaarselt hagisid, jätkab suhtlemist

kriminaalset mõtteviisi pooldavate isikutega, tarbib psühhotroopseid aineid ja ei suuda oma väärtushinnanguid õigesti kujundada.

Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt kriminaalhooldusametnik nõustub süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamisega. Kriminaalhooldaja leiab, et kinnipeetaval vabaduses on ennetähtaegseks vabanemiseks loodud head tingimused.

L.O taotleb enda tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist.

Prokurör ei toeta isiku vabanemist enne tähtaega. Isikul on 6 distsiplinaarkaristust, mis on seotud

režiimi reeglite eitamise ja vanalglaametnike ning õpetaja solvamisega. See näitab, et isiku käitumine ei ole vangistuse ajal paremuse poole muutnud. Elukoht ja lähedaste toetus oli isikul ka varem, kuid see ei takistanud ta kuritegusid toime panna.

Kaitsja toetas oma kaitsealust. Süüdimõistetul on kindel elu- ja töökoht. Süüdimõistetu näitab kindlat soovi elada seadusekuulekat elu vabaduses.

Kohtu põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja

arvamused, leiab, et L.O tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul kinnipeetava ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjandatud.

KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel

arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning

käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib

süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus

3 taotluse läbivaatamisel arvesse kõik L.O isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

L.O on viiel korral kohtulikult karistatud kriminaalkuritegude eest, vangistuses viibib kolmandat korda. Enamus süüdimõistetu poolt toime pandud kuritegusid on varavastased II astme kuriteod. Tallinna Linnakohtu 26.01.2005 kohtuotsusega karistati teda varguste eest vangistusega 6 kuud, vabanes 22.07.2005 ja uue I astme kuriteo võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, vägivallaga ja avaliku korra raske rikkumise vägivallaga pani toime

02.10.2005 s.o 2 kuud ja 10 päeva hiljem. Süüdimõistetu on 2002. aastal olnud allutatud

käitumiskontrollile, kuid pani katseajal uue varavastase kuriteo ja 27.07.2004 kohtuotsusega

pöörati karistus täitmisele ja saadeti vanglasse karistust kandma. Katseajal pani ta toime ka 3 väärtegu.

See näitab, et L.O käitumine enne vangistust oli selge õigusevastase suunaga. Seega võib järeldada, et karistus ei ole L.O suhtes oma eesmärki täitnud.

Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et vangistuse ajal on tema suhtes kohaldatud 6 distsiplinaarkaristust nendest 4 korral on teda karistatud kartserisse paigutamisega. Vähemalt 5 nendest on kehtivad karistused.

L.O isiklikust toimikust (lk 79) on näha, et isikut on veel 02.09.2008 karistatud

kartserisse paigutamisega 10 ööpäevaks tingimisi, sest ta kattis kambris kinni öövalgusti. Kui valvurid lülitasid sisse päevavalgusti, helistas kinnipeetav valvuriteruumi ja nõudis üleoleval toonil

tule kustutamist. Valvurite seaduslikku korraldust- lõpetada solvamine ja maha rahuneda kinnipeetav eiras.

Rikkumiste arv ja iseloom näitab, et vangistuse ajal ei ole L.O oma käitumist ega

mõtteviisi muutunud ning säilib oht, et ka vabanedes ei võtta süüdimõistetu oma käitumist

kontrolli alla. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane

käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Käesoleval ajal

süüdimõistetu ei ole hõivatud tööga. Positiivseks tuleb lugeda, et kinnipeetav on osalenud

sotsiaalprogrammis „Paarisuhete hoidmine ja taastamine“ (tunnistus isiklikus toimikus) ja

„Sotsiaalsete oskuste treening“ ning filmiteraapias probleemide lahendamise oskuse

parandamiseks. Samas ka osaleb vabanemiseelse programmi raames tööturukoolitusel. Viru Vangla on pakkunud kinnipeetavale tööd, millest ta on aga keeldunud.

Kinnipeetaval on isiksusttõendav dokument EV pass kehtivusega 02.04.2011.

Süüdimõistetule on tagatud kindel elukoht isa ja vanaema juures aadressil xxx. Korter on kolmetoaline ja on olemas kõik vajalik normaalseks eluks.

L.O-le vabanedes garanteeritakse töökoht firma xxxxx poolt (isiklik toimik lk 99) autopesija ametile. Kinnipeetava isa, vanaema, ema ja onu on nõus vajaduse korral materiaalset toetust osutama.

Kohus leiab, et süüdimõistetu ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega paranemise teele

asunud. Arvestades L.O poolt toimepandud kuritegude asjaolusid, karistuste rohkust,

tema käitumist vangistuses, temalt tulenevad uue kuriteo toimepanemise riskid ja süüdimõistetu võimalusi vabaduses, ei ole kohtu hinnangul kinnipeetava enne tähtaegne vangistusest vabastamine

õigustatud. Töökoht, elukoht ja lähedaste toetus oli isikul ka varem, kuid see ei takistanud soot´ritada uusi kuritegusid. Ka vangistuses ei ole süüdimõistetu võimeline hoidma oma käitumist

kontrolli all. Tema distsiplinaarrikkumised on tõsised ja seotud režiimi ilmse eiramise

(mobiiltelefoni ja SIM-kaardi omanine, õppekohast omavoliline lahkumine, hommikusöögile

mitteilmumine) ning vanglaametniku ja õpetaha solvamisega. Soovides elada seadusekuulekalt

vabaduses, tuleb süüdimõistetul algul hakata käituma seadusekuulekalt vangla režiimi

tingimustes. Sellises olukoraas ei oma tähtsust asjaolu, et karistusaja lõpuni on jäänud umbes 5

kuud ja isikut võiks vabastada tema üle käitumiskontrolli kehtestamiseks, sest peale kogu

4

karistusaja ärakandmist käitumiskontrolli ja järelevalvet ei kehtestata. Kohus ei poolda sellist

lähenemist, sest ennetähtaegne vabastamine kui karistusõiguslik instituut ei pea hakkama

asendama karistusjärgset käitumiskontrolli. Kinnipeetaval on välja kujunenud selge kriminaalse käitumise muster. Eksisteerib suur tõenäosus, et süüdimõistetu paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema vabastamine ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud

karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega

isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu L.O temale Harju Maakohtu 06.12.2006 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata.

Inna Kirsipuu Kohtunik